1-24-6154/2 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

10.Määrus saata kannatanule, kannatanu seaduslikule esindajale, kahtlustatavale, kahtlustatava eestkostjale, prokurörile, kaitsjale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 22.10.2024. a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuurist taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 24257050077 menetlus K P suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt menetleb Lääne Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati 20.05.2024 menetlust PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna poolt KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kahtlustuse kohaselt K P, olles alkoholijoobes 20.05.2024 kella 20:35 paiku xxx korteris peksis rusikas käega xxx, 17-aastast L.Q näo piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule L.Q-le füüsilist valu ja lühemaajalised, vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – marrastused ja kriimustused näopiirkonnas, vasaku näopoole ja vasaku silma ümbruse turse. Kriminaalasja materjalide kohaselt 20.05.2024 viibisid kannatanu ja kahtlustatav xxx ning tarvitasid mõlemad alkoholi. Kannatanu Z.P ütluste kohaselt hakkas K hääli kuulma, et kannatanu kutsub mendid, mistõttu tuli K talle kallale. Lõi kannatanut käega näkku ja löögid tabasid vasaku silma juurde, ta tundis nendest löökidest valu. Isiku läbivaatuse protokollil ja EMO kaardil on tuvastatud kannatanu L.Q-l vasaku silma ümbruse paistetus ja marrastused ning kriimustused vasakul näopoolel. Tunnistaja G.N ütluste kohaselt reageeris politsei väljakutsele xxx kortermajja, kus oli alust kahtlustada xxx. Korterisse siseneti sunniga päästeameti abil, sest ust ei avatud. Korteris peeti kuriteos kahtlustatavana kinni korteri elanik K P, magamistoas nägi ta istumas meesterahva xxx L.Q , kellel näo piirkonnas olid silmaga nähtavad tervisekahjustused. Kahtlustatavana ülekuulamisel on K P end juhtunus süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Tema ütluste kohaselt sel õhtul tarbisid nad mõlemad alkoholi, omavaheline vestlus läks emotsionaalseks. L.Q ütles, et kutsub mendid, kuigi ta ise oli rahulik ja viisakas, hakkas ta L.Q lööma lahtise käega vastu nägu. Kannatanu vastu midagi ei teinud, hoidis oma käsi ees ja proovis teda eemale lükata. Kohtueelses menetluses kogutud tõendite pinnalt on piisav alus kahtlustada, et K P pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

1-24-6154 kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise xxx isiku vastu. Prokurör, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet jõudis järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks antud asjas võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestatu kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Kahtlustatav on 21.05.2024 ülekuulamisel avaldanud, et kahetseb, et selline asi juhtus ja soovib kannatanu ees vabandada. Eelnev näitab, et kahtlustatav sai koheselt aru oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kannatanu on 30.05.2024 menetlustoimingul avaldanud, et K palus temalt järgmisel päeval vabandust ja nad on leppinud, ta ei soovi K karistamist. Süü suuruse hindamisel ei saa mööda vaadata ka seadusandja sätestatud karistusraamidest. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid antud süüteol, annab see signaali, et vägivallakuriteod võivad olla oma olemuselt ja intensiivsuselt väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks välistatud, et süüdistuse esitamisel võiks kõne alla tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebem sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Ehkki kahtlustatavale etteheidetava kuriteo puhul on tegemist alaealise suhtes toime pandud xxx

1-24-6154 ning menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega, esinevad siiski prokuröri hinnangul käesoleval juhul asjaolud, mille puhul võib järeldada, et avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud. Xxx ei ole mitte mingil viisil taunitav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku karistamist. Samas on kannatanu L.Q avaldanud, et on kahtlustatavaga leppinud ja ei soovi kahtlustatava karistamist. Prokurör nõustub, et eelkõige on siinkohal vajalik abistav meede, mis tagaks kannatanu edaspidise heaolu. Kahtlustatav on 26-aastane varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel või 2031 alusel leppimisega. Kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt ilmneb kahtlustataval K Pl erinevaid psüühikahäireid, kuid ta on süüdiv KarS § 34 kohaselt. K P vajab psühhiaatrilist ravi ja psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni, ta saab aru ravivajadusest ning võib pöörduda raviasutusse oma vabal tahtel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. 30.09.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel kaitsja M.W ja eestkostja L.L osavõtul avaldas kahtlustatav K P, et nad on kannatanuga ära leppinud, omavahel suhtlust jätkanud ja alates oktoobrist, kui xxx kannatanu naaseb XXX (XXX teenuselt) xxx juurde xxx, plaanivad nad taas xxx hakata. Hetkel elab ta ise xxx juures xxx talus. Ta ei ole alkoholi tarvitanud. Tal on võimalus käia psühholoogi juures ja novembris on aeg minna ka psühhiaatri vastuvõtule. Kahtlustatava xxx L.L, kes on xxx K eestkostjaks Harju Maakohtu 01.04.2021 kohtumääruse nr xxx alusel, avaldas, et K’il on puuduv töövõime ja hetkel käib Sotsiaalkindlustusameti poolt taas töövõime hindamine. K on suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt psühholoogi teenusele kaheks aastaks Tallinna Vaimse Tervise Keskusesse psühholoog M V vastuvõtule. Samuti on ta lähitulevikus oodatud psühhiaater G H vastuvõtule. Seoses K püsiva töövõimetusega on tema sissetulek puudetoetusena ca 600 eurot kuus. K oli varasemalt elukohajärgselt kogukonnateenusel, mis tagas talle elamispinna, kuid kohalik omavalitsus lõpetas eluruumi üürilepingu. Käesolevaks ajaks on halduskohus kohustanud Tallinna linna andma K’le ajutise elamispinna ja selleks on eraldatud eluruum aadressil xxx. Kohtumisel prokuratuuris avaldasid kahtlustatav ja kaitsja soovi kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning K P avaldas valmisolekut täitma talle määratavaid kohustusi. Ühtlasi palusid asjaosalised arvestada kriminaalasjas tekkinud menetluskulude kandmisel kahtlustatava piiratud sissetulekut, mis ei võimalda tal kulusid täielikult tasuda ka seaduses ettenähtud maksimumtähtaja 6 kuu jooksul. Kahtlustatava poolt avaldatud menetluse lõpetamise taotluse kaalumisel suhtles prokurör xxx kannatanu seadusliku esindaja Z.P-ga ja Haapsalu Linnavalitsuse xxx K.A’ga. Kogutud informatsiooni kohaselt asub xxx kannatanu alates 12.10.2024 elama xxx Z.P juurde ja jätkab õpinguid xxx koolis. Kannatanu pere elab xxx üürikorteris ning üürnik ei näe võimalust, et korterisse asub elama ka K P. Seega tuleb K.P’il alaliselt elada temale endale võimaldatud või eraldatud elamispinnal. Kahtlustatavat tuleb kohustada mitte viibima Z.P ja L.Q ühises püsivas elukohas (hetkel aadressil xxx) ilma korteri valdaja Z.P nõusolekuta. Selle kohustusega saab tagada eelkõige xxx kannatanu heaolu sarnaste konfliktolukordade kordumise vältimiseks ning ühtlasi tema poolt eduka koolikohustuse täitmist xxx kuni õppeaasta lõpuni. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et K P’le etteheidetava süüteo heastamine ning

1-24-6154 tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Ka on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutatavad ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör, hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik saavutada kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega. Kriminaalasjas esinevad menetluskuludena riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses kokku 590.48 eurot (229.36+131.76+229.36) ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1300 eurot. Tavapäraselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustataval tasuda menetluskulud. Kuivõrd K P’le määratud ekspertiis oli menetleja hinnangul vajalik isiku vaimse tervise seisundi kontrollimiseks, siis ekspertiisiga põhjustatud menetluskulu oleks põhjendatud jätta riigi kanda. Kahtlustatava sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks on piiratud tema puudetoetuse suurusega ning ilmselgelt käib eelnimetatud suuruses menetluskulude täielik hüvitamine 6 kuu jooksul temal üle jõu. Et menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad käesoleval juhul KrMS § 180 lõikes 3 toodud alused, mistõttu võib kohus arvestades kahtlustatava varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Seega taotleb prokurör kohtult osalist menetluskulude, s.o kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 1300 euro, riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel. Kahtlustatavale on selgitatud KrMS § 202 lõpetamise aluseid, tingimusi ja tagajärgi, kui ta kohustusi ei täida. Kahtlustatav koos kaitsjaga on prokuratuuris 30.09.2024 aset leidnud kohtumisel taotlenud kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamist. Kahtlustatav on käesolevat taotlust allkirjastades andnud nõusoleku täita talle kohtu poolt määratud kohustused. Nimetatud lõpetamise taotluse on allkirjastanud ka kahtlustatava kaitsja vandeadvokaat M.W. Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 2021.05.2024. Asitõenditena asuvad kriminaalasja juures DVD plaat politsei vormikaamera salvestistega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, prokurör taotles: