Kriminaalasi nr 1-24-4104
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.oktoober 2024. a, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-24-4104 (kohtueelses menetluses 23230150069)
Kohtunik
Kristina Väliste
Sekretär
Riina Ratassepp
Prokurör
Myrell Kalda
Kaitsja
süüdistatavad on kaitsja osavõtust kohtumenetluses loobunud
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatavad: ROBERT RANK, isikukood: 38109280254; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx; Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras 1 kehtiv karistus. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 23.05.2023 kuni 24.05.2023. süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja KarS § 188 lg 1 järgi; TIIT LIIVING, isikukood: 38111280273; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: XXX; kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 23.05.2023 kuni 24.05.2023 süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi;
sularahana ära võetud 700 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 07.09.2023. a määrusega 1-23-5175 ning kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EE932200221023778606 Swedbank.
maksekorraldusse märkida viitenumber 99924700026439 ja selgitus „Robert Rank, kriminaalasi 1-24-4104, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
maksekorraldusse märkida viitenumber 99924700026455 ja selgitus „Tiit Liiving, kriminaalasi 1-24-4104, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
alusel PPA asitõendite hoidlas); - konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada väärtusetute asjadena pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
Robert Ranki süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, -isikult ja -ajal, kuid enne 23.05.2023, narkootilist ainet kanepit suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele), s.o kokku 362,93 grammi 12–18% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepit, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis tema enda elukohas Tallinnas aadressil xxx kuni 23.05.2023 kella 18.52-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja: - magamistoas/elutoas asuva diivani alumisest sahtlist purgi, milles 63,24 grammi 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - köögist pliidikubu kõrvalt kapist ülemiselt riiulilt klaaspurgi, milles 28,88 grammi 12% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - tagumisest ruumist, akent varjava riidekapi parempoolsest osast klaaspurgi, milles 5,25 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - tagumisest ruumist, akent varjava riidekapi parempoolsest osast klaaspurgi, milles 198,60 grammi 13% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - köögist kraanikausi kõrvalt tasapinnalt plasttopsi, milles 10,99 grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - tagumises toas asunud musta värvi tekstiilist kasvatustelgi pealt klaaspurgi, milles 14,65 grammi 13% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - köögist kraanikausi kohalt kapi pealt plasttopsi, milles 20,48 grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses olevas tööstushoones aadressil xxx, Saku vald kuni 23.05.2023 kella 16.20-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja: - tööstushoone ühest tagumisest ruumist, uksest paremat kätt asuva riiuli pealt klaaspurgi, milles 18,81 grammi 13% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - tööstushoone köögist riiuli pealt plasttopsi, milles 2,03 grammi 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a
meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt kanepi puhul 7,5 g ainest vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele. Seega käideldi käesolevalt narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 484 inimesele (362,93/7,5x10).
Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Robert Rank toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Robert Ranki KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises, mis seisneb selles, et tema kasvatas ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil xxx kanepitaimi alates kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast 2023.a kevadel kuni 23.05.2023 kella 18.52-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja: - tagumisest toast vineerist ehitatud kapist 8 suuremat kanepitaime kogumassiga 731,70 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 2,6%; - tagumisest ruumist tekstiilist kuivatuskapist 14 väiksemat kanepitaime kogumassiga 5,51 grammi, mille THC sisaldus on 4,6%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasvatamine. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 2 järgi on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.
Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Robert Rank toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise. Tiit Liivingut süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, isikult ja -ajal, kuid enne 23.05.2023, suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit, s.o kokku 304,34 grammi 11–19% tetrahüdrokannabinooli
sisaldusega kanepit, ja psühhotroopse aine psilotsübiini/psilotiini sisaldusega seeni massiga 7,14 grammi, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda juures kuni 23.05.2023 kella 13.51-ni, mil ta Tallinnas aadressil J. Sütiste tee 24 asuva maja ees kinni peeti ning temal kaasas olnud seljakotist leiti ja võeti ära plastkarp, milles 2 soonkinnisega kilekotti, milles 14,77 grammi 15% THC sisaldusega kanepiõisikuid.
Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ja psühhotroopsest ainest hoidis tema enda elukohas Tallinnas aadressil xxx kuni 23.05.2023 kella 14.10-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: - elutoast seina ääres oleva kummuti ülemiselt riiulilt klaaspurk, milles 8,24 grammi 16% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - elutoast seina ääres oleva kummuti ülemiselt riiulilt klaaspurk, milles 24,42 grammi 11% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - elutoast seina ääres oleva kummuti ülemiselt riiulilt klaaspurk, milles 31,39 grammi 19% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - elutoast seina ääres oleva kummuti ülemiselt riiulilt klaaspurk, milles 41,18 grammi 12% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - elutoast seina ääres oleva kummuti pealt plastkarp, milles soonkinnisega kilekott, milles 2 grammi 19% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - elutoast seina ääres oleva kummuti keskmiselt riiulilt klaaspurk, milles 79,29 grammi 16% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - elutoas oleva laua pealt plastanum, milles 0,85 grammi 13% THC sisaldusega peenestatud kanepit; - köögist külmkapi ukse riiulilt kilekotis oleva paberkoti seest kuivanud hallikaspruunid seente viljakehad massiga 7,14 grammi, mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses olevas tööstushoones aadressil xxx, Saku vald kuni 23.05.2023 kella 16.20-ni, mil seal teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära selle tööstushoone ühest tagumisest ruumist, uksest vasakut kätt jääva riiuli peal olevast spordikotist klaaspurk, milles 102,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) ja psilotsiin ja psilotsübiin ning neid sisaldavad seened kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt kanepi puhul 7,5 g ainest, psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente puhul 15 g seentest vastavalt EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 04.02.2021 vastusest järelepärimisele. Seega käideldi käesolevalt narkootilisi aineid koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 411 inimesele (kanep 304,34/7,5x10=406 + seened 7,14/15x10=5)
Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Tiit Liiving toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Robert Ranki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Robert Ranki karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 2 kuud
vangistust. KarS § 188 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel raskeima üksikkaristuse suurendamise teel on liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg ehk 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 9 kuud 28 päeva, mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti tuleb KarS § 832 lg 1 alusel ja lähtudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 Robert Ranki nõusolekul konfiskeerida temalt sularahana ära võetud 700 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Robert Rankilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 924 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 628.07 eurot. Lisaks tuleb välja mõista sundraha, mis kaasneb esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega, summas 2050 eurot. Väljamõistetavad kulud 3602.07 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungist on ta loobunud. Tiit Liivingu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tiit Liivingu karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg ehk 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva, mis tuleb KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p- des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Samuti tuleb KarS § 832 lg 1 alusel ja lähtudes KarS § 184 lg 5 p-st 2 Tiit Liivingu nõusolekul konfiskeerida temalt sularahana ära võetud 550 eurot ja Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 1120.88 eurot, kokku 1670.88 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Tiit Liivingult välja mõista menetluskulud järgnevalt: narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 924 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 405 eurot. Lisaks tuleb välja mõista sundraha, mis kaasneb esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega, summas 2050 eurot. Väljamõistetavad kulud 3379 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungist on ta loobunud. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Robert Ranki ja Tiit Liivingu süüdi tunnistamine ja nende poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et Robert Rank tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ja KarS § 188 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tiit Liiving tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus märgib laiendatud konfiskeerimisega seoses, et KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse, KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Kohtu veendumust selles, et isikutele kuuluv vara pärineb kuritegudest, süvendab muuhulgas seegi, isikute juurest leiti suures koguses narkootilist ainet, narkootilise aine käitlemiseks kasutatavaid esemeid ning nende valdusest leiti sularaha. Käesoleval juhul ei ole süüdistatavad vara legaalset päritolu tõendanud ning on nii sõlmitud kokkuleppes, kui ka kohtuistungil nõustunud varade konfiskeerimisega. Kõik need asjaolud viitavad kogumis isikute poolt narkootiliste ainete käitlemisele. Kõike eeltoodut arvesse võttes on alust eeldada konfiskeerimisele kuuluvate varade kuritegelikku päritolu, mistõttu on konfiskeerimine kokkuleppes ettenähtud kujul põhjendatud. Laiendatud konfiskeerimise korras tuleb konfiskeerida Robert Rankilt sularaha summas 700 eurot ja Tiit Liivingult sularaha summas 550 euro ja Swedbank kontol olevad rahalised vahendid summas 1120.88 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendite osas nõustub kohus prokuröri poolt kokkulepetes märgituga ning kohtuistungil avaldatud ettepanekutega. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 318, KarS, § 832 lg st 1, § 184 lg 5 p-st 2 ning NPALS § 7 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.