Liiklussüüteod

Menetluskulu

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 615 eurot ja pool kaitsjatasu, s.o 85,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Jüri Aavastikult menetluskuluna kaitsjatasu 85,40 eurot ja sundraha 615 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Jüri Aavastikul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 700,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 58,37 eurot ja viimasel 12. kuul 58,33 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99924700032180 ning selgituseks „Jüri Aavastik, 1-245905, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Jüri Aavastikku süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.12.2023 kella 15.20 paiku Tartumaal Kambja vallas Tõrvandi alevikus Ringtee 10 juures mootorsõidukit Volvo XC70 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76 mg/l kohta. Sellega rikkus Jüri Aavastik LS § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Jüri Aavastik toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jüri Aavastikule karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.12-14.12.2023, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmata jääv osa, s.o 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Jüri Aavastik 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal alluma vabatahtlikult Politsei- ja Piirivalveameti teostatavale alkoholijoobe kontrollimisele. Kriminaalmenetluse kulud on kokku summas 1400,80 eurot, s.o sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 170,80 eurot. Arvestades, et süüdistatava näol on tegemist vanaduspensionäriga, kellel on halb tervislik seisund ja ka sissetulekut arvestades suur võlakohustus, on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul poole menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jüri Aavastik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jüri Aavastiku süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Jüri Aavastiku menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 170,80 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot (alates 1. jaanuarist 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1400,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jüri Aavastik taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Jüri Aavastikuga sõlmitud kokkulepet ning arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta pool Jüri Aavastiku kaitsjatasust ja sundrahast, s.o vastavalt 85,40 eurot ja 615 eurot riigi kanda ning anda talle ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Jüri Aavastikult välja mõista kaitsjatasu 85,40 eurot ja sundraha 615 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 700,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.