Liiklussüüteod

1-24-707 KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Igor Kozlovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 875 eurot; asjatundjale KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot, kokku 2305 eurot. Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätta riigi kanda. Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas 16 834,53 eurot jätta Igor Kozlovi kanda. Välja mõistetud menetluskulud 2305 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude mittetasumisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700023979 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-707“. 3) Rahuldada kannatanu XX tsiviilhagi ning mõista Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustus AS-ilt solidaarselt välja XX kasuks 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates 6. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4) Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt solidaarselt välja kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude katteks summas 9166,78 eurot. Välja mõista Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja XX menetluskulude nõudelt summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, kohustades maksma kannatanu XX kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele. 5) Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Transpordiametile ja riigi kanda jäetud menetluskulude osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

1-24-707 peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

I Süüdistus Igor Kozlovi süüdistatakse selles, et tema 26.11.2022 kella 14:50 ajal, Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Jädivere külas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90. km-l, juhtides Pärnu suunas sõiduautot Nissan Patrol registreerimismärgiga xxx, kaotas tee- ja ilmastikuoludele mittevastava sõidukiiruse, ilmastikuoludele mittevastava rehvivaliku tõttu ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu auto üle kontrolli, mille tagajärjel Nissan Patrol libises parem külg ees vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku XX juhitud sõiduautoga Audi A6 Avant, reg m xxx. Sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx tagaistmel istunud xxx suri saadud vigastustesse sündmuskohal ning Audit juhtinud XX ja juhi kõrvalistmel istunud XX said liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi paranemise kestvusega vähemalt 4 kuud. Kohtuarstliku ekspertiisiga on xxx surma põhjusena tuvastatud pea, kaela, kehatüve kinnine tömp trauma koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soolekinnisti) vigastustega. Audit juhtinud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised tervisekahjustused: parema sääreluu lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre alumises kolmandikus eespinnal, lülisamba 4. ja 5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja nahamarrastus paremal pool kõhul, põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Sääreluu lahtine murd on eluohtlik tervisekahjustus. Audi juhi kõrvalistmel sõitnud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised tervisekahjustused: lülisamba 2. nimmelüli ebastabiilne purustusmurd, murrujoon läbib lülikaart ja lülijalakesi ning lülisamba 3. nimmelüli parema ristijätke murd, vasakpoolse VI, VII, XI roide murd, mõlema kopsu põrutus koos minimaalse õhkrinnaga paremal pool rinnaõõnes, keskkõhul ulatuslik nahaaluse rasvkoe irdumine lihasfastsialt, aponeuroosi ja osaline kõhu sirglihase rebenemine vasakul pool; rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebend, mille tagajärjel tekkis äge kõhukelmepõletik ja vedelikkõht, kõhukelmetaguse ruumi verevalum vasakul külgkanalis, põrutushaav näol ja alahuule limaskestal põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebend on eluohtlikud tervisekahjustused. Seega rikkus liiklusnõudeid:

Igor

Kozlov

mootorsõiduki

juhina

ettevaatamatusest

alljärgnevaid

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 1, 2 nõudeid, mis sätestab, et liiklus on parempoolne ja iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

1-24-707 LS 45 lg 1 nõudeid, et sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires; LS 45 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et asulavälistel teedel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal; LS § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid ning vajadusel vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega, rikkudes ettevaatamatusest eelnimetatud LS sätteid ning põhjustades sellega XXi surma ning XX-ile ja XX-ile eluohtlikud tervisekahjustused paranemise kestvusega vähemalt 4 kuud, pani Igor Kozlov toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Menetluse käik

1-24-707 alusel tema ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega seotud üleelamiste eest kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude osas taotles kannatanute esindaja kannatanutele tekkinud menetluskulude väljamõistmist solidaarselt Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustuse AS-ilt, mõistes need välja XX kasuks ning kohustades Igor Kozlovi ja Inges Kindlustuse AS tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.

1-24-707

1-24-707 Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval mootorsõidukit Honda CR-V, koos abikaasaga sõideti Tallinnast Pärnusse. Omakäeline skeem (I kd, tl 178) on koostatud mitmest momendist, kui on näha, et kõrvalteelt auto sõidab, ning momendist, kui autod on kraavis ja kraavi pervel. Ainult silmanurgast nägi, järsk auto risti pööramine, vasakule, tunnistaja arvas, et äkki seal mingi kõrvaltee, et nii järsku pöörab, mõtles, kus ta hull läheb. Järgmine hetk oli see, kui teine auto õhku paiskus. Tunnistaja XX (II kd, tl 47-49) sõitis elukaaslasega Tallinnast Pärnu suunas, tumeda sõiduki liikumise kohta kindlaid ütlusi anda ei oska, omakäelise skeemi on koostanud (II kd, tl 40) ja edastatud foto (II kd, tl 41-42). Audi sõitis Pärnu poolt, Nissani kohta ei tea. Liiklusõnnetuse mehhanismi ei näinud, pauk oli juba ära käinud ja tossupilv tuli üles. Liiklusõnnetuse toimumise aja määratlemisel nähtub 26.11.2022 tunnistaja XX-i Häirekeskusele tehtud kõnest ning seda vaatlusprotokollist (I kd, tl 91, 92), et 26.11.2022 kell 14:53 saabus Häirekeskusesse kõne, milles XX avaldas, et „Nägime ainult, et seal midagi juhtus, oli väga suur avarii.“ Teataja on Häirekeskusena liiklusõnnetuse koha nimetanud Enge Olerexi bensiinijaama juures. Kõne ajaks oli XX-i sõiduk liiklusõnnetuse kohast mööda sõitnud, mida kinnitavad nii XX-i enda (II kd, tl 28-30) kui ka tunnistaja XX XX-i ütlused (II kd, tl 26-28), millest mõlema puhul nähtub, et enne peatumist oli soov leida liiklusvoost väline turvaline koht peatumiseks ja seda tehti bussipeatuses. 26.11.2022 kell 14:51:09-14:54:08 salvestunud tunnistaja XX-i (I kd, tl 172-173) kasutuses olnud veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga xxx pardakaamera salvestisest ja 03.10.2023 vaatlusest (I kd, tl 86-90,91) nähtub, et liiklusõnnetus oli pardakaamera salvestise ajaks juba aset leidnud ning on näha sündmuskoha vaatluses kajastatud olustik. Asjaolu, et liiklusõnnetus oli juba toimunud, kinnitavad ka avaldatud tunnistaja XX ütlused (I kd, tl 172173), mille kohaselt tema õnnetust otseselt pealt ei näinud, kuna oli kaugel. 19.09.2024 eksperdi Lembit Teesalu ütluste (II kd, tl 1-6) kohaselt nähtub libisemise jälgedest, et Nissan on teinud manöövri, läinud külglibisemisse ja vasakule. Nähtavad jäljed on juba tagajärg, enne on külglibisemine tekkinud, manööver pidi enne aset leidma. Lisaks nähtub liiklusõnnetuse toimumise kohast Tallinna suunal edasi liikudes salvestisel ajamarkeeringuga 14:51:42 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee sõiduradade vahelisel lumega kaetud alal neli paralleelset sõidukirehvi kulgemise jälge suunaga Olerexi tankla poolt suunaga liiklusõnnetuses osalenud sõidukite suunas.

1-24-707 tema käest, kus on tema laps, andsid teada, et tema ja XX-iga saab kõik korda, ning keegi selgitas, et ema peab autost välja võtma, et ta ei hinga. Alguses XX ütles, et kiirabi tuleb ära oodata, kuid saades teada, et mees, kes oli kohale jõudnud, on arst, palus ta neil ema päästa. Keegi tegeles samal ajal ka XX-iga. Kui XX autost välja võeti, nägi ta, et ema on maas pikali ja arst teeb talle kunstlikku hingamist, ta jäeti üksi kiirabiautosse, kus selgitati, et teiste eest on vaja hoolitseda, ühel hetkel tuli üks naine, kes ütles, et ema ei jäänud ellu ja naine viiakse helikopteriga haiglasse. Autos olles ei mõelnud kannatanu, et nad elusalt autost välja saavad, haiglasse jõudes oli ainus, millest hoolis, et XX-iga kõik korda saaks. Tunnistaja XX 19.06.2024 ütlustest (II kd, tl 11-15) nähtub, et peatusid pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohal, seejärel küsis juhi käest, kus on laps, ja nägi, et kannatanul on luumurd, jalal oli luu ots väljas, püüdis saada kontakti ka XX-iga XX-iga. Teised inimesed hakkasid tegelema naisterahvaga tagaistmelt, kes oli teadvuseta ja keda hakati elustama. Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt, kui jõuti kraavis olnud autode juurde, pargiti auto, kõigepealt vaatas juhi üle, kes oli teadvusel, kõrvalistuja oli teadvusel – häälitses, hingas –, taga naine ei hinganud ja tema tõmmati autost välja ning hakati elustama. Abikaasa ütles naise pead hoides, et kael on katki, elustati, aga elumärki ei olnud. Prooviti teisi abistada, seisundeid kindlaks teha. Teises autos olnud inimesega kontakti ei saadud, uksed olid kinni kiilunud. Surma saabumine on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti 26.01.2023 22E-AOS0055/179 (I kd, tl 120-127) kohaselt tingitud elupuhustest vigastustest – pea, kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma, koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurrud keha erinevatel anatoomilistel joontel ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soonekinnisti) vigastustega – mis on saadud tömbi trauma tagajärjel 26.11.2022 toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega on surm saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel süüdistuses nimetatud ajal ja kohas.

1-24-707 Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt PERHi saabudes selgitas peaarst talle, et XX selgroog on murtud ja ta võib jääda halvatuks kogu eluks ning et ta siseelundid ja kopsud olid katki, ta vajab palju abi ja et nende elud muutuvad. XX lubas arstile, et hoolitseb XX eest ükskõik, mis juhtub, nemad lihtsalt peavad ta päästma, seal haiglas oli nagu maraton. Kannatanu osundas ülekuulamise käigus saalis viibivale abikaasale: „Soovite näha ime päriselus?“ Selgitades veel täiendavalt, et ei ole lihtne mäletada igat lõhna, kõike, mida nägi ja kuulis, suutmata lõpetada selle taasnägemist. Kannatanu XX (I kd, tl 169-170) ütluste kohaselt mäletab tema haiglast vaid üksikuid hetki. Liiklusõnnetusele vahetult järgnevast ajast mälupildid puuduvad. Kohtule avaldades, et tema puhul on tegemist tugeva Eesti naisega, kes saab alati kõigega hakkama, kuid liiklusõnnetuse järgselt ei saanud mitte millegagi hakkama, ei suutnud endale võileibagi teha, mitte miski ei huvitanud, lihtsalt lebas. Vaimselt ei olnud enam tema ise. Vaimselt oli kohustatud sellest välja tulema laste pärast, kui kaks nädalat pärast liiklusõnnetust kodus oma lapsi nägi ja mõistis, et peab nende eest hoolitsema. Ilmselt tema õnneks, ta ise kunagi ei arvanud, et on suremas, aga seljakirurgi juures käies jõudis arsti väljaütlemise peale kohale, et need vigastused olid vägaväga tõsised, aga ta pidi saama terveks, et laste eest hoolitseda. Liiklusõnnetus on abikaasale mõju avaldanud, ta ei ole rõõmus nagu varem, on konfliktikoht, kuivõrd XX ei mäleta juhtunut, aga abikaasa mäletab valu või karjumist, valu käes, abikaasa ei saa edasi minna. Kannatanu avaldatu kohaselt on lapsed kaotanud ja saanud trauma, kui koju tagasi naasvate vanemate asemel said nad kõne, et ema-isa ei tule koju ja ei tea, millal nad tulevad. See, et ta ei näinud oma lapsi 2 nädalat ja siis, kui nad tulid koju ja kannatanu pidi neile ütlema, et palun istuge hästi vaikselt siin kõrval, jumala eest, et te siin diivanil ei hüppa, sest kannatanul on väga valus. Kui ta kolm kuud hiljem võttis poja sülle, kui rõõmus poeg oli, et ta ema sai ta lõpuks sülle võtta, et kõik see, et lapsed pidid selle kõik läbi elama ja et see aeg sai sellise asja peale nagu kulutatud, et sellest on kannatanul võib-olla kõige rohkem kahju. Kõik need füüsilised vigastused - saab kannatanu hinnangul hakkama, nad elavad üle, aga see, mida lapsed pidid üle elama, see on raske. SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I kd, tl 116), mille kohaselt 26.11.2020 kell 14:58 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud XX-il tuvastati selgroo hulgimurd, sääre luude lahtine hulgimurd, vigastused ülirasked. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti 29.03.2023 nr 23E-AOI0101 (I kd, tl 131-135) kohaselt on XX-il tömbi vägivalla toimel, 26.11.2022 liiklusõnnetuses saadud vigastused – parema sääreluu lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre alumisel kolmandikus eespinnal, lülisamba 4. ja 5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja nahamarrastus paremal pool kõhul – tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2 sätestatu kohaselt rasked tervisekahjustused. Liiklusõnnetusega XX-ile põhjustatud pika toruluu, sh sääreluu lahtine murd on eluohtlik, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatu kohaselt raske tervisekahjustus. Kannatanu XX ütluste (I kd, tl) kohaselt oli tema jalg murtud, selgroog purustatud, ta ei saanud 4 kuud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav. Eelpool nimetatud tõenditest nähtub, et Igor Kozlovi juhitud sõiduki Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga xxx ja XX juhitud mootorsõiduki Sõiduauto Audi A6 riikliku registreerimismärgiga xxx, milles olid kaasreisijatena XX ja XX, vahel toimus 26.11.2022 liiklusõnnetus, mille tagajärjeks oli XX surm ning XX ja XX elu ohustavad vigastused.

1-24-707

1-24-707 foto nr 5). Ford Rangeri juht, kellena on tuvastatud XX aeglustab liikumiskiirust enne „Anna teed“ märki, süttivate piduritulede kohaselt pidurdab ning lülitab sisse parema suunatule hiljemalt 14:50:29. Maanteele pööramise ajal kell 14:50:31 läheneb Tallinna suunast tume sõiduauto, mis möödub Ford Rangerist. Ford Rangeri suunatuli on töös kogu parempöörde manöövri vältel, kuni kella 14:50:33ni, kui Ford Ranger pöörab tankla territooriumilt välja, tee kulgu jälgides paremale tanklaalalt välja viivale sõidureale suunaga Pärnu poole (vt ka sündmuskoha vaatlus 04.08.2023 foto nr 6). Ford Rangeri juht jälgib manöövrieelselt liikluseeskirju, andes suunatulega eesootavast manöövrist märku, seejuures arvesse võtmata asjaolu, et tema järel teisi sõidukeid liikumas ei ole. Täiendava sündmuskoha vaatluse kohaselt on tegemist kiirendusrajaga, kus tankla alalt väljasõidujärgselt on pideva joone märgistus. Turvakaamera salvestisest nähtub, et vaateväljas olev kiirendusraja osa – parempööre kiirendusrajale on tehtud, takistusi teel ei nähtu. Kaamera vaatevälja Tallinna suunast tulevana ilmub Nissan Patrol kell 14:50:34. Ford Ranger jätkab otse liikumist, vajutades hetkeks pidureid 14:50:35. Kaamerapildist nähtub, et Nissan Patroli sõidukiirus on Ford Rangeri kiirusest suurem, kuivõrd Tallinna suunast Pärnu poole liikuv Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduk läheneb kiirendusrajal olevale Ford Rangerile, mis liigub ühtlasel kiirusel otse, s.t reastumist põhimaanteele ei nähtu, samuti ei nähtu reastumiseelselt märguannet. Kell 14:50:39 sõidukite kohakuti jõudes on Igor Kozlovi juhitud sõiduk tagaosaga kaamera suunas, s.t maantee kulgemist arvesse võttes risti teel. Otse Pärnu suunal liikumisest kaldus sõiduk vasakule kell 14:50:39, enne Ford Rangeri tagaosaga kohakuti jõudmist. Kaamerapildist nähtub Ford Rangeri vasakpoolse tule vilkumine, kui Igor Kozlovi sõiduk oli juba vasakule kaldunud ning kell 14:50:41 on lumepilvest ja sellele järgnevalt nähtavatest sõiduki tagatuledest näha, et liiklusõnnetus leidis aset. Enne Igor Kozlovi juhitud Nissani vasakule kaldumist turvakaamera salvestiselt piduritulede süttimist ei nähtu. Ford Rangeri suunatuli süttib hiljem, kui Nissan kaotab juhitavuse. Tallinna poolt ühtlasel kiirusel liikuvad sõidukid pidurdavad, peatuvad kolonnis. Ford Ranger on jätkanud liikumist Pärnu suunas, kaamera vaateväljast välja. XX-i juhitud Ford Rangeris kõrvalistujana olnud XX XX-i 26.06.2024 ütlustes (II kd, tl 26-28) olid nad elukaaslase juhitud autoga teel Tallinnast Pärnusse, peatusid Olerexi tanklas, kus elukaaslane käis tualetis, misjärel jätkati sõitu. Bensiinijaamast väljasõidul sõitis tunnistaja mälu järgi neist hästi lähedalt mööda üks sõiduauto, mis libises teise autoga kokku. Nemad sõitsid väga paremal kraavi ääres. Nad sõitsid kiirendusrajal, kui ees diagonaalis olevas suunas oli liiklusõnnetus, mis kinnitab kohtule, et rivistumine toimus pärast liiklusõnnetust. Tunnistaja nägi õnnetust juhipoolsest aknast. Nemad kiirendusrajalt väljumas ei olnud, võtsid alles kiirust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kiirendusrajal nende sõidukiirus 60-70km/h. Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 28-30) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval sõidukit Ford Ranger, millega sõideti Tallinnast Pärnu suunas. Sõideti koos elukaaslase XX-iga . Peatuse järgselt Olerexi tanklas jälgis juhina tanklast väljasõidul teisi sõidukeid ning kiirendusrajale jõudes jälgis, et saaks teha korraliku manöövri, et tee oleks vaba. Kiirendusrajal kiiruseks 60-80km. Liiklusõnnetust nägi seljataga, kuna vaatas ka kiirendusrajal tahavaatepeeglisse. Kiirendusrajale sõites kuulis hirmsaid raginaid ja pauku, kui toimus liiklusõnnetus. XX kinnitas kohtus ütlusi andes, et elukaaslasega sellest omavahel rääkinud ei ole, aga ta olevat öelnud, et ta nägi nende ees, et punane auto oli tulnud Tallinna poolt ja hall või mingisugune tume auto oli tulnud sealt kuskilt teiselt poolt, et üks auto oli natukene juba külg ees olnud, aga ta ei tea, kumb auto. Eeltoodu kinnitab nii XX XX-i ütluste usaldusväärsust, aga ilmestab kohtule ka seda, et XX, keskendudes rivistumiseelselt tahavaatepeeglisse vaatamisele, koges juhtunut vahetult teisiti ning märkas liiklusõnnetust

1-24-707 alles sellest möödudes. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka väljaöeldu, et kiirus ei olnud veel rivistumiseks vastav, mis nähtub ka turvakaamera salvestiselt Nissani liikumiskiiruse ja Ford Rangeri kiiruse võrdluses, arvesse võttes, kuidas Nissan Ford Rangerile läheneb ning kõrvale jõuab. Vasakule kaldumine on tõendatud ka veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga 167TJS pardakaamera salvestise ja 03.10.2023 vaatlusega (I kd, tl 86-90,91), mille kuvatõmmistel 6-8 nähtuvad rehvide kulgemise jäljed lumel. Nimetatud salvestisest, vaadeldes osaliselt lumist kiirendusrada, ei nähtu, et kiirendusrajalt, kuhu on salvestise ajaks küll juba teised sõidukid liikunud, oleks jälgede kohaselt peamaanteele manöövreid tehtud sõidutee keskel paiknevatest jälgedest varem. Liiklusekspert XX 19.06.2024 ütluste kohaselt ei viita veoauto Scania pardakaameralt tuvastatud jäljed, et Nissan oleks iseeneslikult libisenud, järsk liikumissuuna muutus viitab ohule reageerimisel. Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 63-65) (toiming 04.08.2023), millelt nähtub, et teekattemärgistus on loetav, teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h. Olerex tankla alalt väljasõidul Pärnu suunas ei ole liiklusmärke, mis reguleeriks sõiduradasid või näitaks, kas tegemist on kiirendusrajaga. Äärmine parempoolne sõidurada on 330 m pikk, ulatub järgmise ristmikuni, sõiduraja laius 3,6 m. Kaarjad vasakule suunaga nooled 85 m ja 115 m, mis suunavad põhimaanteele. Fotolt 6 nähtub, et tanklaalalt väljasõidu järgselt on teekattemärgistusena pidev joon, mille pikkust ei ole sündmuskoha vaatluses fikseeritud, fotodelt nähtuva kohaselt lõpeb enne esimest noolt (85 m) ning algab uuesti pärast teist noolt (115m). Nimetatu kinnitab kohtule, et tegemist oli väga pika täiendava sõidureaga, mis andis seal liikuvale juhile võimaluse reastumist ajastada ohutult ning pikema aja vältel. Kaamerapildist ei ole otsevaatest küll näha XX-i juhitud Ford Rangeri paiknemine hetkel, kui Igor Kozlovi juhitud Nissan Patroli sõidusuund kaldus vasakule. S.t, et kohtul ei ole kasutusel otsest tõendit ekspertiisiakti uurimuse osas tõstatatud versiooni ja kaitseversiooni ümberlükkamiseks, mis aga ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt RKKKo 3-1-1-77-15, p-d 17‒20). Kohus juhindub siseveendumuse kujundamisel ja tõendite kogumi tervikuna analüüsimisel ka lihtsast loogikast ja elulisest usutavusest ning leiab, et reaalset ruumi kahtluseks ei jää, et liiklusõnnetuse tagajärjena tinginud põhjuste jada sai alguse Igor Kozlovi käitumisest sel hetkel, kui Ford Ranger oli jätkuvalt kiirendusrajal. Ekspert Lembit Teesalu ütlustes (I kd, tl) avaldatu, et Ford võis hakata kalduma enne suunatule sisselülitamist, mida Igor Kozlov taganttulijana võis ohuna tajuda, on oletuslik, ei tugine XX-i varasemale liikluskäitumisele, mis nähtub turvakaamera salvestisest, samuti sõidukiirusele kaamerapildis nähtud võrdluste põhjal. Kaamerapildist nähtuv, et kell 14:50:35 süttivad Ford Rangeri pidurituled, kinnitab kohtule, et XX oli teadlik Tallinna suunast põhimaanteel liikuvast Igor Kozlovi juhitud sõidukist, teisi selja tagant lähenevaid ning kiiruse vähendamist eeldavaid liiklejaid, kelle tegevus oleks tinginud XX-i poolt pidurdamise, salvestiselt ei nähtu. Pidurituled süttisid hetkeks, s.t XX vähendas sõiduauto kiirust, pöördemanööver kiirendusrajale oli lõppenud, ja pärast piduritulede süttimist jätkas XX sõitu otsesuunas Igor Kozlovi juhitud sõidukist aeglasemal kiirusel. Nimetatu kinnitab kohtu veendumust, et XX-i käitumine ei tinginud põhimaanteel ümberpõikemanöövreid. Asjaolu, et Igor Kozlov võis keerukates tee- ja ilmastikuoludes tajuda kiirendusrajal liikuvat sõidukit ohuna, ei olnud XX-i kontrollitav ja tema tegevuses mõjutatav.

1-24-707 Süüdistatav hetke ei mäleta, eelpool analüüsitud turvakaamera salvestised kinnitavad kohtule XX-i liikluskäitumist, nõuetekohased märguanded liikumissuuna vahetamisel, ka olukorras, kui tema juhitud sõidukile teisi liiklejaid ei järgnenud, ning kiirendusrajal liikumise kiirus, teiste sõidukite möödalubamine, manöövrieelse suunamärguande sisselülitamine olukorras, kui liiklusõnnetus on juba aset leidnud. Samuti ei nähtu kaamerapildist, et XX-i sõiduk oleks liiklusõnnetusele eelnenud ajal või liiklusõnnetuse ajal teinud manöövrit, põiget kummaski suunas. Nimetatud sõiduki teekond jätkus liiklusõnnetuse järgselt otse. Sõitmist kiirendusrajal kinnitab kohtule ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu, mille kohaselt oli n-ö lisasõidurida sõitmiseks kuni järgmise ristmikuni. Kaitseversioon, et kiirendusrajal oli lumi ja tegemist oli sõitmiseks sobimatu teeosaga, on ümber lükatud sündmuskoha vaatluse lisadeks olevate fotode ning veoauto pardakaamera salvestisega, milledelt nähtub, et kiirendusrajal paiknesid sõidukid, mis olid liiklusõnnetuse järgselt saanud pidama kiirendusrajal. Seega osutavad kohtu hinnangul nimetatud tõendid asjaolule, et XX-i liikluskäitumine, põhimaanteele Igor Kozlovi juhitud sõiduki ette liikumise ega manöövri tegemise tähenduses ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumise, Igor Kozlovi ja XX juhitud sõidukite kokkupõrkega. Aktiivset käitumist, mis oleks tinginud Igor Kozlovi poolt reageerimise, kohtu hinnangul tuvastatud ei ole, ka ei ole võimalik süüdistatava ütlustest teada saada, mis sõidusuunast vastassuunda kaldumise/pöördumise tingis.

sõidukiiruse,

Vaidluse esemeks on see, kas Igor Kozlov rikkus objektiivselt süüdistuses nimetatud mootorsõiduki liiklusnõudeid, kas mainitud rikkumis(t)e ning kannatanu XX surma ja XX-ile ja XX-ile põhjustatud raskete tervisekahjustuste vahel on põhjuslik seos, ning kui jah, siis kas on tõendatud vähemalt Igor Kozlovi poolne hooletus koosseisupärase teo ja kannatanutele põhjustatud tagajärgede suhtes. Kuna küsimuse all on ettevaatamatusdelikti tuvastamine, siis tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures teona hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist ning sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Kohus peab esmalt jõudma järeldusele, kas süüdistatava tegu oli hoolsusvastane või mitte (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 20;

1-24-707 RKKKo nr 1-15-6223, p 10). Olles tuvastanud hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb seejärel näidata selle tõttu tekkinud ohu või saabunud tagajärje ettenähtavus (vt nt RKKKo nr 3-1-1127-04, p 8; nr 3-1-1-79-10, p-d 20 ja 23 ning nr 3-1-1-52-16, p-d 11.2 ja 11.3; RKKKo nr 115-6223, p 13) ehk teisisõnu – kas hoolsuskohustuse rikkumisena saabuv koosseisupärane tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Tuleb tuvastada ka tegutsemiskohustuse alus ja konstrueerida seejärel nõutav tegevus, s.t konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-10, p-d 24 ja 25; RKKKo nr 1-15-6223, p 14). Igor Kozlovi liikluskäitumise ja sõiduolude kohta kohtuistungil antud ütlustest (II kd, tl 49-52) nähtub, et süüdistatav sõitis 26.11.2022 Tallinnast Pärnu suunas temale kuuluva sõidukiga Nissan Patrol (xxx), ilmastikuolusid ei mäleta, sõidu alguses oli tavaline talvepäev. Kasutuses olnud sõiduk oli sama aasta märtsis või aprillis läbinud tehnilise ülevaatuse, kasutusel olid Cooper rehvid – talverehvid, mis olid naastudega ja auto all olnud umbes kuus aastat. Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta nimetatud rehve ainult talvel, vahetas tavaliselt novembris. Rehvide pidavus on hea, teevad natuke häält, tavaliselt erinevus siis, kui suure kiirusega pööret teha, aga tema seda ei tee. Süüdistatava ütluste kohaselt sõidab ta alati rahulikult, varem liiklusohtlikke olukordi olnud ei ole. Liiklusõnnetuse päevast muud kui sõitmaasumist ei mäleta, järgmine mälupilt on kaheksandast päevast haiglas. Õnnetuse põhjuse kohta avaldas süüdistatav istungil, et see on tavaline probleem libeda tee peal, et mingi auto hakkab libisema. Seda, kuidas konkreetselt sõitis, süüdistatav ei mäleta. Süüdistatava Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduki Nissan Patrol (riikliku registreerimismärgiga xxx) vaatlustest 01.12.2022 (I kd, tl 93-95, 96), 18.12.2023 (I kd, tl 97-100) ning kannatanu XX poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant (riikliku registreerimismärgiga xxx) vaatluses 01.12.2022 (I kd, tl 101-106,107) kajastatud andmetest ja vaatluste fotodest nähtuvad sõidukite vigastused, millele lisaks on kajastatud andmete kohaselt mõlema sõiduki rehvide mustri jääksügavus lubatu piires. Nissan Patroli rehvid on survestatud, turvisemustri jääksügavus vastab nõuetele (9 mm), üle 10 mm, paigaldatud naastud, eesmised ja tagumised Discoverer S/T maxx Coopertires Armor Tek 3 M+S. Rehvidel tootmise aja märgistus 4515, mis asjatundja XX ütluste (II kd, tl 6-11) kohaselt tähendab, et rehvid on toodetud 2015 aasta

1-24-707 Seega konkreetse rehvi kasutamine liiklusõnnetuse päeval formaalselt keelatud ei olnud, aga rehvivalik ning valiku kohane kiirus peab olema vastav liiklus- ja teeolude tähenduses juhtimiskogemust ning -võimet arvesse võttes. Liiklustehnilise ekspertiisiakti 23E-LL0015 (I kd, tl 109-114) kohaselt on Nissan Patroli sõidukiirus liiklusõnnetuse hetkel olnud 77km/h ja Audi A6 Avant kiirus 64 km/h. Kokkupõrge toimus Audi suunavööndis. Akti uurimuslikus osas esitab ekspert oletuse (sõnakasutus „võis), et vaadeldav liiklussituatsioon võis saada alguse olukorrast, kui tanklast väljuv sõiduk tekitas ohu mööda peateed liikunud maasturile Nissan. Kohtu hinnangul on nimetatud olukord välistatud eelpool analüüsitu pinnalt, vt otsuse p 3.8. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et tegemist oli kiirusega, mis oli liiklusõnnetuse hetkel, s.t hetkel, kui Nissan oli juba külglibisemises, ehk mis ei kajasta kohtule teavet eelneva otseliikumise kiiruse kohta. Kohtuliku uurimise käigus on ühelt poolt süüdistatav kinnitanud, et tema sõidukil kasutuses olnud rehvide puhul on tegemist hea pidevusega rehvidega, mööndes siiski nende erinevusele, kui suurel kiirusel pööret teha; avaldades lisaks oma laiemat suhtumist liikluskultuuri, et „see on tavaline probleem libeda tee peal, et mingi auto hakkab libisema.“ Tunnistajate ütlustest nähtub, et sõideti liiklusvoos. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 47-49) avaldanud, et teeolud olid väga-väga libedad, autol võeti sellepärast hoog maha, et see hakkas libisema. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 11-15) avaldanud, et sõideti kiirusega 70-80km/h, teeolud halvenesid. Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et teeoludest, millised analüüsitud otsuse punktis 3.7 olid tunnistajate kui samades tingimustes liiklejate käitumises arvessevõetud asjaolud, tunnistajad kohaldasid oma sõiduvõtteid ning sõidukiirust ilmastiku ja teeoludele. Rehvide omadused ajaliselt sõltuvad asjatundja XX 19.06.2024 ütluste (II kd, tl 6-11) kohaselt rehvide hoiutingimustest. Asjatundja XX-il on Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad tehnika magistrina, kogemuslikult teinud eksperditööd alates 1998. aastast ning osalenud Transpordiameti eriti raskete liiklusõnnetuste uurimisgrupi töös, sh juhina alates 2014. aastast. Asjatundja ütluste kohaselt on Nissan Patroli kasutuses olnud rehvid liiklusõnnetuse oludes halva pidamisega ja väga libedad rehvid nii piki- kui ka külgsuunas. Need on suured klotsid ja puuduvad lamellid, mis haarduksid, et hästi lihtne on tekkida sellist vesiliugu või rehv kaotab väga kergesti pidamisese teepinnal. Tegemist on teeliikluses natukene ebamugavate rehvidega, nendel on kõrgus, mis muudab auto ebastabiilseks. Head maastikul liikumiseks, kuna sügava mustriga. Rehvidele paigaldatud naastud olid üsna kulunud ning asjatundja ütluste kohaselt ei olnud neist kasu rehvipidamise omaduste parendamisel. Tehniliselt olid nad teeoludes suhteliselt halva pidamisega ja sõiduki kiiruse valikul või pidurdusteekonna valimisel peaks sellega arvestama, et see pidurdusteekond võib olla pikem kui teistel sõidukitel. See rehv on mõeldud mudas või rasketes oludes liikumiseks, s.t pigem nagu maastikul, et sõidul on suhteliselt mürarikkad, vibreerivad ja suhteliselt jäigad – annavad väga halva tagasiside roolile. See tähendab seda, et väga kerge on sellise rehviga juhitavust kaotada. Karkass on suhteliselt jäik ja siis kiiruse suurenedes juhitavus halveneb ning seal juhi reageerimisaeg, et kiiruse suurenedes, kui rehv kaotab pidamise teekattega, siis juht ei tarvitsegi jõuda reageerida sellele muutusele kas siis rooli pööramisega või juhtimisvõtetega. Rehv toetus suhteliselt suure pinnaga asfaldi peale, klotsid olid hästi suured ning justkui oht on, kui see lumi või lörts või see segu jääb rehvi asfaldi alla, siis seda ei suruta sealt välja, vaid see tõstab selle rehvi koos autoga üles, mis halvendab märkimisväärselt juhtivust, haardumine teepinnaga kaob, et auto sõidab lumekorra peal või sellise vee- ja lumeseguga. Asjatundja hinnangul on rehvi

1-24-707 kulumisel, kui servad muutuvad ümaraks, haardumine halvenenud, ei lõika mudast või lumekihist läbi. Kõiki neid asjaolusid, mida asjatundja süüdistatava kasutuses olnud rehvivaliku puhul välja tõi, sh nende avaldumist liikluses osalemisel, tunneb juht sõites, s.t, kuidas auto ja rool käituvad, mida auto rooli keeramisel, kiirendamisel ja pidurdamisel teeb. Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 11-15) kohaselt olid sündmuskohal nähtud liiklusõnnetuses osalenud punasel maasturil rehvid, mille kohta tunnistaja Eesti Kaitseväes tööalaselt selliste rehvidega kokkupuutununa teab, et nendega kiilasjääl sõita on väga libe ning neid kasutatakse pigem maastikul. Seega, arvesse võttes liiklusõnnetuse ajal ja kohas tuvastatud ilmastiku- ja teeolusid, sh tunnistajate ütlustes avaldatut, et sõidukiirust reguleeriti madalamaks, kuivõrd libedus mõjutas autode juhtimisomadusi, kogumis tuvastatud tagajärjega, nähtub kohtule, et Igor Kozlov ei täitnud mootorsõidukijuhina oma kohustusi vastutustundlikult. Eelpool analüüsitu pinnalt, lisaks keerulistele ilmastiku- ja teeoludele, pidi Igor Kozlov Nissan Patroli juhtides rakendama veel täiendavat hoolt, et ilmastikuoludes keerulise pidamisega rehvidega liikluses osaleda, rakendades kohaseid sõiduvõtteid. Asjaolu, et kasutuses olid rehvid, mis liiklusõnnetuse toimumise ajal olid küll formaalselt lubatud, ei vabasta Igor Kozlovi talle seadusega pandud kohustustest. Igor Kozlov, olles teadlik rehvide east, nende käitumisest konkreetsetes ilmastikuoludes, sh reageerimisest suurel kiirusel pööretele, mida Igor Kozlov väitis küll mitte tegevat, kuid milline käesolevale liiklusõnnetusele manöövri näol vahetult eelnes, pidi rakendama täiendavat hoolt ning kujundama sõidukijuhina liikumiskiiruse ja sõiduvõtted vastavalt. Lisaks sellele, et arvesse pidi võtma konkreetsete rehvide käitumist, omavad tähendust ka tõendatud ilmastikuolud, mis muutsid liiklemise ebaturvalisemaks, mistõttu liikleja – seda enam suurema ohu allika valdaja ehk mootorsõidukijuht – pidi suhtuma oma kohustustesse veelgi suurema vastutustundega. Iga liiklusseaduses ettenähtud nõude täitmata jätmisega kaasneb selliste ebasoodsate väliste tingimuste puhul veelgi suurem oht kaasliiklejaile ja liikluskorrale. LS § 50 lg 3 p 1, 2 sätestab, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Rakendama kohaseid sõiduvõtteid. Seega – juht peab oma liikluskiiruse valikul arvestama juba sinna sisse nii teeolud, ilmastikutingimused, kasutusel olevad rehvid, aga ka muud liiklusolud. Neid asjaolusid arvestades peab ta valima kiiruse, mis võimaldaks tal peatuda eespool oleva ja etteaimatava takistuse ees. See on sõidukijuhi vastutus. On teoreetiliselt võimalik kujutada ette selliseid ootamatult muutunud olusid, mis juhtuvad nii äkitselt ja juhist sõltumata, et juht ei suuda oma kiirust puhtobjektiivselt ümber kohandada. Käesoleval juhul ei ole süüdistatav ega kaitsja ühtegi sellist tõendamist leidnud asjaolu esile toonud. Eelpool analüüsitu pinnalt, et Igor Kozlovi sõidureas takistust ei olnud, kui Igor Kozlov reageeris kiirendusrajal sõitvale Ford Rangerile kui takistusele, on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud tagajärjest tulenevalt, et LS § 50 lg 3 p 1, 2 tingimused ei olnud täidetud.

1-24-707 Keerulised ilmastikuolud ja rehvide reageerimine neile ei olnud sekundite jooksul juhtuv ootamatus vahetult enne külglibisemisse sattumist ning sellele järgnenud liiklusõnnetust. Igor Kozlov ise küll ilmastiku- ja teeolusid liiklusõnnetuse järgsetest tagajärgedest tulenevad ei mäleta, kuid puudub kahtlus, et need asjaolud olid Igor Kozlovile teada. Liiklemist mõjutavad ja häirivad tegurid kohustasid Igor Kozlovi mootorsõidukijuhina neid arvesse võtma, sõidukiirust vähendades või olukorras, kui vajadus sead tingib, seisma jääma. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKKKo nr 3-1-1-106-10 p 8.1, 11; nr 3-1-1-36-13 p 7.2 ja 3-1-1-80-12 p 6-6.3) on kohus seisukohal, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega, ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada. Seadus ei nõua rikkumise tuvastamiseks näiteks selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu sõidukiirus. Määrav on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimalda tal eespoolse nähtavusulatuse piires faktiliselt peatada oma mootorsõidukit mistahes etteaimatava takistuse ees ilma liiklusõnnetust põhjustamata. Asjaolu, et XX on surnud ja XX ja XX on saanud eluohtlikke tervisekahjustusi ning see kõik on Igor Kozlovi juhitud mootorsõidukiga kokkupõrke tulemusel, kinnitab, et juhtimisvõtted ning sõidukiirus ei olnud ilmastiku-, teeolusid ja kasutuses olnud rehve arvesse võttes järelikult antud juhul õigesti valitud. Jättes täitmata eelnimetatud LS § 50 nimetatud kohustused, rikkus Igor Kozlov ühtlasi ka LS § 14 lg 2 nõuet, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, ning LS § 16 lg-s 1 sätestatut - liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi. Rikutud on ka LS § 14 lg 1, § 45 lg 1, 7 nõudeid, kuivõrd eelpool tuvastatu pinnalt nähtub, et liiklusõnnetus toimus Igor Kozlovi sõidureast väljas, s.o vastassuunavööndis. Kõigi nende rikkumiste tõttu saabus otsasõidu tagajärjena XX surm ning XX ja XX said raskeid tervisekahjustusi. Kannatanutele põhjustatud tagajärje ja Igor Kozlovi tegevuse puhul on katkematu põhjuslik seos. Kui Igor Kozlov ei oleks jätnud oma juhtimisvõtteid, sõiduki kiirust tee- ja ilmastikuolukorrale, kasutuses olevaid rehve arvesse võttes, vastavaks kohandamata, vaid oleks olnud hoolikas, vältinud LS nõudeid järgides kaasliiklejate ohustamist ning arvestanud sõidukiiruse valikul nähtavuse tingimustega ja muude liiklusoludega, oleks ta suutnud vastassuunavööndisse külglibisemisse kaldumist ära hoida. Antud juhul, aga olukorras, olles ise teadlik, et rehvid käituvad halvemini ja teisti kui muidu suurel kiirusel pööret tehes, mis ilmastikuoludest tulenevalt võis juhtuda, ei arvestanud Igor Kozlov sõidukiiruse ning juhtimisvõtete valikul mainitud faktoreid.

1-24-707 Käesoleval juhul viitavad tõendid, ulatuses, milles oli neid võimalik koguda, arvesse võttes, et Igor Kozlov juhtunut ei mäleta, asjaolule, et Igor Kozlov panustas enda kui kogenud juhi enesekindlusele ning liikluses osalemisel vaid tema enda poolt olukorra kontrollimisele. Ütlustes avaldas ta selgelt, et kuigi rehvid reageerivad suurel kiirusel teisiti, siis tema selliseid võtteid ei rakenda. Arvesse võttes eelpool analüüsitud ilmastiku- ja teeolusid, millest tulenevat liikluses osalemise keerukust on tunnistajad kinnitanud, peab kohus piisavalt võimalikuks, et keerulised olud takistasid Igor Kozlovil liiklusolukorra detailset teadvustamist, mis tingis ebaõige reaktsiooni kiirendusrajal liikunud liiklejale ning see omakorda viis Igor Kozlovi juhitud sõiduki külglibisemisse. Kohus peab tõenäoliseks, et jättes süüdistuses etteheidetud LS reeglid täitmata, ei mõelnud Igor Kozlov üldse võimalikele tagajärgedele, vaid oli lihtsalt hajameelne. Hajameelsus suurema ohu allikat juhtides ehk autoroolis tähendab aga hooletust. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud ohtu ette nägema, kui ta oleks täpselt järginud LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid. Samuti oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema seda, et kui ta ei järgi liikluses osaledes LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid ning kaldub maanteel sõidukiga vastassuunavööndisse, võib see lõppeda teistele liiklejatele fataalselt või raskete tervisekahjustustega. Maanteel toimub liiklus mõlemas suunas, nii et kokkupõrge, kui kalduda sõidukiga vastassuunda, on tõenäoline. Kohtu hinnangul kinnitab käesoleva otsuse punktis 3.7. analüüsitu, et tähelepaneliku, kohusetundliku ja liikluseeskirju järgiva suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud olema võimeline eesolevaid takistusi (ka olukorras, kui tegelikult sõidusuunas neid ei esine, aga esineb kahtlus nende liikumise/ettetulemise kohta) ette nägema. Eeskätt kinnitab nimetatut see, et tunnistajate ütluste kohaselt liiguti kolonnis, mis nähtub ka kaamerasalvestisest. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt, s.t olukorras, kui teele oli päriselt takistus tekkinud, saavad kolonnis olevad sõidukid, kus on järgitud liiklus-, teeolusid ja sõidukiirust ning kohaseid sõiduvõtteid, kolonnis vähendatud oma kiirused peatumiseni. Liiklusõnnetusest tingitud takistus teel ei põhjusta teiste sõidukite jaoks liiklusohtlikku olukorda, juhid jõuavad reageerida ning seejärel asuvad kannatanuid abistama. Tegemist on sama kohaga, mis kinnitab kohtule seeläbi, et õnnetus oleks olnud ka Igor Kozlovi jaoks välditav, kui oleks jälgitud liikluseeskirjade kohaseid sõiduvõtteid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisast (I kd, tl 60-61), Igor Kozlovi kohta tehtud liiklusregistri väljatrükist nähtub (I kd, 147), et Igor Kozlovil oli sündmuse ajal kehtiv juhiluba. LS § 100 kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kes on mh omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Nimetatud kvalifikatsiooni saamise eelduseks on mh kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamine. Seega tuli mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks Igor Kozlovil mh läbida liiklusteooria eksam. Seega pidi Igor Kozlovil juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud mh liiklusteooria eksami, olema teadlik kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh neist, mille ta käesoleval juhul tähelepanuta jättis. Igor Kozlov pidanuks kogenud juhina teadma, et halbades sõidutingimustes tuleb valida vastav sõidukiirus, et vajadusel pidama saada. See, kas sõidukijuht näeb midagi või mitte, sõltub reeglina sõidukijuhi enda tegevusest. Kohus ei tea, mida Igor Kozlov kiirendusrajal sõidukit nähes mõtles või tegi, aga sõltumata sellest, mida ta parasjagu tegi, oli see tema enda valik. Selle valiku tulemusena suri tema hooletusest inimene ning kaks inimest said eluohtlikud tervisekahjustused. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Igor Kozlovi poolt KarS §

1-24-707 423 lg-s 1 nimetatud teo toimepanemist. Süüdistatav rikkus mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid ning põhjustas sellega inimese surma ja kahele inimesele rasked tervisekahjustused. Süüdistatav rikkus sõidukijuhina hoolsusvastase teoga talle LS nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Kui ta oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, ei oleks XX sündmuskohal surnud ning XX ja XX eluohtlikke tervisekahjustusi saanud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Igor Kozlov on KarS § 32 lg 1 mõttes süüdiv. Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud. IV Karistus 4.1 KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate asjaolude ja karistust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, aga ka süüteo toimepanemise aega suhtes karistuse mõistmise ajaga. Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Prokurör kohtuvaidlustes rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust ei hinnanud. Kohus leiab, et rahaline karistus ei vasta Igor Kozlovi süüle. Rahalisest karistusest paremini vastab Igor Kozlovi süüle vangistus, mis mõjutaks Igor Kozlovi veenvamalt ka tulevikus süütegude toimepanemisest hoiduma. Kuriteo tagajärjel saabus inimese surm – seega on tegemist antud süüteokoosseisus ettenähtud raskeima tagajärjega. Raskeid tagajärgi põhjustati eluohtlike tervisekahjustuste näol veel kahele inimesele, mis tagajärje ulatuslikku tähenduses ilmestab süü suurust. Igor Kozlov on kogenud juht, kes sõidab talvistes oludes vähemalt kahel päeval nädalas, mistõttu, kuigi ta pani teo toime hooletusest, ei saa olla tema puhul kahtlust, et liikluseeskirjade kohase käitumise korral oleks ta pidanud traagilise tagajärge ära hoidma. Süüdistatava poolt teo normaliseerimine (ütlused vastava liiklusõnnetuse olukorra kui tavapärase kohta) koostoimes eelpool analüüsituga tingib, et käesolevas asjas mõistetav karistus minimeeriks Igor Kozlovist lähtuva ohu nullini. Seega tuleb karistuse mõistmisel pöörata erilist rõhku eripreventiivsele faktorile. Karistusregistri andmetel (I kd, tl 147) on Igor Kozlov karistamata isik. Käesolevas asjas ei ilmne Igor Kozlovi käitumises siiski karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Ka ei õnnestunud kohtul tuvastada süüdistatava puhul puhtsüdamlikku kahetsust, kahju vabatahtlikku hüvitamist, abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist ega leppimist kannatanuga. Nimetatud alused ei avaldunud ka kohtuistungil pärast seda, kui kannatanu ülekuulamisel, pöördudes süüdistatava poole, avaldas, et on talle andestanud. Igor Kozlov ei võtnud süüd omaks, vaidles sellele aktiivselt vastu. Seetõttu, isegi kui ta väljendas kaastunnet (mis on loomulik ja arusaadav pärast kellegi surma põhjustamist), ei saa seda pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks kuriteo toimepanemise pärast. Karistust kergendava asjaoluna on kohus tuvastanud aga § 57 lg 2 tähenduses süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tagajärjel tekkinud raskeid tagajärgi, tervisekahjustusi. SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I kd, tl 117), mille kohaselt saabus 26.11.2022 kell 14:58 liiklusõnnetuses osalenud Igor Kozlov

1-24-707 haiglasse, kus tal tuvastati parema reieluu murd, peavalud ning ajutrauma, vigastuste raskusaste, üliraske. Kaitsja on kohtule esitanud mitmeid erinevaid meditsiinilisi dokumente, mis kajastavad Igor Kozlovile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi. Regionaalhaigla väljavõtted 26.11.2022-13.12.2022 (I kd, tl 179-227) kajastavad ravivajadust, kohaldamist ja kulgu. Väljatrükid terviseportaalist (II kd, tl 20-25) kajastavad operatsiooni, eriarsti vastuvõtu ning haiguslehtede andmeid. Arusaadavalt on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe see, et keegi ei pea aitama oma süüd aktiivselt tõendada ja süü tõendamine on riigi ülesanne. Paratamatult peab aga kohus, otsustamaks, milline karistus mõjutab isikut kõige tõhusamalt sarnastest kuritegudest hoiduma, hindama seda, kuidas isik oma teosse suhtub. Selle eelduseks, et inimene tulevikus hoiduks ebaõigetest tegudest ja ei normaliseeriks liiklusohtlikke olukordi, on esmalt see, et ta mõistaks, milline tema tegevus on vale ja kuritegelikult ohtlik. Igor Kozlov ei ole kohtu hinnangul aru saanud, mis on sõidukijuhi vastutus ja kohustused. Selle asemel otsib argumente, et minimeerida sõidukijuhile kuuluvat vastutust „lihtsalt tavapäraseks liiklusolukorraks“, mis omakorda näitab kohtule, et isik pisendab tema tegevuse tagajärjel tekkinud tagajärgi ega saa nende raskusest, ohtlikkusest ja pöördumatusest täiel määral aru. Sellise hoiakuga inimese mõjutamiseks tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Kohtu hinnangul on selliseks kohaseks meetmeks vangistus. Kohus arvestab sedagi, et süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ning hüvitada tsiviilhagi. Sellega sobib vangistus kui karistusliik, mis ei tekita täiendavat finantskoormist. Ka on vangistus ühtlasi inimese surmaga lõppenud kuriteo puhul kohaseim karistusliik, arvestades õiguskorra kaitsmise huve ja üldpreventiivseid taotlusi. Viimast tõdedes arvestab kohus võimaluse piires ka kannatanute seisukohadega. Kohus mõistab karistuse KarS § 423 lg 1 sätestatus keskmises määras, kuna teo tagajärjeks oli ühe inimese surm ja kahe inimese rasked tervisekahjustused. Teisalt arvestab kohus karistuse mõistmisel, et tegu pandi toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega mõistab kohus süüdistatavale Igor Kozlovile karistuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Süüdistatavate isikuandmetest nähtuvalt süüdistatavatel kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu võiks asuda seisukohale, et süüdistatavate isikuandmed ei nõua nende suhtes kohaldatava karistuse täitmisele pööramist. Kannatanute esindaja asus seisukohale, et süüdistatav peaks ära kandma vähemalt osa karistusest, leides, et sellega on võimalik saavutada eripreventiivset eesmärki, andes isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt ei ole süüdistatava teo keelatusest aru saanud, mistõttu tuleks talle anda ühene selge signaal, et kohtuliku arutamise esemeks olev ebaseaduslik tegevus on üheselt lubamatu ning isiku süü on suur. Kohus leiab, et üldjuhul oleks kohus taolise seisukohaga nõustunud ning pidanud ka vajalikuks osa mõistetava karistuse reaalset ärakandmist. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, et Igor Kozlovile inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud ligi kaks aastat ning puudub vaidlus, et süüdistatav tõesti ei mäleta juhtunut, mis võib tingida ka tema avaldatud suhtumise teosse. Kohtu arvates peaks kohane karistus järgnema toimepandud teole võimalikult lühikese aja jooksul ning mida suurem see ajavahemik on, seda väiksem on võimalus saavutada preventiivseid eesmärke. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb siiski

1-24-707 jätta täies ulatuses täitmisele pööramata ning kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, ei vaja süüdistatav kohtu arvates ka kõrvalise isiku järelevalvet kriminaalhoolduse mõttes ning süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kuivõrd omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa määratav katseaeg olla lühem mõistetud karistuse tähtajast, peab kohus vajalikuks määrata katseaja, mis ületab mõistetava karistuse tähtaega – 2 aastat. Tingimuslik karistus võimaldab Igor Kozlovil tegeleda ka kahju hüvitamisega. Vangistuse reaalne kohene kandmine ei ole ka hädavajalik. Erinevalt karistuse mõistmisest, mille alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04 p 8). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör ei taotlenud lisakaristuse mõistmist. Kannatanu esindaja taotles lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tema süüd. Kõiki neid asjaolusid (sh et tegu pandi toime madalaimas ettevaatamatuse vormis – hooletusest, aga ka Igor Kozlovi ütlustes avaldatud suhtumist ning liiklusohtlike olukordade normaliseerimist) arvestades leiab kohus, et KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust tuleb kohaldada 6 kuuks. V Tsiviilhagi

1-24-707 võtmine on kaitsja hinnangul tähendusrikas süüdimõistmise korral mittevaralise kahju ulatuse määratlemisel. 02.05.2024 edastas tsiviilkostja kohtule kirjalikus taotluses, et pooled on enamike nõuete osas jõudnud kokkuleppele. Eelistungi päeval registreeriti Pärnu Maakohtus kannatanute taotlused, mille kohaselt kannatanud XX ja XX on jõudnud kokkuleppele tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-iga kogu varalise kahju ja olulises osas mittevaralise kahju hüvitamises, mistõttu kokkuleppele jõutud osas ei soovinud kannatanud enam esitada hagi süüdistatava vastu, võttes TsMS § 424 lg 1 alusel osaliselt tagasi 11.12.2023 esitatud hagiavaldused.

1-24-707 nii vahetult surma pealt nägemisega kui ka lähedase tervisekahjustuste pealtnägemisega. Samuti palub kostja edastada hageja arveldusarve number, millele nimetatud hüvitis summas 6000 (kuus tuhat) eurot üle kanda. Kostjale ei ole hageja arveldusarve numbrit esitatud, mistõttu pole kostjal olnud võimalik 6000 eurot hageja kontole kanda, ehk kui hageja edastab konto numbri ning kostja teostab 6000 eurose makse, siis palub kostja hagi rahuldamata jätta, kuna õiglane hüvitis on hagejale tasutud. Viivise osas leiab kostja, et mittevaralise kahju korral on kahju hüvitamine kohtu äranägemisel on igati õiglane ja mõistlik, kuid kohtu õiglase äranägemise järgi on võimalik kahju hüvitada üksnes pärast vastavasisulise otsuse teadasaamist ja jõustumist, mistõttu saab põhjendatuks pidada viivise arvestust alates kohtuotsusest, arvestades lisaks ka seda, et kostjale pole esitatud hageja arveldusarve numbrit, millele kohane hüvitis üle kanda, s.t viivise arvestus ei tohiks alata hageja arveldusarve numbri esitamisest varem.

1-24-707 Kaitsja toetas tsiviilkostja positsiooni, leides, et asjakohane ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis on 6000 eurot, lisades, et I. Kozlov järgis lubatud sõidukiirust, ei teinud ühtegi liiklusohtlikku manöövrit, oli eelnevalt järginud sõiduki tehnokontrolli nõudeid ja I. Kozlov sai ka ise raskeid tervisekahjustusi. Kannatanu esindaja leiab, et õiglane hüvitis oleks suurusjärgus 25 000 kuni 30 000 eurot, kuid jääb selle juurde, et kohus mõistaks välja õiglase hüvitise. Prokurör nõustus kannatanu esindajaga.

Riigikohtu 23.02.2011 lahend 3-1-1-105-10 Riigikohtu 11.11.2021 lahend 1-20-3535

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.– 2020. aastal“ – kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf

1-24-707 tõendatuks, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tagajärjel halvenes tema elukvaliteet märgatavalt. Kannatanu ei saanud enam tööl käia, vajas igapäevaselt teiste abi, pidi käima taastusravis ja vigastused tegid talle haiget. Kohus leidis, viidates Riigikohtu varasemale analüüsile, et kannatanu 15 000 euro suurune nõue on mõistlik ja tuleb täielikult rahuldada. Praegusel juhul on tsiviilkostja soov kokkuleppele mittevaralise kahju hüvitamises 6000 euro ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole kogu kannatusi ja traumat analüüsides mõistlik kogusumma mittevaralise kahju osas, arvestades lisaks Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeid 2020. ja 2021. aastate kohta, teisi sarnaste asjaoludega kohtulahendeid ja ühiskonna heaolu üldist taset (XX hagiavaldus lk 3-9).

Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p-d 32-34. Riigikohtu 13.10.2017 otsus nr 1-16-5540p 31.

1-24-707 ühiskonna heaolu üldine tase on paranenud võrreldes 2016. aastaga (2017. aasta analüüsis käsitleti 2016. aasta lahendeid) oluliselt – näiteks keskmine palk on tõusnud 1146 eurot 1448 eurole ehk 26%. Maakohus toob välja, et Statistikaameti andmetel on 2024. aasta 2. kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 2007 eurot.6 Analüüsi käsitletavas osas vaadeldud kohtulahendid tehti oktoobrist 2018 kuni augustini 2020, maakohus teeb otsuse aga septembris 2024. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks 2018. aasta oktoobrist ehk 2018. aasta 4. kvartalist kuni 2024. aasta 2. kvartalini 42,1% ning 2020. aasta augustist ehk 2020. aasta 3. kvartalist 2024. aasta 2. kvartalini 40,7%. 7 Keskmine brutokuupalk kasvas 44,58% aastatel 2018-2024 ning 37,25% aastatel 2020-2024.

Eesti Statistika. Keskmine brutokuupalk. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-jatoojoukulu/keskmine-brutokuupalk.

Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ tarbijahinnaindeks.

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08.

Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p 42.

1-24-707 selleks, et saada jälle funktsioneerivaks inimeseks. Jala murdmine, selgroo purustamine ja asjaolu, et 4 kuud ei saanud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav, ei ole võrreldavgi sellega, mida põhjustas ema kaotus ta perekonnale. Ema suri samal hetkel, kui ta püüdis oma naise elu päästa. Jätkuvalt esinevad mälupildid, kuidas auto seest välja nägi, püüdes aru saada, mis emaga juhtus, kuidas ta suri. On ema auks teinud Unetõstja auhinna (Dream Lifter Prize), toetamaks superemasid. Liiklusõnnetus on kõige hullem asi, mis temaga on kunagi juhtunud, mistõttu on koostatud ka päevik üleelamistest (I kd, tl 143-159). Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 169-170) kohaselt on liiklusõnnetus põhjustanud XX-ile trauma, kuna ta oli seal kohal, roolis ning ta elab juhtunut jätkuvalt läbi. Kohus leiab, et siinkohal saab jaatada erandlike asjaolude olemasolu. Samuti tuleb VÕS § 134 lg 3 sätestatud erandlike asjaolude esinemist hinnata ka hagiavalduse teise aluse puhul – abikaasa XX kannatuste nägemisest nii sündmuskohal kui ka haiglas, tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel. Kohus leiab, et ka siinkohal saab jaatada ruumilise läheduse esinemist kannatanuga kahju tekkimise ajal, kuna liiklusõnnetuse ajal oli XX sõiduauto juht ja kannatanu XX istus juhi kõrvalistmel. XX nägi, milliseid vigastusi oli kannatanu XX liiklusõnnetuse tagajärjel saanud, püüdis neid fikseerida, kuulis valjukarjeid ning XX elas läbi koos XX-iga kannatusi, mis olid seotud XX surma pealtnägemisega. Pärast liiklusõnnetustest saadud vigastusi oli XX taastumisperiood pikk. Samuti on siinkohal oluline välja tuua ka see asjaolu, et kannatanu XX näol oli tegemist kannatanu XX abikaasa ja laste emaga ning tema kannatuste ja pika taastumisperioodi nägemine suurendas XX üleelamisi ja kannatusi. XX oli XX taastumisperioodi ajal igapäevaselt kannatanuga koos ning elas koos kannatanuga juhtunut ja tema kannatusi raskelt üle. Seetõttu saab ka siinkohal jaatada erandlike asjaolude olemasolu. Erandliku asjaoluna esineb siinkohal nii hukkunu kui ka kannatanu kannatuste nägemise osas ka XX heaolu oluline langus – tal on pärast õnnetust posttraumaatiline stressihäire, raskused stressiga toimetulekul, krooniline suhtestress perekonnas, rahutus Eestis viibimisel, usalduse puudumine Eesti autojuhtide vastu, suur ärevus ja mure üldise turvalisuse ja heaolu pärast ning ka juba eelnevalt mainitud süütunne ema surma pärast. Kõik eelnevalt mainitud asjaolud on suuresti mõjutanud kannatanu heaolu liiklusõnnetusele järgnenud ajal – heaolu oluliselt langetanud ning nende asjaolude esinemise või nende raskuse suurenemise üheks põhjuseks saab kahtlemata pidada neid üleelamisi, mida hageja pidi kannatama seoses ema surmaga ja abikaasa kannatuste nägemisega nii sündmuskohal kui ka haiglas.

1-24-707

Riigikohtu 27.10.2010 otsus nr 3-1-1-57-10 (1-09-5386). Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus nr 1-10-350, p 12.

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08, p 17.

1-24-707

Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ tarbijahinnaindeks.

1-24-707 kannatanu ema surma saabumise puhul olnud tegemist „äärmiselt raske ja piinarikka surma saabumisega“. Samuti ei nõustu kohus sellega, et asjaolud – samas ohutsoonis viibimine mõlema lähedasega ja süütunne ema ees, kes oli talle külla tulnud – ei ole käsitletavad eraldiseisvate erandlike asjaoludega ning need oleks justkui hõlmatud ema elustamise ja abikaasa kannatuste nägemisega (õnnetuspaigal, haiglas, kodus). Kohtud on mitmel korral viidanud ohutsoonis viibimisele kui eraldiseisvale asjaolule. Samuti ei saa süütunde asjaolu hõlmata eelnevaga, kuivõrd süütunne ema surma puhul ei pruugi psühholoogiliselt tekkida koheselt õnnetuspaigas, vaid pärast seda. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kahju XX-ile on tekitatud Igor Kozlovi poolt süülise käitumise tulemusena, kannatanul on seoses süüdistatava süülise käitumise tagajärgede näol tekkinud hingelised üleelamised, vaimse ja füüsilise tervise probleemid, regulaarne vajadus psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele abile ja ravile, toetusele ning kannatanu nägi pealt oma väga lähedase pereliikme – ema – surma ja oma abikaasa läbielamisi ning tegemist ei olnud loomuliku surmaga. Lisaks sellele arvestab maakohus veel kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu, süüdistatava süü astet ja süüdistatava varalist olukorda. Samuti peab maakohus silmas, et mittevaraline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Teiselt poolt on mittevaralise kahju hüvitise määramise puhul tegemist riigi poolt kannatanule pakutud tsiviilõigusliku kaitsega ja kohtu arvates peab see kaitse olema tõhus, tõsiseltvõetav, mitte et tegemist oleks sümboolse hüvitisega. Süüdistatava majanduslik seisund on stabiilne, ankeedi kohaselt töötab Igor Kozlov SEB Pangas, arvesse võttes ka asjaolu, et nõue on solidaarselt ka kindlustusandja vastu, ei ole kohtule esitatud andmete pinnalt alust arvata, et nõude rahuldamine oleks süüdimõistetu suhtes ülemäära koormav. Maakohtule on jäetud diskretsiooniõigus hinnata mittevaralise kahju ulatust. Kohus leiab, et summa, mis õige ja õiglane, arvestades süüdistatava süü suurust ja varalist seisundit, kannatanute poolt läbielatud psühholoogilise trauma ulatust, pöördumatust ning ajalist, sh tulevikku ulatuvat kestust, ning liikluskindlustusega kokkulepitud varalise kahju ja osalise mittevaralise kahju hüvitamist, on 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. Nimetatud summa ei ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissoovi väljendusena.

1-24-707 hetkest.14 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus süüdistatav ja tsiviilkostja saavad mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKK 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 32, vt ka RKTK 13.11.2017, 2-14-62732/124, p 23). XX lepinguline esindaja Indrek Sirk on taotlenud viivise väljamõistmist hagi menetlusse võtmisest, s.o hiljem, kui hagi esitati, s.t tegemist on ajaga, mil oli hagi teada ka süüdistatavale ja tsiviilkostjale. Seega saab viivise arvutamise algusaega pidada alates 06.05.2024. Tuleb tähelepanu pöörata ka VÕS § 113 lg-le 4, mille kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Asjaolu, et tsiviilkostja (ega ka süüdistatav) ei saanud täita hüvitise maksmise kohustust, kuna arvelduskonto number on puudu hagiavaldusest, ei oma käesoleval juhul tähtsust – kohustuse täitmisel tuleb arvelduskonto numbrit küsida kohustatud isikul ise. Seega tuleb viivist arvata viivisenõue alates hagi menetlusse võtmise hetkest, so alates 06.05.2024 ning kohus mõistab viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestades Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära alates 1. juulist 2024 ehk 4,25%, s.o summas 1275 eurot, ning edasi protsendina, s.o 8% aastas, põhinõudest. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks ekspertiisikulud, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, asjatundja kulu ja kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Ekspertiiside, surnu ekspertiis ja isiku ekspertiisiaktid ning liiklustehnilise ekspertiisi, osas märgib kohus, et need olid läbi viidud tõendamisvajadusest tingitult. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisid on kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda täies mahus, kogusummas 875 eurot. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovi välja mõista menetluskuludena riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 875 eurot; asjatundjale KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot, kokku 2305 eurot. Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätab kohus riigi kanda. Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas 16

Riigikohtu 22.04.2024 otsus 1-22-5835, p 52.

1-24-707 834,53 eurot jätab kohus Igor Kozlovi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud, peale tunnistaja XX tekkinud kulusid, süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kannatanud lepingulisele esindajale makstud 9166,78 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul on see summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega, kulud on olnud vajalikud ning mõistlikud. Tsiviilhagi rahuldamine tingib nimetatud kulude väljamõistmise solidaarselt Igor Kozlovilt ning tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt. Kannatanutele tekkinud menetluskulude osas kuulub väljamõistmisele Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude nõudelt summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele. Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata nende tasumist ositi, kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik Pärnu Maakohtu 03.09.2024 kohtuotsus jõustus osaliselt, Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2024 tühistatud Pärnu Maakohtu 3. septembri 2024 otsus osaliselt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.