Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-24-7296 Marko Pilterit süüdistatakse selles, et tema olles 25.01.2023 Soome Vabariigis alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest süüdi mõistetud, juhtis tahtlikult korduvalt 28.11.2024 kella 13.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas P tee xx juures mootorsõidukit F F registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 1,11 mg/l). LS § 69 lg 1 (juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras). KorS § 36 lg 1 (joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). LS § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Marko Pilter pani tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Marko Pilter süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 150 (sada viiskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada Marko Pilter vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui Marko Pilter ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ning § 75 lg 4 kohustust, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on Marko Pilter kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 4 kohustust: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Marko Pilteril 1 (üks) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pöörduma vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames. Nimetatud uuringul osalemise kohta edastada kriminaalhooldajale vastav tõend. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud

1-24-7296 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175, § 256 5 lg 2 kohaselt sundraha 615 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 175,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kaitsjatasu 175,68 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Marko Pilteril tasuda menetluskulud 615 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 51,25 eurot iga kuu lõppkuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.