Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
18. september 2024.a. Jõhvi
Kohtuasja number
1-23-2424
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör
Ingrid Koddo Marina Davõdovitš Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
18.09.2024 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Andrei Pavlov, isikukood 38212223720, viibib Viru Vanglas
Kaitsja
Advokaat Leelo Viil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta Andrei Pavlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Leelo Viil taotlus Andrei Pavlovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 131,76 eurot. Välja mõista Andrei Pavlovilt kriminaalmenetluse kulud 131,76 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrei Pavlovil tasuda kaitsjatasu ositi 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700025949 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.08.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Pavlov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.08.2023.a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Andrei Pavlov pidi täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud kohustusi. Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna isik ei teinud üldkasulikku tööd, ei ilmunud registreerimisele ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Karistuse kandmise algus 12.03.2024 ja lõpp 26.01.2025. Kinnipidamisasutuses Andrei Pavlovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib asuda elama aadressile xxx, mille kohta puudub omaniku nõusolek. Korteris elab tema tuttav, keda ta enne vangistust abistas. Alternatiivselt saab kinnipeetav saada öömaja kodutute varjupaigas. Kinnipeetaval on xxx ja xxx kutseharidus. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult, kui ka mitteametlikult. Enne vangistust oli töötu ja tegi juhutöid. Isikut on kriminaalkorras karistatud röövimise eest. Isikul on võlgnevusi 4891 eurot ja vabanemisfondis raha pole. Vabanemisel garanteeritud töökoht xxx OÜ. Toetav lähivõrgustik puudub. Varasemalt on pannu toime kuriteo grupis. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv joobeseisundis juhtimine. Isik on korduvalt alkoholijoobes toime pannud kuritegusid, viimased 3 korda joobes juhtimise. Osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Varasemalt on proovinud ka narkootikume. Enamuses on kuriteod sooritanud alkoholi joobes, impulsiivsuse ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu. Käesolevalt on seadnud endale eesmärgiks vabanemisel tööle asumise ning endale isikliku elukoha hankimise. Eesmärkide täitmine võib olla reaalne, kui isik ei tarvitaks alkoholi ning hindaks kriitiliselt oma võimalikke tegusid enne nende sooritamist. On olnud mitmel korral kriminaalhooldusel (oli määratud ÜKT), kuid viimasel kahel korral rikkus isik kontrollnõudeid (jättis täitmata ÜKT tunde ning tarvitas alkoholi) ning seetõttu pöörati karistused täitmisele. Üldiselt suhtub mõistvalt ja positiivselt ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse, kuid alkoholi tarvitades hägustub otsustusvõime, et teha vahet õigel ja valel käitumisel. Isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on pigem kõrge - osaleb aktiivselt programmis ning on seadnud endale vabanemiseks reaalsed ja täidetavad eesmärgid. Kinnipeetav on karistatud 6 korda, millest 2 on kehtivad. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Andrei Pavlov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Arvab, et saab vabaduses viibides loobuda alkoholi tarvitamisest, soovib asuda tööle ja ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja toetab oma kaitsealust ning palub ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Pavlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.
Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/2. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Pavlovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Andrei Pavlovil on vabanemisel olemas elukoht tuttava juures, kuid omaniku nõusolek puudub, garanteeritud töökoht on olemas. Seega ei ole täidetud elukoha nõue ja kohus ei saa vabastada isikut ilma kindla elukohata, kuna käitumiskontrolli nõuetest 4 on seotud just elukoha olemasoluga. Harju Maakohtu 22.08.2023 otsusega oli Andrei Pavlov süüdi mõistetud korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Selle eest mõistetud karistus – 11 kuud 28 päeva vangistust asendati üldkasuliku tööga 358 tundi tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna isik rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, tarvitas alkoholi ning poole aasta jooksul tegi A. Pavlov vaid 43,5 tundi üldkasulikku tööd. Seega on kohus võimaldanud isikul kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku enda süül. Vaatamata sellele, et isikul ei ole diagnoositud sõltuvust, saab iseloomustuses ära toodud andmete põhjal (korduvalt toime pannud kuritegusid alkoholijoobes, kriminaalhooldus ebaõnnestus sealhulgas alkoholi tarvitamise tõttu, kohtuistungile saabus alkoholijoobes) saab järeldada, et isikul on siiski tõsised alkoholiprobleemid. Samuti on A. Pavlovil kehtiv karistus Harju Maakohtu 26.11.2020 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi, kus oli vangistus 5 kuud 28 päeva sendatud üldkasuliku tööga 178 tundi. Harju Maakohtu 09.06.2022 määrusega pöörati kandmata karistus 2 kuud 20 päeva täitmisele. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus leiab, et arvestades Andrei Pavlovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Andrei Pavlov kannab täitmisele pööratud karistust, kuna ei suutnud järgida kriminaalhooldusnõudeid ega sooritanud üldkasuliku töö tunde. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama
asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja tema varasem elukäik näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmisest suurem. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.01.2025, ärakandmiseks on üle 4 kuu vangistuse. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu on isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamata. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, kuna eelnevad karistused ei ole mõjunud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, seega ei ole kohtul võimalik hinnata täitmiskava eesmärkide täitmist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ning alkoholiprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Andrei Pavlovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Andrei Pavlovist tuleneva ohu. Andrei Pavlovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust vabastada ta vangistusest enne tähtaega ja määrata uuesti kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Pavlovi vabastamisega temale Harju Maakohtu 22.08.2023 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 27.03.2024 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.