Kevin Ingermanni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Kevin Ingermann isikukood: 39307062754; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; vabaduses kindlat elukohta pole; keskharidus; enne vahistamist töötas xxx-s; emakeel: xxx keel; xxx kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 14.06.2023. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 11 kuud 6 päeva vangistust. Karistus kantud 20.05.2024. tõkend vahistamine alates 24.08.2024 vandeadvokaadi abi Anne Vissak (määratud kaitsja)
Süüdistatav
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:
1.Tunnistada süüdi Kevin Ingermann KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
2.Tunnistada süüdi Kevin Ingermann KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kevin Ingermannile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kevin Ingermannile mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Kevin Ingermannile lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Kevin Ingermanni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2024.
7.Rahuldada kannatanu K.S.-i (isikukood: XXX; arvelduskonto nr xxx, Swedbank) tsiviilhagi ja mõista Kevin Ingermannilt K.S.-i kasuks välja 200 eurot varalise kahju katteks.
8.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kevin Ingermannilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 1149,24 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2478,24 eurot.
9.KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Kevin Ingermannil tasuda menetluskulud 2478,24 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb iga kuu viimaseks päevaks tasuda 206,52 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700000849. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Kannatanud H.N. ja I.A. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid teavitatakse Kevin Ingermanni ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus ja tsiviilhagi
1.Kevin Ingermanni süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
1.1.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse K. Ingermanni selles, et tema, olles Viru Maakohtu 14.06.2023. a otsusega nr 1-23-3180 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi: -24.02.2024 kella 08:13 ajal XXX asuvas Viru Vanglas lõi A.I.-d rusikaga vähemalt 3-4 korda keha ja pea erinevatesse piirkondadesse, millega tekitas A.I.-le tervisekahjustused: parema silma välimisel küljel ja oimu piirkonnas ümara punetava hematoomi ja turse, parema kõrva ja kõrvataguses piirkonnas punetuse ja marrastused, kaela eesmisel pinnal marrastused
pikkusega 6-7cm, vasakul rindkere piirkonnas punetuse ja marrastused ning parema käe küünarliigese välimisel pinnal punetuse ja marrastuse mõõtmetega 2x1cm; -31.03.2024 kella 17:54 ajal XXX asuvas Viru Vanglas lõi T.L.-i peaga näkku otsmiku piirkonda, millega tekitas T.L.-ile tervisekahjustused: otsmiku piirkonnas veritseva haava ning ninajuurel punetuse ja marrastuse; -17.08.2024 kella 00:05 ajal xxx asuva baari XXX sisehoovis lõi baari turvatöötajat H.N.-i vasaku käe rusikaga üks kord näkku, tabades parema põse piirkonda ja tekitades kannatanule füüsilist valu; -17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx asuva baari YYY ees lõi baari turvatöötajat K.S.-i jalaga üks kord vasaku jala põlve pihta, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani K. Ingermann toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt.
1.2.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse K. Ingermanni selles, et ta kasutas 24.08.2024 kella 14:00 paiku xxx asuvas restoranis AAA (s.o avalikus kohas) füüsilist vägivalda sinna perega lõunat sööma tulnud I.A. vastu. K. Ingermann alustas ilma põhjuseta kaklust I.A.-ga, lüües teda parema käega pea piirkonda. Peksmist jätkates hoidis K. Ingermann I.A.-l vasaku käega riietest kinni ja tegi parema käega tema suunas vähemalt 20 lööki, mis tabasid kannatanut näo- ja peapiirkonda. Oma tegevusega tekitas K. Ingermann I.A.-le valu ja tervisekahjustused: veritseva haava otsmiku piirkonnas ja veritsevad haavad parema käe kahel sõrmel. Samuti väänas I.A. rüseluse käigus, üritades haardest vabaneda ja taganeda, välja oma vasaku jala hüppeliigese ning tal oli valus jalale astuda. K. Ingermanni tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Tema tegevus häiris tugevalt I.A. pereliikmeid abikaasat A.A.-d ja nende alaealisi lapsi 7-aastast J.A. A.A.-d ja 4-aastast V. A.A.-d, samuti restorani AAA teenindajaid K.A. ja M.L.-i ning teisi restoranis viibinud kliente. I.A. lapsed hakkasid juhtunut nähes hüsteeriliselt nutma ja nutuhood jätkusid ka hiljem, kui juhtunu neile meenus. Lisaks kardavad lapsed, et nende isa löönud meesterahvas tuleb tagasi. I.A. abikaasal hakkas juhtunust pea ringi käima ja kiirabi pidi tema vererõhku mõõtma. K. Ingermanni tegevus on vastuolus avalikus kohas käitumise üldnõuetega ja ta rikkus korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani K. Ingermann toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga.
2.Kannatanu K.S. esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab K. Ingermannilt varalise kahju hüvitamist summas 200 eurot. Varaline kahju seisneb 17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx baari YYY juures lõhutud nägemisprillide väärtuses. Kohtumenetluse poolte seisukohad
3.Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles K. Ingermanni süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 5 kuulise vangistusega ning § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmist arvata alates K. Ingermanni kahtlustatavana kinnipidamisest 24.08.2024. Rahuldada kannatanu K.S.i tsiviilhagi.
4.Kohus teatas kannatanutele A.I.-le , T.L.-ile, H.N.-ile, K.S.-ile ja I.A.-le kohtuistungi toimumise aja ja koha. Kohtuistungil osales vaid H.N., kes ei teinud omapoolset ettepanekut
K. Ingermanni vastutusele võtmise kohta. Kohtueelses menetluses ei soovinud A.I. ja T.L. K. Ingermanni vastutusele võtmist.
5.Süüdistatav K. Ingermann kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest ja tsiviilhagist aru, tunnistas end süüdi, nõustus tsiviilhagiga ning jäi lühimenetluse taotluse juurde. Ta lõi vanglas kaaskinnipeetavaid A.I.-d ja T.L.-i enesekaitseks vanglas toimuva vaimse vägivalla vastu. 17.08.2024 lõi K. Ingermann baari turvatöötajaid, kuid erinevalt süüdistuses märgitust lõi ta H.N.-i lahtise käega. K.S.-i löömist K. Ingermann alkoholi tõttu väga ei mäleta ja I.A. ründamist ei mäleta ta üldse. K. Ingermann kahetses ja vabandas.
6.Kaitsja märkis, et süü üle pole vaidlust, kuid leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust. Samuti on prokuröri taotletud karistus liiga range, K. Ingermannile võiks anda veel võimaluse ja karistuse võiks jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, allutades ta kriminaalhooldusele. K. Ingermann ei saa kõrvalise abita hakkama ning kui ta viimati vanglast vabanes, polnud tal mingit järelevalvet ega kriminaalhooldust. Võimaldada K. Ingermannil tasuda menetluskulud ositi. Kohtu seisukoht
7.KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kuigi praegune kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, taotles K. Ingermann eelistungil lühimenetluse kohaldamist, kaitsja ja prokurör nõustusid samuti lühimenetlusega ning kohus arutas kriminaalasja süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav ja K. Ingermann tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Samuti tuleb rahuldada tsiviilhagi. Seejuures jätab kohus tähelepanuta K. Ingermanni avaldused, mis esitati pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa, sest need on esitatud hilinenult.
24.02.ja 31.03.2024. a kehalised väärkohtlemised Viru Vanglas
8.Seoses 24.02.2024. a sündmusega nähtub Viru Vangla valvekaamera videosalvestiselt ja selle vaatlusprotokollist (II kd, tl 2-25), et 24.02.2024 kl 08:09 avab valvur E.O. kinnipeetavate kambrite uksi, kinnipeetavad hakkavad kambritest väljuma ja kl 08:11 seisab oma kambri uksel ka K. Ingermann. Kl 08:12 hakkab K. Ingermann kõndima piki koridori, surub A.I.-l kätt, vaatab samal ajal kaks korda hetkeks üle õla trellukse suunas, kust väljus äsja valvur E.O., pöörab end ümber ja kõnnib A.I.-st eemale. Mõne sekundi pärast trelluste juures pöörab K. Ingermann end taas ümber, teeb rusikaga õhulöögi, kõnnib vasakul pool asuva kambri ukse juurde ja teeb uksel seisva J.I. suunas vasaku käega äkilise liigutuse, mispeale tõstab J.I. oma käed. Seejärel vehib K. Ingermann rusikatega J.I. ees. Edasi eemaldub K. Ingermann J.I.st ja teeb äkilise liigutuse ühe paremal pool asuva kambri ukse suunas. Siis astub K. Ingermann koridoris T.V.-le ette ja tõukab teda kätega nii, et T.V. paiskub seljaga vastu tagapool oleva kambri ust. K. Ingermann haarab hetkeks T.V. jakist kinni, kuid laseb kohe lahti, astub ette V.K. ja teeb ka tema suunas ülakehaga järsu liigutuse Seejärel kõnnib K. Ingermnn koridoris edasi-tagasi, möödub A.I.-st, kuid pöörab end ümber, astub A.I.-le ette ja tõukab teda kahe käega rindu. Kui A.I. astub K. Ingermannile lähemale, tõukab K. Ingermann teda uuesti, haarab temast kinni ja lööb parema käega näkku. Edasi lööb K. Ingermann A.I.-d parema käega veel vähemalt 3 korda, tõukab teda üle koridori vastu seina ja tirib riietest. Kui A.I. püüab põgeneda, jookseb K. Ingermann talle järele ja lööb teda parema käega veel 6 korda, misjärel kõnnib A.I. juurest ära, jättes ta põrandale lebama. Viimaks tõukab K. Ingermann koridoris kahe käega A.S.-i rindu, mispeale lükkab viimane K.
Ingermanni endast eemale. Kui A.I. väljub veidi hiljem valvuri saatel oma kambist, tema näo parem külg punetab ja parema oimu piirkonnas on muhk.
9.Ülal kirjeldatud videosalvestisega langevad kokku tunnistajate T.V., E.O. ja V.V. ütlused. Nii selgub tunnistaja T.V. ütlustest, et ta väljus 24.02.2024 kl 08:30 paiku oma kambrist, suhtles teiste kinnipeetavatega ja kuulis mingisuguseid karjeid. Seejärel jooksis K. Ingermann T.V. juurde, lükkas teda, karjus midagi ja läks ära. Tee peal põrkas K. Ingermann kokku A.I.ga ning hiljem toimus K. Ingermanni ja A.I. vahel kaklus. Valvur jooksis kohale, kinnipeetavad paigutati kambritesse ning T.V. ja A.I. viidi traumade kontrollimiseks meditsiiniosakonda. K. Ingermann viidi sektorist ära (II kd, tl 31). Tunnistaja E.O. sõnul kuulis ta 24.02.2024 umbes kl 08:05 ootamatult osakonnast karjumist, liikus osakonda ning nägi, et A.I. on põrandal maas ja K. Ingermann peksab teda. E.O. andis häiret, liikus K. Ingermanni ja A.I. juurde ning andis korralduse peksmine lõpetada, mispeale K. Ingermann tardus. Seejärel andis E.O. K. Ingermannile korralduse liikuda oma kambrisse, jäi K. Ingermanni juurde ja takistas teda kambist väljumast. K. Ingermann oli endast väljas ja karjus kinnipeetava A.S.-i suunas etteheited viimase kuritegude kohta. Pärast osakonna sulgemist saatis E.O. A.I. meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima ning nägi, et tema näo küljel oli muhk ja kaelal olid punetused. A.I. keeldus vigastuste fotografeerimisest (II kd tl 33). Tulenevalt tunnistaja V.V. ütlustest reageeris ta 24.02.2024 kl 08:14 ajal valvuri E.O. käivitatud häirele, liikus osakonda ja nägi, kuidas E.O. takistab K. Ingermanni kambrist väljumast. K. Ingermann oli ärritunud ning sõimas kinnipeetavaid A.I.-d ja A.S.-i pededeks. E.O. rahustamise peale K. Ingermann tasapisi rahunes (II kd, tl 27).
10.Täiendavalt ilmneb Viru Vangla meditsiiniõe 03.04.2024. a e-kirjast, et A.I.-l fikseeriti parema silma välimisel küljel ja oimu piirkonnas ümar punetav hematoom ja turse, parema kõrva ja kõrvataguses piirkonnas punetus ja küünistamise jäljed, kaela eesmisel pinnal küünistusjälg pikkusega 6-7cm, vasakul rindkere piirkonnas punetus ja küünistamise jäljed ning parema käe küünarliigese välimisel pinnal punetus ja marrastus mõõtmetega 2x1cm (II kd, tl 45). Tunnistaja J.A. ütluste kohaselt keeldus A.I. meditsiiniosakonnas vigastuste fotografeerimisest. K. Ingermann lubas end fotografeerida ja oli täiesti rahulik, nagu midagi erilist polekski juhtunud (II kd, tl 47).
11.31.03.2024. a sündmuse osas nähtub Viru Vangla valvekaamera videosalvestiselt ja selle vaatlusprotokollist (II kd, tl 53-59), et 31.03.2024 kl 17:53 kõnnivad T.L. ja T.N. piki koridori ning mööduvad K. Ingermanni kambrist. Hetk hiljem väljub K. Ingermann kambrist ning T.L. ja T.N. pööravad oma näod üle õla tagasi (on aru saada, et K. Ingermann kõnetab neid). Seejärel jääb T.L. seisma, K. Ingermann ja T.L. kõnnivad üksteisele vastu, jäävad üksteise ees seisma ning vestlevad omavahel. K. Ingermann pöörab end ümber ja hakkab T.L.-ist eemale kõndima, kuid T.L. järgneb talle teda kõnetades, mispeale pöörab K. Ingermann end uuesti ümber, kõnnib T.L.-i suunas ja lööb teda peaga otsmiku piirkonda. Pärast lööki lähevad nii K. Ingermann kui ka T.L. oma kambritesse, kusjuures T.L. katsub vasaku käega oma otsmikku ja vaatab oma kätt. Koridori põrandale jäävad tumedad pritsmed. Kooskõlas ülal kirjeldatud salvestisega tuleneb kannatanu T.L.-i ütlustest, et ta jalutas 31.03.2024 kl 18 paiku osakonna koridoris, kui K. Ingermann väljus kambrist ja küsis, miks T.L. tema kambrisse vaatab. T.L. küsis K. Ingermannilt: „Mis sul viga on?“, kuid K. Ingermann ei vastanud. Ta oli ärritunud, karjus pidevalt ja lõi järsku peaga T.L.-i näkku. Löögist tekkis T.L.-ile otsmiku piirkonda haav, millest hakkas verd jooksma, ja hiljem tekkisid silmade alla verevalumid. T.L. peatas külma veega suurema verejooksu, osakond suleti ning ta viidi meditsiiniosakonda ja seejärel EMO-sse. EMO-s haav õmmeldi (II kd, tl 61-62). Tunnistaja V.V. ütlustest ilmneb samuti, et ta nägi 31.03.2024 kl 17:53 ajal valveruumis valvemonitorilt, kuidas V3 osakonnas
tuli K. Ingermann agressiivse hoiakuga kambrist välja. V.V. läks V3 osakonda ja nägi, kuidas K. Ingermann lõi T.L.-ile peaga näkku, misjärel läksid K. Ingermann ja T.L. kohe oma kambritesse. Koridori põrandal olid verepritsmeid ja T.L. pesi oma kambris haava veega (II kd, tl 66). Fotodelt nähtub täiendavalt, et 31.03.2024 oli T.L.-i otsmikul hüübinud verega haav ning ninajuurel olid punetus ja marrastus. Viru Vangla V3 osakonna koridori põrandal ning T.L.-i kambri põrandal, tualettruumis ja kraanikausil oli verekahtlane määrdumine (II kd, tl 72-77).
12.Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 24.02.2024. a kui ka 31.03.2024. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et K. Ingermann peksis süüdistuses märgitud ajal ja kohas esmalt A.I.-d, tekitades talle süüdistuses loetletud kehavigastused. Seejärel lõi K. Ingermann süüdistuses märgitud ajal ja kohas T.L.-i, tekitades ka talle süüdistuses märgitud kehavigastuse. Kohtuistungil tunnistas K. Ingermann end samuti täielikult süüdi.
13.Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegudele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese tervise kahjustamise. Peksmise ja löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega ning nii hematoom, tursed ja marrastused (A.I.) kui ka lahtine haav (T.L.) kujutavad endast tervisekahjustusi. Järelikult pani K. Ingermann nii 24.02.2024 A.I. suhtes kui ka 31.03.2024 T.L.-i suhtes toime KarS § 121 lg 1 koosseisupärase teo, samuti esineb mõlemal juhul KarS § 121 lg 1 koosseisupärane tagajärg. Lisaks on nii A.I. kui ka T.L.-i tervisekahjustused K. Ingermannile omistatavad. Pidades silmas, et tunnistaja E.O. sõnul oli 24.02.2024 A.I. näo küljel muhk ja kaelal olid punetused ning 24.02.2024. a videosalvestise järgi oli A.I. parema oimu piirkonnas samuti muhk ja tema näo parem külg punetas, ilmnesid A.I.-l tervisekahjustused vahetult pärast konflikti K. Ingermanniga. Arvestades viimati märgitut, said A.I. kehavigastused tekkida üksnes eelnenud peksmise käigus. 31.03.2024 T.L.-ile haava tekkimine K. Ingermanni löögi tagajärjel nähtub T.L.-i ütlustest, samuti 31.03.2024. a videosalvestiselt ja fotodest, mille järgi ilmusid vahetult pärast löömist koridori põrandale pritsmed, T.L.-i kambris oli verekahtlane määrdumine ja otsmikul oli verine haav. Kokkuvõtlikult vastab K. Ingermanni käitumine nii 24.02.2024 kui ka 31.03.2024 KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
14.Kohtu meelest on mõlema teo puhul täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et K. Ingermann lõi 24.02.2024 A.I.-d korduvalt rusikaga, pidas ta välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivaid kehavigastusi (hematoom, tursed ja marrastused). Lüües 31.03.2024 T.L.-i järsku peaga näkku, pidas K. Ingermann välise teopildi põhjal samuti võimalikuks ja möönis, et ta tekitab ka taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võiva kehavigastuse (lahtise haava). Seega tegutses K. Ingermann mõlemal korral kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
15.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Iseenesest nähtub kannatanu A.I. ütlustest, et tema arvates käitus K. Ingermann nii nagu ta käitus oma tervislikust seisundist tulenevalt ja A.I. sai K. Ingermanni pilgust aru, et ta polnud tema ise (II kd, tl 38). Kannatanu T.L.-i ütlustest ilmneb samuti, et K. Ingermannil oli tühi pilk, ta oli nagu hullunud ja polnud tema ise (II kd, tl 61). Kohtu silmis ei tekita ainuüksi eelnev põhjendatud kahtlusi K. Ingermanni vaimse tervise seisundis ega süüdivuses. Nimelt ütles K. Ingermann kohtuistungil ristküsitluse käigus, et ta ei tea, kas tal on mingeid psühhiaatrilisi diagnoose, ega avaldanud ühtki asjaolu, millest nähtuks, et tema käitumist A.I. või T.L.-i ründamise ajal võisid juhtida
nt luulumõtted. Täiendavalt selgub ka tunnistaja V.V. ütlustest, et kuigi K. Ingermann oli 24.02.2024 esialgu ärritunud ja sõimas kinnipeetavaid A.I.-d ja A.S.-i, siis E.O. rahustamise peale ta tasapisi rahunes (II kd, tl 27). Tunnistaja J.A. ütluste järgi oli K. Ingermann vigastuste fotografeerimise ajal rahulik (II kd, tl 47). Eelnevast tulenevalt pole mistahes alust arvata, et K. Ingermann ei suutnud 24.02.2024. a ja/või 31.03.2024 vaimse seisundi tõttu oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist kontrollida. Järelikult tuleb K. Ingermann mõlemas kõnealuses kuriteos süüdi tunnistada. 17.08.2024. a kehalised väärkohtlemised xxx linnas
16.Puutuvalt 17.08.2024. a juhtunusse ilmneb kannatanu H.N.-i ütlustest, et ta oli 17.08.2024 kell 00:05 tööl XXX baari turvatöötajana ja tegi K. Ingermannile märkuse, et baari territooriumil ei tohi oma jooke tarvitada, mispeale hakkas K. Ingermann H.N.-iga vaidlema. Kui H.N. ütles K. Ingermannile: „Hakka liikuma“, hakkas viimane teda sõimama („Mis sa vahid tont, ma löön sulle pudeliga pähe“). Samuti püüdis K. Ingermann H.N.-i pudeliga lüüa ja tõstis käe pudeliga pea kohale, kuid H.N. rahmas temalt pudeli käest. Nii kui H.N. pudelist kinni haaras, lõi K. Ingermann teda vasaku käe rusikaga üks kord näkku parema põse piirkonda, mille tagajärjel tundis H.N. valu. Lisaks tekkis löögi tagajärjel põsele hematoom ja põsk oli seest katki. Kohe pärast lööki jooksis K. Ingermann ära. Kell 02:10 seisis H.N. XXX baari peaukse juures ja nägi, et K. Ingermann läks üle tänava asuva baari YYY turvatöötaja K.S.-i juurde ja hakkas temaga vestlema. Kui turvatöötaja selgitas K. Ingermannile, et ta ei saa baari sisse, muutus K. Ingermann agressiivseks ning lõi turvatöötajat üks kord rusikaga näkku ja üks kord jalaga keha piirkonda. Löögi tagajärjel purunesid turvatöötaja prillid. Turvatöötaja haaras K. Ingermannist kinni, H.N. läks appi ja nad said K. Ingermanni maha kõhuli. Maas lamades sõimas K. Ingermann turvatöötajaid väga ränkade roppustega, lubas ära tappa jne. Pipragaasi mõjul K. Ingermann rahunes ja turvatöötaad paigaldasid talle käerauad. Seejärel hakkas K. Ingermann rabelema ja sõimas kõiki väga ränkade roppustega. Mõne aja päras saabus politsei ja K. Ingermann paigutati politseibussi. H.N. on K. Ingermanniga varemgi kokku puutunud ja XXX baari töötajate jaoks on ta tuttav klient, kellega on probleeme (I kd, tl 9-10).
17.Täiendavalt tuleneb kannatanu K.S.-i ütlustest ta oli 17.08.2024 tööl YYY baari turvatöötajana ja sai kl 00:05 XXX baari turvatöötajalt H.N.-ilt teada, et K. Ingermann visati ebaadekvaatse käitumise pärast XXX baarist välja, sest ta ei allunud korraldustele ning kui turvatöötaja palus tal lahkuda, hakkas sõimama ja ähvardama ning tahtis turvatöötajat lüüa pudeliga pähe. Kui see ei õnnestunud, lõi K. Ingermann H.N.-ile rusikaga näkku, misjärel põgenes baarist. Mõne hetke pärast püüdis K. Ingermann siseneda YYY baari, kuid K.S. ei lubanud teda sisse. Kl 02:00 paiku tuli K. Ingermann tagasi, proovis K.S.-iga vene keeles rääkida ja lõi teda ootamatult jalaga vastu vasakut põlve. K.S. tundis löögi tagajärjel valu. Seejärel lõi K. Ingermann K.S.-i rusikaga otsmiku piikonda, kuid see löök polnud valus. Samal ajal, kui K.S. võttis K. Ingermannist kinni ja hakkas teda maha viima, haaras K. Ingermann K.S.-i prillidest ja tõmbas need ära, mille tagajärjel prillid purunesid. Siis tuli H.N. appi ja nad paigutasid K. Ingermannile käerauad. K. Ingermann oli täiesti ebaadekvaatne ja karjus (nt „Ma tean, kes te olete, tapan teid ära“). Mõne aja päras saabus politsei ja K. Ingermann viidi ära (I kd, tl 19). H.N.-i poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise järgi palus H.N. politseid xxx XXX ja YYY baaride ette, sest nad võtsid kinni inimese, kes ründas turvatöötajat ja peksis ka H.N.-i (I kd, tl 4-5).
18.Kohtuistungil tunnistas K. Ingermann end süüdi, kuid ütles, et erinevalt süüdistuses märgitust lõi ta H.N.-i lahtise käega. K.S.-i löömist K. Ingermann alkoholi tõttu väga ei
mäleta. Ta jõi pärast vanglast vabanemist kanget alkoholi lihtsalt pildituks, kusjuures ta jõi ükskõik, mis kätte sai.
19.Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad, kuid K. Ingermanni ütlused on H.N.-i lahtise käega löömise osas vastuolus H.N.-i ütlustega. Pidades silmas, et H.N.-i ja K.S.-i löömise vahele jäi vaid ca 2 tundi ja K. Ingermann tunnistas isegi, et ta ei mäleta joobe tõttu väga K.S.-i löömist, loeb kohus K. Ingermanni ütlused H.N.-i lahtise käega löömise osas ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab kõnealuses osas K. Ingermanni ütlused otsuse tegemisel kõrvale. Kohus pole veendunud, et K. Ingermann kirjeldas H.N.-i löömist (mh joobe tõttu) piisavalt tõepäraselt, et tema ütlustele tugineda kriminaalasja lahendamisel. Kannatanu H.N.-i ütlused on aga veenvalt üksikasjalikud ja langevad kokku kannatanu K.S.-i ütlustega. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et K. Ingermann lõi süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil kõigepealt H.N.-i ja seejärel K.S.-i, tekitades mõlemale füüsilist valu.
20.Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega, samuti tundsid nii H.N. kui ka K.S. löögi tagajärjel valu. Pidades silmas, et K. Ingermann lõi H.N.-i rusikaga näkku ja K.S.-i jalaga vastu põlve, on valu tundmine kohtu hinnangul ka taoliste löömiste tüüpiline tagajärg. Järelikult on valu tekitamine objektiivselt omistatav ja K. Ingermanni käitumine vastab mõlemal juhul KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
21.Kohtu meelest on mõlema teo puhul täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et K. Ingermann lõi H.N.-i rusikaga näkku ja K.S.-i jalaga vastu põlve, pidas K. Ingermann välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võivat füüsilist valu. Seega tegutses K. Ingermann mõlemal korral kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
22.Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb K. Ingermann mõlemas kõnealuses kuriteos süüdi tunnistada. 24.08.2024. a avaliku korra rikkumine Tartu linnas restoranis AAA
23.Kannatanu I.A. ütluste kohaselt viibis ta 24.08.2024 umbes kl 13:30-14:00 paiku koos abikaasa A.A. ning ühiste laste 7-aastase J.A. A.A. ja 4-aastase V. A.A.-ga xxx asuvas restoranis AAA. Kui I.A. väljus koos lastega tualetist, sisenes restorani silmnähtavalt purjus meesterahvas, kes näitas sealsete töötajate suunas sõrmega ja ütles: „sina oled jobu, sina oled jobu“ jne. I.A. tahtis minna koos lastega lauda, see meesterahvas vaatas teda ja I.A. vaatas meesterahvast, et mis siin toimub ja mida ta tahab. I.A. ütles meesterahvale, et ta lahkuks, mispeale vastas meesterahvas, et misasja, kas I.A. tahab peksa. Seejärel tungis meesterahvas I.A.-le kallale ja lõi teda parema käega näkku vastu otsmikku. Löögid jätkusid pidevalt ning I.A. püüdis end kaitsta ja vastu lüüa. Meesterahvas hoidis vasaku käega I.A.-d riietest kinni ja parema käega muudkui lõi. I.A. arvab, et teda tabas vähemalt 20 lööki, peamiselt näo piirkonda. Siis sai I.A. meesterahva haardesse ja surus maha, samuti lõi meesterahvast paar korda pea piirkonda, et ta rahuneks. Seejärel hoidis I.A. meest kinni kuni politsei saabumiseni. I.A. tundis löökidest valu, talle tekkisid veritsevad haavad otsmikule ja parema käe sõrmedele, vigastus huule siseküljele ning vasak hüppeliiges oli valus (I kd, tl 30-31). Tulenevalt kiirabikaardist fikseeris kiirabi 24.08.2024, et I.A.-l on otsaees 2 marrastushaava ning huulel ja parema käe 4. sõrmel on pindmine marrastus (I kd, tl 41). Epikriisi järgi fikseeriti EMO-s I.A.-l marrastused otsmikul, marrastus ja turse alahuule sisepinnal, turse ja
hematoom parema silma all, marrastused parema käe 2. ja 3. sõrmel ja vasakul küünarvarrel ning valulikkus ja vähene turse vasku hüppeliigese välisel peksel (I kd, tl 47).
24.Täiendavalt selgub tunnistaja A.A. ütlustest, et ta viibis 24.08.2024 kl 14 paiku koos abikaasa I.A. ning ühiste laste 7-aastase J.A. A.A. ja 4-aastase V. A.A.-ga xxx restoranis AAA. Ajal, mil I.A. oli lastega tualetis, sisenes restorani meesterahvas, kes istus kõrvallauda. Meesterahvas proovis midagi tellida, kuid teenindajad polnud nõus ja palusid tal lahkuda, sest ta oli purjus. Mees hakkas väljuma, kuid ukse juures hakkas uuesti teenindajaid provotseerima, et ta ei lähe ära ja kutsuge politsei. Teenindajad palusid tal uuesti lahkuda ja samal ajal tuli I.A. lastega tualetist tagasi. Meesterahvas nägi I.A.-d, läks otse tema suunas ja küsis, mida ta vaatab. Kui I.A. küsis, mis juhtus, läks mees talle kallale ja alustas kaklust. Lapsed hakkasid hüsteeriliselt nutma, et isale tehakse liiga. A.A. oli laste juures, salvestas telefoniga toimuvat ja karjus, et kutsuge politsei. Politsei pidas mehe kinni, samuti tuli kiirabi. I.A.-l oli vigastus otsa ees, ühe käe sõrmedel on nahk maas ja jalad valutavad. Pea- ja sõrmehaavadest jooksis verd ning kiirabi pani haavadele plaastrid. A.A. jaoks oli see kõik suur šokk. Ta pidi minema tualetti, sest pea hakkas ringi käima, ja ta ei näinud, kuidas tuli kiirabi. Kui A.A. tualetist väljus, oli kiirabi kohal ja andis I.A.-le abi. A.A. lasi kiirabil ka oma vererõhku mõõta ja see oli tõusnud. Kõige hullem oli A.A. jaoks, et lapsed nägid kõike pealt ja nutsid vahel ka ülekuulamise aja (s.o 25.08.2024. a) seisuga. Lapsed kartsid ja küsisid, kas see mees tuleb tagasi (II kd, tl 74-75).
25.Tunnistaja K.A. ütluste järgi oli ta 24.08.2024 restoranis AAA tööl teenindajana ja kl 1415 paiku tuli restorani umbes 25-aastane meesterahvas, kes oli kõrval asuvast KKK välja visatud. Sel mehel polnud raha, ta istus laua taha ja pani jalad lauale ning tundus, et ta oli alkoholi tarvitanud. Ebaviisaka käitumise tõttu keeldusid teenindajad meesterahvast teenindamast, mispeale ta vihastas ning hakkas teenindajaid sõimama ja ähvardama ja kutsus teenindajaid erinevate ebatsensuursete väljenditega. K.A. kolleeg suhtles meesterahvaga üsna pikalt ning ta oli juba lahkumas ja seisis ukse juures, kui juhtumisi tuli üks meeserahvas oma lastega tualetist ja tõenäoliselt vaatas valesti või midagi, mispeale hakkas agressiivne meesterahvas lastega meesterahvast peksma. Lastega meesterahvas üritas end kaitsta ja lõi vastu ning nad kaklesid mõne minuti kuni agressiivne mees suruti maha ja hoiti kinni kuni politsei saabumiseni. K.A. oli juhtunust väga häiritud ja see oli ebameeldiv kogemus. Agressiivne mees sõimas ka teise mehe lapsi, lubas nad ära vägistada jms. Samuti ütles agressiivne mees teenindajatele, et neil on uus vihavaenlane ja ta tapab nad kõik ära, kui ta vanglast välja saab (I kd, tl 78). Nähtuvalt tunnistaja M.L.-i ütustest oli ta 24.08.2024 restoranis AAA tööl teenindajana ja kl 15-16 paiku tuli restorani umbes 30-aastame meesterahvas, kes oli kõrval asuvast restoranist KKK välja saadetud, sest ta ähvardas ja märatses seal juba varem ning tal on keeld peal. Mees oli hästi üleolev ja ebaviisakas ning kui teenindajad ütlesid talle, et ta restoranist lahkuks ja et nad ei teeninda teda, muutus meesterahvas agressiivseks, sõimas teenindajaid litsideks, ropendas, ähvardas ja solvas roppude sõnadega. Mitmed M.L.-i kolleegid püüdsid meest ära saata, kuid ta ei kuulanud. M.L. näitas ukse peale ja ütles meesterahvale, et ta lahkuks, lubades vastasel juhul politsei kutsuda. Mees oli juba ukse juures ja minemas, kui üks teine meesteravas tuli lastega tualetist, neil tekkis silmside või ta jäi kuidagi sellele agressiivsele mehele ette ning agressiivne mees lõi esimesena lastega meest rusikaga näkku. Lastega meesterahvas püüdis end kaitsta ja maha suruda, nad kukkusid kakeldes restoranis laudade otsa ning läbisid kakluse käigus kogu teenindussaali. Nad kaklesid mõne minuti, seejärel kukkusid pikali ja rüselesid. Mingil hetkel suruti agressiivne mees leti juurde kõhuli maha kuni politsei saabumiseni (I kd, tl 81).
26.Tunnistaja K.Š.-i ütluste kohaselt oli ta 24.08.2024 patrullteenistuses tööl koos patrullpolitseiniku Artur Hatlevitšiga, kui nad said kl 14:19 väljakutse xxx restorani AAA, kus toimus kaklus. Kui politseinikud jõudsid sündmuskohale, hoidsid 2 meest põrandal üht meesterahvast kinni. Politseinikke märgates lasti meesterahvas lahti, ta tõusis püsti ja Artur Hatlevitš väljus koos temaga restoranist. Restorani töötaja K.A. sõnul ründas sama meesterahvas asjatult I.A.-d, samuti oli see mees varem ebaadekvaatse käitumise pärast teisest restoranist välja visatud. I.A. ja viimase abikaasa kinnitasid, et meesterahvas tuli nende juurde ja hakkas neid ebatsensuursete väljenditega mõnitama ning kui I.A. kutsus teda korrale, lõi ta I.A.-d korduvalt rusikaga näkku, tekitades valu ja tervisekahjustusi. K.Š. nägi I.A. laubal vigastust, kust jooksis verd, ja sõrmedel olid kriimustused. Vägivallatsejaks osutus K. Ingermann, kelle alkoholijoove oli indikaatorvahendi järgi 0,81 mg/l. K. Ingermann provotseeris ka politseinikke, solvas neid ebatsensuursete väljenditega ja käitus üleolevalt. Kiirabi andis kannatanule esmaabi ja politseinikud toimetasid K. Ingermanni Tartu Vanglasse kinnipidamisele (I kd, tl 72).
27.Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et K. Ingermann tungis 24.08.2024 kl 14:00 paiku xxx asuvas restoranis AAA I.A.-le kallale ja peksis teda. Hoides I.A.-d riietest kinni, lõi K. Ingermann teda vähemalt 20 korda näo- ja peapiirkonda. Oma tegevusega tekitas K. Ingermann I.A.-le füüsilist valu ja tervisekahjustustena veritseva haava otsmiku piirkonda, veritsevad haavad parema käe kahele sõrmele, marrastuse ja turse alahuule sisepinnale ning turse ja hematoom parema silma alla. Samuti väänas I.A. rüseluse käigus, üritades haardest vabaneda ja taganeda, välja oma vasaku jala hüppeliigese ning tal oli valus jalale astuda.
28.Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et restoran, kuhu kolmandatel isikutel on piiramatu ligipääs, on avalik koht KarS § 263 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. KarS § 121 lg 1 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohus märgib, et I.A. veritsevad haavad, marrastus, turse ja hematoom on tervisekahjustused, ning pidades silmas et I.A. tundis peksmise ajal ka füüsilist valu ja hiljem oli tal valus vasakule jalale astuda, on praeguses asjas täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid. Arvestades, et teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas K. Ingermann I.A.-le tervisekahjustused ja füüsilist valu kehalise väärkohtlemisega. Seega käitus K. Ingermann avalikus kohas I.A. suhtes vägivaldselt.
29.Lisaks I.A.-le häiris K. Ingermanni tegevus ka asjassepuutumatute inimeste rahu ja turvatunnet. Nimelt reageerisid I.A. peksmisele tugevalt tema väiksed lapsed 7-aastane J.A. A.A. ja 4-aastane V. A.A., kes hakkasid hüsteeriliselt nutma. Samuti filmis I.A. abikaasa A.A. peksmist, palus restorani teenindajatel politsei kutsuda ja tema vererõhk tõusis. Viimaks reageerisid peksmisele restorani teenindajad K.A. ja M.L., kes kutsusid politsei, ning veel üks restorani klient, kes läks I.A.-le appi ja hoidis K. Ingermanni põrandal kinni kuni politsei saabumiseni. Eelnevast tulenevalt vastab K. Ingermanni käitumine KarS § 263 g 1 p 1 objektiivsetele tunnustele.
30.Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 263 lg 1 p 1 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et K. Ingermann tungis I.A.-le kallale ja lõi teda riietest kinni hoides vähemalt 20 korda kuni
I.A.-l õnnestus K. Ingermann haardesse saada ja teda teise restorani kliendiga kuni politsei tulekuni kinni hoida, oli välise teopildi põhjal K. Ingermanni eesmärk tekitada I.A.-le füüsilist valu ja võimalikult raskeid kehavigastusi (sh veritsevaid haavu, marrastusi, turseid ja hematoome). Kuna K. Ingermann ründas I.A.-d päevasel ajal restoranis, kus viibis lisaks I.A.le viimase pere, restorani teenindajad ja teised kliendid ning lapsed hakkasid valju häälega nutma, teadis K. Ingermann kahtlemata ja möönis, et tema tegevus häirib lisaks I.A.-le ka teisi asjassepuutumatuid isikuid. Seega tegutses K. Ingermann otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.
31.Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb K. Ingermann KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada. Lõplik kvalifikatsioon ja karistus
32.K. Ingermanni karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 5 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõikidel kordadel on teda karistatud füüsilise vägivalla eest (s.o KarS § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 või § 274 lg 1 järgi). Viimati tunnistati K. Ingermann süüdi Viru Maakohtu 14.06.2023. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja ta vabanes KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse kandmiselt 20.05.2024 (I kd, tl 109). Arvestades eelnevat, tuleb K. Ingermann KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada nii 24.02.2024. a, 31.03.2024. a kui ka 17.08.2024. a kehalistes väärkohtlemistes. 24.08.2024. a avaliku korra rikkumises tuleb K. Ingermann süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
33.Nii KarS § 121 lg 2 kui ka KarS § 263 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik K. Ingermannile rahalist karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist K. Ingermanni esimeste ega üksikute kuritegudega, vaid lisaks sellele, et tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete kuritegude eest, kandis ta A.I. ja T.L.-i kehalise väärkohtlemise ajal eelmiste kuritegude eest karistuseks mõistetud vangistust ning pani H.N.-i, K.S.-i ja I.A. vastu kuriteod toime ca 3 kuud pärast vanglast vabanemist. Eelnevast tulenevalt on 5 uue samalaadsete kuriteo eest vangistuse mõistmine vältimatu. Nii KarS § 121 lg-s 2 kui ka KarS § 263 lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.
34.Asudes analüüsima K. Ingermanni süü suurust, märgib kohus, et 24.02.2024 A.I. kehaline väärkohtlemine seisnes vanglas kaaskinnipeetava peksmises, tõukamises, tirimises, põgeneda üritanud kannatanule järgi jooksmises ja peksmises kuni kannatanu jäi põrandale lebama. Oma tegevusega tekitas K. Ingermann A.I.-le kergemaid kehavigastusi (s.o hematoomi, tursed ja marrastused). 31.03.2024. a T.L.-i kehaline väärkohtlemine seisnes samuti vanglas kaaskinnipeetava näkku löömises, millega K. Ingermann tekitas kannatanule kergema kehavigastuse (lahtise haava). Seejärel seisnesid 17.08.2024. a H.N.-i ja K.S.-i kehalised väärkohtlemised xxx kesklinna baaride turvatöötajate löömises vastavalt rusikaga näkku ja jalaga vastu põlve, millega K. Ingermann tekitas mõlemale kannatanule füüsilist valu. Ning 24.08.2024. a avaliku korra rikkumine seisnes päevasel ajal väikeste lastega restorani külastanud isale I.A.-le kallale tungimises ning tema kinni hoidmises ja peksmises kuni kannatanul õnnestus K. Ingermann haardesse saada ja teise restorani külastaja abiga politsei saabumiseni kinni hoida. Lisaks I.A.-le füüsilise valu ja kehavigastuste (s.o veritsevate haavade, marrastuse, turse ja hematoomi) tekitamisele häiris K. Ingermann tugevalt ka paljude teiste asjassepuutumatute isikute (s.o I.A. abikaasa ja lapsed, restorani teenindajad ning teised kliendid) rahu ja turvatunnet. Kuigi K. Ingermann ei tekitanud kehaliste väärkohtlemistega A.I.-le, T.L.-ile, H.N.-ile ega K.S.-ile kuigi raskeid tagajärgi, pani ta siiski toime 4 kehalist väärkohtlemist (sh 17.08.2024 kaks väärkohtlemist ca 2-tunnise vahega).
Seejärel pani K. Ingermann vaid 1 nädal hiljem (s.o 24.08.2024) toime varasematest tunduvalt intensiivsema vägivallateo, lüües avalikus kohas kannatanust kinni hoides teda vähemalt 20 korda. Pidades silmas eelnevat, on K. Ingermanni süü suurus nii KarS § 121 lg 2 p 3 kui ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vähemalt keskmine.
35.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul raskendavaid asjaolusid pole, kuid KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul esineb KarS § 58 p-s 13 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o isikuvastase kuriteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Nagu ülal märgitud, nägid I.A. peksmist pealt tema 7- ja 4-aastased tütred, kes hakkasid hüsteeriliselt nutma, samuti nähtub tunnistaja K.A. ütlustest, et K. Ingermann sõimas muu hulgas ka I.A. lapsi, lubades nad ära vägistada jms. Eelnevast tulenevalt oli K. Ingermann kahtlemata väikeste laste juuresolekust teadlik, kuid pani sellest hoolimata toime järjekordse vägivallakuriteo. Karistust kergendava asjaoluna esineb praeguses asjas kõikide kuritegude puhul kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Nagu öeldud, kahetses K. Ingermann kohtus oma kuritegusid ja vabandas, ning kohtul pole alust kahelda selle kahetsuse siiruses.
36.Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus aga, et K. Ingermanni on karistatud alates Tartu Maakohtu 12.09.2018. a otsusest nr 1-18-5823 (s.o viimase enam kui 6 aasta jooksul) samalaadsete kuritegude (s.o KarS § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 või § 274 lg 1 järgi) 5 korda ja praeguses asjas selgus, et ta pani nii eelmise vangistuse kandmise ajal kui ka ca 3 kuud pärast vanglast vabanemist toime kokku 5 uut samasugust kuritegu. Seejuures selgub varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, et 3-l esimesel korral (s.o 27.01.2018, 14.02.2019 ja 22.02.2020) pani K. Ingermann kehalised väärkohtlemised toime öisel ajal xxx linna erinevates klubides, lokaalides ja õllebaarides (I kd, tl 128, 133 ja 139), kasutas seejärel (s.o 08.10.2022) füüsilist vägivalda xxx linnas päevasel ajal ametiülesandeid täitnud politseiniku vastu (I kd, tl 122) ning viimati (s.o 01.02.2023) viskas vanglakaristuse kandmise ajal kaaskinnipeetavat kuuma veega, tekitades talle muu hulgas põletushaavad (I kd, tl 116117). Kuigi viimati viibis K. Ingermann vanglas kokku ca 1 aasta ja 8 kuud (s.o 08.10.202220.05.2024), tuvastas kohus praeguses asjas, et K. Ingermann jätkas samasuguste kuritegude toimepanemist nii vangistuse ajal teiste kaaskinnipeetavate vastu kui ka vabaduses öisel ajal baaride juures ja päevasel ajal restoranis. Kokkuvõtlikult pole K. Ingermann teinud varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega reaalsetest vangistustest mistahes järeldusi, vaid on jätkanud samasugust vägivaldset käitumist. Kuna senised karistused pole K. Ingermanni piisavalt mõjutanud, tuleb uutele kuritegudele reageerida rangemalt.
37.Lähtudes eelnevast kogumis, mõistab kohus K. Ingermannile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust (s.o KarS § 121 puhul jääb karistus veidi alla keskmise määra ja KarS § 263 puhul jääb karistus oluliselt alla keskmise määra). Seejärel mõistab kohus K. Ingermannile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. K. Ingermann pani toime eriliigilised kuriteod (sh esineb KarS § 263 puhul KarS § 58 p-s 13 sätestatud karistust raskendav asjaolu), mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Edasi vähendab kohus KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes K. Ingermanni liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 4 kuu) võrra ning mõistab lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda K. Ingermanni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2024 (I kd, tl 85). Kohus tühistab K. Ingermannile kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
38.Kaitsja taotles K. Ingermannile mõistetava vangistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist, kuid kohtu arvates pole see võimalik. Nagu korduvalt öeldud, on K. Ingermanni viimase enam kui 6 aasta jooksul karistatud samasuguste vägivallakuritegude eest 5 korda ning praeguses asjas selgus, et ta pani nii eelmise vangistuse kandmise ajal kui ka ca 3 kuud pärast vanglast vabanemist toime kokku 5 uut sarnast kuritegu. Kuna K. Ingermann ei teinud järeldusi mh viimasest ca 1 aasta ja 8 kuulisest vangistusest, pole lühiajaline šokivangistus vähimalgi määral põhjendatud. Tsiviilhagi
39.Kannatanu K.S. nõuab tsiviilhagis 17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx asuva baari YYY juures lõhutud nägemisprillide väärtuse hüvitamist summas 200 eurot. K. Ingermann nõustus kohtus K.S.-i hagiga. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna K. Ingermann võttis kannatanu K.S.-i tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel hagi täielikult ja mõistab K. Ingermannilt K.S.-i kasuks välja 200 eurot. Kriminaalmenetluse kulud ja kannatanute teavitamine
40.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). K. Ingermann tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi, s.o teise astme kuritegudes. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Samuti on K. Ingermanni määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 373,32 eurot (II kd, tl 98 ja 131). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 775,92 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1149,24 eurot (373,32+775,92=1149,24). Ning kõik menetluskulud on kokku 2478,24 eurot (1329 +1149,24=2478,24).
41.Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes K. Ingermannil tasuda menetluskulud ositi. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Nagu märgitud, vabanes K. Ingermann eelmise karistuse kandmiselt 20.05.2024, peeti 24.08.2024 (s.o ca 3 kuud hiljem) kahtlustatavana kinni ja ta on viibinud alates sellest ajast vahi all. Arvestades lisaks, et K. Ingermannilt mõisteti K.S.-i kasuks välja 200 eurot, möönab kohus, et ligi 2500-euroste menetluskulude korraga tasumine võib käia K. Ingermannile üle jõu. Võimaldamaks K. Ingermannil oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine pole õigustatud, sest isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning K. Ingermanni varatus pole tõendatud.
42.Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanud H.N. ja I.A. taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (I kd, tl 10-11 ja 32). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.