Liiklussüüteod

1-24-6850 jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sten Kolli süüdistatakse selles, et ta 25. veebruaril 2024 kella 15.00 ajal juhtis Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Koosa külas Coopi kaupluse juures mootorsõidukit Peugeot registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,13 mg/l. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Seega pani süüdistatav S. Koll toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o

1-24-6850 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Kolli, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S. Kollile mõistetav karistus järgmine. KarS § 424 lg 1 järgse kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (25.–26. veebruar 2024) ja ärakandmata karistuseks lugeda 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud 3 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. Koll ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S. Kollilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 euro ulatuses ja kaitsja tasu 87,84 eurot, s.o kokku 1317,84 eurot. Sundraha jätta 1. jaanuarist 2025 suurenenud osas S. Kollilt välja mõistmata. Võimaldada S. Kollil tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S. Koll süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 87,84 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokkuleppe ja KrMS §

lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb sundraha jätta osaliselt välja mõistmata. 1317,84 euro ulatuses (sh sundraha 1230 eurot) hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.