1-21-7780/256 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4.Kaitsja märgib, et maakohtu süüdimõistev otsus on rajatud ainult ühele tõendile, milleks on Eesti Vabariigi esitatud õigusabipalve vastusena Ameerika Ühendriikidelt saadud nn ANOMvestlused. Nimetatud vestlused on tõendina lubamatud, s.t neile ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda. Kuivõrd tegemist on välisriigis kogutud tõendiga, siis on see KrMS § 65 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses kasutatav juhul, kui (i) see koguti välisriigis selle riigi seaduste kohaselt ja (ii) tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Selleks, et välisriigis kogutud tõendeid lubatavaks lugeda, tuleb KrMS § 65 lg 1 sätestatud tingimuste täitmist kontrollida ja nende täidetuses veenduda. 4.1 Kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, kas üldse ning kui jah, siis milline ja millise pädeva asutuse või isiku luba väljastati ANOM-operatsiooni läbi viimiseks Ameerika Ühendriikides; kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, millises riigis toimus nn ANOMi vestluste kogumine. Teada on üksnes asjaolu, et see toimus ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Andmete puudulikkuse tõttu pole teada, kas üldse ning kui jah, siis milline ja millise pädeva asutuse luba väljastati andmete kogumiseks ja Ameerika Ühendriikide ametivõimudele edastamiseks selles Euroopa Liidu liikmesriigis, kus andmete kogumist teostati. Neid asjaolusid arvestades ei ole põhimõtteliselt võimalik jaatada seda, et nn ANOMvestlused on tõendina lubatavad KrMS § 65 lg 1 kohaselt. Samale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus 27.03.2024 otsuses nr 1-21-7384 (p 83). Apellant on seisukohal, et ainuüksi KrMS § 65 lg 1 tingimuste täidetuse sedastamise võimatus toob kaasa nn ANOM-vestluste lubamatuse tõendina. 4.2 Lisaks sellele esinevad nn ANOM-vestlustega seonduvad kaalukad põhjused arvata, et tõendi kogumine ei toimunud kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Kohtutoimiku 9 kd lk 76 oleva USA abiprokuröri J. C. Mellor’i 19. juuli 2022 kirjast nähtub, et nn ANOM-operatsioon oli rajatud arusaamale, et selle käigus ei tohi teavet koguda USA kodanike ja USAs viibinud isikute kohta, kuivõrd viimaste suhtes kohaldub USA konstitutsiooni neljas muudatus. Samuti oli operatsioon korraldatud nii, et välismaalaste vahel vahetatud sõnumid ei läbiks USA infrastruktuuri, sest vastasel korral kohaldunuks operatsioonile USA Pealtkuulamisseadus. Niisiis esineb põhjendatud alus arvata, et kogu nn ANOMoperatsiooni läbiviimisel ei täidetud USA konstitutsiooni neljandast muudatusest ja Pealtkuulamisseadusest tulenevaid nõudeid ning andmete kogumine „suunati“ kolmandasse riiki eelkõige põhjusel, et USA-s ei oleks sellist operatsiooni saanud seaduslikult läbi viia.

4.3 Ameerika Ühendriikide ametivõimud korraldasid nn ANOM-operatsiooni teadlikult nii, et eristada oma riigi kodanikke (kelle 3 andmeid ei kogutud, sest see oleks olnud vastuolus USA seadustega) ja teiste riikide kodanikke (kelle andmete kogumisele USA seadused ei kehtinud). Siinkohal on oluline toonitada, et Eesti kehtiv õigus, sh meie kriminaalmenetlusõiguse põhimõtted, ei anna – erinevalt USA-st – alust teha vahet oma riigi kodanike ja välisriikide kodanike vahel selliselt, et viimaste suhtes ei kehti isikute põhiõiguste kaitseks kehtestatud reeglid. Kuigi Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutused juhtisid ja kontrollisid nn ANOMi operatsiooni, siis tõendeid kogus mitte USA, vaid USA „tellimust“ täitev kolmas riik (teadmata EL liikmesriik). 4.4 USA abiprokuröri 19. juuli 2022 viidatud kirjas märgitakse, et „kolmas riik edastas sõnumid Föderaalsele Juurdlusbüroole vastavalt taotlusele õigusabi lepingu järgi“. See fakt kinnitab, et Ameerika Ühendriigid korraldasid tõendi kogumise teadlikult sellisel viisil, et vältida seejuures USA seaduste täitmise küsimuse tõusetumist. Nn ANOM-operatsioon kujutas endast olemuselt andmete (sõnumisuhtluse) masskorjet, mida viidi läbi küllaltki pika ajavahemiku (oktoober 2019 – juuni 2021) jooksul. Sellise teabe kogumise aluseks ei olnud piisavad andmed mingi konkreetse kuriteo ja selle võimaliku toimepanija kohta. Selle kohta, kuidas operatsiooni käigus põhjendati väga suure arvu isikute1 sõnumite sisu ja nende metaandmete masskorjet peaaegu kahe aasta kestel, kohtutoimikus andmed puuduvad. 4.5 Sõnumivahetuse masskorje on Eestis põhimõtteliselt lubamatu (PS § 26 sätestatud eraelu puutumatuse põhimõte, millest erandite tegemine on lubatud vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning kõnealust erandit Eesti seadused ette ei näe). Mistahes andmeid selle kohta, et nn ANOM-operatsiooni läbiviimisel arvestati puudutatud isikute õigusega eraelu puutumatusele, ei ole. Vastupidi, operatsiooni aluseks võetud põhimõte, millega operatsiooni kohaldamisalast välistati USA kodanikud, annab aluse järeldada, et operatsiooni puhul eeldati sellele allutatud isikute põhiõiguste riivet, mistõttu peeti vajalikuks rakendada korralduslikke meetmeid sellisest riivest johtuvate nõuete välistamiseks. Kõnealusel viisil teabe kogumine oleks vastuolus Eestis kehtivate põhimõtetega nii juhul, kui see toimuks JAS alusel (nn teabehankena) kui KrMS alusel (§ 126 5 lg 1, § 1267 lg 1). Kuivõrd Eestis ei oleks saanud nn ANOM-operatsiooni seaduslikult läbi viia, siis poleks Eesti õigust järgides olnud võimalik antud juhul süüdimõistva otsuse tegemise aluseks olnud tõendit saada. Eeltoodust järeldub, et tõendi lubamatuse tingib mitte üksnes KrMS § 65 lg 1 nõuete täitmise kontrollimise võimatus, vaid lisaks ka see, et nn ANOM-operatsiooni kohta teada olevad faktid annavad kaaluka põhjuse kahelda tõendi kogumise kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Samale seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus 27.03.2024 otsuses nr 1- 217384 (p 86). 4.6 Samuti toetab tõendi lubamatuks tunnistamist Riigikohtu praktika, mille kohaselt menetlusõiguste tahtlik rikkumine tõendi kogumisel toob tagajärjena kaasa tõendi lubamatuse (RKKKo 3-1-1-114-04, p 12, samuti Riigikohtu üldkogu otsuse nr 117-2359 p 48 ja seal viidatud varasemad lahendid). Ülal esitatud argumentidele toetudes väidab kaitsja, et nn ANOM-vestlused on tõendina lubamatud ja kohus ei

5.Maakohus on Jurgen Essenbergi süüdimõistmisel tuginenud prokuratuuri poolt kohtule esitatud vaatlusprotokollidele, mida on kokku 18 tk (vt III kd lk 115-121, 122-126, 194200, IV kd lk 1-111). Maakohus ignoreeris täielikult kaitsja poolt kohtuvaidluses esitatud kaht kaitseargumenti: eelnimetatud vaatlusprotokollid ei ole käsitletavad tõendina ning neid tuleb lugeda abistavaks materjaliks või näitlikuks abivahendiks – tõendiks saavad olla vaatlusprotokollidest nähtuvalt vaatluse esemeks olnud andmed (failid). Kõnealune argument tugineb Riigikohtu praktikale – vt RKKKo 1-18-437 p 57-58. Eelviidatud vaatlusprotokollid on eksitavad, kuivõrd need ei kajasta õigesti ei vaatluse käiku ega vaatluse objekti (vt minu kohtuvaidluse teeside slaidid nr 30-32). Kuivõrd vaatlusprotokollid ei ole tõendid, siis rikkus maakohus otsuse tegemisel nendele tuginemisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes. Samuti kvalifitseerub kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kaitsja esitatud väidete tähelepanuta jätmine – sellega rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. 5.1 Põhjusel, et maakohus luges kriminaalmenetlusõigust rikkudes tõendiks viidatud vaatlusprotokollid, ei hinnanud maakohus kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt üldse neid tõendeid, mis vaatlusprotokollidele lisatud andmekandjatel olid kohtule esitatud. Kuna maakohus ei ole kohtuotsuse tegemisel vahetult uurinud ühtegi vaatlusprotokollide lisaks olnud andmekandjatele salvestatud faili, siis on ka mõistetav, et kohus ei saanud nõuetekohaselt hinnata nende failide usaldusväärsust tõendina. Prima facie on vaatluste esemeks olnud kriminaalasja kohtueelse menetleja enda poolt loodud failid, kusjuures nende allikad ja loomise asjaolud ei ole kontrollitavad. Selliseid andmeid ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks. Kaitsja seadis vaatluste esemeteks olnud andmete usaldusväärsuse kahtluse alla maakohtus peetud kohtuvaidluses (vt kaitsja kohtuvaidluse teeside slaidid nr 3341), kuid maakohus pole argumentidele otsuse tegemisel sisuliselt vastanud. Maakohus on pidanud vajalikuks kaitsjat kritiseerida andmete „kontrollimise“ taotlemata jätmise eest kohtuliku uurimise käigus (vt maakohtu otsuse lk 12), kuid selline kriitika on täiesti põhjendamatu. 5.2 Kohustus esitada kohtule tõendid selliselt, et nende usaldusväärsust saab kontrollida, lasub võistlevas kohtumenetluses tõendit esitaval poolel, s.t. antud kontekstis prokuratuuril. Kaitsja ülesanne ei ole hakata kohtuliku uurimise käigus esitama taotlusi prokuratuuri tõendite „kontrollimiseks“, kui nende tõendite ebausaldusväärsus on ilmselge juba esitatud tõendite endi pinnalt. Mitte ükski kohtumenetluse norm ei keela kaitsjal esitada kohtuvaidluses kaitseargumendina väidet, et prokuratuuri poolt tõendina kohtule esitatu ei ole usaldusväärne – niisiis on maakohtu hinnang, et antud juhul oli kaitsja sellekohase väite esitamine „alles kaitsekõnes“ „lubamatu“, kõige tagasihoidlikumalt väljendades ekslik.

6.Maakohus järeldas ekslikult, et Jurgen Essenbergi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on tõendamist leidnud. Kui kõrvaldada tõendikogumist tõendid, mis ei ole kriminaalmenetluses lubatavad, siis puudub süüdistatava süü tuvastamiseks igasugune tõenduslik alus. Isegi kui nõustuda, et nn ANOM-vestlused on tõendina lubatavad (mis minu arvates ei ole võimalik), tuleb asuda seisukohale, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle tuvastamiseks, et Jurgen Essenberg on üldse nn ANOM-vestlustes osalenud (ANOMi seadet kasutanud) ning et ANOM-vestlustes oli Puzle kasutajanime kasutaja nimelt Jurgen Essenberg. Tõendid ei kinnita, et Jurgen Essenberg oleks seotud süüdistuses nimetatud narkootiliste ainete käitlemisega Poola Vabariigis. Poola Vabariigis kogutud tõendid, mis on kriminaalasjas saadud Euroopa uurimismääruste alusel, ei kinnita vähimalgi määral prokuratuuri hüpoteesi Jurgen Essenbergi seotusest narkootiliste ainete käitlemisega Poolas. 6.1 Poolast EIO vastusena laekunud Ce kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (27.02.2022) nähtub selgelt fakt, et isikult on küsitud Jurgen Essenbergi kohta ning et isik on küsimusele vastanud, et ta tunneb Essenbergi, kuid tal pole temaga mingit seost. Pelgalt Jurgen Essenbergi kodust leitud käsikirjaliste märkmete alusel ei saa süüdistatavale inkrimineerida narkootiliste ainete käitlemist, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks neid märkmeid mingil viisil kasutanud. Samuti puuduvad kriminaalasjas arvesse võtmisele kuuluvad tõendid selle kohta, et teised isikud kasutasid hüüdnime Mersu just Jurgen Essenbergi kohta ning et Jurgen Essenberg omaks mistahes puutumust süüdistuses käsitletud kokaiini käitlemisega, samuti et süüdistuses kirjeldatud kokaiini käitlemist Eestis oleks tegelikkuses üldse aset leidnud. 6.2 Lisaks eeltoodule on maakohus rajanud otsuse järeldustele, millel puudub igasugune tõenduslik alus – näiteks on otsuse lk 13 märgitud, et sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXXXXX näol on tegemist „süüdistatava tööandjale kuulunud sõidukiga“, kuid kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid selle asjaolu kinnitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendustes esineb ka olulisi lünki ja loogikavigu, näiteks: otsuse lk 13 omistatud oluline kaal asjaolule, et Tallinnas aadressil XXX asus süüdistatava tööandjaks olnud ettevõte I OÜ, pööramata aga vähimatki tähelepanu tõsiasjale, et sellel aadressil asub lisaks I OÜle veel vähemalt 28 (!) ettevõtet- järelikult ei saa olla veendumust selles, et kõnealusel aadressil tegutses nimelt süüdistatav. Otsuse lk 18 on kohus ilma igasuguse tõendusliku aluseta järeldanud, et süüdistatava kodust leitud käsikirjaliste märkmete näol on tegemist „Essenbergi märkmetega“ ning kuivõrd süüdistatav loobus ütluste andmisest, „võttis ta endalt ise võimaluse“ vaidlustada prokuröri

seaduslikult. Kohtuistungitel uuriti Ameerika Ühendriikidest rahvusvahelise koostöö raames saadud teavet täies ulatuses. Tõendid on usaldusväärsed. Kohus on võimaldanud kaitsjatele võimaluse esitada rahvusvahelise koostöö raames kogutud tõenditele küllaldaselt vastuväiteid. N-ö erikontroll on põhjendatud vaid juhul, kui siseriiklikus kohtus tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta KrMS § 65 lg 1 kriteeriumitele, st esineb konkreetseid tõendeid, et tõendi kogumisel rikkus välisriik enda riigi seadusi. Ühtegi taolist konkreetset viidet käesolevas kohtuasjas uuritud tõenditest ei nähtu. 10.2 Kuivõrd Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide siseriiklikud kriminaalmenetlust reguleerivad normid on erinevad, siis puudub siseriiklikul kohtul pädevus hinnata Ameerika Ühendriikide poolt Eesti Vabariigile edastatud tõendite kogumise vastavust ka Eesti Vabariigi seadustele. Kohus saab kohtus uuritud tõenditele tuginedes hinnata vaid seda, kas tõendite kogumisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või oluliselt rikutud allutatud isiku põhiõigusi. Üldjuhul peaks siseriiklik kohus lähtuma rahvusvahelise koostöö raames saadud tõendite lubatavust hinnates n-ö vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Reeglina on välisriigis selle riigi seaduste alusel ja Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega kooskõlas saadud tõend Eesti kriminaalmenetluses lubatav, kui see tõend on saadud Eesti abistamistaotluse alusel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-89-12, p 11). Vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel siseriikliku kohtu pädevuse piiratust (tõsi, küll Euroopa uurimismääruse direktiivi kontekstis) tõdes hiljaaegu ka Euroopa Kohtu jurist Tamara Ćapeta kohtuasja nr C670/22 arvamuse punktis 48. 10.3 Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelses menetluses prokuratuur ja kohtumenetluses kohus andnud kaitsjatele võimaluse rahvusvahelise koostöö raames kogutud tõenditele küllaldaselt vastuväiteid. Selliselt tegi prokuratuur süüdistatavate kaitsjatele, sh süüdistatava Jurgen Essenbergi kaitsjale kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kättesaadavaks kõik Ameerika Ühendriikidest rahvusvahelise koostöö raames saadud Jurgen Essenbergi ja teiste samas kohtuasjas süüdistuse saanud süüdistatavate n-ö ANOM sõnumid (1 kd tl 46 asuval plaadil) ning kogu see teave esitati 31.05.2022.a toimunud kohtuistungil tervikuna ka kohtutoimikusse lisamiseks üle ning uuriti KrMS § 296 lg 3 ls 2 alusel täies ulatuses. Kuivõrd kaitsjatel, sh süüdistatava Jurgen Essenbergi kaitsjal on kogu Ameerika Ühendriikidest kriminaalasjaga nr 21221000002 seotud materjal tehtud tervikuna kättesaadavaks ning seda on ka tervikuna kohtuistungil tervikuna uuritud, siis on kaitsjatel olnud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluse vältel võimalus esitada küllaldaselt vastuväiteid nii kasutajanimede ja süüdistatavate seostamise, samuti sõnumite sisu kui ka nende usaldusväärsuse kohta, või kas või selle kohta, et uurimisasutus on jätnud kõrvale süüdistatavat õigustavad või tema seotust välistavad tõendid. 10.4 Käesolevas kriminaalasjas uuriti prokuratuuri taotlusel maakohtus vaatlusprotokolle, milles kajastatud vaadeldud andmed on saadud Ameerika Ühendriikidelt riikidevahelise koostöö raames. Nimelt esitas prokuratuur kohtule Ameerika Ühendriikidele esitatud õigusabitaotluse (24.05.2021.a) kui ka Ameerika Ühendriikidelt osundatud õigusabitaotlusele laekunud vastuse

(04.06.2021.a). Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse vastusena laekunud teabe alusel koostati Maksu- ja Tolliameti poolt mitmed vaatlusprotokollid, mis muuhulgas kajastavad ka Jurgen Essenbergi poolt enne kahtlustatavana kinnipidamist kasutatud ANOM telefonide kaudu edastatud ja vastu võetud sõnumeid. Kohtuistungitel ei uuritud mitte pelgalt vaatlusprotokolle, vaid 31.05.2022 ja 02.06.2022 toimunud kohtuistungitel uuriti nii vaatlusprotokolle kui ka protokollides vaadeldud algandmeid täies ulatuses. Seega, isegi kui asuda seisukohale, et vaatlusprotokollid ei ole tõendid, siis ei rikkunud maakohus vaatlusprotokollides kajastatud andmetele otsust rajades kriminaalmenetlusõigust. 10.5 Täiendavat kontrolli välisriigis kogutud tõendi kogumise seaduslikkuse kohta rahvusvahelise koostöö raames kogutud tõendite puhul reeglina ei teostata. Vastupidise korral peaks siseriiklikud kohtud igal aastal sadades kriminaalasjades taotlema välisriikidelt välja sealseid kriminaaltoimikuid, et hinnata kas Läti Vabariigist EIO alusel Eestile edastatud läbiotsimisel saadud tõendid koguti kooskõlas Läti kriminaalmenetlusõigusega või kas Tšiili Vabariigilt ÕAT alusel Eestile edastatud varjatud jälgimisega kogutud teave koguti kooskõlas Tšiili kriminaalmenetlusõigusega või kas Ameerika Ühendriikide poolt ÕAT alusel Eestile edastatud serveri läbiotsimisel saadud teave koguti kooskõlas Ameerika Ühendriikide siseriikliku kriminaalmenetlusõigusega. 10.6 Prokurör tõdeb, et üksnes olukorras, kus kohtumenetluses tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta KrMS § 65 lg 1 nimetatud kriteeriumitele, on siseriiklik kohus pädev hindama ja ka kohustatud hindama rahvusvahelise koostöö raames välisriigist saadud tõendite seaduslikkust. Seega võiks täiendav nö erikontroll kõne alla tulla üksnes sel juhul kui on tõstatatud põhjendatud kahtlus, s.o esineb konkreetseid viiteid, et tõendi kogumisel rikkus välisriik enda riigi seadusi. Ühtegi taolist konkreetset viidet käesolevas kohtuasjas uuritud tõenditest ei nähtu. Vastupidi, Ameerika Ühendriikide poolt Eestile edastatud täiendavast õigusabitaotluse vastusest nähtub üheselt, et Ameerika Ühendriigid kogusid varasemalt Eestile edastatud teavet järgides kõiki enda siseriiklikke norme. Seejuures tuleb toonitada sedagi, et mitte igasugune võimalik rikkumine ei tingi välisriigis kogutud tõendi lubamatuks tunnistamise. Eesti kriminaalmenetluse üheks tunnustatud põhimõtteks tõendite hindamise osas on tõendite vaba hindamise põhimõte, mis erineb näiteks Common law riikides kehtivast „fruit of a poisonous tree/mürgise puu vilja“ põhimõttest/doktriinist, mille kohaselt ebaseaduslike politseitoimingutega saadud tõendid on üldiselt lubamatud, nagu ka kõik nende tõendite tulemusena omakorda avastatud tõendid. Kriminaalmenetluse seadustikus pole otsest keeldu rajada mingit menetlustoimingut sellisele informatsioonile, mis sai menetlejale teadlikuks mõne seaduserikkumise tõttu. Veelgi enam, mõnikord võib ebaseaduslikult hangitud teavet kasutada suisa tõendina: nimelt tuleb hinnata rikkumise raskust ja iseloomu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid nr 3-1-1-1905, p 7.4; nr 3-1-131-11, p 15; nr 1-16-6179/111, p 58). 10.7 Maakohus märkis vaidlustatud otsuses õigesti sedagi, et kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et Ameerika Ühendriigid kogusid enda menetluses teavet

alusetu ja ekslik. Eesti kohtul on selline pädevus ja kohustus tulenevalt KrMS § 65 lg 1. 11.3 Prokuratuuri viide Riigikohtu otsuse 3-1-1-89-12 punktile 11 on eksitav, sest seal väljendatud Riigikohtu seisukohtadest ei ole välja loetav tõendite lubatavuse üle otsustamisel vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine. Vastupidi, selles kaasuses ütles Riigikohus selgelt, et tõendite lubatavuse üle otsustakse KrMS § 65 lg 1 järgi ning tõendite lubatavuse tingimuste hulka kuulub see, et tõend on selles riigis, kus see koguti, saadud vastava riigi seaduste alusel. Prokuratuuri viide Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamusele ja lahendile kohtuasjas nr C-670/22 on samuti eksitav. Esiteks käsitles kõnealune kaasus EL direktiivi 2014/41/EL kohaldamist ja seega oli kohtuasjas käsitlemisel regulatsioon, mis on käesolevas kaasuses irrelevantne (tõendeid pole saadud viidatud direktiivi alusel ning üldse pole käesolevas kaasuses tegemist kriminaalmenetlusalase koostööga EL liikmesriikide vahel). Teiseks on oluline tähele panna, et kohtujuristi arvamus ei ole erinevalt Euroopa Kohtu otsusest õiguse allikas. Euroopa Kohtu otsuses (30.04.2024) rõhutati, et EL liikmesriikide vahel kehtib vastastikuse tunnustamise põhimõte kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste suhtes (vt otsuse p 99). Tõendite lubatavuse küsimuses toonitas Euroopa Kohus, et selle tingimused määratakse üksnes riigisisese õiguse kohaselt (vt otsuse p 128, 129). Niisiis ei ole Euroopa Liidus kehtestatud õigusakti, mis sätestaks liikmesriigis kogutud tõendite lubatavuse tunnustamise teistes liikmesriikides vastastikkuse põhimõttel. Sellise regulatsiooni kehtestamise võimaluse näeb küll ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 82 lg 2 punkt (a), aga täiesti vaieldamatu on, et direktiivi sellekohaste miinimumeeskirjadega vastu võetud ei ole. Niisiis ei eksisteeri praegusel ajal Euroopa Liidu õiguses „tõendite vastastikuse lubatavuse“ põhimõtet. 11.4 Prokuratuuri viide KrMS § 291 lg 3 p 3 kohaldamisele analoogia korras on ainetu. Välisriigis kogutud tõendite lubatavuse tingimused sätestab KrMS § 65 lg 1 – seega ei eksisteeri kehtivas menetlusõiguses lünka, mida oleks vaja sisustada normi analoogiat rakendades. Lubamatu tõend ei saa muutuda lubatuks läbi sellele, et KrMS § 291 lg 3 p 3 analoogia korras kohaldades võimaldatakse kohtumenetluse poolel esitada tõendile vastuväiteid. 11.5 Prokuratuuri väide vaatlusprotokollidele lisatud andmekandjate uurimisest maakohtus on vale. 31.05.2022 ja 02.06.2022 kohtuistungi protokollid ei kajasta seda, et prokuratuur või mõni teine kohtumenetluse pool oleks avaldanud vaatlusprotokollidele lisatud andmekandjate (nn plaatide) sisu. Prokuratuur on avaldanud ja pooled on kohtuistungil kommenteerinud vaid vaatlusprotokolle. Kohtuistungi protokoll kajastab andmekandjate vastuvõtmist kohtutoimikusse, kuid nende mingil viisil avaldamist protokollist ei nähtu. Samuti ei kajasta 31.05.2022 ja 02.06.2022 kohtuistungi protokollid seda, et vaatlusprotokollide lisadena kohtule esitatud andmekandjad oleks KrMS § 296 lg 3 teise lause kohaselt jäetud poolte kokkuleppel avaldamata. 11.6 Prokuratuuri väide selle kohta, kuidas süüdistuse aluseks olevad tõendid saadi antud juhul olemuselt mitte jälitustegevusega vaid läbiotsimisega, on ühteaegu

välislepingud. Maakohus on tõendite lubatavuse osas viidanud asjakohastele rahvusvahelist koostööd reguleerivatele õigusnormidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning sedastanud, et rahvusvahelise koostöö aluspõhimõteteks ongi usaldus ja õigusabitaotlemisel lähtutakse eeldusel, et välisriik kogub tõendeid kehtivate seadustega. Seega lähtus maakohus põhimõttest, et välisriigist laekunud tõend koguti kooskõlas seal kehtiva seadusega, kuid jättis hindamata, kas sellisel viisil tõendite kogumine vastab Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele. 12.3 Kolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2023 lahendis nr 121-7384 p 69 märgitud seisukohaga, et KrMS § 65 normi mõte on tagada, et Eesti menetlusse ei toodaks n-ö tagaukse kaudu sisse meie õiguskorras vastuvõetamatut tõendite kogumise praktikat. Tõele vastab, et rahvusvahelise koostöö üks aluspõhimõtetest on usaldus ning õigusabi taotlemisel lähtutakse eeldusest, et välisriik kogub tõendeid kooskõlas kehtivate seadustega. Kolleegium nõustab ka selles, et välistada ei saa olukorda, kus välisriigist laekunud tõend koguti kooskõlas seal kehtiva seadusega, kuid vaatamata sellele vastandub tõendi kogumise viis täielikult Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele. Kolleegium nõustub ka viidatud lahendis märgituga, et olukorras, kus tõstatatakse mõistlik ja põhjendatud kahtlus, et esitatud tõend ei vasta KrMS § 65 lg 1 nimetatud kriteeriumitele, on siseriiklik kohus pädev ja ka kohustatud hindama rahvusvahelise koostöö raames välisriigist saadud tõendite seaduslikkust. 12.4 Maakohus viitas (vt XI kd, tl 178) prokuratuuri poolt esitatud õigusabitaotlustele, õigusabitaotlustele vastusena laekunud teabele, vastustele ning täiendavale vastusele. Lisaks esitati Austraalia kohtuotsus, mis selgitas ANOM tõendite saamise tehnilist aspekti ja operatsiooni olemust. Esitatud tõenditest nähtub, et FBI arendas enda krüptoseadme ANOM platvormi. ANOM-seadmeid turustati kuritegelikele ühendustele kui seadmeid, mille kaudu toimuvale suhtlusele õiguskaitseorganid ligi ei pääse, kuid tegelikkuses oli FBI-l krüpteerimise võti iga sõnumi dekrüptimiseks. FBI sai eraldi koopia sõnumitest läbi serveri. Kui kasutaja A koostas ANOM-rakenduses sõnumi ja vajutas saatmisnupule, kavatsusega saata sõnum kasutajale B, siis saadeti sõnum B-le. Enne, kui A sõnum rakendusest väljus, loodi sõnumist pimekoopia, mis edastati serverisse. Ilma A või B teadmata tehti teabevahetusest täiesti eraldi koopia, kui A vajutas sõnumi B-le saatmiseks saatmisnuppu (X kd tl 191 pöördel, 194 pöördel). Sõnumid sisaldasid tekstisõnumeid, fotosid, videoid ja helisõnumeid ning kõiki sõnumitega seotud metaandmeid (sh GPS-andmed, UTC/GMT andmed, ANOMseadme JIT andmed). Kõikidele ANOM-seadme kasutajatele omistati unikaalne identifikaator (JID), mida ei olnud võimalik muuta. ANOM-i platvorm oli seaduslik vastavalt Ameerika Ühendriikide seadustele ja sellele, kus platvorm majutati. Valdav osa ANOM-seadmeid kasutanud isikutest ei olnud Ameerika Ühendriikide kodanikud ega asunud Ameerika Ühendriikides. Nende isikute suhtes ei kohaldu Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus. Mitte ükski ainult välismaiste kasutajate vahel vahetatud sõnumitest ei läbinud Ameerika Ühendriikide infrastruktuuri, nii et need ei olnud seotud Pealtkuulamisseadusega, USA seadustiku 18. jaotise § 2510. Kolmas riik, kus ANOMI server paigutati ja kuhu ANOM-seadmete kasutajate vahelisest sõnumisuhtlusest tehtud pimekoopiad edastati, ei asunud Ameerika Ühendriikides,

vaid asus Euroopa Liidus. Kolmas riik, kus ANOM-server asus, kasutas oma kohtumenetlust, saamaks kohtumäärus, millega lubati serverisse edastatud sõnumite kopeerimist. Serverisse laekunud sõnumid edastati Ameerika Ühendriikidele rahvusvahelise koostöö ehk vastastikuse õigusabilepingu alusel FBI- le. Millises konkreetses kolmandas (Euroopa Liidu liikmesriigis) asus server, kuhu edastati ANOM-seadmete kasutajate vahelisest sõnumisuhtlusest tehtud pimekoopiad, ei ole teada, sest selle kohta ei ole kohtumenetluses esitatud ühtegi tõendit. 12.5 Maakohus jättis tähelepanuta selle, et Ameerika Ühendriikide kodanike suhtes ei pruukinud olla selliselt kogutud andmed lubatavad. Ameerika Ühendriikide abiprokurör Joshua C. Mellor on vastuses õigusabitaotlusele märkinud, et operatsiooni Trojan Shield meetod ANOMI platvormi käitamiseks oli seaduslik. Valdav enamus ANOMI kasutajatest ei olnud Ameerika Ühendriikide kodanikud ega asunud Ameerika Ühendriikides, mistõttu ei kohaldunud nendele isikutele Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus. Põhjusel, et mitte ükski ainult välismaiste kasutajate vahel vahetatud sõnumitest ei läbinud Ameerika Ühendriikide infrastruktuuri, ei olnud need seotud ka pealtkuulamisseaduse ja USA seadustiku 18. jaotise §-ga 2510 (vt IX kd, tl 76). Ühtlasi märgiti, et kuna kolmas riik, kus asus ANOMI server ja seal jälgiti oma seadusi, siis võisid Ameerika Ühendriigid tugineda välismaa kasutajate vahelise suhtluse kohta saadud andmetele. Tuleb nõustuda kaitsjaga ja sellest saab kolleegium teha ühese järelduse, et kui server oleks asunud Ameerika Ühendriikides ning kasutajate vahel vahetatud sõnumid oleks läbinud Ameerika Ühendriikide infrastruktuuri, siis ei oleks Ameerika Ühendriigid saanud sellisel moel saadud andmetele tugineda, sh ei enda kodanike ega ka välismaiste kasutajate suhtes. Seega jagab kolleegium varasemalt ringkonnakohtu poolt märgitut, et server, kuhu ANOM-seadmete kaudu peetud sõnumisuhtlusest automaatselt tehtud pimekoopiad vaikimisi edastati, paigutati kolmandasse riiki kindlal eesmärgil: 1) välistada andmete masskorje tõttu üles kerkida võivad vastuolud Ameerika Ühendriikides kehtivate õigusaktidega; 2) luua Ameerika Ühendriikidele võimalus andmete küsimiseks õigusabitaotluse alusel. Nõustuda saab ka järeldusega, et andmete saamine õigusabitaotluse alusel kolmandalt riigilt vabastas Ameerika Ühendriigid kohustusest vaagida, kas sellisel viisil andmete kogumine vastab Ameerika Ühendriikide õigusaktidele või mitte (vt TlnRnKo nr 1-21-7384, p 72, 73). 12.6 Maakohus jättis tähelepanuta selle, et käsiloleval juhul tehti selge vahe Ameerika Ühendriikide kodanike ja välisriigi kodanike vahel, mis tõi kaasa selle, et välisriigi kodanike suhtes oli võimalik koguda p 12.4 märgitud viisil tõendeid. Seevastu Eesti õigusaktid ei tee vahet oma kodanike ja väliriigi kodanike vahel, kui küsimus on põhiõiguste piiramises kriminaalmenetluses. On üheselt selge, mida suurem on riive, seda tõhusam kontroll, sh eelkontroll peab tehtud toimingu üle olema. 12.7 Tuleb nõustuda kaitsjaga, et tuvastatud asjaolud kinnitavad üheselt, et Ameerika Ühendriigid korraldasid tõendi kogumise teadlikult viisil, et vältida USA seaduste täitmise küsimuse tõusetumist. Seda kinnitab asjaolu, et operatsiooni Ameerika Ühendriikides juhtisid ja kontrollisid küll õiguskaitseasutused, kuid tõendeid kogus mitte USA, vaid USA

„tellimust“ täitev kolmas riik. Pole kahtlust selles, et operatsioon algatati Ameerika Ühendriikides ning kontroll operatsiooni üle toimus samuti Ameerika Ühendriikides. Tõendatud on üheselt ka see, et server, kuhu edastati automaatselt pimekoopiad ANOMseadmete kaudu peetud suhtlusest, asus kolmandas riigis. Seega toimus tõendikorje kolmandas riigis ning tundmatu kolmas riik täitis Ameerika Ühendriikide tellimust koguda tõendeid, sest saadud informatsiooni analüüsis Ameerika Ühendriigid alates 2019 aastast, välja mõned piiratud erandid (ei täpsustata, mis need erandid olid) ning ka seda, millist informatsiooni avalikustada ja millisele riigile, otsustasid Ameerika Ühendriigid. 12.8 Kaitsjaga tuleb nõustuda ka selles, et sõnumisuhtluse nn masskorje viidi läbi alates aastast 2019, kuid konkreetselt Jurgen Essenbergi kasutuses olnud ANOMseadme teabevahetus hõlmas ajavahemikku 12. jaanuar 2021 kuni 6. juuni 2021 (pea 6 kuud) ning tõendina kasutati suhtlust 12. jaanuar 2021 kuni 13. jaanuar 2021, 15. jaanuar 2021 kuni 20. jaanuar 2021, 22. jaanuar 2021 kuni 26. jaanuar 2021, 29. jaanuar 2021 kuni 2. veebruar 2021, 7. veebruar 2021 kuni 2. märts 2021, 3. märts 2021 kuni 4. märts 2021, 17. märts 2021 kuni 18. märts 2021, 24. märts kuni 25. märts 2021, 3. aprill 2021 kuni 6. aprill 2021, 11. aprill 2021 kuni 16. aprill 2021, 22. aprill 2021 kuni 30. aprill 2021, 5. mai 2021 kuni 6. mai 2021, 10. mai 2021 kuni 11. mai 2021, 13. mai 2021 ja 21. mai 2021 kuni 6 juuni 2021 (vt III kd, tl 194-200, IV kd, tl 1-111). Seega 89 päeva ehk pea 3 kuud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ANOM-seadmete kasutajad ei suhelnud muudel eraelulistel teemadel või oli sellise suhtluse osakaal sisuliselt olematu või väga tühine. 12.9 Maakohus asus seisukohale, et kuna vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole, siis saab lugeda tõendatuks, et reaalselt kasutasid antud ANOM seadmeid kurjategijad ja just nimelt narkootiliste ainete käitlemisega seotud informatsiooni vahetamiseks. Nähtuvalt ülal märgitud ajavahemikest, millega on prokuratuuri arvates tõendatud tõendamiseseme asjaolud, siis ei saa tõsikindlat väita, et ANOM-seadmeid kasutati just nimelt narkootiliste ainete käitlemisega seotud informatsiooni vahetamiseks. Kui ka jaatada sellist maakohtu seisukohta, siis ei tähenda see seda, et seda võiks teha sel viisil, st ilma põhjendatud kuriteokahtluseta ning piiramatu ajavahemiku jooksul. Eesti kriminaalmenetluses kehtib üheselt põhimõte, et mingi teabe kogumiseks peavad eelnevalt olema andmed mingi konkreetse kuriteokahtluse ja selle võimaliku toimepanija kohta.

jälitustoimingutega Austraalia seaduste kohaselt. Kolleegium asub seisukohale, et otsuses kirjeldatud tehnilist poolt tuleb hinnata Eesti seaduste kontekstis. Meetme liigitumine Austraalia õiguse järgi ei ole Eesti kohtutele siduv. 13.2 Kolleegium nõustub Tallinna Ringkonna lahendis 1-21-7384 p 80 tooduga, et fakt on see, et riik või riigid ei saanud ANOM-vestlusi oma valdusesse kasutajate seadmetest. Kolmandas riigis asunud server oli lahutamatu osa FBI initsiatiivil välja töötanud nn ANOMplatvormist. ANOM-seadmete kasutajad ei teadnud sellest, et nendevahelisest sõnumisuhtlusest tehakse automaatselt pimekoopia, mis edastatakse serverisse, kuhu laekunud sõnumite sisu ja sõnumite metaandmeid pidevalt monitooritakse, midagi. Juurdepääs ANOMvestlustele saadi selleks otstarbeks spetsiaalselt loodud serveri kaudu, kuhu laekuva teabe (sõnumite sisu, asukohaandmed jpm) ulatust ja edasist saatust ANOM-seadmete kasutajad kontrollida ei saanud. Iseenesest võib eeltoodu vastata oma olemuslikult asja ehk arvutisüsteemi varjatud läbivaatusele KrMS § 1265 lg 1 mõttes. 13.3 Samas ei olnud sõnumi saatjal ja sõnumi saajal võimalik enda huvide kaitseks võtta kasutusele vajalikke meetmeid, sest nagu kolleegium juba eelpool märkis, kui kasutaja A koostas ANOM-rakenduses sõnumi ja vajutas saatmisnupule, kavatsusega saata sõnum kasutajale B, siis saadeti sõnum B-le. Enne, kui A sõnum rakendusest väljus, loodi sõnumist pimekoopia, mis edastati serverisse. Ilma A või B teadmata tehti teabevahetusest täiesti eraldi koopia, kui A vajutas sõnumi B-le saatmiseks saatmisnuppu. Kohtupraktikas on asutud üheselt seisukohale, et pealtvaatamisega on jälitustoimingu mõttes tegemist üksnes siis, kui nö reaalajas jälgitakse edastamisel olevat teavet (nt vaadatakse pealt tekstisõnumeid nende koostamise ja edastamise ajal) (vt RKKKo nr 3-1-1-93-15, 92). Kuna sõnumitest, mille kohta koguti teavet, loodi pimekoopia juba enne kui sõnum rakendusest teisele isikule väljus ja adressaadini jõudis, saab väita ka seda, et oma olemuslikult oli tegemist edastatava teabe salajase pealtvaatamisega KrMS § 1267 lg 1 mõttes. Seega on võimalik asuda seisukohale, et tehniliselt võis olla ANOM-suhtluse reaalajas jälgimine võimalik, kuid puuduvad tõendid, et seda ka tehti. 13.4 Isikuliselt on PS § 43 igaüheõigus ning esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid (vt RKPJKo nr 3-4-1-3-09, p 16). Kohtupraktika kohaselt on e-kiri PS § 43 mõttes kommunikatsiooniprotsessis selle ärasaatmisest kuni saajani jõudmiseni ehk sõnumi teeloleku ajal, mil sõnum on isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta (vt RKKKo nr 3-1-1-1414, p-d 816–817, nr 3-1-193-15, p 102). Käsiloleval juhul sekkuti juba kommunikatsiooniprotsessi, sest sõnumites märgitule saadi juurdepääs kommunikatsiooniprotsessi käigus ning nagu eelpool viidatud, ei olnud sõnumi saajal ega saatjal kontrolli selle üle (vt RKKKo nr 3-1-1-93-15, p 103 nt teenusepakkuja juures säilitatavat e-kirja faili koopiat). Seega nähtuvalt olemasolevatest andmetest võidi riivata PS § 43 tagatud sõnumisaladust ning ei saa välistada sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumist. Seda ka olukorras, kus ANOM-seadmete turustamisel küll eeldati, et seadmete kasutajad on kurjategijad ning seadmete kaudu vahetatud sõnumite jälgimine võimaldab õiguskaitseasutustel tõkestada ja tõendada kasutajate poolt planeeritavaid ning toime pandavaid kuritegusid. Eesti kriminaalmenetluses on ka kurjategija selle seadme osas, mida ta kasutab ainult kuritegude toimepanemiseks,

vajalik luba (kohtu või prokuratuuri), sh on vajalikud andmed, mille pinnalt on võimalik jaatada minimaalselt mingitki kuriteokahtlust. 13.5 Kolleegium kontrollib, kas olemasolevad andmed võivad anda alust järeldada, et tegemist võis olla JAS-is sätestatud teabehankega (vt JAS § 26 lg 2, § 26 lg 3 pd 4 ja 5), mis võib riivata isiku era- ja perekonnaelu puutumatust. Kolleegium jagab ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohta, et JAS ei välista võimalust, et julgeolekuasutus taotleb ja halduskohus annab loa vaadata varjatult läbi andmekandja, kuhu on talletatud mingisuguseid kindlaid suhtlusseadmeid kasutavate isikute omavaheline suhtlus. Olukorras, kus on teada, et neid seadmeid kasutatakse tõenäoliselt ainult kuritegelikel eesmärkidel ehk riive isikute eraelule on eelduslikult minimaalne ja taotletav kasu riigile (nt põhiseadusliku korra tagamine) maksimaalne, võiks jaatada võimalust, et luba antakse kindlaksmääramata ringi tuvastamata isikute suhtes. Samas eeldaks loa taotlemine ja andmine ikkagi seda, et julgeolekuasutusel on piisavaid andmeid konkreetse (kavandatava) kuriteo (ja seotud isikute panuse) kohta, mida tõkestada soovitakse ning see kuritegu haakub julgeolekuasutusele pandud ülesannete täitmisega (vt nt JAS §-d 6 ja 7 ning 25 lg 2) (vt TlnRnKo nr 1-21-7384, p 81). Maakohtu poolt viidatud tõenditest ei nähtu, et need nõuded Ameerika Ühendriikide poolt korraldatud operatsiooni puhul oleks täidetud olnud. 13.6 Kolleegium viitas eelnevalt, et ANOM-seadmete turustamisel küll eeldati, et seadmete kasutajad on kurjategijad ning seadmete kaudu vahetatud sõnumite jälgimine võimaldab õiguskaitseasutustel tõkestada ja tõendada kasutajate poolt planeeritavaid ning toime pandavaid kuritegusid. Samas tuleb kolleegiumil nõustuda kaitsjaga, et mingeid andmeid konkreetse kuriteo ja selle võimaliku toimepanija kohta ei olnud. Seega selline sõnumivahetuse masskorje mitme aasta jooksul oleks Eesti õiguses lubamatu ja seda ka JAS sätete alusel. Sellisel üldise väidetava kuriteokahtluse alusel massiliselt piiramatu arvu isikute suhtes ja piiramatul ajavahemikul andmete kogumine ei ole Eesti seaduste kohaselt lubatud ja ei ole kooskõlas PS § 26 ja 43.

kolmas riik ning tehtav menetlustoiming, käsiloleval juhul ei ole need asjaolud teada ega ole ka kontrollitavad. 14.1 Ringkonnakohtule ei ole teada isegi see, kas see kolmas riik kogus andmeid kriminaalmenetluse raames ning kas see kolmas riik oleks nõus Euroopa uurimismääruse alusel selliseid andmeid Eestile edastama. Asjaolu, et kolmandas (Euroopa Liidu) riigis koguti andmeid väidetavasti kohtu loal, ei viitaks seega ka põhimõtteliselt sellele, et selliste andmete kasutamine Eesti kriminaalmenetluses võiks olla lubatav tulenevalt vastastikuse usalduse põhimõttest või et andmete kopeerimine serverisse oleks kooskõlas meie kriminaalmenetlusõiguse põhimõtetega. Ühtlasi ei ole käsilolevas asjas ANOM vestlused saadud EIO alusel vaid andmed on saadud Ameerika Ühendriikidest. Seega tuleb nõustuda kaitsjaga, et prokuratuuri seisukoht ja viited Euroopa uurimismäärusele ja Euroopa Kohtu juristi arvamusele ei ole asjakohased. 14.2 Maakohtu märkus, et kaitsja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis annaksid alust rääkida mingitest rikkumistest, ei ole kaitsjale etteheidetav, sest käsiloleval juhul ei ole Ameerika Ühendriigid avalikustanud, millise Euroopa Liidu riigiga on tegemist. Ka ei ole teada, milleks ja millise loa kolmanda riigi kohus andis. Eesti kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, et loa väljastajal tuleb lähtuda konkreetse kuriteo ja sellega seotud isikute kohta käivast teabest. Käsiloleval juhul neid andmeid ei nähtu, mistõttu on tekkinud tõsiseltvõetavad kahtlused, et tehtud toimingud on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõttega KrMS § 65 lg 1 mõttes. 14.3 KrMS § 65 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetluse põhimõtted ei ole üheselt määratletud. See, et välisriigis ei ole tõendi kogumisel järgitud täpselt sama korda nagu kriminaalmenetluse seadustik ette näeb, ei välista mõistagi tõendi kasutamist. Kolleegium ei välista sedagi, et tõendit võib kasutada siis, kui tõendi kogumisel ei ole järgitud kõiki Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid nõudeid (nt lubab välisriigi seadus teatud juhtudel telefoni pealt kuulata üksnes prokuröri loaga vmt). Kohtule teadaolevad andmete põhjal tekivad kolleegiumil aga tõsiseltvõetavad kahtlused, et operation Trojan Shield näol on tegemist riigi poolt eraisikute omavaheliste vestluste sihistamata masskorjega kriminaalmenetluses tõendi kogumise eesmärgil. Selline toiming ei kalduks kolleegiumi arvates üksnes kõrvale Eesti õiguses sätestatud tõendite kogumise reeglitest, vaid oleks vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Need põhimõtted on tuletatavad PS §dest 26 ja 43. Viidatud põhiõiguste valguses ei pea kolleegium kirjeldatud viisil andmete masskorjet proportsionaalseks. Kuivõrd kolmas riik, kus asusid serverid, ei ole teada, ei saa tõsikindlat veenduda, et kõnealusel juhul ei ole tõendite kogumisel kehtivaid reegleid rikutud ning puudub kindlus, et ei rikutud Eesti kriminaalmenetluse põhimõtteid. Lisaks jagab kolleegium ringkonnakohtu seisukohta (vt TlnRnKo nr 1-21-7384, p 82), et selleks riigiks, kus asus server võis teoreetiliselt olla ka Eesti Vabariik ning kui andmete kogumiseks andis loa Eesti kohus, siis ei rakenduks ANOMsõnumite kogumisele norm, mis reguleerib tõendi saamist välisriigis. Kokkuvõtvalt pole võimalik KrMS § 65 lg 1 mõttes jaatada seda, et ANOM-seadmete kaudu peetud sõnumisuhtluse ja sõnumite metaandmete kogumine oli kooskõlas Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

15.Kohtupraktikas on selged ja ühesed arusaamad, millest tuleb lähtuda tõendi lubamatuks tunnistamisel (vt nt RKKKo nr 1-16-6179, p 58, 1-20-1208, p 32). 15.1 Kolleegiumi hinnangul on põhjust ette heita seda, et toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Sellisele seisukohale asumiseks annab kolleegiumile aluse p 12.5 märgitu. See on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes. Kuivõrd nn ANOM-vestlused saadi menetlustoimingutega, mis ei ole kooskõla Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, sest nn ANOM-operatsioon hälbib oluliselt Eesti õiguses tagatud eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse kaitse nõuetest. Puuduvad tõendid, et ANOMoperatsiooni ülesehitusel ja andmete kogumisel arvestati puudutatud isikute õigustega. Vastupidi, Ameerika Ühendriikide kodanike välja jätmine näitab, et ANOM-vestluste kogumisel peeti juba algusest peale võimalikuks, et toiming võib rikkuda kasutajate õigusi. Seejuures nähtub ka see, et siiski jäeti välja mõned piiratud erandid ANOM kasutajate sõnumeid (III kd, tl 30). Kuigi ei täpsustata, milles erandid seisid, saab kolleegium teha järelduse, et nende osas oleks olnud ilmselt tuvastatud rikkumised. Eesti kohtupraktikas on menetlusõiguse tahtlikku rikkumist tõendi kogumisel üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis toob kaasa tõendi kasutamiskeelu (RKKKo 3-1-1-114-04, p 12). Kolleegium märgib sedagi, et selliste tõendite vastuvõtmisega kaasneks oluline põhiõiguste kuritarvitamise oht. Nii oleks põhimõtteliselt võimalik, et kolmandad riigid täidavad teiste riikide tellimusi ja koguvad tõendeid viisil, mis oleks neis riikides mõeldamatu. Rahvusvahelise koostöö sätete alusel saaks aga sellised tõendid niiöelda tagaukse kaudu sisse tuua. 15.2 Kolleegium asub seisukohale, et on üheselt selge, et eelkirjeldatud viisil ei ole võimalik masskorje raames kogutud ANOM-vestlusi tõendina kasutada. Sel viisil poleks riik olulise kaaluga süüdistatavat Jurgen Essenbergi süüstavat tõendit saadud. Kolleegium nõustub põhimõtteliselt ringkonnakohtu seisukohaga, et tõendi lubatavust ei saa õigustada asjaoluga, et tõendi sisust võib ühemõtteliselt nähtuda, et toime on pandud narkokuritegusid ning ilma selle tõendita ei oleks võimalik toimepanijaid süüdi tunnistada. Kuritegude tõendamiseks peab riik koguma tõendeid seadusega ettenähtud korras, sealjuures on riigil võimalik kasutada kõiki seaduses ette nähtud võimalusi (vt TlnRnKo nr 1-21-7384, p 86). Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda kaitsja järeldusega, et rikutud on oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning asjas ei või tugineda Ameerika Ühendriikides läbiviidud operatsiooni alusel saadud ANOM tõenditele, sest tegemist on lubamatute tõenditega, mis tuleb tõendikogumist välja jätta.

asunud kohtupraktikas seisukohale, et lubamatutel tõenditel põhinev muu teave on lubamatu ehk tegemist on nn „mürgise puu vilja“ põhimõttega/doktriiniga, mille kohaselt ebaseaduslike politseitoimingutega saadud tõendid on üldiselt lubamatud, nagu ka kõik nende tõendite tulemusena omakorda avastatud tõendid. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt seda põhimõtet rakendanud (vt TlnRnKo nr 1-22-518, p 11-11.4). Kolleegium tunnistas ANOM vestlused lubamatuteks tõenditeks, siis ei käsitle kolleegium kaitsja väiteid selle kohta, kas eelpool märgitud vaatlusprotokolle saab pidada usaldusväärseteks tõenditeks. Seega ei oma tähtsust ka prokuratuuri vastuses märgitud seisukohad tõendi usaldusvääruse osas. 16.1 Järgnevalt analüüsib kolleegium, kas menetluses on kogutud muid tõendeid, mis kinnitavad Jurgen Essenbergile esitatud süüdistusi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Sellele tuleb vastata eitavalt. Süüdistuses, mis puudutab suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist isikute grupis Eesti Vabariigis, mis seoks Jurgen Essembergi süüdistuses märgitud isikutega ja ainete kogustega, kogutud ei ole. 6. augusti 2021 koostatud jälitustoimingu protokoll (V kd, tl 105108), asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 127-130) ega ka ekspertiisiakt nr 21EAN0799 (V kd tl 133) ja DNA- ekspertiisiakt (V kd, tl 149-156) ei seo süüdistatavat Jurgen Essenbergi süüdistuses märgitud narkootilise ainega ja isikutega. 16.2 Ka tuleb jaatada tõendite puudumist osas, mis puudutab suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist isikute grupis Poola Vabariigis. Puudub vaidlus selles, et Jurgen Essenbergi kodust leiti läbiotsimise käigus külmkapi peal olevast kapist paberilehed käsikirjaliste märkmetega (VI kd, tl 116), mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 12-17). Üheselt on asjatundja PR ütlustega tõendatud seegi, et leitud paberilehtedel/ märkmetel on kirjas amfetamiini valmistamise lähteaind (VII kd, tl 79-80). Lisaks on Poola vabariigist Euroopa Uurimismäärusele laekunud vastused (X kd, tl 102-164). PL ja RS keeldusid ütluste andmisest ning maakohtus uuriti ja avaldati isikute ütlused (VII kd, tl 29-37, 42-46, 54-55), kuid märgitud isikud ei andnud ütlusi Jurgen Essenbergi kohta, mis seoks süüdistatavat süüdistuses märgitud isikutega ja narkootilise ainega. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda viidatud tõendid aga järeldada muud, kui et Jurgen Essenbergi kodust leiti paberid/ märkmed, millel on kirjas amfetamiini valmistamise lähteained. Kuid ilma ANOM- vestlusteta, mis tõendikogumist välja jäid ei ole võimalik sedastada, et süüdistatav on süüdi grupis toime pandud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises Poola Vabariigis. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile, kuid vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul on aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Kohtupraktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamine ka kaudsetele tõenditele tuginevalt, kuid see eeldab tõendite paljusust. Märgitud tõendid ei võimalda lugeda tuvastatuks süüdistuses kajastatud tõendamiseseme asjaolud, kuivõrd tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitaksid, puuduvad, siis ei ole võimalik lugeda Jurgen Essenbergi süüd tõendatuks. 16.3 Olukorras, kus prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita süüteo toimepanemist ning ülejäänud kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

KAITSJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

RESOLUTSIOON