1-24-2537/7 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 184 järgi on karistatav narkootilise aine suures koguses käitlemine. Käitlemise all tuleb Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. KarS § 184 süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka vaid ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX 20.09.2019 vaatlusprotokolli (tl 16-31) kohaselt leiti ja võeti ära vaatluse käigus juhiistme alt plastikust läbipaistev purk sinise kaanega, kus oli 14 fooliumpallikest ning purgis oli tunda kanepile iseloomulikku lõhna. Liiklusregistri andmetel (tl 74-79) oli sõiduk BMW reg. märgiga XXXXXX omanik 20.09.2019 Ardi Kütt. Ekspertiisimääruse (tl 35) kohaselt esitati narkootilise aine ekspertiisiks sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX leitud 14 fooliumpalli taimeosadega ning ekspertiisiakti nr 19E-AN1162 (tl 37-39) kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 13,51 grammi on kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 16%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

EKEI antud vastusest järelepärimisele (tl 48-51) nähtub, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik keskmine kogus on kanepi puhul 7,5 grammi. Süüdistatav Ardi Kütt kohtulikul arutamisel ennast süüdi ei tunnistanud ning taotles enda ülekuulamist KrMS § 237 lg 5 alusel, mistõttu kohus rakendas süüdistatava KrMS § 293 lg 2 sätestatu alusel ning süüdistatav andis ütlusi ristküsitluses. Jätkates vastamist prokuröri küsimustele keeldus süüdistatav ühele prokuröri küsimusele vastamast, mistõttu oli kohus sunnitud ristküsitluse katkestama ja kuna prokurör ei olnud nõus katkestatud ristküsitlusel saadud ütlusi tõendina arvestama, otsustas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel süüdistatava varasemate ütluste kasutamise tõendina. Kuivõrd prokurör avaldas vaid süüdistatava 07.12.2023 kahtlustatavana antud ütlused (tl 41-45) ning väärteomenetluses antud ütlusi (tl 32) ei avaldanud, saab KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina hinnata vaid süüdistatava kahtlustatavana antud ütlusi, mis avaldati, kuigi KrMS § 233 lg 1 sätestatud põhimõte sellist piirangut ei sea. Samas on tegemist isikulise tõendiallika ütlustega, milliste tõendina arvestamiseks on KrMS §ga 2862, 288-2891 sätestatud erikord juhuks, kui süüdistatav taotleb enda ülekuulamist kohtuistungil. Seetõttu jätab kohus süüdistatava väärteomenetluses tunnistajana antud ütlused (tl 32) tõendikogumist kõrvale. 07.12.2023 kahtlustatavana antud ütlustes selgitas Ardi Kütt, et 2019 aastal tarvitas ta pidevalt kokaiini ning sellest maha tulemiseks kasutas CBD (kannabidiool) kanepit, mis ei tekitanud pilves olekut, kuid tegi tal olemise kergemaks ning leitud kanepi ostis paar päeva enne 20.09.2019 ühest CBD poest, millest ei olnud veel jõudnud midagi suitsetada. Kohus leiab, et ülejäänud ütlustel ei ole asja lahendamiseks tähtsust ning oluline on vaid tõendamiseset puudutav, s.o narkootilise aine päritolu puudutav teave. Narkootilise aine päritolu kohta antud ütlusi ei pea aga kohus usaldusväärseteks. Kriminaalasjas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav ostis narkootilise aine mõnest tööstusliku kanepi müügiga tegelevast CBD poest. Kuna süü olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks on oluline tähtsus sellel, kust on vaidlusalune keelatud aine pärit ja millistel asjaoludel see omandati ning kui süüdistatav väidab, et vaidlusalune aine on omandatud legaalsest allikast, peab süüdistatav ka seda versiooni kinnitavad tõendid esitama. Kohus loeb sellise versiooni esitamist aktiivseks kaitseks ning kui süüdistatav peab vajalikuks ennast aktiivselt kaitsta, peab ta selle kaitseversiooni kinnitamiseks esitama menetlejale tõendid või andma menetlejale võimaluse süüdistatava väiteid kontrollida. Süüdistatav ei ole esitanud ei ostu kinnitavat kviitungit, pangakonto väljatrükki ega ka väidetava kaupluse nimetust või asukohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada mitte ainult kaupluse asukohta, vaid ka selle olemasolu üldse. Seega ei ole need süüdistatava väited kontrollitavad ning süüdistatav ei ole ka andnud menetlejale võimalust versiooni kontrollida, mistõttu süüdistatava kaitseversiooni vaidlusaluse aine legaalse omandamise kohta tuleb lugeda paljasõnalisteks. Samuti ei ole süüdistatav selgitanud, kuidas ta veendus, et tegemist ei ole narkootilise ainega ja tegemist on just CBD kanepiga. Leitud narkootiline aine oli pakendatud fooliumpallikestesse, mis olid omakorda plastikpurgis, milledel ei olnud ühegi poe tunnusmärke/silte, tootja andmeid, sertifikaadi andmeid või viiteid selle olemasolule, jne andmeid aine päritolu kohta, mis kinnitaks seda, et süüdistatav aine tõesti CBD poest ostis, seda enam kui süüdistatav ütles, et ta ei olnud veel jõudnud midagi ära tarbida. Ükski kauplus ei pakenda oma kaupa fooliumpallikestesse ega müü kaupa suvalises hermeetiliselt suletavas purgis, mis vähendab kanepile iseloomuliku lõhna levimist ruumis. Selline pakendamisviis, s.o fooliumist nutsakusse (pallikesse) pakendamine ja purgis hoiustamine ning müümine on iseloomulikud vaid tänavamüügile, mitte kauplusele. Kohtu menetluses on olnud kriminaalasju isikute süüdistuses KarS § 184 järgi, millistes kogutud tõenditest nähtub isikutel ära võetud käitlemiseks keelatud kanepi identne pakendamisviis ning ka käesoleval ajal on kohtu menetluses kriminaalasi, kus kahtlustatavalt 2024. aasta märtsis ära võetud ja käitlemiseks keelatud kanep oli pakendatud samasugusel viisil. Seega ei ole aastate jooksul käitlemiseks keelatud kanepi pakendamise põhimõtted ja viis selle aine käitlemisel muutunud. Samuti oli leitud narkootilise aine THC sisaldus 16%, mis ei ole ligilähedalgi lubatud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sortidele, millede puhul THC sisaldus ei tohi ületada 0,3%.

Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Ardi Kütil oleks olnud arsti ettekirjutust kanepi tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Ardi Kütil puudus seaduslik alus narkootilise aine, s.h ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik KarS § 184 lg 1 mõttes. Seega käitles Ardi Kütt 13,51 grammi kanepit (THC sisaldusega 16%), millisest kogusest oleks jätkunud ligikaudu 18 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, narkootilist ainet käideldi suures koguses. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nii kaitseversioonist kui ka süüdistatava selgitustest saab järeldada, et kohtule on püütud luua muljet süüdistatava eksimusest teo keelatuses, s.t süüdistatava eesmärk oli osta CDB kanepit, kuid talle müüdi THC sisaldusega kanepit, kuid varasema negatiivse kogemuse tõttu ta THC sisaldusega kanepit osta ei tahtnud. Seega seda otseselt küll välja ütlemata püütakse kohtule jätta muljet, et süüdistataval puudub süü kuna ta ei saanud aru teo keelatusest ja see eksimus oli temale vältimatu. Kohus sellise seisukohaga siiski ei nõustu. Kohus peab vajalikuks arvestada seda, et Ardi Kütt on tunnistanud pikaajalist sõltuvust narkootilistest ainetest ja teda on ka väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest karistatud (karistused arhiveeritud). Seejuures on süüdistatav selgitanud seda, et mõnikord kestsid pidutsemised nädala ja ta tarvitas erinevaid aineid. Ka joobe tuvastamise saatekirja alusel tehtud uuringust on tuvastatav, et ta oli tarvitanud amfetamiini ja kokaiini. Seega on süüdistatav olnud pikemaajaliselt seotud erinevate narkootiliste ainete omandamise ja tarvitamisega, mistõttu on ta teadlik valdkonnast kui niisugusest ning sellest, et narkootiliste ainete ja psühhotroopsete ainete käitlemine on ebaseaduslik ja karistatav, mistõttu on ta teadlik selle valdkonna spetsiifikast ja seda valdkonda puudutavast eriregulatsioonist, samuti õigusliku lubatavuse piirist selles valdkonnas tegutsemisel. Seega selleks, et selles valdkonnas tegutseda õiguspäraselt, tuli süüdistataval see valdkond endale selgeks teha ja tal oli kohustus seda valdkonda tunda. Sellest saab omakorda järeldada, et oluliste sätete mitteteadmine on välditav nende sätete selgekstegemisega. Selleks, et vältida keelatud aine omandamist ja sellest tulenevalt ka süüteo toimepanemist, selleks, et omandada nn lubatud ainet, pidanuks süüdistatav selle aine omandama usaldusväärsest allikast. Kohus leiab, et süüdistatav endale neid valdkonda reguleerivaid sätteid sellel eesmärgil endale selgeks ei teinud ning süüdistataval ei olnud ka plaani omandada CBD kanepit. Kohtu arvates viitab sellele just see, et leitud ja ära võetud narkootiline aine, selle pakendamise viis ja välimus viitavad üheselt sellele, et seda ei ole ühestki kauplusest ostetud ja süüdistatav sai täpselt aru, et tegemist ei ole väidetava CBD kanepiga, vaid tal oli teadmine käitumise keelatusest ja karistatavusest, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et seda narkootilist ainet käideldes teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda. Seega on tõendamist leidnud, et Ardi Kütt pani toime KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (kanep) ebaseadusliku käitlemise.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud eranditult ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, s.h rahvatervise võimalikku ohustamise määra ja käideldud keelatud aine ohtlikkust. Kehtiva kohtupraktika (31-1-52-13, 3-1-1-58-13, 1-17-1629, 1-18-2232) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldud kanepi kogust, s.o 13,51 grammi, ületati suure koguse piirmäära vähem kui kahekordselt ning sellest kogusest oleks piisanud 18-le inimesele joobe tekitamiseks. Arvestades taolist keelatud aine kogust, ainet ennast ja võimalikku ohustatud isikute arvu ei saa asuda seisukohale, et isiku süü on suur. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistatav oleks tegelenud narkootilise aine käitlemisega pikema aja vältel või, et tema eesmärk oli kanepit ka edasi müüa tulu teenimise eesmärgil. Pigem saab kriminaalasjast järeldada, et süüdistatav oli aktiivne ja tihe narkootiliste ainete tarvitaja. Seega on ka süüdistatava süü, arvestades ära võetud keelatud aine suhteliselt tagasihoidlikku kogust ja aine ohtlikkust, hinnatav keskmisest oluliselt väiksemana. Edasi hindab kohust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (tl 47) nähtuvalt ei ole süüdistataval Eesti Vabariigis kehtivaid karistusi ning tal on kaks arhiveeritud väärteokaristust 2014. ja 2016. aastast. Selle kohta, kas süüdistataval on kehtivaid karistusi asukohariigis, kohtule andmeid esitatud ei ole. Samuti väärib märkimist asjaolu, et süüdistuses esitatud tegu on toime pandud 20.09.2019 ehk enam kui 4 aastat ja 8 kuud tagasi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et eripreventiivsed eesmärgid ei nõua süüdistatava karistamist ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ega ka keskmise määra lähedases määras, kuivõrd avalik menetlushuvi on nii pika aja möödudes oluliselt vähenenud. Puutuvalt üldpreventiivsesse eesmärki, ehk õiguskorra kaitsmise huvidesse peab kohus vajalikuks märkida, et üldsusele tuleb pika ajavahemiku möödumisele vaatamata anda selge signaal sellest, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele reageerib riik karmilt ja sellise teo toimepanemisele järgneb karistus. Seega arvestades süüdistatava suhteliselt väikest süüd, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kehtiva karistuse puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid ning sellest möödunud aega, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

4.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiisi ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ekspertiisikulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Narkootilise aine ekspertiis nr 19E-AN1162 oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava Ardi Kütt süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati isiku käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda. Joobeseisundi tuvastamise kulud summas 222 eurot ei olnud aga kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusel ei esitatud Ardi Kütile süüdistust. Kriminaalasjas nr 1-1910013 tehtud otsuse kohaselt tuvastati, et Ardi Kütile kuuluva sõidukiga pani KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime Sven Stubbe. Seega kuna joobe tuvastamine ei toeta süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit ja süüdistatavale ei ole sõiduki joobeseisundis juhtimist süüks arvatud ning sellises süüdistuses teda süüdi ei mõisteta, ei ole ta selle menetluskulu osas süüdimõistetu KrMS § 180 lg 1 tähenduses ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta joobeseisundi tuvastamise kulu summas 222 eurot Ardi Kütilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatava sissetuleku suurus tema asukohariigis ei ole kohtule teada, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 1 aasta jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).