Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kirill Sobolevit süüdistatakse selles, et tema 24.04.2022. a kella 05.32 ajal X linnas X tn X asuva X juures tänaval lõi kannatanut V.M-i parema rusikaga vähemalt ühel korral näo piirkonda, mille tagajärjel V.M kukkus. Tegutsedes Krill Soboleviga ühiselt sama konflikti raames, lõi I. L. V.M-i kell 05:35 vähemalt kolmel korral parema rusikaga kõhu piirkonda. Oma sellise tahtliku tegevusega tekitasid V.M ja Kirill Sobolev kannatanule V.M-ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: hematoomi ja nahamarrastuse 5x7 cm vasemal oimukohal; kinnise ninaluu murru ning marrastushaavad näos; hematoomid ja marrastused vasakul küljel ja tuharal; marrastushaavad vasakul põlvekedral. Samuti rikkus Kirill Sobolev oma tahtliku teoga KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, lüües teist isikut, ning häirides oma eelpool kirjeldatud tahtliku tegevusega asjasse mittepuutuvate kõrvaliste isikute – sh T.I ja C.L – rahu ja ohustas nende turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega Kirill Sobolev, tegutsedes grupis I. L. , pani oma tahtliku tegevusega, s.o. avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 15.10.2024. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 10.10.2024. a kriminaalasja toimiku. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele edastati süüdistusakt süüdistatavale 15.10.2024. a dokumendihaldussüsteemi kaudu, milline on seotud

1-24-6022 süüdistatava poolt prokuratuurile 08.08.2024. a avaldatud e-posti aadressiga XXX ning samal päeval ka kaitsjale. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, kannatanu V.M-ile tekitati mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. Kohus leiab, et lühimenetluse kohaldamine on võimalik ning Kirill Sobolev tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust raskendava asjaoluna esineb kuriteo toimepanemine grupis (KarS § 58 p 10). KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Kirill Sobolevile etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, sh asjaolust, et kuriteosündmus leidis aset joobes inimeste vahel omavahelisi arveid klaarides, samuti asjaolust, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 74 on andmed süüdistatava maksustatava tulu kohta 2021. aastal, mis oli 10,69 eurot, seega tuleb KarS § 44 lg 2 alusel nimetatud summa võtta aluseks ka rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamisel. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kriminaalasja materjalidele tuginedes on Kirill Sobolevi poolt kasutatud vägivald pigem kergemat laadi. Süüdistatav ja ka kannatanu olid mõlemad tarbinud ka alkoholi, mis erimeelsuse tekkimist soodustas.

1-24-6022

Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, samuti asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on tänaseks möödunud enam kui kaks aastat ning ka Kirill Sobolevi noort iga ja varasemate karistuste puudumist, peab kohus prokuröri ettepanekut Kirill Sobolevi karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seega tuleb Kirill Sobolev tunnistada süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks talle mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1069 eurot (päevamäära suurus 10,69 eurot). KarS § 73 lg 1, 3 alusel tuleb rahaline karistus kogu ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätta, kui Kirill Sobolev ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kirill Sobolevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 131,76 eurot, kokku 1361,76 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud rekvisiitide alusel. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.