Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 (22)

Süüdistatav A.Zuts ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ning A.Zuts tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid (süüdistatava A.Zutsu, kannatanu A.F-i ja tunnistaja M.W ütlused) on kattuvad asjaoludes, et 2023.aasta septembris olid nad omavahel naabrid, elades XXX lähestikku asuvatel kinnistutel. Kannatanu A.F-i ütluste kohaselt (tl 70-80 pöördel) elas ta aadressil XXX 2010.aasta kevadest kuni 2023.aasta oktoobrini ja tema naabriteks olid A.Zuts ja M.W . Et A.F elas XXX aastaid kõrvalasuval kinnistul, on kinnitanud süüdistatav (ütlused tl 88 pöördel-94 pöördel). Et A.Zuts ja A.F on olnud tema kauaaegsed naabrid, on kinnitanud ka tunnistaja M.W (ütlused tl 81-85). Tõendid (süüdistatava A.Zutsu, kannatanu A.F-i ja tunnistaja M.W ütlused) on kattuvad ka asjaoludes, et XXX nende elukohtade vahetus läheduses on tiik, mille keskel on saar bangaloga, mis pole ühegi naabri eraomandis, kuid mida süüdistuses kirjeldatud sündmusele eelneval ajal kasutasid peamiselt M.W, A.Zuts ja A.F. Kannatanu kinnitusel on XXX A.Zutsu ja M.W kruntide vahel üks avalik saar bangaloga, mida võisid kõik kasutada. Ka tunnistaja M.W ütluste kohaselt on XXXl tiik ja selle keskel saar, kus naabrid on koos ühiseid üritusi pidanud. Kõigil on õigus seal saarel olla. Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt kaevati kunagi XXXl aianduskooperatiivi jagamata krundile tiik, mille kaevamise mullast tekkis saar. Saarele pääseb ühelt poolt M.W maal oleva silla ja teiselt poolt A.Zutsu maal oleva silla kaudu. Saarel on bangalo, lõkkease, grill ja suitsuahjud. Algul oli saar terve aianduskooperatiivi kasutuses. Hiljem hakkasid saart kasutama M.W, A.Zuts ja ka A.F, kes maksis mingi osalustasu. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused on kattuvad ka asjaoludes, et A.Zutsu ja A.F-i suhted olid pikka aega normaalsed, kuid hakkasid mingil ajal (kõige enam 2023.aastal) halvenema. Kannatanu kinnitusel olid A.Zutsuga suhted normaalsed kuni 2023.aasta maini. Suhted halvenesid ühe A.F-i pool toimunud rahavarguse pärast. Üheks seal käinud lasteks oli A.Zutsu lapselaps, kuid kedagi otseselt ei süüdistatud. Peale seda hakkas A.Zuts saatma kannatanu abikaasale mõnitavaid sõnumeid. Süüdistatava ütluste kohaselt olid A.F-iga suhted algul normaalsed. Pikapeale hakkas häirima, et A.F luusis sageli A.Zutsu maa peal. Ka XXXade lapsed ja nende sõbrad hakkasid seal käima. A.Zuts suhtles kannatanu abikaasaga, kuid viimase selgitused ei olnud A.Zutsu jaoks loogilised. 2023.aasta suvevaheaja algul jäi õhku rahavargus XXXade pool, kus A.Zutsu lapselaps külas käis, kuid XXXad kaamerast laste liikumist ei kontrollinud. Et A.Zuts ja A.F said hästi läbi, kuid 2023.aasta suve algul tekkis nende vahel tüli mingi raha võtmise pärast, on kinnitanud ka tunnistaja M.W. Kohtu hinnangul A.Zutsu ja A.F-i omavaheliste suhete halvenemise täpne põhjus ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Ent asjaolu, et A.Zutsu ja A.F-i suhted ei olnud head, aitab mõista ka 2.09.2023 õhtul XXX saarel juhtunut – nagu kohus edaspidi tuvastab, hakkas A.Zuts seal kannatanuga tüli norima. Kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvad ütlused tõendavad, et 2.09.2023 õhtupoolikul olid nad kahekesi XXX saarel. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 2.09.2023 umbes kella neljast koos M.W-ga saarel koristamas. Nad tegid grilli ja võtsid napsu (oli paar pudelit Vana Tallinnat ja mõned õlled). Ka tunnistaja M.W on kinnitanud, et oli 2.09.2023 saarel koos A.F-iga. M.W mäletamist mööda tulid nad seitsme paiku. Nad koristasid prahti ja tarvitasid ka alkoholi (milleks tunnistaja mäletamist mööda oli Vana Tallinn ja Pipraviin).

3 (22)

Kannatanu ütluste kohaselt 2.09.2023 õhtul kella 6-7 paiku tuli saarele silmnähtavalt purjus ja agressiivne A.Zuts, kes küsis M.W-lt, mida see tont siin teeb ja hakkas A.Fa solvama. A.Zuts jauras 15 minutit ja läks minema. Pooleteise-kahe tunni pärast tuli A.Zuts tagasi. Tunnistaja M.W ütluste kohaselt kella 8 paiku õhtul tuli saarele alkoholi tarvitanud A.Zuts, kes ütles A.F-i kohta, et mida see tont siin teeb. 5-10 minuti pärast läks A.Zuts ära, kuid tuli umbes tunni-pooleteise pärast tagasi. Süüdistatava ütluste kohaselt 2.09.2023 hommikupoolikul käisid tal külalised ja õhtul jõi A.Zuts sõbrannade pool šampust. Koju tulles nägi A.Zuts, et saarel põleb lõke. A.Zuts arvas, et elukaaslane on seal ja läks poole kümne ajal saarele. Saarel olid M.W ja A.F. A.Zuts esimest käiku ei mäletagi. Seega on süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused kattuvad asjaolus, et 2.09.2023 õhtul tuli mingil ajal saarele ka A.Zuts. Kuigi süüdistatav pole mäletanud, et käis sel õhtul saarel kaks korda, loeb kohus kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvate ütlustega tõendatuks, et nii see siiski oli. Kohtu arvates puudub alus arvata, et kannatanu ja tunnistaja on selle asjaolu välja mõelnud. Selleks puudub mõistlik põhjus. Ka süüdistatav ise pole tegelikult kategooriliselt eitanud, et käis saarel sel õhtul kaks korda, vaid ta lihtsalt ei mäleta esimesest käigust midagi. Mittemäletamine võib olla tingitud asjaoludest, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud, tema esimene käik oli kannatanu ja tunnistaja ütlustest tulenevalt lühiajaline ning selle aja jooksul midagi erilist ei juhtunud. Kuigi kannatanu mäletamist mööda käis süüdistatav saarel esimest korda kella 18-19 paiku ja tuli tagasi poolteise-kahe tunni pärast, on tunnistaja kinnitanud veidi hilisemat aega (kella 20 paiku esimest korda ja kella 21-21.30 paiku teist korda). Süüdistava mäletamist mööda läks ta saarele kella 21.30 paiku. Seega on erinevate isikute hinnangud süüdistatava saarel käimise aja kohta erinevad, kuid mitte väga palju lahknevad. Kannatanu, tunnistaja M.W ja süüdistatava ütlusi kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuli teist korda saarele 2.09.2023 õhtul kella 21.30 paiku. Kannatanu ütluste kohaselt oli A.Zuts teist korda saarele tulles veel rohkem purjus ja hakkas A.Fa süüdistama, solvama ja sõimama. A.Zuts ütles, et mida see sitanikerdis, tont siin teeb, mida see tööline siin teeb, sul pole siia asja. Lisaks sõimamisele A.Zuts ründas korduvalt (3-4 korda) kannatanut ja lõi teda kätega. M.W püüdis A.Zutsu sõnadega rahustada ja seisis ka nende vahele, kuid A.Zuts ei reageerinud. A.Zuts lõi A.Fa vasaku lahtise käega paremale poole oimukohta, parema käe rusikaga vastu vasakut silma, lõi veel nii parema kui vasaku lahtise käega. Vasaku silma piirkonda sai löögi ka lahtise käega. Löömise ajal seisis A.Zuts püsti ja A.F istus laua taga ning nende vahemaa oli 1-1,5 meetrit. Ühel korral lükkas A.F A.Zutsu endast eemale, mille peale viimane komistas tagurpidi ja kukkus bangalos istuli. Kui A.Zuts püsti tuli, ta enam ei rünnanud ja läks mingil ajal ära koju. Et naabritele ja A.Zutsu xxxxxxx A.Zutsu käitumist näidata, filmis A.F juhtunut laual olnud telefoniga, aga mitte kogu aeg. Järgmisel hommikul näitas seda naabritele sh A.Zutsu xxxxxxxx O.K-le. Tunnistaja M.W ütluste kohaselt oli A.Zuts teist korda saarele tulles veel rohkem purjus ja hakkas A.Fa mõnitama, nimetades teda gorillaks, tööliseks. A.F jäi rahulikuks. A.Zuts hakkas kätega vehkima ja istuvat A.Fa ründama. A.Zuts kukkus bangalos ka ise kui A.F ründavat A.Zutsu eemale tõukas. Kui A.Zuts püsti tuli, rahunes ta korraks, tegi suitsu ja läks uue hooga. Kui väga teravaks läks, läks M.W A.F-i ja A.Zutsu vahele. M.W üritas A.Zutsu rahustada ja sai ka ise A.Zutsu parema lahtise käega oma näo vasakule poole litaka. Kas mõni A.Zutsu löök A.Fa tabas, seda M.W ei näinud. Peale seda, kui M.W tuli A.F-i ja A.Zutsu vahelt ära, istus ta teisele poole lauda ja hakkas telefoniga rääkima. Kõne kestis 10-15 minutit ning selle

4 (22)

ajal M.W ei jälginud teiste vahel toimuvat. Kõne lõppedes oli asi rahunenud ja A.Zuts läks ära. Korra A.F mainis A.Zutsule, et kas ujuma tahad minna. Saarel oli A.Zuts 30-45 minutit. A.F salvestas 2.09.2023 juhtunut laua peal olnud telefoniga, et seda A.Zutsu xxxxxxxxx O.Kle näidata. Salvestist näitaski A.F järgmisel hommikul naabritele sh A.Zutsu xxxxxxxx. Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt saarele minnes läks tal suhtlus A.F-iga ägedaks, sest A.Zuts tahtis, et A.F saarelt ära läheks. A.F provotseeris, et kes sa üldse oled ja mis ütleja siin oled, et hoopis A.F on mõisavalitseja. A.Zutsul on rohkem õigust saarel. Elekter saarele läheb A.Zutsu juurest ja prügi käib nende konteinerisse. Ehituses ei ole A.F osalenud ega ühtegi asja sinna viinud. A.Zutsul läks silme ees mustaks, ta ei suutnud oma viha ja käitumist kontrollida. Ta vehkis kahe turske 100-kilose mehe vahel ja püüdis sõnadega A.F-ile haiget teha. Kas ta kellelegi pihta sai, seda A.Zuts ei tea. M.W püüdis A.Zutsu rahustada. Mehed olid ontlikud ja käitusid nagu koolipoisid, kuna A.F filmis. A.Zuts filmimisest aga ei teadnud ja sai sellest teada alles järgmisel päeval. Kui A.F A.Zutsu tuustis, seda filmi ei ole. A.F vedas A.Zutsu tiigi poole ja sisises vihast: Ah sa tahad ujuma minna või“. A.F viskas A.Zutsu nagu nartsu lõkke äärekivide vastu. A.Zuts röögatas, tuli püsti ja läks koju. A.Zutsuga juhtunut nägi ka M.W, kuid selle koha pealt on M.W nägemine ja kuulmine kadunud. 10.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (tl 29-31) kohaselt on vaadeldud kannatanu A.F-i poolt kriminaalasjale lisamiseks üle antud CD-R-il olevad videofaile. Nimetatud andmekandja on tõendina üle antud ka kohtule (tl 32). CD-R-ile on salvestatud kaust nimetusega „Aivi lugu“, milles on neli videofaili. Kannatanu poolt tehtud videosalvestiste näol on tegemist teabesalvestistega KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohtupraktikas on jaatatud eraeluliste vestluste salvestiste tõenditena lubatavust (RKKKo 3-1-1-5-09, p-d 9-11). Kuigi erinevalt Riigikohtu viidatud lahendis käsitletud salvestisest (milleks oli telefonikõne salvestis) on käesoleval juhul tegemist videosalvestiga, peab kohus võimalikuks lähtuda samast põhimõttest. Fail nimetusega „1mp4“ on pikkusega 30 sekundit. Salvestise alguses on kuulda naisterahva ja meesterahva (kelle hääl on kohtuistungil kuuldu põhjal äratuntav A.F-i häälena) vaidlust. 3ndal sekundil ütleb naisterahvas: „ Ma tõmban sulle kuradi mingi asjaga.“ Samal ajal võtab naisterahvas (kellena on kohtuistungil nähtu põhjal äratuntav A.Zuts) vasakusse kätte klaasist pajakaant meenutava eseme ja tõstab käe üles (mis fikseeritud protokollis sisalduval fotol 1). A.Zuts paneb vahepeal selle eseme lauale tagasi, kasutab kaadrist väljajääva meesterahva aadressil muuhulgas väljendeid: „mis sa üldse siin oled ...kao minema ... see on minu saar ... sa oled kuradi tööline“. 18-ndal sekundil on näha, et A.Zuts tõstab vasaku käe löögiks ja lahtine labakäsi teeb kellegi suunas löögile sarnaneva liigutuse (foto 2), misjärel on kuulda plaksu meenutav heli. Peale plaksu on kuulda meesterahvast ütlemas „Ai“ ja meesterahvas (kelle häälena on kohtuistungil kuuldu põhjal äratuntav M.W hääl) hakkab A.Zutsu korrale kutsuma, öeldes korduvalt „Aivi, lõpeta ära, nii ei tohi teha“. Fail nimetusega „2.mp4“ on pikkusega 30 sekundit. Näha on püsti seisvat A.Zutsu, kes ütleb muuhulgas: „Sul ei ole siia asja....kao siit saare pealt nagu tuul ...sina sitanikats siia ei tule“. Keegi meesterahvas (kes on äratuntavalt M.W) püüab A.Zutsu liikumist takistada. 18-ndal sekundil ütleb üks meesterahvas (kelle hääl on äratuntav kui A.F-i hääl): „Sul on jälle rusikas püsti.“ Järgnevalt ütleb A.Zuts: „Värdjas, naerad veel mulle näkku...“ Samal ajal tõstab A.Zuts üles parema rusikas käe ja teeb kellegi (kaadrist välja jääva isiku) suunas löögile sarnaneva liigutuse (foto 3). Fail „3mp4“ on pikkusega 25 sekundit ja sisaldab A.Zutsu ja kaadrist väljajääva meesterahva (kes hääle põhjal on äratuntav A.F-ina) vaidlust. Fail „4mp4“ on pikkusega 8 minutit ja 25 sekundit. Tegelikult videofail katkeb 26 sekundi

5 (22)

järel. Salvestisel on näha isuvat ja suitsetavat meesterahvast (kes on äratuntavalt M.W) ja kuulda meesterahva ja naisterahva (kes häälte põhjal on äratuntavad kui A.Zuts ja A.F) vahelist vaidlust. Tõendid (süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused, samuti videofailidest nähtuv) kogumis tõendavad, et 2.09.2023 õhtul XXX saarel asuvas bangalos hakkas A.Zuts A.F-iga tüli norima, teda sõimama ja solvama. Kannatanu ütlusi, et süüdistatav kannatanut sõimas ja solvas, on kinnitanud ka tunnistaja M.W. Et süüdistatav on kannatanu suhtes agressiivselt meelestatud, nähtub eriti ilmekalt ka videofailidest „1.mp4“, „2.mp4“. Süüdistatav on kannatanut nimetanud sitanikatsiks, värdjaks, kuradi tööliseks, käskinud korduvalt saarelt minema kaduda. Videosalvestistest ei näe isikut, kellele süüdistatava öeldu ja tema käeliigutused on suunatud. Bangalos viibis samal ajal ka M.W. Samas tuleneb tõenditest kogumis, et süüdistatava agressiivsus oli suunatud just A.F-ile. Et tal tekkis konflikt just A.Figa, mitte M.W-ga, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Nagu kohus eespool tuvastas, olid süüdistatava ja kannatanu vahelised suhted halvad juba varasemast ajast. Süüdistatava väitel käitus ka kannatanu provotseerivalt. Olemasolevatest videosalvestistest sellist kannatanu käitumist ei nähtu. Vastupidi - kannatanu on jäänud vaatamata süüdistatava agressiivsele käitumisele rahulikuks. Süüdistatava kinnitusel tema toimuva videosalvestamisest ei teadnud. Kannatanu väitel oli telefon laual, kuid ka videofailidest nähtub, et laual oli erinevaid asju. Seega peab kohus eluliselt usutavaks süüdistatava väidet, et tema videosalvestamisest ei teadnud. Nõustudes süüdistatavaga ka kohus nendib, et kindlasti mõjutas kannatanu enda käitumist asjaolu, et erinevalt süüdistatavast teadis kannatanu toimuva videosalvestamisest. Soovides naabritele näidata just süüdistatava ebaväärikat käitumist, oli kannatanu huvides, et teda ennast videosalvestistest nähtuv halba valgusesse ei seaks. Tunnistaja M.W kinnitusel viibis süüdistatav saarel 30-45 minutit. Seega ei kajasta kannatanu tehtud videosalvestised kogu sündmust, vaid üksnes üsna väikest osa. Et ta kogu aeg ei filminud, on kinnitanud ka kannatanu ise. Vaatamata asjaolule, et videosalvestised kogu sündmust ei kajasta, leiab kohus, et konflikti tekitas ja tüli hakkas norima just süüdistatav. Seda kinnitavad kannatanu ja tunnistaja M.W kattuvad ütlused. Ka süüdistatava enda ütlustest tuleneb, et tema tahtis kannatanut saarelt ära ajada. Tõendid (tunnistaja M.W ja kannatanu ütlused, samuti videofailidest „1.mp4“, „2.mp4“ nähtuv) kogumis tõendavad, et lisaks verbaalsele agressiivsusele ründas süüdistatav kannatanut ka füüsiliselt, üritades viimast kätega lüüa. Kannatanu kinnitusel lõi süüdistatav teda korduvalt nii rusikas kui lahtise käega. Tunnistaja M.W kinnitusel ründas A.Zuts kätega vehkides korduvalt A.Fa ja olukorra teravaks muutumisel läks isegi nende vahele, saades ise ühe A.Zutsu löögiga pihta. Et M.W püüdis A.Zutsu tegevust takistada, kinnitab ka videofailist „2.mp4“ nähtuv. Et ta meeste vahel tõesti kätega vehkis, on kinnitanud ka süüdistatav, eitades samas tahtlust kannatanut lüüa ja kannatanule pihta saamist. Süüdistatava väide, et tal puudus igasugune tahtlus kannatanut lüüa ja ta kannatanule pihta ei saanudki, on ümber lükatud videofailidest „1.mp4“ ja „2.mp4“ nähtuvaga. Esimeses on näha, et süüdistatav teeb lahtise vasaku käega kellegi suunas löögile sarnaneva liigutuse, misjärel on kuulda plaksu meenutav heli. Peale plaksu on kuulda meesterahvast ütlemas „Ai“. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis on selle meesterahvana märgitud A.F, siis tegelikult teda sellel salvestisel näha ei ole. Arvestades sündmuskohal olnud isikute asetust (vt kannatanu koostatud skeem tl 28, millest nähtuvalt M.W ei istunud kannatanu ja süüdistatava vahel) ja asjaolu, et erinevalt videofailist „2.mp4“ pole antud episoodi ajal näha kedagi A.Zutsu

6 (22)

takistamas, on alust arvata, et süüdistatava käelöök tabas kannatanut. M.W kinnitusel tabas teda üks süüdistatava parema lahtise käega tehtud käelöök kui ta oli süüdistatava ja kannatanu vahel. Seega pole videofailis „1.mp4“ nähtuva löögi puhul tegemist tunnistaja kirjeldatud löögiga. Videofailis „2.mp4“ on näha, et A.Zuts teeb parema rusikas käega kellegi suunas löögile sarnaneva liigutuse. Asjaolu, et selles situatsioonis oli süüdistatava ja kannatanu vahel aegajalt ka tunnistaja M.W, tekitab küsimuse, kas ja keda antud löök tabas. Kannatanu kinnitanud, et ta sai ühe süüdistatava parema käe rusikalöögiga tabamuse vasaku silma piirkonda. Videofailist „2.mp4“ näha olev löök on sarnane kannatanu kirjeldatuga. Kattuvus kannatanu ütluste ja videofailist „2.mp4“ nähtuvaga annab alust asuda seisukohale, et süüdistatav lõi kannatanut parema rusikas käega ja see löök läks kannatanule ka pihta. M.W kinnitusel tabas teda üks süüdistatava parema lahtise käega tehtud löök. Seega ei ole videofailist „2.mp4“ näha oleva löögi puhul tegemist M.W tabanud löögiga. Asjaolu, et tunnistaja M.W väitel ta ei näinud, kas mõni süüdistatava käelöök kannatanut tabas, ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi, et ta sai mõne löögiga pihta. Kannatanu ja M.W ütluste kohaselt süüdistatav ründas oma saarel viibimise aja jooksul kannatanut mitmel korral. Samas on M.W ise kinnitanud, et kogu aeg ta süüdistatava ja kannatanu vahel toimuvat ei jälginud. Seega võiski mõni hetk süüdistatava ja kannatanu vahel toimunust jääda tunnistajal tähele panemata. Nagu kohus eespool tuvastas, püüdis M.W aegajalt A.Zutsu kannatanu ründamisel takistada, seistes nende vahele. Olles ise hõivatud süüdistatava takistamisega, võis M.W-le jääda märkamatuks, kui mõni süüdistatava löök lisaks tunnistajale endale ka kannatanut tabas. Ka on alust arvata, et tunnistaja M.W kohtuistungil ei mäletanud või ei soovinud mingil põhjusel avaldada, et ta mõnda kannatanut tabanud lööki tegelikult nägi. Videofailis „1.mp4“ on kuulda, kuidas peale süüdistatava lahtise vasaku käega tehtud lööki (mis kohtu tuvastatu kohaselt tabas kannatanut) hakkab M.W A.Zutsu korrale kutsuma. Kui tunnistaja poleks juhtunut näinud, puudunuks tal vajadus hakata süüdistatavat korrale kutsuma. Kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused on kattuvad asjaolus, et kannatanu ründamise käigus ka süüdistatav ise kukkus (bangalos istuli), kui kannatanu teda endast eemale lükkas. Kannatanu väitel pärast seda süüdistatav teda enam ei rünnanud. Samas tunnistaja M.W väitel jätkas süüdistatav kannatanu ründamist. Seega on kannatanu ja tunnistaja M.W ütlused sündmuse ajalise järgnevuse osas vastuolus. Süüdistatava A.Zutsu ütluste kohaselt bangalos istuli kukkumist üldse polnud. Kohus ei loe seda vastuolu (kas üldse ja millal süüdistatav bangalos kukkus) siiski nii oluliseks, et see muudaks kannatanu ja tunnistaja ütlused muus osas ebausaldusväärseks. Peamise asjaolu (et süüdistatav lisaks verbaalsele ründele ründas kannatanut ka füüsiliselt) osas kinnitavad kannatanu ja tunnistaja M.W ütlusi ka videofailid „1.mp4“ ja „2.mp4“. Kannatanu on kirjeldanud kahte teda tabanud A.Zutsu lööki - vasaku lahtise käe löök paremale poole oimukohta, parema käe rusika löök vasakusse silma. Ka on kannatanu kinnitanud, et lööke oli veel mõlema lahtise käega, millest üks tabas samuti vasaku silma piirkonda. Nagu kohus eespool tuvastas, on vähemalt kaks lööki (vasaku lahtise käe löök ja parema käe rusika löök) näha ka videosalvestistel „1.mp4“ ja „2.mp4“. Kannatanu ütlustele ja videosalvestistest „1.mp4“ ja „2.mp4“ nähtuvale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et püsti seisev A.Zuts 2.09.2023 õhtul ründas kätega vehkides korduvalt istuvat A.Fa ja lõi tahtlikult vähemalt 2-3 korral nii lahtise käe kui rusikaga A.F-ile pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. Süüdistatav on esile toonud asjaolu, et tema parema käe liikuvus on häiritud varasema

7 (22)

õlavigastuse ja operatsiooni tõttu. Süüdistatava ütluste kohaselt sai tema parem õlg kunagi raske õnnetuse tagajärjel vigastada ja hakkas jakust välja käima ning õlga opereeriti. Kuid ta ei saa paremat kätt siiani täies ulatuses välja sirutada, mingi imeliku nõksuga annab valu tunda, samuti ei tohi raskusi selle käe otsas kaua tassida. Süüdistatava väidet parema õlaliigese vigastusest ja operatsioonist tõendab ka terviseportaali väljatrükk (tl 47-48) millest nähtub, et 23.05.2022 toimus A.Zutsul õlaliigese ebastabiilsuse tõttu parema õlaliigese operatsioon, mis kulges tüsistusteta ja ta lubati operatsiooni järgselt ambulatoorsele ravile. Ravisoovitustena on muuhulgas märgitud vajadus hoida kätt kaelas 4 nädala vältel, igapäevaselt teha liikuvuse säilitamiseks passiivseid harjutusi, aktiivselt kätt mitte tõsta 4 nädala vältel. Sealt edasi järk-järguline käe aktiviseerimine. Raske füüsiline töö ja sport mitte lubatud enne 3 kuu möödumist operatsioonist. Järelkontroll 2-3, 6 ja 12 kuu möödudes. Süüdistatava ütlused kogumis terviseportaali väljatrükiga tõendavad, et süüdistataval on olnud parema õla vigastus ja tema paremat õlga 2022.aasta mais opereeriti. Ent need asjaolud ei muuda kuidagi ebausutavaks muudest tõenditest tulenevat järeldust, et süüdistatav lõi 2.09.2023 õhtul kannatanut ka oma parema käega. Süüdistatava parema õlaliigese operatsioon toimus 2022.aasta mais s.o enam kui aasta enne vaidlusalust sündmust. Seega pole tegemist värske vigastuse ja operatsiooniga, mis võinuks 2.09.2023 süüdistatava füüsilist võimekust oluliselt piirata. Et süüdistatava parem käsi 2.09.2023 küllaldaselt liikus ja oli võimeline lööki sooritama, nähtub ilmekalt videofailist „2.mp4“. Kuna tegemist on siiski vigastatud ja opereeritud õlaliigesega, peab kohus küll eluliselt usutavaks, et süüdistatava parema käe löögis võis olla vähem jõudu kui täiesti terves käes. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta A.Zutsu löökide ajal valu ja tulitas veel mõnda aega. Järgmisel päeval oli silmas tunda midagi häirivat. A.F arvas, et puru või putukas on silmas ja ostis silmatilku. Silmaarsti poole pöördudes selgus, et silma võrkkest oli irdunud. Toimus kaks silmaoperatsiooni. Käesolevaks ajaks on nägemisteravus taastunud, kuid vaja on kasutada kahte sorti silmatilkasid, et rõhku kontrolli all hoida. Enne 2.09.2023 õhtul XXX saarel juhtunut tal vasaku silmaga probleeme ei olnud ja ta ei vigastanud silma ka pärast 2.09.2023. Kannatanu väidet, et mõni päev pärast 2.09.2023 õhtul XXX saarel juhtunut pöördus ta silmaarsti poole ja tal tehti kindlaks vasaku silma vigastus, tõendab 19.04.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AO100032-01 (tl 19-23). Ekspertiisiaktist nähtuvalt viibis A.F silmaarsti vastuvõtul 6.09.2023 erakorralise patsiendina. A.F kaebas selle üle, et vasakus silmas keskpunktis vasakul on „kaleidoskoop, virvendab ja hägune“. Probleem on olnud alates 3.09.2023. Trauma oli patsiendi sõnul 2.09.2023 kella 20-21.00 paiku, kui teine isik lõi käega/rusikaga vastu pead. Järgmisel päeval nägemine järsult halvenes, virvendab. Eksperdiarvamuse kohaselt diagnoositi A.F-il pärast 2.09.2023 toimunud traumat vasaku silma võrkkesta rebend ja irdumine, operatsioonide järgselt tekkis silma siserõhu tõus. Eeltoodust tuleneb, et kannatanu pöördus arsti poole 6.09.2023. Samas tuleneb kannatanu ja rea tunnistajate ütlustest, et kannatanu kohtus mitmete inimestega 3.09.2023 hommikupoolikul. Kannatanu ütluste kohaselt 3.09.2023 hommikul kella 10 paiku läks ta koos abikaasaga O.M ja M.K juurde. Seal oli M.W ning kutsuti ka O.K. A.F näitas teistele 2.09.2023 õhtul toimunu videot. Silmaga seoses teistele midagi ei kurtnud, kuna ei osanud seda A.Zutsu rünnakuga seostada. Tunnistaja M.W ütluste kohaselt 3.09.2023 kella 9-10 paiku näitas A.F oma naabri O.M-i juures talle ja teistele naabritele eelmisel õhtul tehtud salvestusi. A.F silmast midagi ei rääkinud. Mingeid vigastusi M.W kannatanu juures tähele ei pannud.

8 (22)

Tunnistaja O.M ütluste kohaselt (tl 85 pöördel-86) tuli 2023.aasta septembris ühel pühapäeval A.F tema poole, näitas videot ja tundis muret, et A.Zuts on ära keeranud. O.M pool olid ka A.F-i abikaasa, M.K JA F nimeline isik (O.K). Koos tarbiti alkoholi. A.F millegi üle ei kurtnud ja mingeid vigastusi tal O.M tähele ei pannud. M.K ütluste kohaselt (tl 86-86 pöördel) tuli 2023. septembris ühel hommikul O.M õuele A.F oma naisega ja M.W. Nad rääkisid öösel juhtunust ja näitasid videot. Hiljem tuli veel F hüütav isik. Tarbiti alkoholi. A.F tervise üle ei kurtnud ja mingeid vigastusi tal M.K tähele ei pannud. Tunnistaja O.K ütluste kohaselt (tl 86 pöördel-87) kutsus 3.09.2023 hommikul M.W teda O.M poole. Seal olid veel A.F-i naine, O.M ja M. Võeti napsu. A.F näitas videot. Saarel oli mingi intsident olnud. A.F tervise üle ei kurtnud ja mingeid vigastusi O.K A.F-il ei näinud. Seega kannatanu ja tunnistajate kattuvad ütlused tõendavad, et 3.09.2023 hommikul kannatanu tervise üle ei kurtnud ning keegi ei näinud ka kannatanul mingeid vigastusi. Kuigi vahetult peale 2.09.2023 XXXl saarel juhtunut kannatanu oma tuttavatele tervise üle ei kurtnud ja pöördus arsti poole mõned päevad hiljem, loeb kohus kannatanu ütluste ning eksperdiarvamusega tõendatuks, et kannatanul kindlaks tehtud vasaku silma vigastuse põhjuseks olid 2.09.2023 õhtul saadud löögid pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. Vigastuse asukoht on kattuv kannatanu ütlustega, kuidas ja kuhu piirkonda süüdistatav teda lõi (korduvalt just vasaku silma piirkonda). Ekspert on kinnitanud, et kannatanu vigastus (vasaku silma reetina rebend ja irdumine) võisid tekkida tömbi vägivallaga – 2.09.2023 löögist/löökidest kõva tömbi esemega, nt käe, rusika või mõne muu sarnase esemega pea piirkonda. Ekspertiisiakti põhjendavas on selgitatud, et võrkkest on silmamuna sees asuv kiht, mis paikneb selle tasapinnal ning millele langenud valguskiirest saab alguse nägemisprotsess. Võrkkestale kinnitub klaaskeha, mis täidab silmamuna sisemust. Peapiirkonda, eriti silma lähedusse suunatud löökide ajal toimub klaaskeha vedeliku kokku surumine ning paisumine (loksumine), mis põhjustab reetina (silma võrkkesta) rebenemise. Ekspertiisiakti põhjendavas osas on muuhulgas märgitud, et A.F-il on varasemalt teostatud kae operatsioon/id, mille tegemise aeg ei ole täpselt teada. Samas on ekspert kinnitanud, et A.F-il varasemalt teostatud kae operatsioone ei ole võimalik seostada 2.09.2023 toimunud trauma tagajärjel saadud vigastusega. Kannatanu selgitus, miks ta kohe arsti poole ei pöördunud ja naabritele tervise üle ei kurtnud, on kohtu arvates eluliselt usutav. Kannatanu kirjelduse kohaselt tundus silmas olevat üksnes mingi võõrkeha. Käesoleval juhul ei ole kaasnenud löökidega vasaku silma piirkonnas mingeid luumurde, haavu, midagi ei hakanud veritsema. Seega võiski meditsiinialaseid eriteadmisi mitteomavale kannatanule esialgu tunduda, et midagi tõsist pole silmaga juhtunud. Kannatanul väliste silmnähtavate vägivallatunnuste (mõni haav, hematoom vms) puudumisega on seletatav, et miks keegi tunnistajatest 3.09.2023 hommikul kannatanu juures mingeid vigastusi ei näinud. Silmasisest vigastust ei saanudki kõrvalseisjad näha. Asjaolu, et välised nähtavad vigastused kannatanul 3.09.2023 hommikul puudusid, ei välista kohtu arvates iseenesest, et silmavigastus oli tekkinud A.Zutsu löögist või löökidest. Silm on väga õrn elund ja selle vigastamine ei eeldagi nii tugevat lööki, millega kaasneks mingi väline vigastus. Eksperdiarvamus tõendab, et A.F-il esinev kehavigastus ei ole eluohtlik, kuid kehavigastus järgnenud tüsistustega põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas on esitatud ülevaade A.F-i ravi käigust, mis seda järeldust kinnitab. Kannatanu esmane arsti poole pöördumine toimus 6.09.2023. 7.09.2023 toimus esimene silmaoperatsioon. 26.10.2023 toimus veel üks operatsioon (õli eemaldamine). 12.12.2023 tehti kannatanul kindlaks silmarõhu tõus. Viimane ekspertiisiaktis sisalduv silmaarsti vastuvõtul käimine on toimunud 30.01.2024, kuid ka siis on kindlaks tehtud

9 (22)

edasipidine raviga jätkamise ja täiendava kontrolli vajadus. Kohus nendib, et tõendid on vastuolulised, kas 2.09.2023 õhtul XXX saarel sai vigastada üksnes kannatanu või kasutas kannatanu füüsilist vägivalda A.Zutsu suhtes, kes samuti sai vigastada. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta saarel vigastada, kui A.F teda tiigi poole vedas ja vastu lõkkekive viskas. Koju minna oli üle muru ja seal ta ei kukkunud. Põlvel oli haav, otsaesisel ja küljel vigastus, selg oli valus. Ta tegi endast pilte, välja arvatud seljast. A.Zutsu vigastusi nägi ka xxxxxxxxx O.K . Peale seda, kui A.F hakkas raha nõudma, läks ka A.Zuts arsti juurde oma vigastusi fikseerima. Tunnistaja O.K ütluste kohaselt 3.09.2023 õhtul koju tulles nägi ta oma naisel kehavigastusi – peal, seljal ja põlv oli lõhki. O.K tegi pildi A.Zutsu seljast. Süüdistatav on esitanud foto (tl 42) enda näost, kus on otsmikul parema kulmu kohal näha marrastust. Samuti on süüdistatav esitanud fotod keha erinevatest piirkondadest (tl 43-45), kus on näha seljal nahamarrastusi ja veel mingil kehaosal (sarnanev põlvele) haava. Haigusloo epikriis AS-st Lõuna-Eesti Haigla tõendab, et A.Zuts pöördus EMO-sse 8.09.203 kella 16.33 ajal vigastuse fikseerimiseks seoses 5 päeva tagasi toimunud füüsilise ründega naabri poolt kodu läheduses. A.Zutsul on kindlaks tehtud järgmised ilma aktiivse veritsuseta koorikuga kaetud vigastused: otsmikul parema kulmukaare 3x2 cm pindmine nahamarrastus, parema põlveliigese eespinnal 0,5x3 cm pindmine nahamarrastus, paremal puusal 1x2cm pindmine nahamarrastus, vasakul alaseljal umbes 4x6 cm pindmised nahamarrastused triipudena. Süüdistatava esitatud fotodel ei ole nende tegemise kuupäeva. Fotodel olevad vigastused on sarnased 8.09.2023 arstliku läbivaatuse käigus kindlaks tehtud vigastustega. Kuna vigastused on koorikuga, pole tegemist äsja saadud vigastustega, vaid need võivad olla tekkinud mõni päev varem. Tunnistaja O.K kinnitusel nägi ta A.Zutsu vigastusi 3.09.2023 õhtul. Asjaolud, et tunnistaja nägi süüdistatava vigastusi 3.09.2023 õhtul ja ka arstliku läbivaatuse käigus kindlaks tehtu viitab mõnepäevastele vigastustele, annavad alust järeldusele, et süüdistav võis vigastada saada ajavahemikul 2.09.2023 õhtu kuni 3.09.2024 õhtu. Süüdistatav on arstliku läbivaatuse käigus avaldanud, et teda ründas naaber. Kattuvus arstliku läbivaatuse käigus ja kohtuistungil avaldatu vahel suurendab süüdistatava ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, kuidas ta ise vigastada sai. Kannatanu ega tunnistaja M.W pole kinnitanud süüdistatava ütlusi, et kannatanu üritas süüdistatavat vedada tiigi äärde ja viskas vastu lõkke äärekivisid. Samas on tunnistaja M.W siiski kinnitanud süüdistatava väidet, et kannatanul oli süüdistatavaga juttu ujuma minekust. Süüdistava ütluste kohaselt kaasnes ujuma mineku jutt tema tiigi äärde vedamisega kannatanu poolt. Osaline kattuvus süüdistatava ja tunnistaja M.W ütlustes (et kannatanu rääkis midagi süüdistatava ujuma minekust), viitab kohtu arvates asjaolule, et saarel juhtus siiski veel midagi, millest tunnistaja M.W ja kannatanu A.F ei ole mingil põhjusel soovinud kohtuistungil rääkida. Kuigi on alust arvata, et kannatanu ja tunnistaja M.W on jätnud osa 2.09.2023 XXX saarel süüdistatavaga juhtunust rääkimata, ei muuda see ebausaldusväärseks nende ütlusi asjaolude osas, mis puudutavad süüdistatava ründavat (sh nii verbaalselt kui füüsiliselt) käitumist kannatanu suhtes. Selles osas kinnitavad tunnistaja M.W ja kannatanu ütlusi ka videofailid „1.mp4“ ja „2.mp4“. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt on võimalik olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu (RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Kuigi Riigikohtu viidatud

10 (22)

seisukoht on antud seoses lahknevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel, on maakohtu arvates sama põhimõtte kohaldatav ka käesoleval juhul. Isegi kui lähtuda süüdistatava väidetust, et 2.09.2023 õhtul XXX saarel kasutas ka kannatanu ise füüsilist vägivalda süüdistava suhtes, mille tagajärjel sai viimane tervisekahjustusi, ei muuda see olematuks asjaolu, et eelnevalt oli süüdistatav rünnanud ja löönud kannatanut. Samuti ei muuda see süüdistatava käitumisele antavat õiguslikku hinnangut. Süüdistatava enda ütlustest tulenevalt toimus väidetav tiigi poole vedamine ja tema vastu lõkkekive viskamine pärast seda kui meeste vahel kätega vehkimine oli ära olnud, sest peale kivide vastu kukkumist läks süüdistatav otsejoones ära koju. Seega saab süüdistuses kirjeldatut (mida süüdistatav tegi kannatanu suhtes) ning süüdistatava kirjeldatut (mida kannatanu väidetavalt tegi tema suhtes) vaadelda kahe erineva sel õhtul aset leidnud juhtumina, mida saab ka eraldi hinnata. Tulenevalt süüdistuse sisust (A.Zutsu süüdistatakse A.F-i löömises ja viimasele valu ning tervisekahjustuse tekitamises) on kohtu ülesanne tuvastada süüteo koosseis ja anda õiguslik hinnang A.Zutsu toimepandule. Kohtuistungil püüdis kaitsja kannatanu usaldusväärsust seada kahtluse alla seoses asjaoluga, et kannatanu andis vastuolulisi vastused seoses rahalise hüvituse nõudmisega süüdistatavalt. Kannatanu kohtuistungil esmalt eitas, et ta ise või tema abikaasa oleks 2023.aasta septembris nõudnud A.Zutsult seoses 2.09.2023 saarel juhtunuga rahalist hüvitist. Samas kannatanu kinnitas, et O.K käis peale kannatanu operatsiooni talle raha (500 eurot) pakkumas, mille vastuvõtmisest A.F keeldus, kuna ei pidanud summat kohaseks. Ise ta otsest summat ei öelnud. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 3 alusel avaldati kohtuistungil kohtueelse menetluse käigus kannatanu poolt politseile üle antud kirjavahetuses sisaldunud kirja pealkirjaga „Aivi Zuts. Hetke olukorra kokkuvõte 8.09.2023.“ järgmise sisuga lõik: „Sooviks teiepoolset pakkumist, kuidas sellele teemale ja tekitatud moraalsele, minu ja minu pere korduv mõnitamine ning materiaalsele, saamata jääv ühe kuu palk, ravimid, arsti visiidi Tartusse, kahjule hüvitist saada“. Kannatanu ütluste kohaselt on tegemist tema abikaasa kirjutatud kirjaga, mida ta ise mäletanud. Kirjas on selgitus, kuid kannatanu arvates kirjas nõuet ei sisaldu. Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel avaldati kohtuistungil kohtueelse menetluse käigus kannatanu 12.09.2023 antud ütlused: „Meiepoolne ettepanek oli, et Aivi hüvitab mulle ravikulud, ravile käimisega seotud kulud ja töölt eemal oldud aja eest minu töötasu. Meie ettepanek oli, et kui kahjud hüvitatakse, siis ei pöördu meie politsei poole.“ Kannatanu ütluste kohaselt võis ta sellel hetkel, kui O.K käis raha pakkumas, tõesti öelda, et kui kulud hüvitatakse, siis politsei poole ei pöördu, kuid täpsemalt ta ei mäleta. Kohtu hinnangul on kannatanu kohtuistungi käigus lõpuks ka ise sisuliselt siiski kinnitanud, et 2023.aasta septembri alguses toimus tema ja A.Zutsu perede vahel suhtlus kannatanuga 2.09.2023 saarel juhtunu rahalise hüvitamise teemal, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kannatanu ise või oma abikaasa vahendusel soovis 2023.aasta septembris saada süüdistatavalt rahalist hüvitist ja soovib seda jätkuvalt (esitades tsiviilhagi, millel kohus peatub põhjalikumalt edaspidi), ei muuda ebausaldusväärseks kannatanu ütlusi 2.09.2023 temaga juhtunu osas. Nagu kohus eespool tuvastas, on asjas peale kannatanu ütluste ka muid tõendeid, mis kinnitavad, kuidas A.Zuts 2.09.2023 õhtul kannatanut nii verbaalselt kui füüsiliselt ründas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.Zuts 2.09.2023 õhtul XXX XXX külas asuvas bangalos A.F-iga tülitsedes ründas püsti seistes ja kätega vehkides korduvalt istuvat A.Fa ning lõi tahtlikult vähemalt 2-3 korral nii lahtise käe kui rusikaga

11 (22)

istuvale A.F-ile pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. Löökidega tekitas A.Zuts A.F-ile valu ja vähemalt 4 kuud kestva tervisekahjustuse vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu näol. Süüdistatav lõi kannatanut pea sh näo piirkonda. Näo piirkonnas asuvad silmad, mis on õrnad elundid. Et selliste löökide puhul tunneb teine inimene vähemalt valu või võib tekkida silmavigastus, saab pidada võimalikuks ka objektiivse kõrvalseisja seisukohalt. Seega on saabunud tagajärg süüdistatavale objektiivselt omistatav. Süüdistatav on täitnud talle etteheidetava kuriteo objektiivse koosseisu – süüdistatava löökide tagajärjel tekkis kannatanul vigastus, mis põhjustas vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuse. Küll aga ei ole kohtu arvates täidetud KarS § 118 lg 1 subjektiivne koosseis, mis eeldab teo puhul tahtluse ja tagajärje puhul vähemalt ettevaatamatuse tuvastamist (RKKKo 3-1-1-46-15, p 10). Tahtluse tuvastamiseks peavad esinema selle intellektuaalne element ehk koosseisupäraste asjaolude teadmine ja voluntatiivne element ehk koosseisupäraste asjaolude tahtmine. Tagajärje ettenägemine ehk tagajärje saabumise võimalikuks pidamine on kaudse tahtluse intellektuaalne element. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine KarS § 118 lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele. Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o KarS § 118 kohaldamist. (RKKKo nr 1-17-5883, p 9; RKKKo 1-17-105/35 p-d 1012 koos viidetega; RKKKo 1-16-6512/64, p 8). Seega peaks süüdistatavale etteheidetava teo kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 p 2 järgi tuvastama, et tema tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanu enam kui 4 kuu kestva tervisekahjustuse s.o vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu. Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muuhulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Kuigi kohtupraktikas on üldtunnustatult loetud pea nn elutähtsaks piirkonnaks, ei tähenda see vältimatult, et iga rusikalöök pähe oleks oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest selline, et saaks n-ö automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust. (RKKKo nr 1-17-105/35, p 15). Süüdistatava kinnitusel on tema pikkus 1,70 m ja kaal alla 60 kg, mis kohtuistungil nähtu kohaselt ka nii võib olla. Seega on süüdistatav üsna kõhn naisterahvas, kes oli 2023.aasta septembris 60-aastane. Süüdistatava näol pole ilmselgelt tegemist inimesega, kelle treenitusest või kehaehitusest tulenevalt oleks tema löökide täpsus ja jõud eriliselt ohtlik. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatava parem õlaliiges opereeritud, mis samuti annab alust arvata, et tema parema käe löök ei saa väga tugev olla. Kannatanu näos pole olnud silmnähtavaid löömisele iseloomulikke jälgi nagu tavapäraselt näkku löömisega kaasnevad (paistetus, verevalum vms), rääkimata silma piirkonnas olevatest luumurdudest. Seega ei ole süüdistatava löök või löögid silma piirkonda olnud tugevad. Süüdistatavat takistas kannatanu ründamisel ka aegajalt tunnistaja M.W. Seega ei saanud süüdistatav alati vabalt ja vahetult kannatanut rünnata, vaid pidi lööke tegema kaugemalt ja löömiseks ebamugavamas asendis. Kannatanu kohtuistungil avaldatust tuleneb, et vasaku silma piirkonda tabas teda kaks

12 (22)

süüdistatava tehtud lööki, kuid ta ei oska öelda, milline hoop täpselt silmavigastuse tekitas. Seega olemasolevad tõendid ei võimalda täpselt tuvastada, millised ja mis positsioonilt tehtud A.Zutsu löögid põhjustasid kannatanu vasaku silma vigastuse. Kannatanu silmas olev vigastus oli kõrvalseisjale nähtamatu ning selle olemasolust ja tõsidusest ei saanud sündmuskohal ega järgneval päeval aru isegi kannatanu. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole piisavat alust jaatada süüdistatava kaudset tahtlust tekitada kannatanule just raske silmavigastus s.o vasaku silma võrkkesta rebend ja irdumine ja ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõus. Kohus leiab, et süüdistataval oli küll tahtlus kannatanule kätega lüües talle valu põhjustada, kuid puudus tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudse tahtluse intellektuaalne element, mis välistab süüdistatava vastutusele võtmise KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. Kohtu arvates täitis süüdistatav kannatanut korduvalt käega pea piirkonda ja näkku lüües KarS § 121 lg 1 koosseisu, kuna löökidega põhjustas süüdistatav kannatanule valu. Kohtu arvates valu põhjustamist pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis seda. Olukorras, kus süüdistatava tahtlus kannatanu löömisel ei hõlmanud silmavigastuse põhjustamist, tuleb kõne alla tema vastutus KarS § 121 ja ettevaatamatusest toimepandud tagajärje järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk antud juhul KarS § 119 järgi ideaalkogumis (vt RKKKo nr 1-17-105, p-d 12, 15). Raske silmavigastuse tekitas süüdistatav ettevaatamatusest. Süüdistatav oli kannatanule raske silmavigastuse tekitamise osas hooletu KarS § 18 lg 3 mõttes, sest sellist tagajärge ei pidanud ta isegi mitte võimalikuks. Samas hoolsuskohustust järgides ehk jättes kannatanu tervise kahjustamata, olnuks see tagajärg tema jaoks siiski ettenähtav. Teise inimese tervise suhtes hoolas inimene kas ei lööks teist inimest üldse või vähemasti lööks teda nii, et raske vigastuse saabumine on välistatud (nt suunaks löögi mujale kui õrnadeks organiteks olevate silmade piirkonda). A.Zutsu süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A.Zutsu toimepandu KarS §-de 121 lg 1 ja 119 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel loeb kohus A.Zutsu süüd keskmiseks. A.Zuts pole kannatanu ründamisel piirdunud ühe löögiga. Nagu kohus eespool tuvastas, ründas süüdistatav kannatanut 2.09.2023 XXX saarel korduvalt ja lõi kannatanut vähemalt 2-3 korda. Süüd suurendab ka asjaolu, et A.Zuts on realiseerinud kaks süüteokoosseisu. Samas pole tegemist märkimisväärselt jõhkra peksmisega. Nagu kohus eespool tuvastas, puudusid kannatanul igasugused välised vägivalla tunnused. Raske tervisekahjustus võib seisneda palju raskemates seisundites kui käesoleval juhul kannatanul tekkis. A.Zutsu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava kinnitusel on ta oma käitumise pärast kannatanu ees vabandanud. Ka kohtuistungil süüdistatav tunnistas, et tema käitumine ei olnud ilus, kuid süüdistatav pidas silmas üksnes sõnadega kannatanule haiget tegemist. Kuna süüdistatav kannatanu kätega löömist ja viimasele tervisekahjustuse tekitamist pole tunnistanud, ei saa kohtu arvates rääkida karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikust kahetsusest.

13 (22)

Karistusregistri teatis (tl 33) kinnitab, et A.Zuts on karistamata isik. Kuna A.Zutsu toimepandu puhul on tegemist süütegude ideaalkogumiga, tuleb karistus mõista KarS § 63 lg 1 alusel. KarS §-de 121 lg 1 ja 119 lg 1 sanktsioonid on ühesugused ning mõlemad näevad ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistuse. Vaatamata asjaolule, et A.Zuts on karistamata isik, peab kohus siiski põhjendatuks tema karistamist vangistusega. A.Zuts on hukka mõistnud oma käitumise osas, et kannatanuga tüli noris ja viimast verbaalselt ründas. Samas on süüdistatav kategooriliselt eitanud kannatanu füüsilist ründamist, mistõttu kohus leiab, et kuni käesoleva ajani pole süüdistatav täiel määral aru saanud oma käitumise lubamatusest. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul kohtu arvates tagada vaid vangistus. Kohus peab vajalikuks A.Zutsu karistada vangistusega, kuid süü suurust arvestades võib see olla sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatava senise elukäigu valguses (on varem karistamata isik) on alust arvata, et ta ei jätka edaspidi kuritegude toimepanemist. Seetõttu võib A.Zutsule mõistetava karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 sätete alusel. Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas Kannatanu A.F on 1.07.2024 esitanud prokuratuurile VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi (tl 3-3 pöördel) süüdistatava A.Zutsu vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 500 euro ja mittevaralise kahju 3000 euro nõudes, kokku 3500 euro nõudes. Varaline kahju on tekkinud seoses ravimite ostmise ja arsti visiitidel käimisega ning moraalne kahju on tekkinud, sest saadud trauma järgselt oli raskendatud ja häiritud tavapärane toimetulek. Hagiavalduse kohaselt 2.09.2023 kella 22.00 paiku XXX XXX külas XXX tee 28 XXX ja XXX vahelisel alal asuvas bangalos, olles alkoholi tarvitanud, lõi A.Zuts 2-3 korral lahtise käega ja rusikaga tahtlikult ja tugevajõuliselt A.Fa pähe ja vastu vasakut silma. Oma tahtliku tegevusega põhjustas A.Zuts kannatanu A.F-ile tervisekahjustuse, mis järgnenud tüsistustega põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud, s.o vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise, operatsioonide järgselt tekkis silma siserõhu tõus. Kohtuistungil jäi kannatanu oma tsiviilhagi juurde. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlevad tsiviilhagile täies ulatuses vastu. Kuna A.Zuts ennast süüdi ei tunnista, on põhjendamatu ka kannatanu poolt esitatud hagi. Lisaks on kannatanu varaline nõue tõendamata. Mittevaralise kahju on kindlustusandja kannatanule hüvitanud. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja

14 (22)

tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 järgi kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav ja kas esineb põhjuslik seos süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et esineb VÕS §-s 1043 sätestatud kahju hüvitamise alus. Nagu kohus eespool tuvastas (otsuse põhjendused süüdistuse osas), põhjustas süüdistatav ettevaatamatusest kannatanule tervisekahjustuse, kui ta 2.09.2023 õhtul XXX XXX külas asuvas bangalos lõi A.Fa tahtlikult vähemalt 2–3 korral nii lahtise käe kui rusikaga pea sh näo ja vasaku silma piirkonda. A.Zutsu löökide tagajärjel tekkis kannatanul vähemalt 4 kuud kestev tervisekahjustus vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu näol. Seega on A.Zuts toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja kannatanul tekkinud kahju vahel. Kui süüdistatav ei oleks kannatanut löönut, poleks kannatanul tervisekahjustust, sellega seotud ravikulusid ja transpordikulusid tekkinud. Süüdistatav ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tal süü puudumist kahju tekitamisel. Kuna süüdistatava löökide tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse ning tal tekkis varaline kahju, on kannatanul tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 õigus varalise kahju hüvitamisele, samuti tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 õigus mittevaralise kahju hüvitamisele. Kohtuistungil täpsustas kannatanu, et varalise kahju nõudest moodustab transpordikulude hüvitamise nõue 300 eurot (sh ka parkimine silmakliiniku juures) ja 200 eurot on ravimite ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Kannatanu ütluste kohaselt käis ta silma ravimas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus. Alates 2.09.2023 on kannatanu silmale tehtud kaks operatsiooni – esimene 7.septembril ja teine operatsioon oli 1,5–2 kuud hiljem. Kannatanu on sõitnud XXX st Tartusse arstide vastuvõttudele ja operatsioonidele kokku 9–10 korda, sh operatsioonidele kaks korda ning ühel korral oli erakorraline pöördumine. Kannatanu kodust silmakliinikusse ja tagasi on umbes 170 km. Sõitudeks kasutas 2021.aasta 2-liitrise bensiinimootoriga sõidukit Toyota RAV4. Kütusekuluks arvestas 8 liitrit bensiini 100 km kohta ning 1 liitri kütuse hinnaks 1,6 eurot. Kannatanul kütusetšekke alles ei ole.

15 (22)

Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et kannatanu pöördus 6.09.2023 silmaarsti vastuvõtule PMA ASi ning kannatanu sai saatekirja silmakliiniku valvearstile. Seejärel pöördus kannatanu 6.09.2023 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmaarsti vastuvõtule dr Voronini suunamisel. Ka järgmised seitse korda (7.09, 11.09., 18.10., 26.10., 30.10., 12.12.2023, 30.01.2024) on kannatanu käinud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus, sh

16 (22)

bensiini 100 km kohta. Kohtu arvates ka kütusehinda 1,6 eurot liitri bensiini kohta võib mõistlikuks pidada, sest üldiselt teadaolevalt on ühe liitri bensiini hind viimase aasta jooksul sellisesse hinnaklassi jäänud. Kohus eespool tuvastas, et kannatanu on sõitnud Tartusse silmakliinikusse kahest erinevast elukohast. Hindamaks kannatanu sõidukulu põhjendatust on oluline kindlaks teha, millise vahemaa kannatanu sõitudeks läbis, sh mitu sõitu tegi kannatanu eelmisest ja mitu sõitu praegusest elukohast. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et kannatanu käis silmaarstide vastuvõttudel ja operatsioonidel kuni 2023.aasta septembri lõpuni kolmel erineval kuupäeval. Kuna kannatanu vahetas elukohta 2023.aasta oktoobris, siis järelikult kolme esimese sõidu ajal elas kannatanu XXX teel ning ülejäänud kuue sõidu ajal elas kannatanu oma praeguses elukohas XXX külas. Internetis on avalikult kättesaadav kaardirakendus Google maps (google.com/maps), mille andmetest nähtuvalt on XXXlt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, sh silmakliiniku juurde maad ca 76 km (edasi-tagasi 152 km) ja XXXlt ca 78 km (edasi-tagasi 156 km). Kohus peab kaardirakenduse andmeid usaldusväärseteks. Kohtu arvates on kannatanu avaldatu, et tema kodust silmakliinikusse ja tagasi on umbes 170 km, veidi liialdatud. Kohtu hinnangul, arvestades kannatanu elukohti silmakliinikumis käimise ajal, läbis kannatanu silmakliinikusse edasi-tagasi sõitmiseks 1392 km (152 km x 3 + 156 km x 6). Arvestades, et iga läbitud 100 km kohta kulus 8 liitrit bensiini maksumusega 1,6 eurot liitri kohta, on kannatanul kulunud kütuse peale kokku 178,18 eurot (1392 km : 100 km x 8 l x 1,6 eurot). Kannatanu ütluste kohaselt hõlmab transpordikulu hüvitamise nõue ka parkimistasu, sest silmakliiniku ümbruses on parkimine tasuline. Parkimise maksumust ei ole kannatanu osanud öelda. Päris ukse ette kannatanu ei parkinud, vaid parkis parkimismaja lähedale. Parkimise eest tasus kannatanu mobiilimaksega (parkimise alustamiseks saatis sõnumi). Silmakontrollides käimise peale kulus umbes tund. Internetis on avalikult kättesaadav SA Tartu Ülikooli Kliinikumi veebileht https://www.kliinikum.ee/patsiendile/parkimine/, millelt on leitav info parkimiskorralduse ja parkimistasu kohta (kehtib alates 1.07.2024). Praegu kehtiva hinnakirja kohaselt on enamikes parkimistsoonides 30 minuti maksumus 0,75 eurot, s.o 1 tunni maksumus on 1,50 eurot. Kannatanu nõuab parkimistasu eest hüvitist perioodi eest september 2023 (mil toimus esimene visiit) – 1.07.2024 (hagiavalduse esitamiseni), kuid sel perioodil kehtinud hinnakiri ei ole kliinikumi veebilehelt kättesaadav. Kohtu arvates võib kannatanule parkimistasu hüvitada praegu kehtiva hinnakirja alusel. Üldiselt teadaolevalt on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ümbruses olnud parkimine tasuline juba aastaid. Kuna parkimistasud tõusevad pigem aeglaselt, ei saanud kohtu arvates ka varem kehtiva hinnakirja alusel olla parkimistasu palju väiksem. Praegu kehtiva hinnakirja järgi on osades tsoonides parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga osa parkimisaega tasuta. Kannatanu ütluste kohaselt saatis ta parkimise alustamiseks sõnumi. Kohtul pole alust kannatanu avaldatus kahelda. Seega algas parkimiskoha eest tasu arvestus koheselt pärast parkimist. Kohus on eespool tuvastanud, et kannatanu käis silmakliinikus üheksa korda, mistõttu on põhjendatud hüvitada kannatanule parkimistasu üheksa korra eest. Kannatanu ütluste kohaselt kulus tal silmakontrollides käimise peale umbes üks tund. Silmaoperatsioonidele kulunud aega ei ole kannatanu kohtuistungil täpsustanud, mistõttu saab operatsioonidel käimisega seoses hüvitada parkimistasu samuti ühe tunni eest. Kohtu arvates saab kannatanu ütluste ja parkimise hinnakirja alusel kogumis lugeda tõendatuks, et kannatanu

17 (22)

on silmakliinikus käimisega seoses tasunud parkimise eest kokku 13,50 eurot (9 x 1,5 eurot). Seega leiab kohus, et kannatanu transpordikulude hüvitamise nõue on põhjendatud summas 191,68 eurot, millest 178,18 eurot on kütusekulu ning 13,50 eurot on parkimistasu, ning see tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu ütluste kohaselt kulub tal silmavigastusega seotud ravimite peale ühes kuus kokku 62 eurot, millest 12 eurot kulub ühe ravimi peale ja 50 eurot kuulub teise ravimi peale. Tegemist on silmatilkadega, mida ta tarvitab alates 2023.aasta septembrist. Kannatanu ei ole esitanud kohtule ravimite ostmist tõendavaid kviitungeid. Kannatanu on esitanud kohtule väljatrüki Terviseportaalist temale arsti poolt kirjutatud ravimite ja nende väljaostmise kohta ajavahemikul 6.10.2023 – 6.07.2024 (tl 49-51) ning 31.10.2024 väljatrükid ravimite maksumusest apteekide veebilehtedelt (tl 52-54). Terviseportaali väljatrükist nähtub, et arst on kannatanule välja kirjutanud ning kannatanu on korduvalt välja ostnud järgmisi silmade raviks (glaukoom, klaaskeha haigusseisundid) mõeldud ravimeid: Diacarb kahel korral, Cosopt seitsmel korral, Oftan Dexa-Chlora kahel korral, Taflotan neljal korral. Kannatanu ütluste kohaselt on ühe retsepti peal olnud mitu ravimit. Et kannatanule on ravi käigus määratud eelnevalt nimetatud ravimeid, nähtub ka ekspertiisiakti kirjeldavast osast. Väljatrükid ravimite maksumuse kohta apteekide veebilehtedelt tõendavad, et Taflotan silmatilgad maksavad 48,30 eurot, Oftan Dexa-Chlora silmatilgad maksavad 3,97 eurot (Haigekassa 50% soodustusega, piirhind 5,45 eurot) ning Cosopt silmatilgad maksavad 9,25 eurot. Ravimi Diacarb maksumuse kohta ei ole kannatanu tõendeid esitanud. Kuigi ravimite hinnad veebiapteekides 31.10.2024 seisuga ei tõenda nende maksumust ravimite ostmise ajal, pole kohtu arvates ravimite hindade suurusjärk viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. Seetõttu võib väljatrükkides märgitud hindadest lähtuda hindamaks kannatanul tekkinud kulu suurust seoses ravimite ostmisega. Kannatanu ütluste, Terviseportaali väljatrüki ning väljatrükkidega ravimite maksumusest veebiapteekides kogumis loeb kohus tõendatuks, et kannatanu on kuni hagi esitamisele eelnenud ajavahemikul (september 2023 – 1.07.2024) tarvitanud silma raviks ravimeid ning ravimite ostmise peale on kulunud igakuiselt mitukümmend eurot, s.o kokku isegi suuremas summas kui on kannatanu nõutud 200 eurot. Kuna kannatanu nõuab 200 euro hüvitamist, mõistab kohus ravimitega seotud kulude hüvitisena süüdistatavalt välja 200 eurot. Kannatanu nõuab süüdistatavalt mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuses asja nr 3-2-1-73-13 p-s 13 märkinud järgmist: „/.../ Kolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. /../ Kolleegium on juhtinud tähelepanu, et arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust" (vt Riigikohtu 9.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-19-08 p 14), samuti ka hageja võimalikku hooletust ja selle raskust endale tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises (vt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08 tehtud otsuse p 14). /.../“ Kannatanu ütluste kohaselt on ta mittevaralise kahju hüvitise nõude suuruse puhul arvestanud

18 (22)

nii saamata jäänud töötasu kui hingeliste kannatustega. Pärast kannatanu tekitatud silmavigastust oli tema igapäevaelu häiritud ja raskendatud, ei saanud teha tavapäraseid majapidamistöid. Nii esimese kui teise silmaoperatsiooni järgselt pidi olema töölt eemal kuu aega (kokku 2 kuud). Ta võis küll ringi liikuda, kuid operatsioonide järgselt ei tohtinud teha füüsilist tööd, raskeid asju tõsta, kummardada ega muud moodi pingutada. Peale esimest operatsiooni kuni teise operatsioonini ei näinud silmast midagi, kõik oli hägune. Peale teist operatsiooni nägemine taastus. Esimese operatsiooni järgselt kuni käesoleva ajani peab tarvitama silmatilku, et silmarõhku kontrolli alla hoida ja et silm ei muutuks häguseks. Silma on jäänud õli, mida pandi esimese operatsiooni järgselt. Aeg-ajalt käivad mingid täpikesed silmas ringi, mis häirivad tavaelu. Kord poole aasta järel peab käima silmaga kontrollis. Kui kõik on korras, lõpeb tilkade panemine ära. Viimati käis kontrollis 1,5–2 kuud tagasi ja siis pikendati retsepte. Nagu kohus eespool tuvastas, A.Zuts tekitas kannatanu löömisega viimasele vähemalt 4 kuud kestva tervisekahjustuse vasaku silma võrkkesta rebendi ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõusu näol. Kohus on eespool tuvastanud sedagi, et kannatanu vasakut silma opereeriti kahel korral ning kannatanu on silma raviga seoses pidanud käima mitmeid kordi silmaarsti vastuvõttudel. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtuvalt toimus esimene silmaoperatsioon üldnarkoosis, millest võib järeldada, et tegemist ei olnud lihtsa operatsiooniga. Kuna silm on väga õrn elund, loeb kohus kannatanu ütlustega tõendatuks, et mõlema operatsiooni järgselt pidi kannatanu olema mõnda aega töölt eemal ning tema igapäevane elu oli häiritud ja raskendatud. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt pärast kannatanu operatsiooni 1,5–2 nädalat hiljem nägi tema xxxxxxx XXX XX (kus kannatanu töötab) autot kannatanu õuel, ei lükka see ümber kannatanu väidet, et ta operatsioonide järgselt kuu aja jooksul oma töökohustusi siiski täita ei saanud. Ka üldiselt teadaolevalt on igasuguse operatsiooni järgselt vaja taastumiseks aega. Kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks, et silm ei ole päris terve veel ka käesoleval ajal, sest kannatanu peab jätkuvalt tarvitama ravimeid ning kord poolaastas pöörduma silmaarsti vastuvõtule kontrolliks ja edasise ravi üle otsustamiseks. Seda kannatanu väidet kinnitab ka ekspertiisiakti kirjeldavas osas märgitu, et edaspidi on vaja kontrollis käia ja soovitav teha uusi uuringuid. Kannatanu ütluste kohaselt on ta mittevaralise kahju nõude esitamisel arvestanud ka töölt eemalviibimise tõttu saamata jäänud töötasuga. Samas hagiavalduses ei ole kannatanu oma nõuet sisustanud saamata jäänud töötasuga, vaid asjaoludega, et trauma järgselt oli raskendatud ja häiritud tavapärane toimetulek. Kohtu arvates on mõistetav, et osaline sissetuleku kaotus (mida töövõimetushüvitis ei kata) mõjub hingeliselt rusuvalt ja tekitab muret perekonna toimetuleku pärast. Seega kaudselt on võimalik ka mittevaralise kahju suuruse puhul arvestada tervisekahjustusest tingitud töölt eemaloleku ja sissetuleku kaotusega, ent vaid aspektist, kas ja kuidas see mõjutas kannatanu hingelisi üleelamisi. Saamata jäänud töötasu nõue ei saa olla mittevaralise kahju nõue ning selgesõnalist saamata jäänud töötasu nõuet pole kannatanu hagis ega kohtuistungil tegelikult esitanudki. Riigikohtu analüütiku Marin Sedmani poolt 2020. aastal koostatud kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-2020. aastal“ (avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf ) nähtub, et seoses raske tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 118) on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Sealjuures on just silmavigastuste puhul (mille tagajärjel kannatanu kaotas ühest silmast nägemise) on hüvitised olnud 15 000 eurot (Harju Maakohtu 20.02.2019 otsus), 3000 eurot (Harju Maakohtu 10.04.2019 otsus),

19 (22)

2000 eurot (Viru Maakohtu 3.04.2019 otsus). Seoses raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest (KarS § 119) on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 11 000 eurot ja mediaan 10 000 eurot. Viimasel juhul on kõrge keskmise ja mediaani tinginud tööõnnetuse asjades väljamakstud suured hüvitised, mistõttu ei ole võimalik analüüsi keskmisest hüvitisest ja mediaanist käesoleval juhul lähtuda. Kohtupraktika analüüs KarS § 119 asjades ei sisalda käesoleva kriminaalasjaga sarnaste asjaoludega kohtuotsuseid. Ka võib nentida, et analüüsides käsitletud kohtupraktikast tuleneb, et hüvitise suurus oleneb sageli menetluse liigist või kannatanu taotletust, sest kohus ei saa kannatanu taotletust suuremat hüvitist välja mõista. Arvestades kannatanul süüdistatava löökide tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskusastet (vasaku silma võrkkesta rebend ja irdumise ning operatsioonide järgselt silma siserõhu tõus) ja kannatanu seisundit hiljem (kannatanul oli kaks operatsiooni, on pidanud käima mitmeid kordi silmaarsti vastuvõttudel, ei saanud mõnda aega teha füüsilist pingutust nõudvaid igapäevatoimetusi ning palgatööd, peab kontrollis käima ja tarvitama ravimeid siiani), ei saa kannatanu valu ja kannatusi ning tema toimetuleku ja heaolu langust lugeda väga väikeseks. Seda enam asjaolu valguses, et üldine elatustase võrreldes juba eespool viidatud kohtupraktika analüüside tegemise ajaga on tõusnud, mida samuti tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, mistõttu võib väljamõistetud hüvitis ületada mõnevõrra aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut (RKKKo 1-16-5540/42, p 31). Kuna elatustase on käesolevaks ajaks tõusnud, võib teatud juhtudel praegu KarS § 119 sätete alusel süüdi tunnistamise puhul juba rääkida sarnase suurusjärguga hüvitistest kui mitmed aastad tagasi KarS § 118 asjades. Samas ei loe kohus mittevaralise kahju suurust ka nii suureks kui leiab kannatanu ise, kuna raske silmavigastuse tekitas süüdistatav kannatanule ettevaatamatusest. Kohtu arvates ei saa tervisekahjustuse tekkes teha mingeid etteheiteid kannatanule. Ekspertiisiaktis kirjeldatud ravi käik ei viita kuidagi asjaolule, et kannatanu oleks peale silmavigastuse saamist oma seisundit kuidagi halvendanud. Kannatanu on käinud peale vigastust regulaarselt arsti vastuvõttudel, kasutab talle ettenähtud ravimeid. Nagu kohus eespool leidis, pole süüdistatav kannatanu löömist ja viimasele tervisekahjustuse tekitamist tunnistanud. Seega ei anna süüdistatava suhtumine kannatanusse alust mittevaralise kahju hüvitist vähendada. Kohus peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks 2 500 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal süüdistatava poolt 2.09.2023 tekitatud silmavigastuse ajal vabatahtlik õnnetusjuhtumi kindlustus. Kindlustus on talle kahjuhüvitisena hüvitanud 2000 eurot. PZU Kindlustus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 5.06.2024 vastusest nõudekirjale ja kahjujuhtumi nr 1244616 otsusest (tl 24-27) nähtub, et PZU Kindlustus on kannatanule õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste alusel hüvitanud valuraha 2000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas süüdistatavalt väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitisest tuleb maha arvata kannatanule õnnetusjuhtumikindlustuse alusel välja makstud hüvitis või mitte. Kaitsja leiab, et see tuleb maha arvata, kannatanu arvates mitte. Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2016, P. Varul jt, § 127 lg 5, komm 4.12.) on leitud, et „Kolmandate isikute maksed, mis tehakse lepingust

20 (22)

või seadusest tuleneva kohustuse alusel (nt ravikindlustushüvitis, kahjustatud isiku poolt sõlmitud kahjukindlustuse hüvitis) ei kuulu üldjuhul kasuna kahjuhüvitisest mahaarvamisele. Näiteks ravikindlustuse eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kannatanu abistamine. Sama kehtib kahjustatud isiku enda poolt sõlmitud kahjukindlustuse kohta. /.../ Isiku surma või talle tervisekahjustuse tekitamise korral ei kuulu kannatanu poolt sõlmitud elu- või õnnetusjuhtumikindlustusest saadud hüvitised mahaarvatava kasu hulka.“ Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistetavast mittevaralise kahju hüvitisest ei tule maha arvata kannatanule õnnetusjuhtumikindlustuse alusel välja makstud hüvitist, sest tegemist on kannatanu vabatahtlikult sõlmitud kahjukindlustusega, mille eesmärk ei ole mitte kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse vähendamine, vaid kannatanu abistamine. Seega tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2 500 eurot. Kõike eespool öeldut arvesse võttes rahuldab kohus osaliselt kannatanu tsiviilhagi A.Zutsu vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 127 lg 4, 6, § 128 lg 3, 5, § 134 lg 2, 5 ja § 136 lg 1 alusel. Kohus mõistab A.Zutsult kannatanu kasuks välja varalise kahju hüvitise 391,68 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise 2 500 eurot, kokku 2891,68 eurot. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155 eurot (tl 155). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 1883,68 (sh kohtueelses menetluses 579,50 eurot – tl 34-40 ja kohtus 1304,18 eurot – tl 55-60). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus A.Zutsult kõik menetluskulud (kokku 3268,68 eurot) riigituludesse välja. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata süüdistatavalt riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. Süüdistatav kohtuistungil avaldas, et menetluskulude tasumise ühekuuline tähtaeg pole talle jõukohane, kuna tervislikel põhjustel saab ta vähe töötada. Kannatanu on taotlenud enda teavitamist A.Zutsu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 10 1 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida. Seda vaatamata asjaolule, et käesoleva kohtuotsusega jääb süüdistatavale mõistetav vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Vangistuse täitmisele pööramine pole välistatud edaspidi kui A.Zuts peaks katseajal toime panema mõne uue tahtliku kuriteo.

21 (22)

Kohtumenetluse käigus on tõendina asja juurde võetud CD-R kannatanu tehtud videosalvestistega (tl 32). Kuna see on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestiste asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg Rahvakohtunikud Riita Serikova ja Ilmar Kesselmann

22 (22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.