Liiklussüüteod

1 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel

3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ajal.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 3. oktoobrist 2024. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Heiki Näär-i (Näär) süüdistatakse selles, et tema: -

juhtis 11.08.2024.a kella 07.34 paiku xxx tee 17. km juures tahtlikult mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,80 mg/l kohta;

-

isikuna, kes on varasemalt 11.08.2024.a juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti 01.09.2024.a kella 15.55 paiku XXX juures tahtlikult mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l kohta.

Eeltooduga rikkus Heiki Näär liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudub Heiki Näär-il ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Heiki Näär toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Heiki Näär-i , tema kaitsja Toomas Metsma ja prokurör Kersti Kohali vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Heiki Näär-ile KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetavaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.08-12.08.2024.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja KarS § 424 lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast karistusest koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks arvata KarS § 68 lg 1 alusel Heiki Näär-i kinnipidamine, s.o 01.09.2024.a. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa – 11 kuud ja 28 – päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Heiki Näär ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:      

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Heiki Näär kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS 75 lg 4 alusel võtab Heiki Näär endale kohustuse hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; Valga Haigla; Kuressaare Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ning läbima teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel, seoses vajadusega piirata süüdistatava poolt alkoholi liigtarbimist ja vähendada tema ohtlikkust ühiskonnale, võtab Heiki Näär endale kohustuse peale vangistusest vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni andma omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Kriminaalmenetluse kulud on vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on (51,24+131,76+175,68) 358,68 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot. Menetluskulud kokku on 1588,68 eurot. Heiki Näär-il on olemas ametlik töökoht xxx. Tema töötasu kuus on umbes xxx eurot. Sellest

tuleb tal tasuda igakuiselt kommunaalkulusid talvel umbes 120 eurot ja suvel umbes 80 eurot. Vahi all viibimise ajal on isikul tekkinud võlgnevused tasumata jäänud laenumakse (pangalaen) ja kommunaalkulude näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal majanduslikult võimalik kriminaalmenetluskulusid ära tasuda ühe kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Heiki Näär väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja toetas sõlmitud kokkulepet ning prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Heiki Näär KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1230 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu kogusummas 358,68 eurot, kokku 1588,68 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.