X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses temalt alusetult vabaduse võtmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 19. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule Viru Vangla kinnipeetava X-i (kaebaja) nimel kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega. Kaebuse kohaselt tunnistati kaebaja Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-5943 süüdi ja teda karistati 4-aastase reaalse vangistusega, mida vähendati lühimenetlusega 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat ja 8 kuud, mille kandmist arvestati kaebaja kinnipidamisest 24. augustil 2024. Tartu Maakohus ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli kinni peetud samas kriminaalasjas ka 17. augustist kuni 19. augustini 2024 ning seda aega ei arvestatud tema karistusaja hulka. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, kuid loobus sellest talle riigi õigusabi korras määratud esindaja soovitusel. Tartu Ringkonnakohus võttis õigusvastaselt apellatsioonkaebusest loobumise vastu, kuigi maakohus rikkus oluliselt õigusnorme, jättes eelvangistuse aja karistusaja hulka arvestamata. Kaebaja esindaja ei esitanud ka ise Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust. Kaebaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi taotluse teistmisavalduse esitamiseks, kuid Riigikohus keeldus 13. oktoobril 2025 kaebajale õigusabi andmisest. Kaebaja peab viibima kolm päeva alusetult vangistuses, mis on oluline inimõiguste rikkumine.
2.Tartu Halduskohus jättis 20. oktoobri 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse heakskiitmiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohtumenetluses võivad volitatud esindajaks olla HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud isikud ning kohtule teadaolevalt ei vasta Y eelnimetatud sättes toodud tingimustele. Seega ei ole kohtul võimalik lubada Y-l kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ning kaebajal tuleb kohtule teatada, kas ta kiidab Y esitatud kaebuse heaks.
3.Y esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovis teada, miks ei ole talle haldusasja materjale avalikus e-toimikus (AET) nähtavaks tehtud. Kohus selgitas 20. oktoobri 2025. a kirjaga Y-le, et ta ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 toodud tingimustele. Kohtul ei ole võimalik lubada tal kaebaja esindajana halduskohtumenetluses osaleda ega talle kohtuasja materjale AET-is nähtavaks teha.
4.Y esitas 20. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse kaasata ta haldusasja menetlusse kaebaja nõustajana HKMS § 36 mõistes. Kaebaja on sellega nõus.
5.Y esitas 20. oktoobril 2025 Riigikohtule kaasamata isiku teistmisavaldusena pealkirjastatud avalduse, milles palub teda kaasata haldusasja menetlusse kaebaja volitatud esindajana või määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja. Riigikohus edastas kaebaja avalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
6.Tartu Halduskohtule esitati 23. oktoobril 2025 paberkandjal riigi õigusabi taotlus. Avalduse esitajaks ja koostajaks on märgitud Viru Vanglas paiknev kaebaja, kuid avaldus saabus kohtusse Tartu Vanglast ümbrikus, millel on saatjana kaebaja maha tõmmatud ning saatjaks on märgitud Y ja saatmise asukohaks Tartu Vangla. Avalduse kohaselt palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna ta pole võimeline ennast kohtus ise esindama.
7.Y esitas 23. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et koostas kaebaja eest riigi õigusabi taotluse, kuid Tartu Vangla keeldub seda välja saatmast, öeldes, et kaebaja peab ise taotluse koostama ja kirja välja saatma. Kohtul on kohustus määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindaja.
8.Y esitas 23. oktoobril 2025 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 20. oktoobri 2025. a määruse peale määruskaebuse, mille ringkonnakohus 31. oktoobri 2025. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus põhjendab, et esiteks ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav ning teiseks, kuna Y ei ole haldusasjas menetlusosaline ega mõne menetlusosalise esindaja, siis puudub tal õigus halduskohtu määruse peale määruskaebust esitada.
KOHTU SEISUKOHT
9.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
10.Kaebajal on etteheited kriminaalasja nr 1-24-5943 menetlusele, mille tulemusena peab kaebaja tema hinnangul viibima mitu päeva alusetult vangistuses. Kaebaja nõuab sel põhjusel mittevaralise kahju hüvitamist. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-
2
3-25-3506 õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud menetluskorrast tuleb lähtuda nii juhul, kui kahju võimalikuks tekitaks oli prokuratuur, kui ka siis, kui selleks olid kohtud (Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-181652, p 9). Kriminaalasja nr 1-24-5943 menetlus on praeguseks lõppenud ning 1. märtsil 2025 jõustus Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2025. a kaebajat süüdimõistev kohtuotsus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-24-5943 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Isegi juhul, kui käesoleva vaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, siis kuuluks kaebus tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 5, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Kaebaja nimel esitas kaebuse Tartu Halduskohtule Y, kes kohtule teadaolevalt ei vasta HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud tingimustele ega saa halduskohtumenetluses kaebaja volitatud esindajaks olla, s.t et Y-l ei olnud õigust kaebaja nimel kaebusega ega muude avaldustega kohtusse pöörduda. Kohus saaks lugeda kaebuse kaebaja poolt esitatuks, kui ta kiidaks Y esitatud kaebuse heaks (HKMS § 35 lg 3). Kohus andis kaebajale 20. oktoobri 2025. a määrusega vastava heakskiidu esitamiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse kätte 20. oktoobril 2025, heakskiidu esitamise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 21. oktoobril 2025 ning möödus 25. oktoobril 2025, mis oli laupäev. Kuna tähtpäev ei langenud tööpäevale, siis möödus heakskiidu esitamise tähtaeg järgmisel tööpäeval, s.o 27. oktoobril 2025 (HKMS § 67 lg 4). Kaebaja ei ole praeguseni kohtu nõutud heakskiitu esitanud.
13.Haldusasjas on esitatud taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuurile kahjunõude esitamise, saab otsustada üksnes kaebaja ise, siis ei edasta halduskohus käesolevas kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. Riigi õigusabi taotluse sisulist läbivaatamist takistab ka asjaolu, et seda ei ole kohtule esitanud kaebaja ise, vaid Y, kellel puudub õigus kaebajat esindada ning kelle esitatud avaldusi ei ole kaebaja heaks kiitnud (HKMS § 55 lg 2).
14.Kohus on juba käesolevas haldusasjas selgitanud, miks ei saa Y olla kaebaja volitatuks esindajaks. Samuti ei ole põhjendatud Y taotlus kaasata ta haldusasja menetlusse nõustajana. Nõustaja pädevus piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamist halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Ühtlasi ei oma Y kohtule teadaolevalt vaidluse esemega seonduvalt spetsiifilisi erialaseid teadmisi.
3
3-25-3506
15.Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et Y esitas Tartu Halduskohtule 23. oktoobril 2025 käsikirjalise riigi õigusabi taotluse, milles proovis jätta muljet, et avalduse on koostanud ja esitanud kaebaja, kuigi tegelikult oli selle koostajaks ja esitaks Y ise. Sisuliselt proovis Y esitada kohtule kaebaja nimel võltsitud dokumenti. Selline tegevus ei ole lubatav. Dokumendi võltsimine võib tingida süüteomenetluse algatamise (karistusseadustiku § 344 lg 1).
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.