Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

-

sisaldav kokkupressitud DNG logoga pulbribrikett massiga 994,2 grammi, milles puhast kokaiini 835 grammi (84%); saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant sinist värvi „Boss“ spordikotist, valget värvi Maxima kilekott, milles kilepakend, mis koosnes kilest, milles oli korgiga vaakumpakend, mille sees omakorda korgiga vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 819,1 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%.

Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant musta-halli värvi „Nike“ seljakoti suurest sahtlist punast värvi Rimi kilekott, mille sees eelnevalt Toomas Kristali poolt ebaseaduslikult omandatud 5 soonkinnisega kilkotti, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav tükiline aine kokku massiga 242,8 grammi, milles puhast kokaiini 143 grammi (59%). Kolmel soonkinnisega kilekotil oli käsikirjaliselt märge 50, ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 50-2 ning ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 60. Toomas Kristal käitles narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet edasimüügi eesmärgil koguses 1245,87 grammi, mille jaeväärtus on 124 587 kuni 186 880,5 eurot. Toomas Kristal käitles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid edasimüügi eesmärgil koguses 819,1 grammi, mille jaeväärtus on 16 382 kuni 24 573 eurot. Selliselt on Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügist saadav kasu kokku vähemalt 140 969 eurot. Nii pani Toomas Kristal toime suures koguses erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuivõrd karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui ületab 40 000,00 eurot. Seega pani Toomas Kristal toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alternatiivselt taotleb prokurör mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Toomas Kristalilt välja 949,33 eurot, mis kuulub tasumisele hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks jätta kuni nõude kohase täitmiseni aresti alla Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon iPhone 15 keskmise väärtusega 949,33 eurot.

5.1 Täiendavalt tuleb elulise usutavuse kriteeriumile tuginedes tähele panna seda, et sellises väärtuses narkootilisi aineid ei usaldata teistele isikutele, veelgi enam võõrastele isikutele kergekäeliselt. Nii on kokaiini hulgi- ehk kilogrammihind 2024. aastal keskmiselt 60 000 eurot ning kanepi hulgihind 6000 eurot kilogramm. Edasimüügile viitab ka asjaolu, et narkootilisi aineid leiti erinevatest kohtadest ning need ained olid pakendatud erineval moel. Ka see viitab, et ained ei olnud mõeldud üksnes hoidmiseks, vaid edasiandmiseks. Sellele, et kokaiin ega kanep ei olnud mõeldud pelgalt hoidmiseks, viitab ka kokaiini pakendamisviis. Aine oli pakendatud silmnähtavalt müügikogusteks ja peale oli kirjutatud ka pakendis olev ainekogus. Seega on alust arvata, et kokaiini planeeris Toomas Kristal edasi müüa 50 grammistes kogustes, mida ta tõenäoliselt suurema tulu saamise eesmärgil ka lahjendas. Sellele viitab leitud briketi ja 50-grammiste pakendite kokaiinisisalduse protsendilise sisalduse erinevus. 5.2 Edasimüümise kavatsust kinnitab ka asjaolu, et töötamise registri andmetel lõppes Toomas Kristali viimane töösuhe 31. detsembril 2021 ning Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt ei ole ta 2022. aastast tulusid deklareerinud. Samas leiti tema elukohast 2290 eurot sularaha ja 949,33 eurot maksev mobiiltelefon iPhone. Kaudselt kinnitab narkootiliste ainete edasimüüki ka asjaolu, et Toomas Kristali pangakontodelt nähtuvad ülekanded narkootiliste ainete käitlemise eest süüdimõistetud isikutega ning ka tema varasemad karistused, mis olid toime pandud just varalise kasu saamise eesmärgil. Prokuratuur on seisukohal, et isegi, kui võtta arvesse Toomas Kristali välismaalt laekunud sissetulekuid, jäävad need tänaseks paari aasta tagusesse aega ning nähtub, et alates 2023. aastast pole Toomas Kristal mingeid äriühingutelt tulenevaid legaalseid sissetulekuid omanud. 5.3 Prokuratuur leiab, et aine omandamiseks tehtud kulutuste mahaarvamine on põhjendamatu, sest puuduvad tõenduslikud pidepunktid selle kohta, kuidas ja millise hinnaga Toomas Kristal narkootilisi aineid omandas. Seejuures ei ole selge, kas ta nende eest üldse mingit hinda maksis või olid mingid teistsugused kuritegelikud kokkulepped. Seega puudub igasugune info selle kohta, kui suuri kulutusi ja kas üldse Toomas Kristal aine omandamiseks tegi. Riigikohus on selliseks puhuks andnud suunise (RKKKo 1-18- 2232 p 65). Järelikult on ainuvõimalik võrdsustada narkootilise aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. 5.4 Toomas Kristali ütlused on prokuratuuri ja maakohtu hinnangul ebausaldusväärsed, siis ei saa neile tugineda. Muid tõendeid, mis kinnitaksid narkootilise aine üksnes hoidmist või väiksema kui 40 000 euro suuruse kasu taotlemist esitatud pole. Lähtudes kohtupraktikast mingit kõrvaldamata kahtlust ei esine (RKKKo 1-18- 2232/179 p 67 ja RKKKo 4-16-6037/46 p 20). 5.5 Maakohtu hinnang Toomas Kristali kulutuste kohta narkootiliste ainete omandamisel on täielikult oletuslik. Üldine narkootiliste ainete hinnakiri on võimalik esitada igas kriminaalasjas, kuid hinnakiri iseenesest ei tõenda veel seda, mis hinnaga isik aine ostis, kas ta selle üldse ostis või tasus muude teenustena või hoopis leidis. Olukorras, kus süüdistatav ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi narkootiliste ainete soetamise ja müümise asjaolude, sh käideldud aine hindade ja koguste kohta ning puuduv muud tõendid, millele tugineda, ei ole võimalik kujundada usutavat pilti ka narkootilise aine soetamisega seotud asjaolude kohta. Isik peab ise tõendama narkootilise aine ostmist ja selleks tehtud kulutusi – alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Praeguses asjas ei ole narkootilise aine soetamisviisi või -hinna kohta tõendeid esitatud ning

sellise tõendina ei ole käsitatav kohtu viidatud Politsei ja Piirivalveameti 11. juuli 2022 päringu vastus narkootiliste ainete jae- ja hulgimüügi hindade kohta 2021. aastal. 5.6 Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügihind tuleb võrdsustada kuriteost taotletud kasuga. Kuivõrd Toomas Kristal taotles narkootiliste ainete käitlemisel aine müügist saadavat kasu kokku vähemalt 87038,70 eurot (kokaiini minimaalne jaemüügihind + kanepi minimaalne jaemüügihind) tähendab see, et ka tema taotletav kasu oli samaväärne ning tema tegevus on seega kvalifitseeritav KarS § 184 lg 21 järgi. Samas on suure varalise kasu saamise eesmärk täidetud ka hulgihinnaga müües. Nii on politseimajor KP vastusest päringule näha, et kokaiini hulgihind Eesti kuritegelikul turul on 60 000 eurot kilogramm. Seega oli ainuüksi leitud ja ära võetud kokaiini hulgihinnaks 74 700 eurot. Samuti ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et kuivõrd ei ole tuvastatud jaemüügifakti, tuleb nii ostu- kui müügi puhul võtta aluseks hulgihind. Jaemüügi kavatsusele viitavad antud juhul mitmed asjaolud. Narkootiliste ainete pikemaajalist käitlemist kinnitab ka asjaolu, et osa kokaiinist oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse, mille aine puhtus erines „ASUS“ karbis leitud kokaiinist. Samuti erines THC sisaldus Toomas Kristali magamistoast ja saunamajast leitud kanepis. Eelnevast saabki prokuratuuri hinnangul järeldada, et Toomas Kristali eesmärk oli ainet edasi müüa pigem jaekogustes, millele viitab ainete väiksematesse kogustesse pakendamine. Seega esineb maakohtu otsuses vastuolu. Kui Toomas Kristal varasemalt andis ainet edasi jaekoguses, siis teeb ta seda ka praegusel juhul ja puudub alus arvata, et ta oleks oma käitumismustrit selles osas muutnud (modus operandi). 5.7 See, et Toomas Kristali valduses olnud aine puhtus oli erinev, ei pruugi tähendada seda, et ained pärineksid n-ö erinevatest partiidest. Ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks võtmisel tuleb erinev protsent, kuna erinevates ainetüki osades võib olla ballastainet ebaühtlaselt. Tegemist ei ole narkootiliste ainete laboris tootmisega, vaid kodus n-ö põlveotsas ohtlike ainete lahjendamisega. 5.8 Toomas Kristal on kohtueelses menetluses ütlusi andnud kahel korral, s.o 22. aprillil 2024 ja 4. juunil 2024. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused on omavahel vastuolus. Teisel ülekuulamisel andis Toomas Kristal ilmselt muutunud kvalifikatsiooni tõttu ütlusi, mis välistaksid tema vastutuse KarS § 184 lg 2 1 järgi, erinevalt esimesel ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatava lahknevad ütlused viitavad soovile esitada etteheidetavat tegu enesele soodsamas valguses. 5.9 Prokuratuur ongi seetõttu seisukohal, et Toomas Kristali ütlused on ebausaldusväärsed ning nendes esitatud aktiivsed kaitseväited on tõendamata. Käesoleval juhul ei ole Toomas Kristal ega kaitsja tõendanud, kus kohast, kelle käest ja millise hinnaga Toomas Kristal narkootilised ained omandas. Samuti puuduvad muud tõendid, mis viitaksid, kui tihti Toomas Kristal täpselt narkootilisi aineid omandas, mis hinnaga ta narkootilisi aineid soetas ning kui palju tal nende ostmiseks raha kulus ja kas üldse kulus. Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust, kvalifitseerides Toomas Kristali poolt toimepandud teo KarS § 184 lg 1 järgi. Prokuratuur on seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud Toomas Kristali süü KarS § 184 lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kristali poolt toime pandud kuriteo raskusega ning kohus on jätnud raskendavad asjaolud ja süü suurust mõjutavad asjaolud arvesse võtmata. 6.1 Maakohtu otsusega on tõendamist leidnud, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid suures koguses, arvutuslikult oleks Toomas Kristali poolt käideldud narkootilisest ainest kokaiinist ja kanepist narkojoobe saanud kokku keskmiselt 16 207 inimest. Tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära vähemalt 1620 kordselt. Seega oli Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus väga suur ja seejuures käitles ta erinevaid narkootilisi aineid, s.o nii kokaiini kui kanepit. 6.2 Tegu ei ole emotsioonide ajendil toime pandud kuriteoga, vaid teadliku valikuga hankida tulu kuritegusid toime pannes. Tuleb arvestada, et Toomas Kristal käitles lisaks kanepile väga suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mis ei ole n-ö pehme narkootiline aine, vaid ohustab rahvatervist suurel määral. Nimetatu nähtub ainuüksi sellest, et kümnele inimesele tekitab narkojoobe 0,65 grammi kokaiini. Samuti on oluline, et osa Toomas Kristali poolt käideldud narkootilisest ainest oli äärmiselt puhas ehk 84% kokaiini sisaldusega. Seega ohustab see rahvatervist olulisemal määral ning suurendab ka üledooside riski. Prokuratuur ei nõustu kohtu käsitlusega kokaiini ohtlikkusest. Tervise Arengu Instituudi andmetel on kokaiini puhul tegemist kergesti sõltuvust tekitava ainega, mis Eestis jõudsalt levib ja on seotud ka üledoosisurmadega. Seega on kokaiin oma toimetugevuselt ohtlik aine, mis toob kas eraldi või koosmõjus teiste ainetega kaasa hulganisti üledoosisurmasid ja ohustab rahvatervist suurel määral. 6.3 Prokuratuuri hinnangul tuleb Toomas Kristali tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 1 järgi, mis näeb ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse – seega on karistuse keskmäär 13 aastat. Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus oli väga suur. Kuigi varalise kasu saamise eesmärk ei ole KarS § 184 lg 2 1 puhul süüd raskendav asjaolu, vaid koosseisuelement, siis tuleb märkida, et käesolevas kriminaalasjas teeninuks Toomas Kristal märkimisväärselt suurema summa kui 40 000 eurot, st suure varalise kasu saamise piirmäära. Narkootiliste ainete müügi korral saanuks ta tulu, mis ületab piirmäära enam kui kahekordselt, mis omakorda iseloomustab tema teo raskust. 6.4 Kuivõrd maakohus mõistis Toomas Kristali süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mille puhul ei ole omakasu motiiv koosseisuelement, oleks ta pidanud seda karistuse mõistmisel arvesse võtma kui raskendavat asjaolu. Väga tugevalt mõjutavad Toomas Kristali karistust ka eripreventiivsed asjaolud, sest Toomas Kristal on keskmisest oluliselt riskialtim, kuna teda ei ole mõjutanud ei eelnevad karistused ega ka kriminaalhooldusel viibimine ning elektroonilisele valvele allumine. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalusi asuda õiguskuulekale teele, kuid ta ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Teda on järjepidevalt karistatud kuritegude toimepanemise eest varalise kasu teenimise eesmärgil ning veelgi enam – tema poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud ajas ohtlikumaks. 6.5 Käesoleval hetkel süüdistatakse teda raske rahvatervisevastases esimese astme kuriteo toimepanemises. Seega esinevad tema osas väga kaalukad eripreventiivsed asjaolud. Toomas Kristali varasemat karistatust tuleb juba süü suuruse hindamisel arvestada, mitte ei tule liitkaristust vaadata karistuse mõistmisel kogumis. Vastasel juhul seatakse põhjendamatult eelisseisundisse need, kes on varasemalt karistatud, võrreldes nende süüdistatavatega, keda ei ole kriminaalkorras karistatud. Toomas Kristal teadis, et ta allub katseajale ja tegemist ei olnud juhusliku või ühekordse rikkumisega. Seega ei oma mitte mingit tähtsust see, et kuritegu on toime pandud katseaja viimasel aastal. Tegemist on selgelt süüd suurendava

asjaoluga eripreventiivses mõttes, mis näitab taaskord isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda. 6.6 Oluline on ka see, et sellises äärmiselt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisel ei saa süü suurust hinnata keskmiseks, vaid peab ainuüksi üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes olema üle keskmäära. Prokuratuur on seisukohal, et see, et Toomas Kristal aineid võõrandada ei jõudnud, ei tähenda, et tal seesugust kavatsust poleks olnud. Kaudsete tõenditega kogumis on kinnitust leidnud, et tema soov oli narkootilisi aineid müüa ja seeläbi tulu teenida. 6.7 Prokuratuur on seisukohal, et kergendavat asjaolu antud juhul ei ole. Toomas Kristal avaldas kahetsust toimepandu osas oma esmasel ülekuulamisel, mis on kohtu poolt lubamatuks tunnistatud ja mida kohus seetõttu ka arvesse poleks saanud võtta. Teisel ülekuulamisel tema kahetsust ei avaldanud. Kohtuistungil keeldus Toomas Kristal ütlusi andmast ja kahetsust avaldas oma viimases sõnas. Nii viitavadki Toomas Kristali kahetsusavalduse ebausaldusväärsusele tema varasemalt antud ütlused, mis – nagu juba mainitud – on ajas muutunud ja kajastavad tema süüd vähendavaid kaitseversioone. Seetõttu ei ole Toomas Kristali puhul ka alust arvata, et väljendatud kahetsus oleks siiras või tõsiseltvõetav. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et Toomas Kristali puhul esinevad nii üld- kui eripreventiivsed kaalutlused, mis suurendavad tema süü suurust.

SÜÜDISTATAVA JA KAITSJA SEISUKOHAD NING VASTUVÄITED:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

14.1 Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid just prokuröri versiooni. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Kui prokuratuur on esitanud väite, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil, tehes seda või taotledes kasu kokaiini puhul jaehinnaga 124 587 kuni 186 880,5 eurot ning kanepi puhul jaehinnaga 16 382 kuni 24 573 eurot, tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril sellise kasu saamise eesmärki ka tõsikindlat tõendada. Seda seisukohta ei kummuta prokuratuuri apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsused. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-2232 tehtud otsuse punktis 65 öelnud, et prokuratuur ei pea toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega tõendama ainult sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. 14.2 Kolleegium nõustub maakohtuga, et käsiloleval juhul on narkootilise aine omandamiseks tehtud kulutuste kohta usutavad andmed olemas. Sellisteks andmeteks on politseimajor KP vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta (I kd, 100-100p, 195-196). Kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste teadmiste pinnalt võib üheselt asuda seisukohale, et sellises koguses narkootilisi aineid ei saada tasuta ja kui asuda seisukohale, et Toomas Kristal sai narkootilised ained tasuta, siis ei olnud tema kindlasti isikuks, kes teeninuks suurt varalist kasu. Sel juhul oleks Toomas Kristal olnud üks lüli narkootiliste ainete müügi käitlemisahelast ning sellist tegevust oleks tasustatud kindlasti allpool suure varalise kasu määra. Arvestades ka aine liiki, st kokaiini, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav seda n-ö nullist kodus ise tootis. 14.3 Prokuratuuriga saab nõustuda, et tõepoolest puuduvad süüdistatava ütlused selle kohta, kuidas ja millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid omandas, sest maakohus tunnistas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Samas ei tähenda see seda, et puuduvad igasugused tõenduslikud pidepunktid ja usutavad andmed potentsiaalse ostuhinna kohta. See, millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid soovis võõrandada või plaanis seda teha, on tõendatud ka ainult KP vastuskirjadega narkootiliste ainete hindade kohta, st tõenäolise väidetava turuhinna alusel. Kummastav on see, et prokuratuuri arvates sobivad politseimajor KP vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta tuvastamaks käideldud narkootiliste ainete müügihinda, kuid ei sobi tõendamaks, millise hinnaga süüdistatav narkootilised ained soetas. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik olukord, kus ühe ja sama tõendiga saab tõendada ainult narkootiliste ainete keskmist müügihinda, kuid ei ole võimalik tõendada keskmist soetamise hinda. Seega ei saa nõustuda, et suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel on vastuskirjad usaldusväärsed tõendid ja neile saab tugineda, kuid soetamiskulude kohta samadele tõenditele tugineda ei saa. 14.4 Kuigi prokuratuur toetub kohtupraktikale (RKKKo nr 1-18-2232) ei ole tegelikkuses süüdistataval lihtne tõendada, kellelt ja kust ning kuidas ta narkootilisi aineid omandas või kui suuri kulutusi ta tegi, kui ta kasutab õigust mitte ütlusi anda. Viidatud Riigikohtu lahendist on võimalik järeldada, et narkootiliste ainete soetamiskulude tõendamise koormis võib teatud juhtudel langeda süüdistatavale. Samas tuleb arvestada, et juba ainuüksi suures koguses narkootilise aine käitlemine on kuriteona karistatav (KarS § 184 lg 1). Süüdistatavat ei või panna olukorda, kus ta peab 1) võtma narkootilise aine käitlemise (KarS § 184 lg 1) omaks selleks, et tõendada, et tal puudus suure varalise kasu saamise eesmärk või 2) vaikimisel

riskima sellega, et suure varalise kasu saamise eesmärki eeldatakse. Arvestades KarS § 184 lg 21 drakoonilist karistuse ülemmäära, oleks selline käsitlus ilmselges vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. Kui süüdistatav keeldub ütluste andmisest, tuleb suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel hinnata prokuratuuri esitatud tõendeid kogumis. Kui ei ole tõendeid, mis ühemõtteliselt viitaksid sellele, et narkootilise aine soetamiseks kulutusi teha ei tulnudki (nt see varastati, leiti vmt), siis võib tõesti eeldada, et soetamiskulusid ei olnud. Üldjuhul tuleb siiski eeldada, et süüdistatav pidi narkootikume soetama. Täpsema tõendusteabe puudumisel tuleb soetamismaksumuse arvestamisel lähtuda samast tabelist, mida prokuratuur kasutab müügihinna tõendamiseks. Alles siis, kui süüdistatav asub end aktiivselt kaitsma, väites, et tegelikud kulud olid suuremad, lasub tal kohustus oma väiteid tõendada või vähemasti teha need menetlejale kontrollitavaks. 14.5 Prokuratuur on teinud eksliku järelduse Riigikohtu lahendis märgitust (vt RKKKo nr 118-2232, p 66). Riigikohus märkis, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse aine hinda õigesti või tuleb nende hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Käsilolevas asja ei ole süüdistatav ega kaitsja prokuratuuri tõendeid, st vastuskirju, mis kajastavad narkootiliste ainete jae- ja hulgihindu kahtluse alla seadnud. Arvestades asjaolu, et selliseid koguseid narkootilisi aineid süüdistatav tasuta ei saanud (prokuratuur ei ole tõendanud ka vastupidist), siis nõustub kolleegium maakohtuga, et ka ostuhinna puhul saab lähtuda vastuskirjadest. Arvestades süüdistatavalt leitud narkootilise aine koguseid, saab üheselt asuda ka seisukohale, et lähtuda tuleb vastuskirjas märgitud hulgihinnast, sh vastuskirjast, mis on süüdistatavale soodsam. 14.6 Kolleegium asub seisukohale, et prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita tõsikindlalt, et süüdistatav taotles narkootiliste ainete käitlemisel aine müügist saadavat kasu kokku vähemalt 87 038,70 eurot (kokaiini minimaalne jaemüügihind 60-100 eurot 1 gramm ja kanepi minimaalne jaemüügihind 15-20 eurot 1 gramm, vt I kd, tl 195-196). Ühtlasi tekitab vastuskirjas märgitud keskmine hulgihind küsimusi, sest keskmine hulgihind ja madalaim jaehind on üks ja seesama ehk 60 eurot 1 gramm või 60 000 eurot 1 kg (I kd, tl 195). Usutav on see, et ka tänavamüügis on mingid vahemikud, seega peaks ka hulgihind kajastuma mitte ainult keskmises hulgihinnas, vaid mingis vahemikus. 14.7 Kolleegiumil ei ole võimalik lugeda kuriteokoosseisu tõendatuks põhjusel, et süüdistatav ei suutnud veenvalt tõendada enda süütust. Selliselt pööraks kohus tõendamiskoormise ümber ja nii toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikuks ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et lähtuda tuleb jaemüügi hinnast, sest jaemüügi kavatsusele viitavad justkui aine kogused ja aine käitlemisvahendid. Aine kogused ja käitlemisvahendid viitavad sellele, et süüdistatav soetas narkootilised ained edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgi, kuid ei näita seda, et süüdistatav müüs aineid jaehinnaga ja tegi seda suure varalise kasu saamise eesmärgil, see tuleb prokuratuuril eraldi tõendada. Kuivõrd tuvastatud ja tõendatud ei ole ühtegi narkootilise aine jaemüügi fakti, siis ei ole tõendatud ka prokuratuuri hüpotees, et kokaiini, mis oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse oleks müüdud just jaehinnaga. Puuduvad igasugused tõendid, et 50 grammised eraldi pakitud kokaiini kogused on sellised, et seda müüakse tänaval jaehinnaga, mitte hulgihinnaga. Tegemist ei ole üldteada asjaoluga ja sellise prokuratuuri seisukohaga nõustudes, et hulgimüük hakkab ühest kilost, tuleks kõik alla kilosed (näiteks ka 980 grammi) kogused lugeda jaemüügi kogusteks. Kuivõrd prokuratuur seda eraldi tõendanud ei ole, siis tuleb KrMS § 7 lg-st 3 lähtuda hulgihinnast. Arvestades eraldi pakendatud kokaiini koguseid,

milleks olid 50 grammised kotid, siis saab kolleegium asuda seisukohale, et tegemist on hulgimüügi kogusega. Sellist kolleegiumi seisukohta toetavad alles hiljutises kohtuasjas tuvastatud asjaolud, kus 50 grammi kokaiini müüdi hulgihinnaga 60 eurot 1 gramm (vt nt HMKo nr 1-23-5756, lk 30). On üheselt mõistetav, et 50 grammi kokaiini koguse näol ei ole tegemist mõne üksiku doosiga, mida müüa jaehinnaga, vaid tegemist on kogusega, mida müüakse hulgihinnaga. 14.8 Maakohus ei teinud ostu- ja müügihinna kohta arvutusi, vaid märkis, et arvestades narkootiliste ainete hulgihindu, jääb Toomas Kristali suure varalise kasu teenimise eesmärk tõendamata. Kolleegium asub seisukohale, et kuivõrd on olemas usutavad andmed, siis saab põhimõtteliselt teha ka vastavad arvutused, võttes aluseks vastuskirjades märgitud hulgihinnad. On selge, et süüdistatav soovis teenida kasu, siis võttes aluseks kõige madalama hulgihinna sai süüdistatav soetada kokaiini hinnaga 35 000 eurot kilogramm (1245,87 grammi kokaiini x 35 000 eurot = 43 605,45 eurot, I kd, tl 100) ning THC sisaldusega kanepiõisikuid sai süüdistatav soetada hinnaga 6 eurot kilogramm (819,1 grammi kanepit x 6 eurot = 4 914,6 eurot, I kd, tl 100). Võttes aluseks hulgimüügi hinnad oleks ta saanud 1245,87 grammi kokaiini eest 74 752,20 eurot (I kd, tl 100, tl 195) ning 819,1 grammi kanepi eest 5 733,70 eurot või 7 371,90 eurot (I kd, tl 100, 195). Arvestades maha soetushinna, saanuks kasu kokaiini müügi eest olla 31 146,75 eurot ja kanepi eest vastavalt 2457,3 eurot või 819,10 eurot, mis ei ületa KarS § 121 p-s 2 ette nähtud määra. Kolleegium nõustub, et süüdistataval oli ilmselt soov teenida rahalist tulu, arvestades narkootiliste aine kogust, kuid ei ole leidnud tõendamist, et Toomas Kristal soovis teenida mitte ainult tulu, vaid saada seda vähemalt KarS § 121 p 2 määras. 14.9 Prokuröri versioon, et ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks võtmisel tuleb erinev protsent, sest ainetüki osades võib olla ballastainet ebaühtlaselt, ei ole tõendamist leidnud. Selline prokuröri arvamus peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, sest tegemist ei ole üldteada asjaoluga. Seega maakohtu järeldus, et ained pärinevad erinevatest partiidest, sest leitud aine puhtus on erinev, ei ole ebaõige. 14.10 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendikogumit, et selle pinnalt jaatada tõsikindlalt Toomas Kristali süüd narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kolleegium ei näe, mil viisil oleks võimalik esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid ühe kaudse tõendi (KP vastuskirja) põhjal, mis näitab ära väidetavad tänavamüügi jae- ja hulgihinnad, kuivõrd isiku süü tõendamine kaudsete tõenditega eeldab tõendite paljusust. Seejuures kaalud, minigripid ja sularaha ei tõenda menetletavas asjas narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu eesmärgil. Seega tuligi maakohtul kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatava käitumine kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19). 15.1 Hinnates süü suurust KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on tuvastatud, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes 1620,7 kordselt, mistõttu ei saa nõustuda prokuratuuriga, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Vaieldamatult on süü suurust keskmisest oluliselt suuremana võimalik jaatada siis, kui käideldud ainet on miljonites või sadades tuhandetes doosides. Narkojoobe tekitamine keskmiselt 16 207 inimesele ei ole kohtupraktikas selline kogus, mille pinnalt jaatada teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele juba käideldud aine kogusest lähtuvalt. 15.2 Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste ainete liiki (I kd, tl 219). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kokaiini saab pidada küll ohtlikumaks kui kanep, kuid kokaiini ohtlikkus ei ole võrreldav veelgi ohtlikemate sünteetiliste ainetega. Tegemist ei ole käsitletaval juhul amfetamiini, fentanüüli, karfentanüüli ega ka nitaseenidega (nt protonitaseen ja metanitaseen), mille suur ohtlikkus rahvatervisele on ilmne ja mõjutab süü suurust märgatavalt, sest põhjustab üledoose ja surmajuhtumeid juba üliväikestes kogustes. Tõepoolest põhjustab ka kokaiin surmajuhtumeid, kuid seda oluliselt väiksemas arvus kui amfetamiin või sünteetilised opioidid. 15.3 Prokuratuuriga tuleb nõustuda, et maakohus jättis süüdistatava teo kvalifitseerimisel KarS § 184 lg 1 järgi ekslikult arvesse võtmata karistust raskendava asjaolu omakasu KarS § 58 lg 1 mõttes. Samas ei too karistust raskendava asjaolu tuvastamine kaasa karistuse raskendamist, sest maakohtu poolt mõistetud karistus vastab ka KarS § 58 lg 1 arvestamisel süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 15.4 Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et puudub karistust kergendav asjaolu, s.o kahetsus. See, et süüdistatav ei kahetsenud oma tegu teisel ülekuulamisel, ei tähenda seda, et ei saaks võtta arvesse kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsust (I kd, tl 201p). Kohtupraktika kohaselt ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust ka asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud (vt RKKKo nr 3-1-1-33-07, p 11). Süüdistatav ei ole varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud ning viimases sõnas avaldatust võib teha järelduse, et süüdistatav on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Seega kahetsuse siiruses kolleegiumil alust kahelda ei ole. 15.5 Prokuratuuriga ei saa nõustuda, et maakohus oleks jätnud tähelepanuta eripreventiivsed asjaolud. Maakohus on üheselt võtnud arvesse süüdistatava isikut, sh kuriteo toimepanemist katseajal ja tema varasemat karistatust (I kd, tl 219p). Miks tuleks süüdistatava isikut iseloomustavaid asjaolusid eripreventiivses mõttes korduvalt arvesse võtta, siis selle kohta puuduvad igasugused argumendid. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et ei oma tähtsust, et süüdistatav pani teo toime katseaja lõpus. Enne arutatava kuriteo toimepanemist oli süüdistatav viibinud vabaduses üle nelja aasta ning käitunud igati õiguskuulekalt, sh puuduvad ka väärteokaristused. Seega ei ole süüdistatav peale viimast kohtuotsust koheselt jätkanud süütegude toimepanemist, mistõttu on see asjaolu arvestatav karistuse mõistmisel. 15.6 Kolleegium nõustub apellandiga, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule

rangeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni keskmist määra ületades ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on ebaõige ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangema karistuse kohaldamise. Väärib märkimist, et süüdistatavat ei ole samalaadse kuriteo eest karistatud. 15.7 Kolleegium leiab üksmeelselt, et puuduvad argumendid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus pea sanktsiooni ülemmääras, st 8 aastat vangistust. Apellant ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks. Viited kohtulahenditele, ei too kaasa karistuse tühistamist ja raskema karistuse mõistmist, sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev. Ka ei ole apellandi poolt viidatud kohtulahendid võrreldavad. Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks KarS § 184 järgi oluliselt raskem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega. Viidatud lahendites nr 1-19-267 ja nr 1-18-2232 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele, sh erineb kuriteo kvalifikatsioon. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär vastab süü suurusele ning prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

maakohus kohaldades konfiskeerimist tähelepanuta, et 4. juuni 2024 süüdistatava ütlused tunnistas maakohus ise ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist välja. Seejuures ei nähtu, et maakohus oleks märgitud ütlused tunnistanud ebausaldusväärseks osaliselt ja mingis osas saaks süüdistatava ütlusi arvestada (I kd, tl 218). Olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid, et 2290 eurot on pärit arutatava asja esemeks olevast kuriteost, siis ei ole võimalik seda raha KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik tõendada raha seotust konkreetse kuriteoga üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine (vt nt RKKKo nr 3-1-1-73-10, p 9.2). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada selles osas ja teha uus otsus, millega tuleb 2290 eurot süüdistatavale tagastada. 16.2 Kolleegiumil ei ole võimalik ka konfiskeerimisalust muuta, sest KarS § 83 2 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Kolleegium selgitab, et isiku vara laiendatud konfiskeerimiseks peab olema alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Aluse arvata, et isiku vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija kuritegelikulst käitumisest, võib anda kuriteo olemus, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elaustaseme erinevus vm põhjus. Toomas Kristalit süüdistatakse narkootiliste ainete käitlemises. Seega on justkui juba kuriteo olemusest alust eeldada, et Toomas Kristal võis elatuda olulisel määral kriminaalsest tegevusest. Samas ei kinnita vaatlusprotokoll ja selle alusdokumendid elatustaseme erinevust. Võrreldes süüdistatava legaalset sissetulekut tema tegeliku varandusliku olukorra ja elatustasemega, tuginedes seejuures pangakontode väljavõtetele, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Elatustaseme erinevusi tuvastatud ei ole, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et legaalseid vahendeid vara soetamiseks ning kulude tegemiseks analüüsitud perioodidel ei olnud. 16.3 Varaanalüüsist nähtub ka sularaha väljavõtmine 2023 aastal Eestis ja seda suuremas summas kui 2290 eurot. Seega ei ole välistatud, et kodust leitud sularaha on võetud välja kontolt, mitte ei ole saadud kriminaalsest tegevusest. Seda enam olukorras, kus sissetulekud 2023 aastal on olnud suuremad kui väljaminekud ning raha on saanud süüdistatav ka juriidilistelt isikutelt ehk töötamise eest välisriigis ja seda arvestatavas summas (I kd, tl 7676p). Seega on eksitav prokuratuuri seisukoht, et Toomas Kristal ei ole alates 2023 aastast mingeid sissetulekuid omanud. Tulenevalt eeltoodust ei ole menetleja KarS § 83 2 kohaldamise eeldusena tõendanud faktilisi asjaolusid, mis annavad aluse eeldada, et Toomas Kristal on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega ei lähe ka tõendamiskoormus KarS § 832 lg 1 alusel üle toimepanijale, kes peaks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise vältimiseks tõendama oma vara legaalset päritolu.

märkimisväärsed (I kd, tl 76-76p). Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et Töötamise registri ja Maksu-ja Tolliameti andmed kajastavad ainult siseriiklikke andmeid, siis on selge, et ainult nendele tugineda ei saa, sest Toomas Kristal on viimastel aastatel töötanud välisriikides ning saanud seal ka legaalset tulu. Arvestades sissetulekute suurust, siis ei ole õige prokuratuuri järeldus, et nendest sissetulekutest ei oleks piisanud mobiiltelefoni ostmiseks või säästude kogumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.