lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-483/1453

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-483/1453
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-483/786Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.08.20191-16-483/873Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.06.20201-16-483/1164Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.10.20211-16-483/1198Viru Maakohus Narva kohtumaja07.12.20211-16-483/1203Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.12.20211-16-483/1232Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-21-1411/41Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.11.20243-21-2150/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.03.20242-23-14283/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval22.12.20233-21-1411/31Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-16-483

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus Dmitri Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Dmitri Sidorenko (ik 37009250294) kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Dmitri Sidorenko kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus karistas Dmitri Sidorenkot 21. augusti 2019. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 3 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 255 lg 1 järgi 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Sidorenkole liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 6. jaanuaril 2021.
2.
1-16-483/1282
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
21.10.2022
1-16-483/1296Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.12.2022
1-16-483/1371Viru Maakohus Rakvere kohtumaja22.09.2023
1-16-483/1377Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.10.2023
1-16-483/1446Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.2024
Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur D. Sidorenko vabanemist ei toeta.
3.Viru Maakohus jättis 3. juuni 2024. a määrusega D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. On positiivne, et D. Sidorenko töötab vangistuses, omandas riigikeele B1 taseme ja tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samas ei näita vangistuses õiguskuulekas käitumine mõttemaailma muutumist, sest ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes tuleb pidada kinni reeglitest ja täita käske. D. Sidorenko on vangistuses suhelnud telefoni ja kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega ning peab kuriteokaaslasi H.D. it ja S.D. i oma väga headeks sõpradeks. Seda kinnitas ta ka kohtuistungil. Kuriteod on D. Sidorenko toime pannud grupis, täites

mh H.D. i korraldusi, mistõttu on ta mõjutatav. Aastatega välja kujunenud suhted kriminaalse taustaga isikutega ning roll nn allmaailmas muudavad kuritegeliku ühenduse liikme õiguskuulekale teele naasmise märkimisväärselt vähemtõenäoliseks. Kinnipeetav kuriteo sooritamist ei tunnista ja näeb kuritegelikku ühendust siiani üksnes sõpruskonnana. Suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb seega püsima ega ole maandatav suhtlemiskeelu ja elektroonilise valvega. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud Canteen OÜ töötasuga 1000 eurot kuus, kuid miinimumpalga lähedane töötasu ei pruugi kindlustada soovitud elatustaset. Varasemalt oli D. Sidorenko legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahel suur erinevus, mistõttu jääb majanduslikust toimetulekust lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kriminaalhooldusega ei ole D. Sidorenkost tulenevat ohtu võimalik piisavalt maandada, sest see ei taga tema mõtteviisi muutumist. Elektroonilise valvega saab küll piirata liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida isiku kodust tegevust ja suhtlemist. Määruskaebus

4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Sidorenko kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Menetluskulud summas 305 eurot palub kaitsja jätta Eesti Vabariigi kanda. D. Sidorenko käitumine vanglas on olnud laitmatu, ta on täitnud töökohustust ja rahalisi kohustusi riigi ees ning omandanud riigikeele taseme B1. Kriminaalse suhtlusringkonna ja majandusliku kitsikuse mõju saab maandada kontrollnõuete kohaldamisega. D. Sidorenko selgitas istungil, et ta ei suhtle isikutega, kellega koos pani toime viimased kuriteod, vaid suhtles ühe korra kirja ja telefoni teel naabritega. Iseloomustuses ei ole märgitud, et D. Sidorenko suhtleks jätkuvalt H.D. i ja S.D. iga. Kuigi H.D. ja S.D. on kuritegudes süüdi mõistetud, ei tähenda nende sõpradeks pidamine kuritegude heakskiitmist või tulevastes kuritegudes osalemise soovi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kinnipeetav toime pandud kuritegusid ei tunnista, vaid ta möönis seda maakohtu istungil. D. Sidorenko kahe karistuse vahel on pikk õiguskuulekas periood. Kuna alates 2015. aastast ei saa rääkida kuritegelikku ühendusse kuulumisest, ei ole D. Sidorenko kuulumine ühendusse pikaaegne. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et D. Sidorenkot oleks mõjutatud kuritegusid toime panema. D. Sidorenko süü oli kõige väiksem, mistõttu on tema kuritegelik hoiak ja mõjutatavus oluliselt tagasihoidlikum. D. Sidorenko perekond on valmis teda vabaduses majanduslikult toetama, mistõttu puudub surve panna toime kuritegusid. Kuritegelikus ühenduses distsiplineeritud käitumine ei ole suunatud õiguspärasele käitumisele, erinevalt vanglas kehtiva korra järgimisest. Pingutus riigikeele omandamiseks näitab mõtteviisi ja hoiakute muutumist, nagu ka vangistuses töötamine. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
6.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud D. Sidorenkot ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda D. Sidorenko kuriteo toimepanemise asjaolud ja suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega.
7.Vaidlust ei ole selles, et D. Sidorenkot iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud riigikeele taseme B1 ja asunud vangistuses tööle. Lisaks on tal vabanedes olemas töö- ja elukoht ning toetav perekond. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvestanud ja põhjendanud jälgitavalt, millest 2(3)

tingituna ei kaalu D. Sidorenkot iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude sooritamise ohtu. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et D. Sidorenkost tulenev uute kuritegude sooritamise risk ei ole siiski piisavalt madal, et teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.

8.Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
9.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb D. Sidorenko puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. D. Sidorenko mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mille puhul on tõenäoline, et ühenduse liikmeks olemist jätkatakse ka pärast vanglakaristuse kandmist. Sellisele ohule viitab asjaolu, et D. Sidorenko peab kuriteokaaslasi oma väga headeks sõpradeks ning on vangistuses viibides suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Olgugi, et maakohtu istungil selgitas D. Sidorenko, et suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega vaid paar korda seetõttu, et tegemist on tema naabritega, ei toeta süüdi mõistetud isikutega lävimine D. Sidorenko õiguskuulekale teele asumist. Kuivõrd D. Sidorenko peab kuriteokaaslasi – ühenduse juhti H.D. it ja S.D. i – oma väga headeks sõpradeks, ei ole välistatud ka tema soov vabaduses sõpradega uuesti suhtlema hakata. Kuritegelikus ühenduses tegutsemiseks tuleb võtta omaks kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud ning ringkonnakohus ei ole veendunud, et D. Sidorenko oleks neist loobunud.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on tunnustusväärne, et D. Sidorenko töötab vangistuses ja on omandanud riigikeele taseme B1. See näitab, et kinnipeetav on valmis muutuma ja jätma selja taha kriminaalsele subkultuurile omaseid mõttemustreid. Vaatamata sellele ei ole kohus käesoleval hetkel kuriteo asjaolude ja süüdimõistetu isiku tõttu veendunud, et D. Sidorenko suudaks vabaduses elada õiguskuulekalt ning hoiduda kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et D. Sidorenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine oleks ennatlik. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei maandaks ka kriminaalhooldus, sest D. Sidorenkol oleks võimalik suhelda nii kuriteokaaslaste kui ka teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuritegelikku ühendusse kuulunud isiku puhul on see aga oluline risk.
11.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. juuni 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
12.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 24 minutit, määruskaebuse koostamisele 4 tundi ja 36 minutit ning menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 12 minutit, mille eest taotleb tasu 305 eurot (sh käibemaks 55 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja toimingud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Kuna aga määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi D. Sidorenko kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.