Kokkuleppemenetlus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Tartu Maakohus 10. detsember 2024, Valga kohtumaja 1-24-6054 (24284050244)
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär
Kaie Kaseorg
Kohtujurist
Christina Lainemäe
Kriminaalasi
Külli Koik süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Külli Koik Isikukood 47008276024, XXX kodanik, emakeel: XXX; elukoht: XXX; haridus: XXX ; töökoht või õppeasutus: XXX ; telefon: XXX; e-post: XXX Karistatus: 10.11.2023 Tartu MK poolt KarS § 424 lg 1 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 3 kuud 28 päeva KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Toomas Alp (lepinguline kaitsja), asenduskaitsjana vandeadvokaat Mart Sikut
kohtuistungil
KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas:
KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.08.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.11.2023 otsusega nr 1-23-6065 mõistetud ärakandmata karistuse – 3 kuud 28 päeva vangistust – võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 536 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Külli Koik KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Külli Koik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 järgi alustatakse käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast kohtulahendi jõustumist. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta Külli Koikilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Külli Koikile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 637 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 615 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (10.12.2024) järgnevast päevast.
Süüdistus: Külli Koiki (Koik) süüdistatakse selles, et tema lõi 05.08.2024 kella 01.21 ajal Viljandi linnas Uus 13 juures töökohustusi täitnud Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinikku M.T ühe korra poollahtise rusikaga vasakpoolse põsesarna piirkonda. Löögi tõttu tundis M.T valu ja tal tekkis tervisekahjustus ̶ turse vasaku sarnaluu sarnakaare piirkonnas. Seega pani Külli Koik toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Veel kahtlustatakse Külli Koiki selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 10.11.2023 otsusega nr 1-23-6065 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti 05.08.2024 kell 01.19 Viljandi linnas Uus 13 juures mootorsõidukit Volvo XC70 registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 3,50 ±0,07 mg/g kohta. Nimetatud tegevustega rikkus Külli Koik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Külli Koik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud.
Karistuse liik ja määr: KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 9 (üheksa) kuud. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.08.2024, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.11.2023 otsusega nr 1-23-6065 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 18 (kaheksateist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Külli Koik KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Külli Koik kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 637 eurot, tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
Külli Koik tunnistas ennast talle etteheidetavates kuritegudes süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, kannatanu ülekuulamise protokolli ja selle lisade, kahtlustatava Külli Koiki ülekuulamise protokollide ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Külli Koik nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 16.10.2024 kokkuleppe. Süüdistatav Külli Koik kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Külli Koik süüdistuses kuritegudes KarS § 274 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Külli Koiki süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.