1-24-3180/13 - Varavastased süüteod - Süüteod omandi vastu - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem käesoleva kohtuotsusega mõistetud kaetuks Viru Maakohtu 01.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1272 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ning mõista Maksim Gerševitšile liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Maksim Gerševitš süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (23.04.2024 episoodid) ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg-le 2 vähendada Maksim Gerševitšile mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 3 (kolme) kuu võrra, mõistes karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja kohtuotsuste kogumi alusel, liita Viru Maakohtu 01.04.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1272 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on 6 kuud vangistust, ning mõista Maksim Gerševitšile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates Maksim Gerševitši kinnipidamisest 23.04.2024. Karistuse kandmise algusajaks lugeda 23.04.2024. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi summas 65,76 eurot täies ulatuses. Mõista Maksim Gerševitšilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 65,76 eurot AS OG Elektra arveldusarvele nr EE432200001120232825, Swedbank AS. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu OÜ Rademar poolt esitatud tsiviilhagi summas 634,75 eurot osaliselt, hüvitamata jäänud kahju ulatuses summas 339,85 eurot. Mõista Maksim Gerševitšilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 339,85 eurot OÜ Rademar arveldusarvele nr EE662200221001111162, Swedbank AS. Asitõendid: Digitaalsed andmekandjad - üks CD-R plaat ja üks DVD-R plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde. Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor Belugini kaitsjatasu taotlus ja määrata tema Maksim Gerševitšile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 403,21 eurot (s.h käibemaks 72,71 eurot). Mõista Maksim Gerševitšilt välja riigituludesse menetluskulud: - sundraha 300 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses kogusummas 627,57 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 927,57 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu, kaitsjatasu summas 403,21 eurot, jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Menetluskulud Maksim Gerševitšil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700018023 ning selgitus „Maksim Gerševitš 124-3180 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur lühimenetluses) Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 19.06.2024. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 08.07.2024. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 08.08.2024 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Maksim Gerševitš ( 12.06.2024 väljakuulutatud resolutiivosas on trükivea tõttu märgitud nimi A.G.) on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Nimelt selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest 01.04.2024 Viru Maakohtu otsusega kohtuasjas nr 1-24-1272 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (teod toime pandud 11.02.2023, 07.05.2023, 25.10.2023, 01.11.2023, 21.11.2023 ja 29.11.2023), uuesti: 13.02.2024 kella 15.38 – 15.41 aadressil Keskpuiestee 33, Kiviõli asuvas AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil kommikarbid Ferrero Rocher 200g 6 tk hinnaga 6,44 eurot tükk ja kommikarbid Rocher „Ferrero Collection“ 172g 4 tk hinnaga 6,78 eurot tükk, ladus need endale ostukorvi, möödus kaubaga kassadest ja lahkus kogu kaubaga kauplusest, jättes selle eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS-le OG Elektra varalist kahju kogusummas 65,76 eurot. 23.04.2024 kella 15.38 – 15.45 aadressil Puru tee 1, Jõhvi asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 halli Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 hallid Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot, pani need endale proovikabiinis selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 294,90 eurot. 23.04.2024 kella 15.58 – 16.04 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 mustad Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot ning proovikabiini jäetud 1 jooksupluusi Endurance hinnaga 44,95 eurot, pani need endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 339,85 eurot. 23.04.2024 kella 16.38 – 16.43 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja proovikabiini jäetud 1 jooksupluusi Asics hinnaga 27,95 eurot, pani need endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid

13.02.2024 varguse episood AS OG Elektra 04.04.2024 avaldus, mille kohaselt 13.02.2024 kl 15:38-15:41 varastas meesterahvas Kiviõli Keskpuiestee 33 poest 10 kommikarpi summale 65,76 eurot. Videosalvestis on esitatud. Isik on jäädvustatud videole, tule jope, punased püksid, kaasas tume seljakott. Asitõendi 25.04.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on 13.02.2024 poevarguse faktis esitatud videosalvestis, millest on tehtud ka fotod. Ühe toote paneb isik ostukorvi 15:38:29. Kl 15.38:32 isik võtab veel ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15:38:40 isik võtab veel ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15:38:42 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15:38:44 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15:38:48 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15.38:55 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Sel hetkel on nähtav, et isiku ostukorvis on kommikarbid. Kl 15:38 57 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Kl 15:40:07 isik võtab ühe toote ja paneb ostukorvi. Seega on isik riiulilt võtnud kaupu vähemalt 9-l korral. Kl 15:41:08 isik teeb turvaväravad käega lahti ja läheb poest välja, ostukorvis on kommikarbid. Turvaväravatest möödumisel on isiku välimus nähtav – tume jope, punased püksid ja isiku nägu ka nähtav – see on väga sarnane isiku näoga, kes osales 12.06.2024 kohtuistungil süüdistatavana – Maksim Gerševitš. Kohtul kahtlusi ei ole, et tegemist on süüdistatavaga ja et ta on varguse toimepanija. 23.4.2024 varguste episoodid, kauplus Rademar OÜ Rademar 23.04.2024 avaldus, mille kohaselt 23.04.2024 kl 16.43 paiku Pargi keskuses olevas poest varastas isik jooksupluusi Asics maksumusega 27,95 eurot ja Nike pusa maksumusega 159,95 eurot. Kaup on turvateenistuse poolt tagastatud. Avaldusest nähtub, et videosalvestise kontrollimisel on tuvastatud, et sama isik ( mis oli turvateenistuse poolt kinni peetud kl 16. 43 on samal päeval käinud samas poes varastamas. Nimelt: 23.04.2024 kl 15.15 isik võttis ühe komplekti – musta värvi pusa ja püksid. Pusa hind 159,95 eurot, pükste hind 139,95 eurot. Isik lahkus sellega poest. 23.04.2024 kl 15.38 isik varastas 1 halli värvi pusa ja 1 paari halle pükse ja lahkus koos sellega poest, maksumus sama;

23.04.2024 kl 16.38 isik varastas 1 musta värvi pusa, maksumus sama. Kauba tagastas turvamees. Avalduses on mainitud jooksupluusi Endurance vargus. Samas ei ole selge avalduse alusel, millal siis see riideese oli varastatud, sest kellaajaliselt näidatud vargustes, ei ole see jooksupluus mainitud. Süüdistuses on seesama jooksupluus märgitud kl 15.58-15.04 toimepandud varguses. Kohtu arvutuste järgi ja vastavalt avaldusele, varastatud tagastamata kauba maksumus on 599,80 eurot – see on kahe pusa ja kahe paari pükse maksumus – 159,95 x 2, 139.95 x 2 . Tunnistaja I. Z. 23.04.2024 ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta on turvamees Pargi ostukeskuses Jõhvis. Kl 16.31 ta märkas ostukeskuses meest, kes kandis punast värvi pükse, tume-oranži jopet, mustad tossud. Meesterahvas on varasemast ajast tuntud kui varas, aga ei olnud senini tabatud. Turvateenistus jälgis isiku liikumisi ostukeskuses. Kl 16.38 tuli see meesterahvas autoga teise sissepääsu juurde ja suundus Rademar kaupluse poole. Rademari poes nägi ta , et proovikabiinis on keegi, kellel on punased püksid ja mustad tossud. Tunnistaja jäi ootama poe sissepääse juurde. Kl 16.43 isik väljus poest. Tunnistaja palus isikult näidata, mis on tal jope all seljas. Isiku seljas oli must kapuutsiga pluus ja selle all T-särk, millel küljel on hinnasilt. Isik võttis riidest lahti. Lõpuks isikule jäi jope. Pluus ja särk olid jäetud turvameestele. Videosalvestis olemas ja menetlejale edastatav. Tsiviilhagi 25.04.2024 avalduses märgib OÜ Rademar, et isik varastas kauplusest püksid 3 paari summale 404,85 eurot, 1 pusa 159,95 eurot ja jooksupluus Endurance 44,95 eurot. Hagi esitatakse summale 609,75 eurot, hüvitamata jäetud kahju ulatuses. Kohus märgib, et tsiviilhagi avalduses märgitud varguse faktilised asjaolud, nimelt varastatu sortiment, ei ühti algul tehtud avaldusega. Samas märgib kohus, et varguse süstemaatilise koosseisu täitmisel ei oma tähtsust, kas isik varastas ühe pluusi ja kolme särki või ühe komplekti ja kahe pluusi. Isik ei vaidle asjaolule, et näidatud ajal ja kohas varastas ta mitu riideeset. Varastatu loetelu sisu ja varastatu maksumuse tuvastamine aktualiseerub juhul, kui isik vaidlustab tema vastu esitatud tsiviilhagi. Asitõendi 29.04.2024 vaatlusprotokollist nähtub: 15.15.09-15.15.44 üks meesterahvas, tume jope, hallikas-sinikas pusa kapuuts on jopel, hallid püksid a heledamad jalatsid, võtab kolme toodet- sinika-hallikas särk, veel üks samasugune särk ja tumedat värvi jakk või jope. 15:18:27 üks meesterahvas, tume jope, hallikas-sinikas pusa kapuuts on jopel, hallid püksid a heledamad jalatsid, astub proovikabiini nr 2, tal on kaasas vähemalt 3 riidepuud riideesemetega. 15:38:08 sama isik väljub kabiinist ja tal kaasas 2 riidepuud riideesemetega. Kas tegemist on süüdistatava või muu isikuga, ei ole selge ega tuvastatud. Igal juhul märgib kohus, varguse toimepanemine ajavahemikus kl 15.18 kuni kl 15.38 ei ole süüdistatavale esitatud. Jääb arusaamatuks, kuidas sama isik võib kl 15.35 panna letile 2 toodet, sest alles kl 15.38 väljub ta proovikabiinist nr 2. Ilmselt tegemist on ajalise eksimusega salvestamisel. 15:38:16 ilmub pildile isik, jope tumeda-oranži värvi, punased püksid, tumedad jalatsid, kes vaatab saalis riideid. 15.38-15.39 isik võtab kokku neli riidepuud riideesemetega, tuvastatavad 2 pusa ja 2 paari püksid, kõik heledama halli värvi. Kl 15.39.32 ta suundub riideesemetega proovikabiini nr 3. Kl 15.45.41 isik väljub proovikabiinist ja tal on käes 2 riidepuud, millel on1 pusa ja üks paar pükse, isik paneb esemed riidestangele tagasi. Visuaalselt on nähtav, et salvestisel on

süüdistatavaga väga sarnane isik, isiku nägu on hästi nähtav. Arvestades ülalnäidatud asjaolusid, on põhjendatud arvata, et ühe pusa ja ühe paari pükse on isiku poolt varastatud. Süüdistatav asjaoludele ei vaidle. Kohtu arvates leiab täielikku kinnitust, et 23.04.2024 kella 15.38 – 15.45 aadressil Puru tee 1, Jõhvi asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 halli Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 hallid Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot, pani need endale proovikabiinis selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 294,90 eurot. Edasi salvestisel on tuvastatav, et kl 15.57.58 sama isik võtab stangelt 2 riidepuud riideesemetega, tumedad pusad 2 tk. Kl 15.58.06 isik võtab 2 paari tumedat pükse. Kl 15.58.18 isik siseneb proovikabiini nr 2 ja kl 16.04.40 väljub sealt. Nüüd tal on käes 2 riidepuud, 1 pusa ja üks paa pükse, mille ta paneb tagasi stangele. Arvestades ülalnäidatud asjaolusid, on põhjendatud arvata, et musta värvi ühe pusa ja ühe paari pükse on isiku poolt varastatud. Süüdistatav asjaoludele ei vaidle. Tõepoolest, enne käesoleva episoodi, kl 15.18 kuni 15.38 käis kabiinis väidetavalt muu isik, sisenedes sinna 3 riidepuuga ja väljudes kahega. Seega on põhjendatud arvata, et see isik kas varastas ühe riideeseme või jättis selle kabiini nr 2. Süüdistatavale on süüks arvatud ajavahemikus kl 15.58-16.04 muuhulgas jooksupluusi Endurance vargus, millele süüdistatav ei vaidle. Seega leiab kohus, et süüdistatavale esitatud süüdistus, et 23.04.2024 kella 15.58 – 16.04 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 mustad Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot ning proovikabiini jäetud 1 jooksupluusi Endurance hinnaga 44,95 eurot, pani need endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 339,85 eurot, on põhjendatud. Edasi on salvestise peal nähtav, et kl 16.38.59 sama isik võtab 2 riidepuud, millel on pusad tumedat värvi. Kl 16.39.07 isik suundub proovikabiini nr 2. Kl 16.42.24 isik väljub kabiinist ja tal käes ei ole midagi. Seega leiab kinnitust, et 23.04.2024 kella 16.38 – 16.43 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil vähemalt 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja proovikabiini jäetud 1 jooksupluusi Asics hinnaga 27,95 eurot, pani need endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli enne ostukeskusest väljumist turvatöötaja poolt kinni peetud ning tema tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kaup on kauplusele tagastatud. Süüdistuses on märgitud, et isik varastas veel kabiini jäetus jooksupluusi Asics. Selle kohta puudub igasugune tõenduslik teave. Salvestisel on siiski nähtavad kahel riidepiil olevad tumedat värvi pusad, ühesugused. Kuna süüdistuses on märgitud ainult üks musta värvi pusa, leiabki kohus, et tõendatud on ühe musta värvi pusa vargus kl 16.38 kuni 16.42. Kusjuures, turvamees Z. andis ütlusi, et pusa ja särki jättis isik turvamehele, mitte särgi jätaks proovikabiini. Seega olukord jooksusärgiga ei ole piisavalt selge, et selle vargust isikule omistada. Salvestise pealt on näha teise episoodi kohta, et isik võtab algul 4 riidepuud, musta värvi riideesemetega ja kabiinist tuleb välja 2 riidepuuga, millel on musta värvi pusa ja püksid. Samas isik väidab, et kolmandas episoodis jättis ta turvamehele särgi, mis pärines eelmisest episoodist. Neid kahtlusi kõrvaldada ei ole võimalik materjalide alusel. Kohus tõlgendab isiku kasuks ja tunnistab ta süüdi kolmandas episoodis ühe pusa, musta värvi, varguses.

24.04.2024, olles kinnipeetud ja kahtlustatavana ülekuulatud, ei ole isik ennast 13.02.2024 ja 23.04.2024 kuritegudes tunnistanud ega soovinud anda ütlusi. 08.05.2024 ülekuulamisel tunnistas isik kl 15.38 ühe halli värvi paari pükse ja ühe halli värvi pusa varguse toimepanemist, samuti kl 15.58 musta värvi pusa ja ühe paari pükse vargust. Ta tunnistab, et igal korral pani ühe pusa ja püksid selga, eemaldades turvaelemente. Teise komplekti pani ta tagasi riiulile ja iga korra järel läks poodist välja. Ta selgitab, et kui ta tuli kolmandat korda ostukeskusesse, olid seal juba ootamas turvamehed. Tal seljas oli teisest episoodist pärinev pusa, mille ta viskas turvamehe ette. Püksid jäid süüdistatavale, ta jooksis minema. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi täielikult esitatud süüdistuses. Kohus lähtub tegude tuvastamisel süüdistatava tegude omaksvõtust ja kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud salvestistelt ( salvestused sisu on kirjalikult fikseeritud asitõendite vaatlusprotokollides. Objektiivsest küljest on tõendatud, et süüdistatav: 13.02.2024 kella 15.38 – 15.41 aadressil Keskpuiestee 33, Kiviõli asuvas AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil kommikarbid Ferrero Rocher 200g 6 tk hinnaga 6,44 eurot tükk ja kommikarbid Rocher „Ferrero Collection“ 172g 4 tk hinnaga 6,78 eurot tükk, ladus need endale ostukorvi, möödus kaubaga kassadest ja lahkus kogu kaubaga kauplusest, jättes selle eest tahtlikult tasumata, millega tekitas AS-le OG Elektra varalist kahju kogusummas 65,76 eurot. 23.04.2024 kella 15.38 – 15.45 aadressil Puru tee 1, Jõhvi asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 halli Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 hallid Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot, pani need endale proovikabiinis selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 294,90 eurot. 23.04.2024 kella 15.58 – 16.04 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot ja 1 mustad Nike dressipüksid hinnaga 134,95 eurot ning proovikabiini jäetud 1 jooksupluusi Endurance hinnaga 44,95 eurot, pani need endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas OÜ-le Rademar varalist kahju kogusummas 339,85 eurot. 23.04.2024 kella 16.38 – 16.43 aadressil Puru tee 1, Jõhvi, asuvas Pargi Keskuses, OÜ Rademar kaupluses võttis müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 musta Nike pusa hinnaga 159,95 eurot, pani selle endale selga ning lahkus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup on kauplusele tagastatud. Põhjendatud ei ole kaitsja argument, et 23.04.2024 toimepandud varguste puhul oleks tegemist ühe jätkuva vargusteoga. Süüdistatava 08.05.2024 enda antud ütluste järgi, läks ta ostukeskusesse niisama algul jalutama, siis otsustas minna Rademari poodi vaatama spordiülikonda. Ta ei läinud sinna varastama. Võttiski proovikabiini mitu suurust korraga, peale proovimist ühe pani tagasi ja teine oli tal seljas juba, ta lahkus poest. Ja nii tegi ta kahel korral samas poes. Kolmandal korral oli ta turvameeste poolt peatatud ostukeskuses üldruumis liikudes. Kohus ei jaga kaitsja seisukohti, et kuna isiku varguseaktid on toime pandud ühest poest (Rademar) samal päeva 23.04.2023 ja teoaktide vahemikud on väga lühikesed, oleks tegemist ühe jätkuva vargusega.

Teoühtsuse teemat on kohtupraktikas laialt käsitletud ja selgitatud, millised on need kriteeriumid, mille järgi tuleb teha vahet, mis on üks tegu ja mis on mitu tegu. 1-17-11432/93: „9. .... Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Küll aga on oluline, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13 ja 14 ning 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-1414, p 1022 jj.)“ Tõesti, poevarguste puhul on teod vägagi sarnased ( käesolevas juhtumis isik varastas spordiriideid), rünnatud sama õigushüve, täidetud sama koosseis iga teoakti puhu,, omavahel seotud nii ruumiliselt kui ja ajaliselt ( isik käis korduvalt samas ostukeskuse poes sama päeval). Kohus märgib, et jätkuva teo puhul on nõutav ühtne tahtlus, mis hõlmaks järgmise teoakti enne eelneva teoakti lõpuleviimist. Kohus leiab, et tegemist on igal korral alustatud ja lõpuleviidud kuriteoga. Isik võttis ära asja, pani endale selga, lahkus sellega poest ( millega manifesteeris asja enda kasuks pööramist), sellega ta sai asja endale valdusse. Tal tekkis võimalus käsutada varastatud asja oma tahte kohaselt. Kahel korral tuli isik pärast vargust taas ostukeskusesse ja suundus konkreetsesse poodi. Kolmanda episoodis osas leiab kohus, et tegemist on samuti lõpuleviidud vargusega, kuna isik möödus kassast mööda, jättis kauba eest maksmata ja liikus ostukeskuses kuni turvamehed olid temani jõudnud ( kusjuures ei olnud isikule teada, et turvateenistus on tema liikumisele tähele pannud). Ostukeskuse avalik ruum ei ole enam konkreetse juriidilisest või füüsilisest isikust kannatanu valduses olev müügisaal, mille puhul on eeldatav, et müügisaalis olevad esemed ja asjad on kannatanu valduses kuni asja eest on tasutud ja asi on ostjale üle antud. Ostukeskuses oleva eraldi müüdisaal on varustatud kassakohaga, samuti turvaväravate ja kaameratega, mis on mõeldud selleks, et tagada korda ja turvalisust konkreetses müügisaalis, võimaldades samas müüki-ostu. Kauplusevarguse puhul on varguse lõpule viidud turvavärava läbimisega, müügisaalis asja peitmine riiete alla, taskusse on varguse katse ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 650, art 36). Kohus leiab, et vargused on toime pandud süstemaatilisuse tunnusel. Kohus leiab, et näidatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistatav pani toime neli vargust – 13.02.2024 ja 23.04.2024 kolm lõpuleviidud vargust . Kohus leiab, et vargused on toime pandud süstemaatilisuse tunnusel ehk isiku tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 alusel. Süüdistatava ütlustest nähtub, et vargused olid toime pandud, ta ei saagi seletada, miks ta varastas. Süüdistatava tegutsemise muster näitab, et isikul on välja kujunenud käitumine - ta peab võimalikuks toime panna vargusi, varastada poest kas toiduaineid või kaupa, mis on võimalik realiseerida. Poes olles paneb ta korvi realiseeritava kaupa hulgaliselt ( antud juhul 10 karpi komme) ja lahkub turvaväravatest mööda, ostukorv kaasas. Riiete poes on isiku käitumine ka eesmärgipõhine - ta võtab korraga mitu riideesemete komplekti, suundub proovikabiini, seal ühe komplekti paneb selga, teise paneb tagasi riiulile ja nii lahkub poest. Vähemalt neli vargust on toime pandud, lühikese aja kestel, kusjuures kolm vargust ühel ja samal päeval, sisuline seos on varguste vahel tuvastatav, samuti ka isiku käekiri varguste

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-182232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13). Süüdistatav tunnistas ennast süüdi Ta väljendas sõnalist kahetsust. Kohus leiab, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kahju on osaliselt hüvitatud asjade tagastamisega, mis on karistuse kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1p 2 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuse liigina rahalise karistuse. Kohus leiab, et sellise karistuse liigi kohaldamine põhjendatud süüdistatava suhtes, arvestades karistamise eesmärke. Tegemist ei ole kuriteoga, mille puhul saaks arvata, et süüdistatava süü on selline, et võib mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on kohaldatav kergemate kuritegude puhul ja arvestades süüdistatava isikut, mil kohtul võimalik prognoosida, et vangistusega karistamine ei ole vajalik karistamise eesmärke arvesse võttes. Konkreetse süüdistatava puhul see nii ei ole. Rahalise karistuse mõju seisneb selles, et isikut mõjutatakse eeskätt tema majanduslike võimaluste kitsendamiste kaudu. Kohus leiab, et konkreetse süüdistatava puhul ei ole majanduslik mõjutamine aktuaalne. Tegemist on niigi majanduslikult kehvas olukorras süüdistatavaga, kel puudub püsiv töökoht ja sissetulek. LK 79, isiku aastasissetulek 2023. a oli 494 eurot. Sellises olukorras on alust arvata, et isiku majanduslik olukord jätab soovima paremat ja karistada rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega jäetakse rahalist laadi karistus tasumata ( nagu see juba ühe korral juhtuud – 10.02.2016 kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse üks liidetav rahaline karistus minimaalne 30 päevamäära summas 300 eurot oli jäetud täitmata ja 12.10.2022 kohtumäärusega asendati vangistusega 7 päeva). Ka isikule 2023. a väärteokorras määratud rahatrahvid on mõlemad tasumata jäetud.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 199 lg 2 järgi vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust, ülemmäär on 5 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku süü toimepandud kuriteos on keskmisest oluliselt vähem. Isik on toime pannud neli vargust, kõik on poevargused, mille puhul ei ole kannatanutele tekitatud märkimisväärset kahju. Kahju on osaliselt hüvitatud. Hüvitamata kahju on ühele kannatanule 65,76 eurot ( 13.02.2024 episood) ja teisele kannatanule 334,85 eurot (23.04.2024 episoodid). Märkimisväärset hüvitamata kahju ei esine. Varguste toimepanemise aeg jääb ajavahemikusse veebruar 2024 kuni aprill 2024. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Isik on ka varasemalt toime pannud hulgalisi vargusi. See annab kohtule arvata, et isikul on välja kujunemas kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on ta karistatud 01.04.2024 kohtuotsusega varavastaste kuritegude eest, mille toimepanemise ajavahemik jääb veebruar 2023 kuni november 2023 kokku 6 poevargust ostukeskustest. 23.04.2024 varguste episoodid on toimepandud kehtiva katseaja kestel, millal isikule oli kohaldatud käitumiskontroll ja ta oli allutatud kriminaalhooldusele. 13.02.2024 vargus on toime pandud enne 01.04.2024 kohtuotsust. Seega kohaldatav on KarS § 65 lg 1 järgi ettenähtud liitkaristuse moodustamise reegel. Selles episoodis tuleb süüdistatavale mõista eraldi karistus 2 kuud vangistust, vähendada põhikaristust ühe kolmandiku võrra KrMS § 238 alusel, mõistes 1 kuu 10 päeva vangistust, ja lugeda see karistus kaetuks raskeima 01.04.2024 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on lõplikult 11 kuud 27 päeva vangistust. 23.04.2024 toimepandud kolme varguse eest tuleb isikule mõista vangistus 9 kuud, KarS § 238 alusel vähendada ühe kolmandikku võrra, kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Viimased vargused on toime pandud katseajal, seega kohaldub KarS § 65 lg 2 ja isikule tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest. Tuleb liita Viru Maakohtu 01.04.2024 mõistetud ärakandmata karistuse osa, mis on 11 kuud 27 päeva ning käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangiostust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Nüüd kohus kaalub, arvestades isiku puhul tehtavaid prognoose, kas vangistuse täitmisele pööramine on vajalik või vangistust saaks asendada ÜKTga, nagu on kaitse poolt taotletud. Kohus tuletab meelde, et vangistuse asendamine ÜKTga, millele kaasneb obligatoorne kriminaalhooldus ja käitumiskontroll, aktualiseerub eeskätt juhtudel, kui isiku suhtes võib veel teha prognoosi, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole karistuse eesmärkidest lähtuvalt vajalik ja piisava tõenäosusega ei panegi isik edaspidi toime uusi kuritegusid. ÜKTd on viimane meede, et vältida isiku isoleerimist ühiskonnast ( vt 3-1-1-84-07 p 7). ÜKT ei ole eraldivõetav karistuse liik, mille kohaldamist peaks kohus alati eraldi kaaluma. Kohtupraktikas on rõhutatud 1-10-2476/18: „17. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, mida reguleerib karistusseadustiku 5. peatükk („Karistusest vabastamine“), vaid hoopis karistusseadustiku 4. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7). Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (KarS § 691) või raviga (KarS § 692) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis....“ Kohus leiab, et M. Gerševitši puhul ei ole võimalik teha sellist positiivset prognoosi, et talle mõistetavat vangistust saaks asendada ÜKTga ka karistuse eesmärgid oleksid sellega reaalselt

saavutatavad – et isik hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest, seega puudub alus vangistuse asendamiseks. Sellisele järeldusele jõudmiseks on kohtul analüüsida järgmiseid fakte. Kehtivaid karistusi on isikul kaks - 01.04.2024 6 poevarguse toimepanemise eest veebruarinovembris 2023. Isikule on mõistetud vangistus, millest ta on tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile ja kriminaalhooldusele. Vaatamata sellele, pani isik toime katseajal juba 23.04.2024 uued samalaadsed vargused. Enne seda oli isik süüdi tunnistatud 2016. a KarS § 349 järgi ja karistatud minimaalse rahalise karistusega 300 eurot. Vabatahtlikult ta seda ei tasunud ja sundkorras ei olnud seda võimalik täita sissetulekute puudumise tõttu ja 12.10.2022 kohtumäärusega asendati rahaline karistus 7-äevase vangistusega. 09.12.2022 on see vangistus täidetud. Novembris 2023 oli isik karistatud narkootilise aine tarvitamise eest rahatrahviga 200 eurot, mis on tasumata. Enne seda veebruaris 2023 oli isik väärteokorras karistatud varavastase teo eest rahatrahviga 240 eurot, mis on ka tasumata. Need asjaolud näitavad, et alates 2023 .a algusest on isiku käitumise oluliseks tunnuseks saanud uute süütegude jätkuv toimepanemine ja seejuures ei ole isikule enam mõjuosutav, et alates 01.04.2024 on tal kehtiv katseaeg. Narkoväärteo eest saadud karistus näitab, et isikul võib esineda narkoainete tarvitamise risk, mis omakorda suurenda uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Vastavalt kohtupraktikale on karistuse mõistmisel lubatud arvestada ka seaduse mõttes arhiveeritud karistused ( 4-22-4139/41 p 12, 14). Kohtule esitatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik oli karistatud 08.01.2019 varavastaste ja narkokuriteo toimepanemise eest ja vangistus oli asendatud raviga. Ilmselt on isik ravile allunud, sest registris on märge, et 27.07.2020 on karistus täidetud. Ja tõepoolest, alates juulist 2020, peale ravi saamist kuni veebruar 2023, kaks ja pool aastat, ei ole isik uusi kuri- ega väärtegusid toime pannud. Ravi mõju on ajaliselt piiratud. Ehk asenduskaristuse mõju jäi lühiajaliseks, võrreldes isiku varasema kriminaalse käitumise ajavahemikuga. Alates veebruarist 2023 on isik jätkanud samade varavastaste kuritegude toimepanemisega ja ilmselt on tal tagasilangus narkoainete tarvitamises. Sellises olukorras on kohts seisukohal, et käesolevas kohtuasjas olevad kinnitust leidnud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Ei ole alust arvata, et nüüd, kui kohus kohaldaks isikule asenduskaristusena ÜKTd, ei paneks isik uusi kuritegusid. Vastupidi, selline risk on üsna märkimisväärne. Kohus märgib, et 2014.a veebruaris ( 1-14-443) oli isikule mõistetud lühiajaline vangistus asendatud ÜKTga 120 tundi, sedagi ei ole isik korralikult täitnud ja augustis 2014 pöörati asenduskaristus täitmisele. Pärast seda kuni 2019. a kohtuotsuseni oli isik veel mitmel korral kohtulikult karistatud vangistustega - 27.11.2015 kriminaalasjas 1-157278; 10.02.2016 1-15-10706; 26.05.2016 1-16-3699; 20.06.2016 1-15-9997. Eelnev näitab, et asenduskaristuse mõistmine ei olnud isiku suhtes mõjuv meede. Hetkel, kui isiku käitumisest on tuletatav nii narkoainete tarvitamise kui ka uute kuritegude toimepanemise risk, ei pea kohus põhjendatuks mõista isikule taas vangistust asenduskaristuse vormis (ÜKTd).