Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1(4)

(á 172 grammi; 6,78 eurot) – ta ladus need endale ostukorvi, möödus kaubaga kassadest ja lahkus poest. Nii tekitas ta AS-le OG Elektra 65,76 euro suuruse kahju; - 23. aprillil 2024 kell 15.38–15.45 Jõhvi Pargi Keskuses (Puru tee 1) asunud OÜ-le Rademar kuulunud kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära halli Nike pusa (hind 159,95 eurot) ja hallid Nike dressipüksid (hind 134,95 eurot) – ta pani need endale proovikabiinis selga ja lahkus kaubaga kauplusest, jättes selle eest tasumata. Nõnda põhjustas ta OÜ-le Rademar 294,90 eurose kahju; - 23. aprillil 2024 kell 15.58–16.04 Jõhvi Pargi Keskuses (Puru tee 1) asunud OÜ-le Rademar kuulunud kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära halli Nike pusa (hind 159,95 eurot), hallid Nike dressipüksid (hind 134,95 eurot) ja jooksupluusi Endurance (hind 44,95 eurot) – ta pani need endale proovikabiinis selga ja lahkus kaubaga kauplusest, jättes selle eest tasumata. Nii tekitas ta OÜ-le Rademar 339,85 eurose kahju; - 23. aprillil 2024 kell 16.38–16.43 Jõhvi Pargi Keskuses (Puru tee 1) asunud OÜ-le Rademar kuulunud kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära halli Nike pusa (hind 159,95 eurot) ja jooksupluusi Asics (hind 27,95 eurot) – ta pani need endale proovikabiinis selga ja lahkus kaubaga kauplusest, jättes selle eest tasumata. Enne seda, kui M. Gerševitš jõudis ostukeskusest väljuda, pidas turvatöötaja ta kinni. OÜ Rademar sai kauba tagasi. Viru Maakohus karistas M. Gerševitšit 1. aprilli 2024 otsusega (asi nr 1-24-1272) KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliste varguste eest, mis M. Gerševitš sooritas 11. veebruaril, 7. mail, 25. oktoobril, 1. novembril, 21. novembril ja 29. novembril 2023. Seega pani M. Gerševitš toime uued süstemaatilised vargused, st KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Maakohtu otsus

2(4)

eest, sest pelk katse endaga kahju kaasa ei too – ometigi on Eesti seadusandja leidnud, et kuriteokatse on karistatav ja see karistus võib olla sama range kui lõpule viidud teo puhul. Kriminaalkolleegiumi meelest võttis maakohus karistust mõistes piisaval määral arvesse, et OÜ Rademar mõned temalt varastatud asjad tagasi sai. Esimese astme kohus mõistis M. Gerševitšile vaid 9 kuu pikkuse vangistuse – ehkki kohaldatud säte oleks võimaldanud ka 5 aasta pikkuse vangistuse mõistmist. Sealjuures oleks 5-aastane vangistus tulnud vähemalt teoreetiliselt kõne alla ka siis, kui A. Gerševitš oleks piirdunud vaid ühe asjade äravõtmisega (nt kell 15.38–15.45) – aga tema võttis spordipoest asju ära suisa kolm korda. Sealjuures tegi ta seda küllaltki jultunud moel: ta võttis korraga kaasa nii palju asju, kui ta võimalikuks (ohutuks) pidas, viis need kindlasse kohta ja tuli kohe uue saagi järele – ta nägi, et ohvrit saab ilma probleemideta kahjustada ja ta otsustas seda võimalust ära kasutada. Praegu menetletavad vargused, M. Gerševitši poolt varem sooritatud vargused ja M. Gerševitši ametlike sissetulekute puudumine võimaldavad asuda seisukohale, et M. Gerševitši näol on tegu professionaalse poevargaga: ta elatubki vargustest. Samuti tuleb võtta arvesse, et M. Gerševitš on pannud toime ka mitmeid väärtegusid, sh varavastast laadi. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades ei saa liiga karmiks pidada ei M. Gerševitši karistamist sanktsiooni alumisse kuuendikku jääva karistusega, selle karistuse kogu mahus n-ö maksma panemist (st selle täiel määral varasemale karistusele liitmist) ega ka vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmist. M. Gerševitši viited tema perekonna väidetavatele raskustele on asjakohatud. Ei oleks aktsepteeritav, et M. Gerševitš jätkab oma pere ülalpidamist varguste abil. Kui tema naisel-lastel tekivad (tõsised) majanduslikud raskused, saavad nad pöörduda riigi või kohaliku omavalitsuse poole, sest põhiseaduse § 10 kohaselt on Eesti sotsiaalriik.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.