Liiklussüüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Markko Herenatat katseaja vältel, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt ,,Kainem ja tervem Eesti") ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Markko Herenata kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - SA Tartu Ülikooli kliinikum, registreeruda üldregistratuuri telefonil 731 9100 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele (SA TÜK psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu); - Lõuna-Eesti Haigla AS, registreeruda üldregistratuuri telefonil 786 8569 alkoholitarvitamise häire ravi teenusele (Lõuna-Eesti Haigla AS aadressil Meegomäe küla, Võru vald, Võrumaa); - SA Viliandi Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 5866 5160 (ER kell 8. 00- 16.00) või e-postil [email protected]; - AS Valga Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 766 5100 (AS Valga Haigla aadressil Peetri tn 2, Valga); - SA Raplamaa Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 489 0748 (ER kell 9.00-15.00) või e-postil [email protected], (aadressil Alu tee l, Rapla); - SA Pärnu Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 449 4857 (E-R kell 8.00-16.00) (Ristiku 1, Pärnu); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 617 2623 või 617 2644 (E-R kell 8.30-17.00) (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik aadressil J.Sütiste tee 19, Tallinn); - SA Narva Haigla, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 357 1881 (E-K ja R kell 8.00- 16.00 ning N kell 10.00- 18.00) või e-postil [email protected] (Vestervalli 15, Narva, III korrus); - Kuressaare Haigla Sihtasutus, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 4520115 või 45201l4 (Aia 25, Kuressaare) ( E-R 8.00-17.00); - AJK Kliinik, registreeruda alkoholitarvitamise häire ravi teenusele telefonil 5749 3960 (E-N kell 09.00- 16.00). (aadressil Teguri 37B, Tartu, III korrus).

Määrata Markko Herenatale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Markko Herenatat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 07.09.2021 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-5845 ja milline karistus on kehtiv: - 21.06.2024 kella 13.58 ajal juhtis tahtlikult Valga maakonnas Valga vallas Valga linnas

Jõhvi-Tartu-Valga maantee 218,5-dal kilomeetril, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,06 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,16 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0, 10 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Markko Herenata kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Markko Herenata toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Markko Herenata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.06.202422.06.2024 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada Markko Herenatale mõistetud 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 358 (tundi (330+28 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Markko Herenatat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Markko Herenata kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 154,21 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundraha summas 500 eurot riigi kanda. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: isikul onxxx , sissetulek xxx eurot, säästud puuduvad, kinnisvara ja autot ei oma. Põhjendatud on menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 884,21 eurot: sundraha 730 eurot ja riigi õigusabi tasu 154,21 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Markko Herenata on kahtlustatavana kinni peetud 21.-22.06.2024, seega on Markko Herenata viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.