Tartu Maakohus 10. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja 1-24-6991 (24261050801)
Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Aivar Hint Kätlin Lumi
Kriminaalasi
W.I süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja Z.T süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 215 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Valdo Gerassimov W.I (isikukood: XXX; elukoht: , XXX; töökoht või õppeasutus: XXX ; karistatus: väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)
Süüdistatav
Z.T (isikukood: XXX; elukoht:, XXX; viibimiskoht: XXX ; töökoht või õppeasutus: XXX ; karistatus: väärteokorras karistatud AS § 71 alusel, kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine alates 11.10.2024.a, oli kahtlustatavana kinni peetud 12.-13.09.2024.a.)
Kaitsja
vandeadvokaadi abi R.X (riigi õigusabi korras)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on W.I kohustatud osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub W.I käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kell 06.00 ilma seadusliku esindajata või kriminaalhooldaja loata.
eurot) vandeadvokaadi abi R.X-ile tema poolt Z.T-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Süüdistus
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid kokkulepetega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel KarS § 215 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatavad W.I ja Z.T tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada neile mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu D.C on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 euro nõudes. Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o 1⁄2 ulatuses ning välja mõista W.I-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt W.T-lt 1⁄4 tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C kasuks ja välja mõista Z.T-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni I.W.Z-ilt 1⁄4 tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C kasuks. (Toimikust nähtuvalt on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrustega 25.11.2024 ja 27.11.2024 kohustatud alaealist G.Kija tema seaduslikku esindajat hüvitama kannatanule 1⁄4 tsiviilhagist s.o 250 eurot ning kohustatud alaealist V.Kt ja tema seaduslikku esindajat hüvitama kannatanule 1⁄4 tsiviilhagist s.o 250 eurot.) Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava W.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 442,62 eurot. Süüdistatava W.I kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 87,84 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava Z.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1018,70 eurot. Süüdistatava Z.T kaitsja on esitanud
kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 145,18 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et W.I ja Z.T on alaealised, kellel puuduvad endal sissetulekud, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta nende menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kohtu muud põhjendused Z.T-le kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse (s.o XXX) paigutamisega, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 DVD plaati videosalvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 6 pakendit DNA proovidega sündmuskohalt asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiukohas ja tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.