eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingeri Tamm ja Mario Truu
Kohtusekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Kuldar Aaviku karistusseadustiku (KarS) § 376 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsus
Apellant
Kuldar Aaviku kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Kuldar Aavik. Isikukood 36411120230; elukoht XXX; töötu; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole
süüdistuses
prokuratuur, esindaja Põhja ringkonnaprokurör Lily Sandel kannatanu Eesti Vabariik, Maksu- ja Tolliameti (MTA) kaudu Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 28. märtsil 2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada maakohtu otsus osas, millega: - mõisteti Kuldar Aavikult välja 17 160 eurone põhivõlg seoses 120 000 NZ Goldi sigareti käitlemisega ja - jäeti riigilt Kuldar Aaviku kasuks välja mõistmata 168 eurone valitud kaitsja tasu, mis tekkis seoses sellega, et vandeadvokaat Mihkel Gaver kaitses Kuldar Aavikut maakohtus.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - jätta MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus 17 160 eurose põhivõla osas seoses 120 000 NZ Goldi sigareti käitlemisega rahuldamata ja - mõista käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 nimetatud 168 eurone valitud kaitsja tasu riigilt Kuldar Aaviku kasuks välja. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata (sh puutuvalt Kuldar Aaviku kohustusse tasuda seoses 120 000 NZ Goldi sigareti käitlemisega intressidena 1518,35 eurot).
4.Arvata Kuldar Aavikule apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabiteenuse tasu 3871,46 eurot menetluskulude hulka. Mõista 200 eurot viimati 1(24)
viidatud kulust riigilt Kuldar Aaviku kasuks välja ning jätta ülejäänud osa – 3671,47 eurot – Kuldar Aaviku kanda.
5.Tasaarvestada ühelt poolt käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud 168 eurone nõue ja käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud 200 eurone nõue (st Kuldar Aaviku kokku 368 eurone nõue riigi vastu) ja teiselt poolt maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 7 nimetatud 3982 eurone ekspertiisitasudest tulenev riigi nõue Kuldar Aaviku vastu, mis tähendab seda, et riik Kuldar Aavikule 368 eurot tasuma ei pea ja Kuldar Aavik peab riigile maksma ekspertiisitasuna 3614 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
(I) Süüdistus
1.Kuldar Aavik hoidis vähemalt alates 2020. aasta suvest kuni 2021. aasta jaanuari suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid ning kauples nendega. Seda tegi ta eesmärgiga käidelda suures koguses Eesti maksumärgita sigarette ja saada seeläbi võimalikult suurt tulu. Täpsemalt omandas K. Aavik: - millalgi enne 24. juulit 2020 tuvastamata isikult 70 000 (7 kasti) Eesti maksumärgiga märgistamata sigaretti Winston Blue, mille müügipakenditel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused. Neid käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid hoidis K. Aavik Valgamaal Otepää vallas X külas X kinnistul, kust need 24. juulil 2020 läbiotsimisel leiti ja ära võeti; - millalgi enne kella 17.00 14. oktoobril 2020 tuvastamata isikult 120 000 (12 kasti) Eesti maksumärgita sigaretti NZ Gold, mille müügipakenditel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused. Neid sigarette pakkus K. Aavik 12. oktoobril 2020 müügiks K.A. ele hinnaga 1025 eurot/kast. Sigarette hoidis K. Aavik Tartumaal Tartu vallas Kõrveküla A ja O kaupluse lähedal täpselt tuvastamata kohas, kus ta need K.A. e korraldusel 14. oktoobril 2020 kella 17.00 ajal K.K. ele üle andis. Sigaretid paigutati K.K. e sõidukisse Audi 80 (registreerimismärk XXX ), misjärel sõitis K.K. Kõrvekülas Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres asuvasse parklasse. Parklas ootas K.K. e kaubikuga Mercedes-Benz Sprinter (registreerimismärk XXX ) K.A. , kes seejärel K.K. ega sõidukid vahetas ning alustas sõitu Jõhvi-Tartu-Valga maanteel Aovere suunas. Kella 17.30 ajal peeti K.A. e juhitud Audi 80 Jõhvi-Tartu-Valga maantee 104. kilomeetril kinni; - millalgi enne 19. jaanuari 2021 tuvastamata isikult 5 pakki sigarette Winston Superslim ja 20 pakki sigarette Queen Menthol (st 500 sigaretti), mille pakenditel puudusid Eesti maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused. Neid sigarette hoidis K. Aavik enda kasutuses olnud Volkswagen Golfis (registreerimismärk XXX ), kust need 19. jaanuaril 2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Kokku omandas K. Aavik seega vähemalt 190 500 Eesti maksumärgita sigaretti, millest 120 000 müüs ta 14. oktoobril 2020. a 12 300 euro eest K.A. ele. Nõnda pani K. Aavik toime KarS § 376 lg 1 järgse kuriteo: suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise ja nendega kauplemise.
(II) Maakohtu otsus
2(24)
a) Sissejuhatus
2.Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2023 otsusega mõisteti K. Aavik KarS § 376 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mida vähendati 3 eelvangistuses viibitud päeva võrra ja mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aastast katseaega seades täitmisele pööramata. Riigi avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati ja K. Aavikult mõisteti välja tubakaaktsiis (kokku 27 245,27 eurot) ning sellega seonduvad intressid.
3.K. Aavik kohtus süüdistuse osas ütlusi ei andnud – ta rääkis üht-teist vaid oma elust-olust. b) 120 000 sigareti NZ Gold käitlemine (14. oktoober 2020)
4.K. Aavik ja K.A. rääkisid telefoni teel muu hulgas aiapostidest, kipsist, kipskarkassist ja saeremondist.
5.Ettevõtja K.A. väitis kohtuistungil muu hulgas järgmist. Tema ettevõte Aloil OÜ tegutseb kütusemüügi alal ja peab saekaatrit. Aiaposte oli tal vaja saekaatri ümber aia ehitamiseks ja kipsi oli tarvis saekaatrisse olmeploki rajamiseks. Oma mootorsaage remondib ta K. Aaviku juures. Ka on K. Aavik talle saage müünud. Ta on K. Aavikuga olnud juba aastaid sõber. Muu hulgas on K. Aavik vahendanud tema suhtlust erinevate naistega. K.A. e üks tüdruksõpradest elas Tartus K. Aavikuga samal tänaval ja K.A. saatis talle paar korda K. Aaviku vahendusel asju. Kohtumist ühe teise, Otepääl elava P. -nimelise naisterahvaga, korraldas K.A. e jaoks taas K. Aavik. Oma Tartu tüdruksõbrale ehitas K.A. aeda ning P. l aitas ta halvas seisukorras olevat maja kõpitseda.
6.K.A. tunnistati Tartu Maakohtu 17. novembri 2021 otsusega 14. oktoobril 2020 K. Aavikult K.K. e vahendusel 12 kasti Valgevene maksumärkidega sigarettide omandamises süüdi.
7.K.A. e väitel K.K. K. Aavikut ei tundunud.
8.K.K. rääkis lühidalt nõnda. Enne käesoleva kohtuasja algust ta K. Aavikut ei tundnud. Tema ülemus oli K.A. . Tema on autojuht. Ta pole K. Aavikuga kunagi salasigarettidest rääkinud. Kui ta andis K.A. ele Audi 80 üle, polnud autos salasigarette.
9.Tõenditena esitati ka sideettevõtjalt välja nõutud andmed K. Aaviku ja K.A. e telefonidega seonduva kohta. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei saa pärast 6. oktoobrit 2020 sideettevõtjatelt saadud andmeid tõendina kasutada. Praegu saadigi andmeid mõnevõrra pärast viidatud kuupäeva. Seetõttu ei ole võimalik neid andmeid arvesse võtta.
10.Asjas tehti jälitustoiminguid. Välja anti kaks kohtu jälitusluba salajaseks pealtkuulamiseks ja -vaatamiseks: 23. juulil 2020 ja 25. septembril 2020. 18. septembril 2020 andis prokuratuur ka loa varjatult jälgida K. Aavikut ja temaga seotud kinnistuid. Maakohtu hinnangul olid kõik jälitusload nõuetele vastavad.
11.K.A. e ja K. Aaviku pealtkuulatud telefonikõnedes käib jutt justkui ehitustegevusest.
11.oktoobril 2020 kell 10.40 helistas K. Aavik K.A. ele ja ütles, et homme saaks peenemaid aiaposte – ühe paki hind on 1025 ning pakkuda on 10 pakki. K.A. nõustus. Lepiti kokku aeg järgmise päeva õhtuks. 12. oktoobril 2020 kell 12.01 helistab K. Aavik taas K.A. ele ja ütleb, et saag oli juba hommikul valmis. Selle peale küsis K.A. : „Aaa... kips on kohal juba?“ K. Aavik jaatas ning pakkus välja, et K.A. võib ka varem kohale tulla. K.A. küsis seepeale, et „Palju ma sulle ette.. kui mul see ehitusmees vabaks jääb, ma kohe helistan. Siis saame jälle seal kokku eks... 3(24)
poe ees?“ Kuldar Aavik vastas uuesti jaatavalt. Umbes pool tundi hiljem helistas K. Aavik uuesti K.A. ale ning küsis, kas homseks on ka materjali vaja, mille peale K.A. küsis, kas õhukest kipsi või jämedat ning K. Aavik vastas, et õhukest. K.A. küsis: „Ta oli siis euro null kakskend viis oli ruut eks?“, mille peale K. Aavik taas jaatavalt vastas. K.A. küsis siis, kas need on standardsed või väiksemad ning K. Aavik vastab „Seal on 50 on ikkagi ühik..“ ning K.A. avaldab soovi need saada. 14. oktoobril 2020 kella 09.26 ajal tehtud kõnes helistas K. Aavik K.A. ele ja ütles, et tema tellitud kipsikarkass on olemas ning päris, kas K.A. soovib 10 või 12 meetrit. K.A. lubas kõik 12 ära võtta öeldes, et „ ... jääb see 2 tahvlit üle siis las jääb“.
12.Neist kõnedest nähtub üheselt, K. Aavik pakub K.A. ele midagi müügiks. Kõnede kontekst ei viita mitmele erinevale tehingule. Lepingu esemena mainitakse nii aiaposte, saagi, kipsi kui ka kipskarkassi. Sõltumata tootest on hind 1025, tegemist peenematega, ühik on 50, saada oli esialgu 10, aga hiljem selgus, et 12.
13.Kaitsja meelest on K. Aaviku varjatud jälgimise protokoll ebausaldusväärne, sest sellest ei ole jälgitav ega kontrollitav andmete kogumise käik. Nimelt ei ole protokolli lugejal võimalik kontrollida, kas ametnikud K. Aaviku ja A.A. e väidetavat kohtumist päriselt nägid või on tegemist ainult kellegi oletuse või järeldusega. Kaitsja taotles varjatud jälgimise käigus tehtud teabesalvestiste uurimist. Prokurör selgitas vastuseks, et praegu teabesalvestist ei tehtudki. Kohus leidis, et tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1265 lg-st 2 ei ole teabesalvestise tegemine kohustuslik ja tõendiks on jälgimise kohta koostatud protokoll.
14.Varjatud jälgimisega tuvastati, et 14. oktoobril 2020 kell 13.41 sõitis Tartus asuva A Le Coq spordihoone parklasse Volkswagen Golf. Volkswagen peatus parklas seisnud valge kaubiku Mercedes-Benz Sprinteri kõrval, mille juhikohal istus K.A. . Volkswageni kõrvalistuja kohalt väljus K. Aavik, läks Mercedese kõrvalistmele ja asus K.A. ega vestlema. Samal päeval kell 16.32–17.24 seisis ülal viidatud Volkswagen Tartumaal Kõrveküla A ja O kaupluse ees parklas. Ajavahemikul 16.32–16.47 sõitis K.A. ülal mainitud Mercedesega Kõrveküla lähistel ja parkis siis kaubiku Kõrvekülas oleva Rajaääre söögikoha esisesse parklasse. Kell 16.47 sõitis Jõhvi poolt Kõrvekülla Audi 80. Audi tegi Kõrvekülas paar ringi ja sõitis kell 17.08 Rajaääre söögikoha parklasse, kus ta peatus Mercedese kõrval. Audist väljus K.K. ning Mercedesest K.A. . Mehed vestlesid põgusalt ja kell 17.09 sõitis Mercedes parklast välja ning asus liikuma Jõhvi suunas. Kahe minuti pärast järgnes Audi Mercedesele. Kell 17.30 peeti Audi Tartumaal Pataste külas kinni. Audit juhtis K.A. ning sõidukis oli 12 kasti Valgevene maksumärkidega sigarette.
15.K.A. e sõnul võis ta tõesti 14. oktoobril 2020 A Le Coqi spordihoone juures K. Aavikuga kohtuda – ta võis järsku tahta saada saeketti. K.K. elt pidi K.A. Kõrvekülas aga omal sõnul saama ehitusmaterjali, ent see plaan läks luhta. Autod vahetas K.A. enda väitel K.K. ega selleks, et ta saaks küla peal tüdrukutes käia. K.A. e ütluste kohaselt pole ta kunagi kohtunud K. Aavikuga Kõrveküla A ja O kaupluse juures ega K.K. ega Rajaääre söögikoha ees. 14. oktoobril 2020 tema juhitud Audist leitud sigaretikastid võttis K.A. oma sõnutsi auto peale pärast seda, kui ta Kõrvekülast ära sõitnud oli – K. Aavikul polnud nende sigarettidega mingit pistmist.
16.K.K. väitis 14. oktoobril 2020 Kõrvekülas juhtunu kohta järgmist. Ta ei mäleta, miks ta K.A. ega sõidukid vahetas. Kui ta Audi K.A. ele üle andis, seal sigarette ei olnud.
17.Audi tagaistmelt leiti sõiduki läbivaatusel 6 pappkasti, mis olid kaetud võrgu, tekkide ja saunalinaga. Ühe kasti nurga avamisel paistsid sellest sigaretipakid. Sõiduki pakiruumist leiti veel 6 pappkasti. Üks kastidest avati. Selles oli 10 000 sigaretti (50 plokki, 500 pakki) NZ Gold
4(24)
(Valgevene maksumärkidega). 15. oktoobri 2020 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi viidatud 12 pappkasti: nende etikettidel oli märge NZ Gold ning kokku oli kastides 120 000 sigaretti.
18.K.A. ei osanud loogiliselt selgitada, miks ta rääkis telefonis K. Aavikuga ehitusmaterjalidest ülal kirjeldatud moel. K.A. e sõnul eelistas ta K. Aavikult kipsi ostmist ehituspoest ostmisele, kuna K. Aavik oli temalt ostnud saematerjali. Standardne kipsplaat on K.A. e sõnul 2,40–2,60. Ühik 50 tähendab 50 lehte. Kõne kohta, kus K. Aavik räägib kipskarkassi meetritest (10–12 meetrit) ning K.A. hoopis kaheteistkümnest tahvlist, ei osanud K.A. selgituseks midagi tarka öelda. Aiaposte ostis K.A. saekaatri ümber aia ehitamiseks. Samas ei osanud ta öelda, kui palju aiaposte ta K. Aaviku käest sai. Küsimuse peale, mis on aiapostide hind, vastas K.A. , et täna maksab raud 2 eurot kilogramm. K.A. ei osanud öelda, mis hinnaga võib kõnes mainitud „1025“ puhul tegu olla. Ta ei osanud öelda isegi seda, kas „üks null kaks viis“ on 1,025 või 10,25 või 1025. K.A. ei osanud vastata ka sellele, kas aiapostid ja kips on sama hinnaga ning kui palju maksab kipskarkass.
19.Eelneva pinnalt leidis maakohus, et K. Aavik ja K.A. konspireerisid oma telefonikõnedes – seda küll üsna primitiivsel tasemel. Isegi ühe kõne lõikes ei suutnud mehed kõneleda läbivalt ühest asjast (12. oktoobri 2020 kell 12.01 kõnes saag vs kips; 14. oktoobri 2020 kell 09.26 kõnes kipskarkass vs tahvlid). Tegelikult käis jutt sigarettidest. Seda kinnitavad eelkõige Audist leitud salasigarettide kogus ja pakendamise viis. Nimelt leiti sellest autost 12 kasti salasigarette, s.o kogus mida K. Aavik ja K.A. oma telefonikõnes arutasid (12 meetrit või 12 tahvlit kipskarkassi). Ühe kasti hinnaks oli kõnedes kokkulepitud 1025 eurot. Sellises suurusjärgus hinda kinnitab ka tunnistaja J.T. i poolt avaldatu, kelle sõnul on sigaretikasti hind umbes 1000 eurot. Ühes kastis oli 50 plokki sigarette – ka kõnedest käis 50 kui standardne ühik läbi. Telefonitsi räägiti ka peenematest aiapostidest või õhemast kipsist. Audist leitigi peenemat sorti sigaretid.
20.Kaudselt kinnitavad K. Aaviku süüd ka need tema telefonikõned K.A. ega, mis tehti 24. juuli ja 14. oktoobri 2020 vahel. 28. juuli 2020 kõnes räägivad mehed kohati ebaloogilist juttu saekettidest, tarneprobleemidest jms. 31. juulil, 2. ja 11. augustil kõnelesid K. Aavik ja K.A. kellestki P. st, kellele K.A. olevat korduvalt mingeid vaase viinud. K.A. e sellekohased selgitused kohtuistungil polnud veenvad. P. olevat tema tüdruksõber, ent samas ei teadnud ta isegi P. perekonnanime. Kohtus rääkis K.A. ühele P. le kala ja lillepostamendi, mitte vaasi viimisest. Ka on ebaloogiline see, et K. Aaviku kokkusaamine K.A. ega seati sõltuvusse sellest, kas P. on tulnud või mitte. 11. augustil 2020 räägiti kalast ja laudade veost ning nendegi asjade osas ei suutnud K.A. kohtus loogilisi selgitusi anda. 28. septembril 2020 kõnelesid mehed puidu vms veost, ent K. Aavik ütles K.A. ale, et ta ei taha selle asjaga absoluutselt tegemist teha.
21.Nende kõnede ebaloogilisus ja krüptilisus annab aluse järeldada, et tegelikult rääkisid K. Aavik ja K.A. sigarettide käitlemisest ja raha üleandmisest. „Raha“ asemel kasutati ka terminit „joonised“. Loogilised pole K.A. e selgitused, et joonised seondusid tema sooviga saada mingid aknad.
22.Seega saab öelda, et 14. oktoobri 2020 hommikul leppisid K. Aavik ja K.A. telefoni teel kokku, et K.A. ostab K. Aavikult 12 kasti sigarette, millele tuleb päeva jooksul järgi üks töömees. Sama päeva lõuna paiku said K. Aavik ja K.A. A Le Coqi spordihoone juures kokku suure tõenäosusega selleks, et K.A. saaks sigarettide eest K. Aavikule raha üle anda. K.A. sai sigaretid enda valdusse ca kolm tundi hiljem, kui K.K. andis talle üle Audi.
23.Õige on kaitsja väide, et K. Aavik ei viibinud mitte ühelgi ajahetkel leitud sigarettidega samas asukohas. See ei tähenda siiski, et tõendatud pole K. Aaviku seost sigarettidega. Seda, et K.K. e autost leitud sigaretid pärinevad K. Aaviku käest, kinnitavad eelkõige K. Aaviku ja K.A. e 5(24)
vahelised telefonikõned. Ka kinnitab K. Aaviku seotust sigarettidega fakt, et K. Aavik viibis K.A. e ja K.K. ega samaaegselt Kõrvekülas. K.K. e käitumine Kõrvekülla saabudes (autoga tiirutamine) viitab sellele, et ta üritas veenduda, et teda ei jälitata. Varjatud jälgimise protokollist nähtuvalt on selge, et K.K. e auto ei olnud terve Kõrveküla kandis viibimise aja jälitustoimingu teostajate vaateväljas. On väga tõenäoline, et K. Aavik hoidis sigarette kusagil Kõrveküla poe läheduses ning K.K. tõstis need sealt autosse ja viis need seejärel K.A. ele.
24.Seega on tõendatud, et K. Aavik müüs K.A. ule 120 000 Eesti maksumärgiga märgistamata sigaretti. c) 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemine (19. jaanuar 2021)
25.19. jaanuaril 2021 leiti K. Aaviku Tartu kodu (XXX ) läbiotsimisel maja ette pargitud Volkswagen Golfist 500 sigaretti: 5 pakki märgistamata Winston Superslim sigarette olid kõrvalistuja ukse taskus ja 2 plokki Valgevene maksumärkidega sigarette Queen Menthol juhiistme taga põrandal kilekotis.
26.Kaitsja viitas sellele, et Volkswagenit kasutasid ka välisriikidest pärit hooajatöölised – just nemad unustasid K. Aaviku sõnul sigaretid sõidukisse. Seda väidet kohus ei uskunud, sest K. Aavik seda kuidagi ei tõendanud. K. Aavik on käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt käidelnud salasigarette muulgi ajal. K. Aavikul oli Volkswageni võti. Ka leiti K. Aaviku taskust suur hulk sularaha (mitu tuhat eurot), tema garaažiboksist maksumärkideta alkoholipudeleid ja tema teisest autost 6 SIM-kaardi ümbrist.
27.Seega on K. Aaviku poolne 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemine tõendatud. d) 70 000 sigareti Winston Blue käitlemine (24. juuli 2020)
28.Kõige enam vaidlusi tekitas süüdistuspunkt, mis puudutab 70 000 sigaretti Winston Blue.
29.24. juulil 2020 sai MTA vihje, et K. Aavik ladustab Otepää lähedal X kinnistul tubakatooteid. Kaitsja pidas äärmiselt oluliseks vihjeandja isiku kindlaks tegemist. Kohus selle inimese identiteedi välja ütlemist võimalikuks ei pidanud, sest MTA on oma veebilehel lubanud, et vajadusel tagatakse informaatoritele anonüümsus. Oluline pole mitte niivõrd väärteomenetluse alustamise ajend, vaid see, mida väärteomenetluse käigus tuvastatakse.
30.Juba vihje saamise päeval, st 24. juulil 2020 alustas MTA väärteomenetlust ja otsiti läbi nii K. Aaviku Tartu kodu (XXX ) kui ka X kinnistu. XXX midagi ei leitud. X kinnistult aga avastati kuuri kõrvalt koormakatte alt 7 märgisteta pappkasti kokku 70 000 Winston Blue sigaretiga, millel polnud ühegi riigi maksumärgiseid.
31.Kaitsja viitas järgmistele asjaoludele: vaatlusprotokollide ega läbiotsimisprotokolli fototabelitest ei nähtu, mitu kasti maksumärgistamata sigaretipakke kinnistult leiti ja ära võeti; kajastati vaid ühe kasti sisu; seega pole teada, kui suur oli salasigarettide kogus. Kohus leidis, et menetluse käiku oleks tõesti saanud paremini dokumenteerida, ent pole põhjust järeldada, et ühe avatud kastiga sarnased kuus avamata jäänud kasti sisaldasid midagi muud kui avatud kast, st salasigarette.
6(24)
32.Kaitsja meelest ei tohiks tugineda väärteomenetluses tehtud läbiotsimisel viibinud MTA ametniku M.P. e ütlustele, sest väärteomenetluse seadustiku § 2 ja KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või asjas tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses asi on. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud, märkides järgmist. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 66 lg 2 võimaldab tunnistajaks olla sellistel ametnikel, kes asja ise ei menetle. M.P. ei olnud sellel päeval menetleja: kohtuväline menetleja oli K.S. , kes koostas ka läbiotsimisprotokolli ja kirjutas sellele alla. M.P. lihtsalt osales läbiotsimisel. Kohtupraktikas on selliste inimeste ülekuulamist selgelt aktsepteeritud. M.P. andis ütlusi läbiotsimise käigu kohta, mitte süüteo toimepanemise tõendamiseks.
33.Kaitsja väitel puudus K. Aavikul X kinnistult leitud sigarettidega seos: sigaretid sokutas kinnistule keegi teine; K. Aavik ei ole kinnistu omanik – kinnistu kuulub K. Aaviku õele R.V. ile ja HTB Investeeringute OÜ-le; puukuuri kõrvalt, kust sigaretid leiti, möödub avalik maratonirada, mida sportimiseks aktiivselt kasutatakse; kinnistul toimuvad ehitustööd ja seal viibivad aeg-ajalt ehitajad.
34.Tõepoolest ei ole K. Aavik X kinnistu omanik. Samas kinnitavad tõendid, et kinnistut kasutab just tema: tema oli läbiotsimiste juures, avas tal kaasas olnud võtmetega uksi, lülitas välja valvestuse jne. J.T. i ja K.A. e väitel elab K. Aavik nii Tartus kui Otepääl. Oma viimases sõnas kinnitas ka K. Aavik ise, et tegu on tema suvila ja kinnistuga.
35.X kinnistul oli valvekaamera. Menetlejad võtsid selle kaasa ja uurisid seda. Kui see K. Aavikule tagastati, ilmnes, et sellel enam videoid pole. Kaitsja meelest kinnitab see asjaolu, et K. Aavikul polnud salasigarettidega pistmist. K. Aavik pöördus siiski videokaameraga andmete taastamisega tegeleva DataTron OÜ poole. Selle äriühingu esindaja M.O. e väitel oli kaamera andmekandja viimati vormindatud 28. juulil 2020. Siiski suutis M.O. kaameral enne selle vormindamist olnud failid taastada. Seda seetõttu, et faile polnud andmekandjalt lõplikult kustutatud. Andmekandjale oli vaid n-ö teada antud, et ta võib vanade failide asemele salvestada uued. Et aga uusi faile salvestatud ei olnud, olidki vanad failid spetsiaaltarkvara abil taastatavad.
36.Taastatud kaamerasalvestiselt nähtuvalt sõitis 24. juulil 2020 kell 13.23 – st u viis tundi enne kinnistu läbiotsimist – X kinnistule üks hall Audi, mis lahkus kinnistult kuus minutit hiljem, kell
13.29.Kaitseversiooni kohaselt tõi see auto kinnistule salasigaretid, et K. Aavik süüdi lavastada.
37.K. Aaviku taotlusel tehti viidatud videole tehniline ekspertiis, et saada rohkem infot videol jäädvustatud Audi kohta. Leiti, et tõenäoliselt on tegemist 2004–2008 aasta Audi A6 (C6) diiselmootoriga versiooniga. Sõiduki numbrimärki ei õnnestunud kindlaks teha.
38.Kaitse oli jätnud pikka aega mulje, justkui oleks osutatud Audi olnud K. Aavikule täiesti võõras ning on tarvis teha pingutusi saamaks teada selle auto juhi isikut. 6. veebruari 2023 kohtuistungil (st enne ekspertiisiakti saabumist) aga selgitas K. Aavik, et ta oli Audi tausta ise uurinud. Nimelt oli ta pöördunud erinevate spetsialistide poole, saanud teada mõned registreerimisnumbri tähised ja suhelnud oma tuttavatega – ilmnes, et selle Audiga sõidab Valgas elav J.T. .
39.J.T. kuulati üle ja ta väitis kokkuvõtlikult järgmist. Ta tunneb K. Aavikut juba ca 5 aastat. Ta on aastate jooksul ostnud K. Aavikult erinevaid asju: segupumba, niiduki, puure, ehitusliku tolmuimeja ja paar telefoni. K. Aaviku X kinnistul on ta käinud u 20–30 korda. Ta kuulis K. Aavikult, et keegi pani tolle kinnistule salasigarette. See on uskumatu lugu, aga tema mingeid sigarette X kinnistule ei pannud. Ta pole üldse kunagi K. Aavikuga midagi sigarettidest rääkinud. 7(24)
Ta ei oska öelda, miks ta 24. juulil 2020 X kinnistul käis. Sigarette ta toona seal ei näinud. Ta on salasigarette käidelnud ja ta teab, kuidas sigaretikastid välja näevad. Tema suhtes toimetatakse praegugi salasigarettide käitlemise kahtluse alusel kriminaalmenetlust. Tal on K. Aaviku mobiiltelefoni number ning nad on omavahel lävinud ka erinevate suhtlusrakenduste abil (Signal, Telegram ja Whatsapp).
40.Eelnevast nähtuvalt on K. Aavik ja J.T. pikaaegsed tuttavad, kui mitte sõbrad. Sellest tulenevalt on K. Aaviku väidetavad püüdlused tõde välja selgitada kaheldava väärtusega.
41.MTA vanemuurija Indrek Soo ütlused selgitavad, miks kustusid menetleja käes ära X kinnistu valvekaamerale salvestatud videod. I.S. ütles, et ta hakkas valvekaameral olnud infot uurima, ent kuivõrd ta polnud seda tüüpi kaameratega kokku puutunud, talitas ta tavalisi Windowsi programme kasutades valesti: alles hiljem sai ta teada, et ta oleks pidanud kasutama eritarkvara. I.S. sõnu kinnitas ka Siseministeeriumi IT arenduskeskuse tarkvarahaldur S.M. .
42.Kaitseväiteid, nagu oleks võinud sigaretid kuuri juurde tuua mõni maratonijooksja või ehitusmees, ei toeta ükski kriminaalasjas kogutud tõend.
43.Kaitsja esitas DNA- ja sõrmejäljeekspertiiside aktid, mille kohaselt ei olnud X kinnistult leitud kastidel K. Aaviku DNA-d ega sõrmejälgi. See siiski ei välista K. Aaviku süüd, sest ka süüdistusversiooni kohaselt ei olnud K. Aavikul sigaretikastidega füüsilist kokkupuudet. Tõenäoline on see, et varemgi salasigarette käidelnud J.T. tõi sigaretikastid K. Aaviku teadmisel X kinnistule. Võimalik, et K. Aaviku kodus mitte olemise tõttu ladustas J.T. sigaretikastid kuuri kõrvale ja varjas need koormakattega.
44.Tõepoolest ei ole seda, kuidas sigaretid X kinnistule said, tõsikindlalt tuvastatud. Siiski on süüdistus selleski osas tõendatud. Nimelt nähtub ülal tuvastatust selgelt, et K. Aavik müüb salasigarette. Üldiselt ei hoiustata illegaalset kaupa asjassepuutumatute inimeste kodudes kergesti kättesaadavas kohas. Arvestades neid kahte fakti ning K. Aaviku menetluslikku käitumist, mis selgelt oli suunatud segaduse, mitte selguse tekitamisele, ei jäänud kohtul kahtlusi. Sigaretikastid toimetati X kinnistule K. Aaviku teadmisel. e) Õiguslik hinnang ja karistus
45.Korrektselt maksumärgistamata sigarettide käitlemine on KarS § 376 lg 1 järgse kuriteona karistatav siis, kui sigarette oli suures koguses. Suurest kogusest tuleb tubakaseaduse (TubS) § 6 lg 21 kohaselt rääkida siis, kui sigarettide kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab seadusliku aktsiisisumma sajakordselt või enam. Üksikuna võttes saab suurest kogusest rääkida vaid 120 000 sigareti NZ Gold käitlemise juures (2020. aasta oktoobris juhtunu). Ei 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemine (2021. aasta jaanuaris toimunu) ega 70 000 sigareti Winston Blue käitlemine (2020. aasta juulis aset leidnu) eraldivõetuna suurest kogusest rääkimist ei võimaldaks. Prokuratuuri meelest tuleb aga kõik kolm käitlemist lugeda üheks jätkuvaks kuriteoks – K. Aavik käitles ühe teoga 190 500 sigaretti. Kaitsja vaidles sellisele arusaamale vastu: erinevaid käitlemisi eraldab üksteisest pikk ajavahemik; esimene ja kolmas käitlemine kujutab endast hoidmist, teine aga edasitoimetamist ja kauplemist; erinevad on ka sigarettide kogused.
46.Kohtu meelest oli K. Aaviku käitumine kõikidel üksikjuhtudel suunatud maksumärkideta tubakatoodete ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele. Selline tegevus hõlmab ka tubakatoodete hoidmist. K. Aaviku tegevust saab võrrelda narkodiilerlusega. Kõik kolm käitlemist 8(24)
olid ajaliselt üsna lähedased, mahtudes vähem kui poole aasta sisse (24. juuli 2020, 14. oktoober 2020 ja 19. jaanuar 2021). K. Aavik omandas tubakatooteid pidevalt ja tema eesmärgiks oli sigarettide järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele. Seega olid erinevad käitlemised kaetud ühtse tahtlusega. K. Aaviku järjepidevale tegutsemisele viitab muu hulgas see, et ta jätkas suisa kaks korda salasigarettide käitlemist ka pärast ametivõimudele vahele jäämist. K. Aavikul olid välja kujunenud kindlad kliendid. K. Aavik tegutses konspireeritult. Niisiis pani K. Aavik toime ühe jätkuva teo.
47.K. Aavik täitis seega KarS § 376 lg 1 objektiivse koosseisu. Oma teo pani ta toime kavatsetult: tema eesmärk oli kõigil kolmel juhul tubakatoodete käitlemine. Tegu oli õigusvastane ja süüline.
48.K. Aavikut ei saa karistada rahalise karistusega, sest ta käitles salasigarette mitu korda ja tegi seda ka pärast seda, kui tema suhtes oli tehtud avalikke menetlustoiminguid. Käideldud sigarettide kogus polnud siiski väga suur ja K. Aavik varem kuritegusid toime pannud ei ole. Seega tuleb teda karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Seda on vaja kolme eelvangistuses viibitud päeva võrra vähendada. Kuivõrd K. Aavik pole varem kuritegusid sooritanud, tuleb see vangistus KarS § 73 alusel 2 aastast katseaega kohaldades täitmisele pööramata jätta. f) Avalik-õiguslik nõudeavaldus, menetluskulud ja arestitud vara
49.MTA esitas avalik-õigusliku nõude. Esialgne nõue oli esitatud K. Aaviku, K.A. e ja K.K. e vastu. 14. detsembril 2021 esitas MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuse, milles korrigeeriti nende isikute ringi, kelle vastu nõue esitatakse. Selles täpsustuses eemaldati puudutatud isikute ringist K.K. ja K.A. , kuivõrd K.K. e suhtes oli kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud ning K.A. oli kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Samuti korrigeeriti avalik-õigusliku nõude suurust. Nõude esitaja palub: - määrata kindlaks ja mõista K. Aavikult välja tubakaaktsiisina 17 160 eurot ning sellelt summalt arvestatud intressid 1518,35 eurot; - määrata kindlaks ja mõista K. Aavikult välja tubakaaktsiisina 10 010 eurot ning sellelt summalt 14. detsembri 2021 seisuga välja arvestatud intressid 1264,26 eurot; - määrata kindlaks ja mõista K. Aavikult välja tubakaaktsiisina 75,28 eurot ning sellelt summalt
14.detsembri 2021 seisuga välja arvestatud intressid summas 7,32 eurot; - mõista kahelt viimati nimetatud tasumata maksusummalt välja intress: 0,03% päevas kuni
31.detsembrini 2021 ja edaspidi, st kuni maksunõude kohase täitmiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
50.Kohus leidis, et nõue on põhjendatud ja rahuldas selle. Aktsiisinõuded on arvutatud õigesti: 120 000 sigareti NZ Gold käitlemisega (14. oktoober 2020) kaasneb 17 160 eurone aktsiis, 70 000 sigareti Winston Blue käitlemine (24. juuli 2020) tingib 10 010 eurose aktsiisi ja 100 sigareti Winston Superslim ning 400 sigareti Queen Menthol käitlemine (19. jaanuar 2021) toob endaga kaasa 75,28 euro suuruse aktsiisi. MTA nõuab õigesti välja ka intresse.
51.Kuivõrd K.A. on MTA nõude täitnud ja 17 160 eurot ära maksnud, puudub kaitsja hinnangul MTA-l selline nõue K. Aaviku vastu ja see on vaja jätta igal juhul rahuldamata. Kannatanu seevastu on seisukohal, et kui K. Aavik mõistetakse süüdi, tuleb tema suhtes kindlaks määrata ja välja mõista aktsiis kogu ulatuses (sh osas, mille solidaarvõlgnik on ära maksnud); MTA võtab eelnevat tasumist kindlasti arvesse ja sama summat kelleltki mitu korda sisse ei nõua. Kohus leidis järgmist. Otsuse resolutsioonist peaks olema nähtav, et süüdistataval on tekkinud solidaarkohustus. Õigusselguse tagab kõige paremini, kui otsuses märgitakse kohustuse kogusumma ja selle tasumise üle peetakse arvestust erinevate otsuste alusel tekkinud kohustuste 9(24)
täitmise käigus. Nii kohus tegigi: sätestas otsuse resolutsioonis, et 17 160 eurone aktsiisinõue on solidaarne K.A. e ja K.K. ega.
52.Kokkuvõtvalt rahuldas kohus kannatanu nõudeavalduse täielikult.
53.Kohus määras, et K. Aavik peab riigile hüvitama kokku 5153,50 eurose menetluskulu: 3982 eurot ekspertiisitasuna, 84 eurot sõidukite teisaldamise kuluna ja 1087,50 eurose sundraha. Kuivõrd süüdistatavat esindas lepinguline kaitsja, jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda. Samuti tuleb jätta K. Aaviku kanda kaitsja poolt esitatud tõendite hankimisega seotud kulud.
54.Asjas on arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks K. Aaviku ja tema abikaasa Karmen Aaviku ühisvara hulka kuuluvad sõiduautod Volkswagen Golf ja Volkswagen Passat ning K. Aaviku kinnipidamisel 19. jaanuaril 2021 leitud sularaha 3270 eurot. Arestitud sularaha on MTA deposiitkontol ja sõidukid asuvad 17. veebruari 2021 üleandmisevastuvõtmise akti alusel OÜ Astro Service vastutaval hoiule hoiuplatsil Hüüru külas Saue vallas Harjumaal. 2003. aasta Volkswagen Golfi keskmine turuhind on 1474,50 eurot ja 1996. aasta Volkswagen Passati keskmine turuhind on 1249,50 eurot. Seega ei ületa sõidukite võõrandamisel saadud võimalik tulu ning K. Aavikult arestitud sularaha temalt avalik-õigusliku nõude rahuldamiseks välja mõistetavat summat. K. Aavik teenis peamiselt elatist sigarettide ebaseadusliku käitlemisega. Töötamise registris tema kohta kanded puuduvad ja maksukohuslaste registri päringu vastusest nähtuvalt pole MTA-l andmeid K. Aaviku tulude ning temale väljamaksete tegemise kohta aastatel 2017–2021. Tagamise meetmeid rakendamata on süüdistatava varalise seisundi tõttu nõude rahuldamine raskendatud või vähetõenäoline. Seetõttu tuleb K. Aavikult arestitud sõiduautod ja sularaha jätta avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks aresti alla. (III) Apellatsioon a) Taotlused
55.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Aaviku kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes taotleb: - K. Aaviku õigeksmõistmist või K. Aavikule mõistetud karistuse vähendamist; - avalik-õigusliku nõude rahuldamata jätmist või selle rahuldamata jätmist 17 160 euro osas; - menetluskulude riigi kanda jätmist. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha uut otsust ise, peaks ta asja saatma maakohtule uueks arutamiseks. Oma taotlusi põhjendab advokaat kokkuvõtlikult nõnda. b) 120 000 sigareti NZ Gold käitlemine (14. oktoober 2020)
56.Maakohus leidis, et K. Aavik ja K.A. oma telefonikõnedes konspireerisid. See seisukoht pole õige. K. Aavik ja K.A. rääkisid telefoniga märksa tihedamalt kui vaid neil kordadel, mida kohus oma otsuses analüüsis. Konspiratiivse mustri tuvastamiseks peaks uurima kõiki või vähemalt enamikku meeste vahel peetud telefonikõnesid. Seda pole tehtud. Kui nõnda oleks talitatud, oleks saadud aru, et mingit konspireerimist ei toimu.
57.K. Aavik ja K.A. ajasid ehitusega seonduvat äri. Arusaamatu on kohtu viitamine K.A. e ütluste ebakonkreetsusele. K.A. kuulati üle ca 2,5 aastat pärast telefonikõnesid. Sedavõrd palju aega hiljem inimene kõiki detaile enam ei mäleta – eriti kui äri oli vilgas ja suure mahuga.
10(24)
58.Kaitsja taotles maakohutus, et uuritaks 14. oktoobril 2020 aset leidnud varjatud jälgimise kohta koostatud teabesalvestist ja kuulataks üle seda menetlustoimingut teinud ametnikud. Prokurör selgitas, et teabesalvestist pole ja ka maakohus leidis, et seadus sellise salvestise tegemist ei nõua ning piisab protokollist. Ka jäeti üle kuulamata jälitusametnikud. Nii talitamine oli väär. Jälitustoimingu protokollist pole jälgitav ega kontrollitav andmete kogumise käik ning selles sisalduva teabe tõele vastavus ja korrektsus. Protokolliga tutvumisel ei ole võimalik kontrollida, kas ja mida ametnikud jälitustoimingu raames päriselt tuvastasid, ega seda kas nad nägid mingit sündmust päriselt või on tegemist ainult kellegi oletuse või järeldusega.
59.Jälitusprotokolli kohaselt olid K. Aavik ja K.A. 14. oktoobril 2020 samaaegselt Kõrveküla A ja O kaupluse juures. Sellist väidet protokollis tõendatud pole. K. Aavik teab, et tema K.A. aga Kõrveküla A ja O kaupluse juures ei olnud. Samas ei ole K. Aavikul võimalik prokuratuuri ja jälitusasutuse väiteid kuidagi ümber lükata, sh ei võimaldata tal isegi küsitleda jälitusasutuse ametnikku, kes on teda väidetavalt näinud. Selliselt jääb süüdistatav täielikult riigi meelevalda. Nõnda võib jälitusasutus sisuliselt luua varjatud jälgimise käigus mingi asjaolu tõendamiseks ise sobiva tõendi, s.o jälitustoimingu protokolli, ega pea koguma mitte ühtegi täiendavat tõendit, mis protokollis kajastatut toetaks. Riigikohus on leidnud, et jälitusprotokollis kajastatud teave peab olema kontrollitav. Maakohtu otsuse kohaselt aga tuleks jälitusasutust lihtsalt usaldada – ehkki on võimalikud nii pahatahtlikud motiivid kui ka lihtsalt inimlikud eksimused. Selline olukord ei vasta ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtetele. Peaks olema tavapärane, et varjatud jälgimine videosalvestatakse või pildistatakse. Jälitusprotokolli ebausaldusväärsuse tõendamiskoormis ei peaks lasuma kaitsjal. Kohus keeldus prokuratuuriga nõustudes jälitusametnike ülekuulamisest seetõttu, et jälitustoimingu detailsem teave, mis avalikustaks salajastes toimingutes osalenud isikud, töövõtted ja tehnika, on käsitletavad jälituse meetodite, taktika ja vahenditena, mis peab jääma salastatuks. Samas on kohtupraktikas menetleja tunnistajana ülekuulamist aktsepteeritud.
60.Tähelepanu väärib ka see, et protokoll koostati ca 3 kuud pärast sündmust, 18. jaanuaril 2021. Protokolli koostas ametnik, kes ise jälitustegevuses ei osalenud. Seega peab jälitustoiming ikkagi olema kuidagi salvestatud. Kui see nii ei oleks, jääks täiesti arusaamatuks, mille alusel protokoll üldse koostati. Kui salvestis ikkagi on olemas, oleks võinud ka maakohus seda vaadata ja protokolli õigsust kontrollida.
61.Kohus leidis lakooniliselt, et kuivõrd jälitustoimingu protokoll on iseseisvaks tõendiks, on see ka usaldusväärne ja tõele vastav. Asjaolu, et teatud dokument saab olla iseseisvaks tõendiks, ei tähenda automaatselt, et see on ka usaldusväärne tõend.
62.Eeltoodust tulenevalt ei saa jälitustoimingu protokollile tugineda.
63.Kohus leidis, et K. Aavik viibis K.A. e ja K.K. ega samaaegselt Kõrvekülas. Kaitsja hinnangul tugineb kohtu selline järeldus 18. jaanuari 2021 jälitustoimingu protokollis kajastatud sideettevõtjalt saadud positsioneerimisandmetele. Samas ütles kohus ise oma otsuse p-s 6, et ta sideettevõtjalt saadud andmetele ei tugine. Niisiis ei oleks kohus tohtinud viidatud positsioneerimisandmetele tugineda.
64.Ülal märgitu tähendab seda, et K. Aaviku, K.A. e ja K.K. e samaaegne viibimine Kõrvekülas
14.oktoobril 2020 on tõendamata.
65.Kohus viitas mitmel puhul sellele, et midagi on aset leidnud „tõenäoliselt“. Nõnda talitamine on vastuolus KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttega.
11(24)
66.Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, viitab K. Aaviku süütusele tõik, et sigaretikastidelt ei leitud tema sõrmejälgi. Kui paika oleks pidanud süüdistusversioon – K. Aavik pani sigaretikastid Kõrveküla poe juurde ja K.K. tõstis need autosse –, oleks sigaretikastidel pidanud olema K.K. e sõrmejäljed – neid aga kastidel ei olnud. c) 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemine (19. jaanuar 2021)
67.Seda, et K. Aavik pani toime midagi ebaseaduslikku, ei saa tuletada tõsiasjast, et läbiotsimisel leiti tema taskust sularaha, tema garaažiboksist maksumärkideta alkoholi ja tema teisest sõidukist 6 SIM-kaardi ümbrist.
68.Kohus leidis, et K. Aavik pole kuidagi tõendanud oma väidet, et salasigaretid võisid kuuluda välismaalastest hooajatöölistele. Kaitsja taotles aga juba kaitseaktis, et sigaretipakkidelt ja plokkidelt peaks otsima K. Aaviku DNA-d ja sõrmejälgi. Kohus aga jättis selle taotluse rahuldamata. Niisiis püüdis kaitsja oma aktiivseid kaitseväiteid tõendada. Hooajatöölised on Eestist ammu lahkunud. K. Aaviku süüd ei saa tõendada vaid see asjaolu, et sigaretid leiti tema autost. Autot polnud pikalt kasutatud: läbiotsimisel tehtud fotodelt nähtub, et K. Aaviku mõlema auto tuuleklaasil oli lumi, ent autode all lund ei olnud. d) 70 000 sigareti Winston Blue käitlemine (24. juuli 2020)
69.Kaitsja leidis juba maakohtus, et täielikult tõendamata on väidetavate salasigarettide kogus: vaatlusprotokollide ega läbiotsimisprotokolli fototabelitest ei nähtu, mitu kasti väidetavalt maksumärgistamata sigaretipakke X kinnistult leiti; kajastatud on vaid ühe kasti sisu. Maakohus leidis, et menetluse käiku oleks saanud küll paremini dokumenteerida, ent seitsme kasti salasigarettide leidmises kahtlus pole; ka ei olnud tarvilik kõikide kastide avamine. Sellise seisukohaga apellant ei nõustu: seitset kasti pole fotografeeritud ja isegi kui sellise hulga kastide leidmist jaatada, avati vaid üks kast.
70.X kinnistult kaasa võetud ja vaatlusprotokollis kajastatud sigaretipakid olid duty free, s.o maksuvabad sigaretid, millest tulenevalt ei peagi neil olema Eesti maksumärke.
71.Maakohus tegi selle süüdistuspunkti osas veel eriti kaugeleulatuvad järeldused: K. Aaviku süüd tõendavat see, et ta pani toime kaks varem käsitletud käitlemist ja üldiselt ei hoiustatavat illegaalset kaupa asjassepuutumatute inimeste kodudes kergesti kättesaadavas kohas. Siingi viitas kohus sellele, et välja joonistus „tõenäoline stsenaarium“. Pelk tõenäosus kedagi KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt süüdi tunnistada ei võimalda.
72.K. Aaviku kasuks räägib ka see, et pole tuvastatud, kuidas sigaretid K. Aaviku kasutuses olnud kinnistule said ning sigaretikastidel puudub K. Aaviku DNA.
73.Maakohus leidis, et sigaretikastid toimetati X hinnangut pole aga kohus kuidagi põhjendanud.
kinnistule K. Aaviku teadmisel. Sellist
74.Uurimisasutus kustutas valvekaamera tühjaks (vormindas ümber) nii, et tavakasutaja sellelt andmeid enam ei tuvasta. Uurija I.S. tegeles tõendiga äärmiselt hooletult ja lausa pahatahtlikult. I.S. selgitused viitavad sellele, et ta tegi infotehnoloogilises mõttes väga halbasid otsuseid – seda hoolimata sellest, et arvutiprogrammid viitasid tema valesti toimimisele. K. Aavik esitas I.S. tegevuse osas kuriteoavalduse. 12(24)
75.K. Aavik ei saanud videolt aru, et Audiga sõitis J.T. . Kui J.T. varem K. Aaviku juures tööriistu võtmas käis, kasutas J.T. teisi autosid. X kinnistult leitud sigaretikastidelt ei kontrollitud J.T. i DNA-d. Uurimisasutusele oli tõenäoliselt J.T. i seotus menetletava sündmusega teada. e) Jätkuvus
76.Erinevad käitlemised ei moodusta üht jätkuvat tegu. Jätkuvus eeldab seda, et iga üksikakt oleks ka eraldi võetuna koosseisupärane. Praegu see nii ei ole, sest eraldivõetuna ei käidelnud Aavik ei
24.juulil 2020 ega 19. jaanuaril 2021 suurt kogust sigarette.
77.Ka ei saa kõneleda K. Aaviku ühtsest tahtlusest: üht käitlemist toime pannes polnud tal järgmise käitlemise tahtlust. f) Avalik-õiguslik nõudeavaldus, arestitud vara hooldamine ja menetluskulud
78.Hoolimata sellest, et K.A. on 120 000 sigareti NZ Gold käitlemisega seotud 17 160 eurose aktsiisinõude ära maksnud, leidis kohus ikkagi, et K. Aavikul on tekkinud vastav solidaarsuskohustus ja õigusselgusele viidates on kohus selle välja toonud ka oma otsuse resolutsioonis. Resolutsioonis pole aga öeldud seda, et 17 160 eurot on juba tasutud ja seda K. Aavikult sisse nõuda ei saa. Sellest tulenevalt saab selle nõude esitada ka kohtutäiturile sundtäitmiseks. Seda ei väära kohtuotsuse põhiosas märgitu, et MTA kinnitusel ta seda raha K. Aavikult sisse nõudma ei hakka. Sissenõudmise võib tingida kasvõi inimlik eksitus. Seega oleks kohus pidanud otsuse resolutsioonis kajastama vähemalt seda, et solidaarvõlgnik K.A. on kõnealuse nõude täitnud. Tegelikult aga pole võimalik seda nõuet üldse K. Aaviku vastu rahuldada – seda just äsja toodud põhjusel: K.A. on raha ära maksnud. Seesugune seisukoht baseerub õiguskirjandusel.
79.Kaitsja ja süüdistatav taotlesid menetluse kestel korduvalt, et K. Aaviku arestitud autodele – Volkswagen Golf ja Volkswagen Passat – on nende väärtuse säilitamiseks vaja teha hooldust. Maakohus sedastas oma 20. juuni 2022 määruses, et see taotlus on vaja lahendada pärast täiendavate andmete saamist. Taotlus aga jäigi lahendamata. Menetlusõigust rikub juba see, et kohus taotlust ei lahendanud. Riigikohtu praktikast nähtuvalt on arestimise korral vaja säilitada vara väärtus. Autod arestiti juba 12. veebruaril 2021. Autod hakkavad ka lihtsalt seismisega ja eriti õues seismisega amortiseeruma. Et tegu on vanade autodega, on amortiseerumine eriti suur probleem. Arestimise ajal oli sõidukitel kehtiv tehnoülevaatus, ent enam seda pole. Autod ei pruugi ilma remonttöödeta tehnoülevaatust läbida. Sellise ülevaatuse puudumine vähendab omakorda sõidukite väärtust. Eelnevast tulenevalt on vaja autosid hooldada.
80.Maakohus mõistis K. Aavikult KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena välja riigi menetluskulud: ekspertiisikulu 3982 eurot, autode teisaldamise kulu 84 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Samas ei märkinud kohus oma otsuse resolutiivosas otsustust süüdistatava menetluskulude osas. See kujutab endast menetlusõiguse rikkumist. Et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt riik, peab ringkonnakohus mõistma apellandi kasuks välja tema maakohtus kantud menetluskulu 23 401,14 eurot. (IV) Ringkonnakohtu istung a) Prokuratuur
13(24)
81.Prokuratuur palus jätta apellatsiooni rahuldamata. Kokkuvõtlikult esitas süüdistaja sellised seisukohad.
82.Kaitsja väitel ei teinud kohus otsustust süüdistatava menetluskulude osas. Kuivõrd maakohus tegi süüdimõistva otsuse, tuleb menetluskulud kanda süüdistataval.
83.Maakohus tegeles kaitsja autode hoolduse taotlusega: esimese astme kohus nõudis kaitsjalt täiendavaid andmeid, ent kaitsja neid ei esitanud.
84.Ei jää ühtegi tõsist kahtlust selles, et K. Aavik talle ette heidetava kuriteo toime pani.
85.Konkreetselt 14. oktoobri 2020 käitlemise osas märkis prokuratuur järgnevat. Kaitsja teeb etteheite, et menetluses pole kajastatud kõiki telefonikõnesid ega nende sisu. K. Aavik oleks saanud politseis kuulata kõiki salvestatud telefonikõnesid ja taotleda mõne kõne tõendite hulka lisamist. Seda ta aga ei teinud. Maakohus leidis õigesti, et telefonivestlused olid konspiratiivsed. Varjatud jälgimise protokollis ei räägita mitte K. Aavikust, vaid K. Aaviku autost. Protokollist nähtuvalt kasutati erinevaid võtteid: nii elektroonilist jälgimist kui ka vahetut vaatlust. K.A. ütles telefonis, et ta on seal, kus nad üleeile kohtusid – kohtus ütles K.A. , et selleks kohaks oli Kõrveküla. Vahetult K.A. ja K. Aavik 14. oktoobril 2020 Kõrvekülas tõesti kokku ei saanud. Kõige tugevamad tõendid on ikkagi telefonikõned: räägiti ebaloogilisel viisil ehitusterminitest. Et K. Aavik müüs K.A. ele sigarette, nähtub mitmetest märksõnadest: 50 tükki, 12 tükki, peenikesed jne. K. Aavik oleks võinud oma mobiilsideoperaatorilt nõuda välja andmed oma telefoni asukoha kohta ja nõnda tõendada, et ta 14. oktoobril 2020 Kõrvekülas ei olnud – seda aga K. Aavik ei teinud. K. Aaviku sõrmejälgi sigaretikastidelt tõesti ei leitud. Kaste võis aga tõsta K.K. või võis K. Aavik kasutada kindaid.
86.19. jaanuari 2021 käitlemise osas viidatakse hooajatöölistele. Seda väidet pole aga kuidagi tõendatud. K. Aavik pole selgitanud isegi seda, miks üldse mingid hooajatöölised tema autot kasutasid – oma väitel K. Aavik isegi ei tööta. Sigaretid leiti K. Aaviku valdusest ja valdus viitab reeglina omandile. K. Aavik ütles ühes 2022. aastal ajakirjandusele antud intervjuus, et ta käis ise sigarette Venemaalt toomas.
87.24. juuliga 2020 seoses ei ole õige väide, justkui ei oleks X kinnistult leitud sigarette vaadeldud. 2020. aasta augustis vaadeldi tõesti vaid ühte kasti, aga 25. jaanuari 2021 vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kõiki kaste. Toimus väike palagan: hakati n-ö otsima videole jäänud Audit juhtinud isikut; ilmnes, et see oli J.T. ; esialgu väitis K. Aavik end J.T. it mitte tundvat, ent hiljem selgus, et tegemist on sõpradega. On väga tõenäoline, et just J.T. viis sigaretid X kinnistule. Miks pidi J.T. viima 7000 euro väärtuses sigarette oma sõbra kuuri alla viimase süüdi tunnistamiseks? K. Aaviku DNA-d ei saanudki sigaretikastidel olla. Sigarettide suurt kogust silmas pidades ei olnud need tõenäoliselt mõeldud isiklikuks tarbimiseks. K. Aavik tuli X le kinnistule metsa seest, määrdununa. K. Aavik esitas kohtule vaid ühe osa turvakaamera salvestusest, mitte kogu salvestust.
88.Tegemist oli ühe jätkuva teoga. Eeskätt viitab sellele telefonikõnedes kasutatud konspiratiivne suhtlusstiil. K. Aavik soovis pidevalt K.A. ele sigarette müüa – isegi kui tal neid alati ei olnud. Tõsi, 19. jaanuaril 2021 leitud sigarettide kohta on infot väga vähe, ent eelnevat arvestades oli K. Aavikul ka sellega seoses ühtne tahtlus oma muude sigaretikäitlemistega.
14(24)
89.Maakohus rahuldas õigesti kõik riigi kahjunõuded. Maksunõue tekib üldiselt maksuotsuse koostamisel. Praegu maksuotsust ei tehtud – maksunõude saab aga esitada maakohtu otsuse alusel. Ilma vastava otsuseta ei saaks K.A. K. Aavikult midagi regressi korras välja nõuda. b) K. Aavik
90.K. Aavik märkis kokkuvõtlikult järgmist. J.T. pole ta hea sõber. J.T. võis leida X kinnistu näol sigarettide hoidmiseks hea koha. K. Aavik ei teadnud, et J.T. sõidab Audiga. Sigaretikastidelt J.T. i DNA-d ei otsitud. K. Aavik ei kohtunud Kõrvekülas K.A. ega. Praeguses menetluses esitatud telefonikõnede vahel toimusid muud telefonikõned, kus räägiti muu hulgas kipskarkassist. Ta parandab saage. Prokuratuur on terve menetluse käigus olnud tema vastu ja täitnud teda süüdistades kellegi tellimust. Tema tervis on halvenenud. c) Apellant
91.K. Aaviku kaitsja jäi oma apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Lisas sellele tõi advokaat välja, et politsei ei anna süüdistatavatele kõiki telefonikõnesid ning kõnesid säilitatakse vaid 1 aasta jooksul. (V) Ringkonnakohtu seisukoht a) Sissejuhatus
92.Ringkonnakohus peatub kõigepealt 120 000 sigareti NZ Gold käitlemise süüdistusel (14. oktoober 2020) (b), vaeb siis süüdistust puutuvalt 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemisse (19. jaanuar 2021) (c), võtab pärast seda seisukoha 70 000 sigareti Winston Blue käitlemise süüdistuse osas (24. juuli 2020) (d), analüüsib sellele järgnevalt kuriteo jätkuvuse temaatikat (e) ja keskendub viimaks avalik-õigusliku nõudeavalduse, arestitud vara hooldamise ning menetluskulude küsimustele ja võtab oma otsuse kokku (f). b) 120 000 sigareti NZ Gold käitlemine (14. oktoober 2020)
93.Kaitsja meelest ei saa tugineda jälitusprotokollile, sest varjatud jälgimist pole salvestatud, jälitusametnikke pole üle kuulatud ja jälitusprotokoll koostati umbes kolm kuud pärast sündmust ennast. Ringkonnakohtu hinnangul on jälitusprotokoll siiski kõlblik tõend.
94.Maakohus märkis õigesti, et varjatud jälgimise (video)salvestamine ei ole kohustuslik. Menetlusõiguse rikkumist ei saa tuletada ka sellest, et jälitusprotokoll 14. oktoobril 2020 toimunu kohta (kd 1, tl 158–162) koostati alles 18. jaanuaril 2021. Kriminaalkolleegiumi meelest ei saa sellest (suhteliselt) suurest ajavahest nende kahe sündmuse vahel teha järeldust, et kusagil on mingi salvestus siiski olemas – ja seda mingil põhjusel kaitsja eest varjatakse. On võimalik, et varjatult jälgitava sündmuse osas koostatakse sündmuse toimumise ajal (käsikirjalised) märkmed, millele tuginevalt vormistatakse hiljem lõplik (ametlik) protokoll. Sellele viitas ka prokuratuur ringkonnakohtu istungil. Lisaks sellele tuleb panna tähele tõsiasja, et vaidlusaluse protokolli näol oli tegemist n-ö liitprotokolliga (hübriidprotokolliga): tegemaks protokolli lugejale sündmuste käiku võimalikult hästi selgeks, kajastatakse protokollis mitte üksnes A Le Coq spordihoone juures ja Kõrvekülas vahetult pealt nähtut, aga ka seda, mida K. Aavik ja K.A. 11., 12. ja 14. oktoobril 2020 telefonis kõnelesid. Protokolli selliselt koostamine võtab omajagu aega. Samas polnud tegemist aegkriitilise olukorraga: kuivõrd talletatud materjalid olid olemas, võis protokolli tegemisega paar kuud oodata. 15(24)
95.Pole põhjust eeldada, et jälitusprotokollis kajastatu ei vasta tõele – et mõni ametnik oleks teadlikult valetanud, teinud lihtsalt vea vms. Kaitsja ei esita sellise hüpoteesi kinnituseks ühtegi tõendit. Tõsi, kaitsjal olekski midagi sellist keeruline tõendada. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et a) seadus protokolli selliselt koostamist (st ilma salvestust lisamata) võimaldab ja b) praegusest protokollist ei nähtu midagi sellist, mis annaks aluse eeldada, et sündmus võis tegelikult toimuda teisiti kui protokollis kajastatud. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu meelest tarvis eeldada, et protokollis on sündmuste käik toodud välja korrektselt. Siiski soostub kriminaalkolleegium kaitsjaga, et menetleja võiks varjatud jälgimist (kasvõi osaliselt) salvestada – tänapäevaseid tehnilisi võimalusi silmas pidades on see üldjuhul hõlbus ja aitab vältida hilisemaid vaidlusi.
96.Kaitsjal on siiski õigus selles, et jälitusprotokolli põhjal ei saa teha järeldust, et K. Aavik oli
14.oktoobril 2020 Kõrvekülas. Selle tuvastamine tuleks kõne alla vaid jälitusprotokollis kajastatud väite põhjal, et K. Aaviku kasutuses olevad mobiiltelefonid olid sel kuupäeval kell 16.32–17.09 Kõrveküla mobiilimasti piirkonnas. Selle väite aluseks olid sideettevõtjalt saadud andmed, ent maakohus leidis õigesti, et neile andmetele tugineda ei saa.
97.Apellandi meelest ei saa K. Aaviku ja K.A. e telefonikõnesid pidada konspireerituks: mehed ei rääkinud sigarettidest, vaid ehitusmaterjalidest jms. Ringkonnakohus soostub maakohtu loogiliste põhjendustega, miks tuleb siiski tuvastada sigarettidest kõnelemine – eeskätt esimese astme kohtu otsuse p-d 18–25 (kokkuvõte käesoleva otsuse p-des 19–22) – ega pea vajalikuks neid argumente korrata. Apellandi konkreetsete väidete osas märgib kolleegium järgmist.
98.On mõistetav, et inimene ei mäleta paari-kolme aasta taguste telefonikõnede kõiki detaile. Maakohus aga ei viidanud mitte niivõrd sellele, et K.A. mingeid üksikasju ei mäletanud, vaid tõi välja, et K.A. andis korduvalt täiesti ebaloogilisi selgitusi. See viitab mitte mälestuste tuhmumisele, vaid valetamisele: K.A. soovis jätta K. Aaviku (ja ilmselt ka enda jaoks) juhtunust võimalikult soodsat muljet.
99.Ka ei tingi maakohtu otsuse tühistamist väide, et tegelikult oli K. Aaviku ja K.A. e vahel märksa enam telefonikõnesid ning kui oleks võetud arvesse ka neid, oleks jõutud järeldusele, et meeste omavaheline jutt oli loogiline.
100.Esiteks soostub ringkonnakohus prokuratuuriga, et seesugusele üldsõnalisele kaitseväitele oleks olnud võimalik anda märksa enam kaalu juurde, kui politseilt oleks välja nõutud ka need väidetavad muud telefonikõned ning taotletud nende tõenditena vastu võtmist. Seda ei tehtud. Tõsi, kaitsja viitas apellatsioonikohtu istungil sellele, et politsei ei anna süüdistatavatele kõiki telefonikõnesid kätte ning kõnesalvestusi säilitatakse vaid 1 aasta jooksul. Viide sellele, et isikul kõigi kõnedega tutvuda ei võimaldata, on ringkonnakohtu meelest üldsõnaline ja tõendamata. Kriminaalkolleegium lähtub sellest, et politsei järgib seadust ehk võimaldab isikul tema soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletustega (KrMS § 12614 lg 1 ls 1). Viide kõnede säilitamisele vaid aasta jooksul pole oluline. Nimelt on Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra (Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013 määrus) § 4 lg-te 2 ja 3 alusel võimalik kõnedega tutvuda maksimaalselt nelja kuu jooksul alates ajast, mil isikut jälitustoimingut teavitatakse (30 päeva + 3 kuud). K. Aavik nende kuude jooksul kõnedega seoses midagi ette ei võtnud.
101.Lisaks sellele ei nõustu ringkonnakohus kaitseväitega sisuliselt. On tõesti võimalik, et mingit telefonikõnet pidades lähtuvad vestlejad nende vahel varem räägitust ja seetõttu jääb nende jutt 16(24)
seda pealt kuulavale inimesele (mõneti) segaseks. Kriminaalkolleegium aga ei pea usutavaks seda, et ühelt teemalt teisele liigutakse korduvalt üle ilma mingisuguse täiendava selgituse või vihjeta, n-ö sujuvalt ühe jutiga. Seetõttu soostub kriminaalkolleegium maakohtuga ka selles, et kui ilma igasuguse üleminekuta räägitakse küll aiapostidest, küll saagidest, küll kipsist, küll kipskarkassist jne, ei peeta tegelikult silmas otsesõnu nimetatud asju, vaid midagi muud – ning muude tõendite alusel saab jõuda järeldusele, et see „muu“ olid sigaretid.
102.Kaitsja teeb maakohtule etteheited – mitte vaid 120 000 sigareti NZ Gold käitlemisega seoses – ka seetõttu, et viimane leidis aeg-ajalt millestki rääkides, et seesugune sündmuste käik oli tõenäoline. Apellandi meelest viitab see KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte rikkumisele. Riigikohus on selgitanud, et mingi sündmuse saab lugeda tõendatuks siis, kui see leidis aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust – ja tarvis pole seda, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-1301/35, p 12). Seega ei saa tõenäosusele tuginemist pidada iseenesest lubamatuks. Pigem on tarvis n-ö astmestada: kas sündmuste käik mingil kujul on pelgalt tõenäoline või väga (või suisa: ülimalt) tõenäoline – vaid viimasel juhul saab asjaolu tuvastada. Ringkonnakohus ei pea siiski täiesti ebaoluliseks ka seda, kui mingi sündmus leidis aset n-ö tavapärase tõenäosusega (st mitte väga/ülimalt tõenäoliselt). Mõnikord võib see toetada mingeid muid (piisavalt kindlaid) tõendeid. Ei ole aga välistatud seegi, et midagi saab tuvastada mitut tõenäoliselt aset leidnud sündmust (asjaolu) koostoimes arvesse võttes: näiteks kui keegi viibis tõenäoliselt (vägialla)kuriteo toimepanemise kohas, tal oli tõenäoliselt kuriteo toimepanemiseks motiiv, tõenäoliselt kuulus kuriteo sooritamise vahend talle, tema riietel olev veri kuulub tõenäoliselt kannatanule, ta üritas tõenäoliselt politsei eest põgeneda jne, võib olla võimalik jõuda järeldusele, et tema panigi kuriteo toime.
103.Äsja öeldu 14. oktoobril 2020 juhtunuga seoses siiski oluline pole. Maakohus kõneles puutuvalt 120 000 NZ Goldi sigaretti tõenäosusest kolmel korral: - „Kohus on nõus prokuröri käsitlusega selles osas, et tõenäoliselt arutati ka raha üleandmist kasutades kõnedes raha kohta varjunimesid, sh sõna joonised“ (otsuse p 25); - „A Le Coqi spordihoone juures [said Kuldar Aavik ja K.A. ] suure tõenäosusega [kokku] selleks, et K.A. saaks sigarettide eest Kuldar Aavikule raha üle anda“ (otsuse p 26); - „On väga tõenäoline, et Kuldar Aavik hoidis sigarette kusagil Kõrveküla poe läheduses ning K.K. tõstis need sealt autosse ja läks seejärel juba K.A. ega Rajaääre söögikoha parklasse kohtuma“ (otsuse p 27). Ringkonnakohtu meelest ei tuvastanud maakohus ühtegi ülal viidatud asjaoludest: et „joonistest“ rääkides peeti silmas raha üleandmist, et K.A. andis K. Aavikule spordihoone juures raha, et K. Aavik hoidis suitse Kõrveküla poe lähedal või et K.K. tõstis need sealt autosse. Maakohus piirdus väitega, et need asjaolud olid tõenäolised. Seetõttu ei saa öelda, et maakohus tuvastas mingi asjaolu pelgalt tõenäosuse pinnalt.
104.Kokkuvõtlikult tuleb tuvastada niisugune sündmustik. K. Aavik hankis tuvastamata viisil 120 000 (12 kasti) Eesti maksumärgita sigaretti NZ Gold ja paigutas need ise või lasi paigutada kellelgi teisel täpselt teadmata asukohta Kõrvekülas. K. Aavik leppis K.A. ega paar päeva enne
14.oktoobrit 2020 kokku, et viimane ostab need suitsud ära – hinnaga 1025 eurot kast. K.A. ütles K. Aavikule ka seda, et suitsudele ei tule järgi mitte tema ise, vaid ta saadab kellegi teise – 14. oktoobril 2020 umbes kella 17.00 paiku. K.A. andis suitsude ära toomise korralduse K.K. ele, kes sõitis Audiga Kõrvekülla K. Aaviku ja sigarettide juurde, laadis sigaretid Audisse ning sõitis seejärel teda Kõrveküla Rajaääre söögikoha juures oodanud K.A. e juurde. K.K. istus K.A. e Mercedesesse ja sõitis minema. Paar minutit hiljem sõitis ära ka K.A. – K.K. e Audiga, kus olid sigaretid. Ta peeti paarkümmend minutit hiljem kinni. 17(24)
105.Suuresti nähtub selliselt juhtunu ka maakohtu otsusest, ent ringkonnakohus toob siiski põgusalt välja, miks tuleb sündmus tuvastada just niisugusel kujul.
106.Et K. Aavik sigaretid kuidagi hankis, kinnitab see, et ta need hiljem K.K. ele üle andis.
107.Seda, et sigaretid olid kusagil Kõrvekülas, saab järeldada tõsiasjast, et need laaditi Kõrvekülas K.K. e Audisse.
108.Et K. Aavik ja K.A. sigarettide ostus-müügis kokku leppisid, nähtub meeste vahelistest telefonikõnedest. Neil kõnedel peatus ringkonnakohus (maakohtuga nõustudes) juba ülal, mistõttu pole tarvis neid uuesti analüüsida.
109.Et K. Aavik andis sigaretid üle K.K. ele, võimaldab teha järelduse, et K.A. informeeris K. Aavikut sellest, et suitsudele tuleb järele keegi teine. Miks K.A. saatis suitsude järgi K.K. e, pole võimalik täpselt selgeks teha. Ilmselt oli selliselt talitamine seotud konspireerimis-sooviga: muidu oleks ju võinud Kõrvekülas olnud K.A. ise sigaretid ära võtta.
110.Seda, et K.K. käis sigarette ära toomas, kinnitab see, et K.K. sõitis Audiga, millest leiti paarkümmend minutit pärast K.K. e sellest autost väljumist sigarette. Ringkonnakohus leiab, et sigarette ei pandud Audisse pärast seda, kui K.A. Kõrvekülast ära sõitis. Esiteks kõneleb selle vastu tõik, et K.A. peeti kinni Pataste külas ehk üle paarikümne kilomeetri Kõrvekülast eemal – on äärmiselt väheusutav, et keegi läbiks paarikümne minutiga suurel maanteel paarkümmend kilomeetrit ja vahepeal laadiks autosse 12 kasti sigarette. Et sigaretid pandi autosse just Kõrvekülas, kinnitab ka see, et K.K. saabus Kõrvekülla paarkümmend minutit enne seda kui ta jõudis K.A. e juurde (Rajaääre söögikoha parklasse) – vastavalt kell 16.47 ja 17.08. Selle paarikümne minuti jooksul sõitis K.K. Kõrvekülas ringi, ent oli mõnda aega ka menetlejate vaateväljast eemal. On loogiline eeldada, et just sel ajal leidis aset sigarettide Audisse panemine: see selgitab, miks ei saanud K.K. kohe K.A. ega kokku, ehkki too oli juba enne teda Kõrvekülas. Ülal kirjeldatud asjaolud koostoimes võimaldavadki tuvastada selle, et sigaretid pandi Audisse just Kõrvekülas – ehkki selle kohta otseseid tõendeid pole.
111.Ehkki K. Aaviku Kõrvekülas viibimist ei saa tuvastada tema telefoni asukoha alusel (vt käesoleva otsuse p 96), saab ikkagi öelda, et K. Aavik seal oli. Kuivõrd K. Aavik oli ülal tulenevast sigarettide müüja, pole võimalik see, et sigaretid polnud tema kontrolli all. Teisisõnu oli K. Aavikul võim sigarettide ladustamise koha üle: nt oli tal selle hoone või ruumi võti, kus suitsud olid. Seega ei oleks K.K. saanud sigarettidele vahetult ligi ilma K. Aaviku või mõne tema abiliseta. Puuduvad igasugused viited sellele, et K.K. ega suhtles tema sigarettide hoidmise koha juurde jõudmise järgselt keegi teine kui K. Aavik. Niisiis tulebki tuvastada, et K. Aavik oli sigarettide juures ja tegi võimalikuks selle, et sigaretid satuvad K.K. e Audisse.
112.Pole teada, kas suitsud pani Audisse K. Aavik või K.K. või nad mõlemad. Kaitsja viitab sellele, et sigaretikastidel ei leitud K. Aaviku sõrmejälgi. Sellest ei saa teha automaatselt järeldust, et K. Aavik suitsukaste Audisse ei tõstnud: nt võis ta kasutada kindaid. Et aga K. Aaviku poolset sigarettide autosse tõstmist tuvastada ei saa, on tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tarvis tuvastada, et seda tegi K.K. .*
Kui menetletaks K.K. e kriminaalasja, oleks ilmselt juhinduvalt KrMS § 7 lg-st 3 tarvis öelda seda, et suitsude autosse panija oli K. Aavik. *
18(24)
113.Sündmuse n-ö lõpp nähtub eeskätt varjatud jälgimise protokollist.
114.Ringkonnakohus leiab, et K. Aavik pani ülal kirjeldatud moel käitudes toime KarS § 376 lg 1 pärase kuriteo.
115.Maakohus selgitas piisavalt, miks saab NZ Gold sigarette pidada (Eesti) maksumärgiga märgistamata tubakatooteks ja miks saab öelda, et 120 000 sigaretti on suur kogus.
116.Koosseisutegude osas olgu märgitud järgmist. KarS § 376 lg 1 näeb ette neli teoalternatiivi: kauplemine, hoidmine, ladustamine ja edasitoimetamine. Esiteks saab jaatada kauplemist, sest see tähendab TubS § 6 lg 3 järgi tubakatoodete müügiks pakkumist ja müümist. Et K. Aavik sigaretid K.A. ule tõesti maha müüs, neeldub eelnev müügiks pakkumine müümises ehk kauplemine on vaja tuletada müümisest. K. Aavik iseenesest hoidis sigarette: olles pannud sigaretid pärast nende ostmist Kõrvekülla, teostas ta sigarettide üle faktilist võimu ehk valdas neid – ja valdamine tähendabki hoidmist (Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 376, komm 5.2, koostoimes § 375, komm 5.2). Siiski ei saa hoidmist K. Aavikule süüks arvata, sest ta ühtlasi ladustas sigarette: ta teostas sigarettide üle faktilist võimu sellises kohas, mis oligi (tema silmis) ette nähtud sigarettide seal pidamiseks. Seega saab ladustamist pidada üheks hoidmise vormiks ehk – iseenesest üleliigseks – erinormiks hoidmise suhtes ehk hoidmine neeldub ladustamises (nii ka Sarv – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 376, komm 5.2, koostoimes § 375, komm 5.2). Edasitoimetamisest aga rääkida ei saa. Tõsi, K.K. ja K.A. suitse transportisid. Nad tegid seda aga alles siis, kui K. Aavik oli jäänud ilma nii sigarettide omandist kui ka valdusest ja sellest lähtuvalt ei saa suitsudega kaubelnud ja suitse hoidnud K. Aavikule edasitoimetamist süüks arvata. Võimalik vastutus edasitoimetamisele kaasaaitamise eest neeldub täideviimistegudes (kauplemine ja ladustamine).
117.K. Aavikul oli kõigi ülal kirjeldatud asjaolude osas tahtlus ja mingeid õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. c) 100 sigareti Winston Superslim ja 400 sigareti Queen Menthol käitlemine (19. jaanuar 2021)
118.Kaitsja väidab, et sigarette ei pannud K. Aaviku Volkswagen Golfi mitte K. Aavik, vaid välismaalastest hooajatöölised. Seda tõendavat see, et sigarettidelt ei otsitud K. Aaviku DNA-d ja et autot polevat pikalt kasutatud. Ringkonnakohut need seisukohad ei veena.
119.Hooajatööliste osas on kaitsja väitnud, et tegemist on Ida-Euroopast (Venemaalt ja Ukrainast) pärit inimestega, kes käivad tööloa alusel K. Aaviku juures suviti töötamas ja kes on kasutanud K. Aaviku autot (kd 2, tl 37). Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga, et seesugune kaitseväide on paljasõnaline (maakohtu otsuse p 33). Kaitsja oleks pidanud olema konkreetsem: kui palju neid töölisi oli, mis olid nende nimed, mis tööd nad tegid, mis laadi tööload neil olid jne. Lisaks sellele on mõneti kummastav, et ilma sissetulekuteta K. Aavik palkab töölisi – ja suisa mitmeid.
120.Et mingit tõendit ei ole, ei saa näidata seda, et mõnda sündmust ei toimunud. Kas midagi aset leidis või mitte, tuleb öelda olemasolevate tõendite pinnalt. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus kaitseväidet, et sigarettidelt ei otsitud (ega leitud) K. Aaviku DNA-d.
121.Läbi väite, et autot pole pikalt kasutatud, soovib kaitsja kriminaalkolleegiumit ilmselt veenda selles, et autot kasutasid viimati hooajatöölised, kes jätsid sinna oma sigaretid, ja K. Aavikul nende suitsudega mingit puutumust pole. Ringkonnakohus juba viitas sellele, et mingite hooajatööliste 19(24)
olemasolu tõendatud pole. Lisaks ei ole veenev kaitseväide, autot pole pikalt kasutatud – sest auto ise olevat lume all, ent auto all lund ei olevat. On tõsi, et auto alune oli 19. jaanuaril 2021 lumest puhas, ent auto ümber ja auto peal oli lund (kd 1, tl 112). See ei võimalda aga kuidagi teha järeldust, et autot kasutasid viimati mitu kuud tagasi (suvel) Eestis olnud võõrtöölised: selline n-ö lumeolukord (lumi auto ümber ja peal, ent must maa auto all) võib tekkida mõne minutiga. Auto paiknemine K. Aaviku kodus garaaži ees võimaldab tuvastada hoopiski selle, et K. Aavik kasutas seda autot regulaarselt.
122.Niisiis ei viita tõendid sellele, et sigaretid panid Volkswagenisse välismaised töölised. Kriminaalkolleegium soostub maakohtuga selles, et seda tegi K. Aavik. Esiteks oli K. Aavik sigarette sisaldanud Volkswageni omanik. Teiseks kasutas ta seda sõidukit. Ringkonnakohus peab kohaseks ka maakohtu tehtud viiteid sellele, et K. Aavik oli varemgi salasigarette käidelnud, et K. Aaviku taskust leiti suur hulk sularaha, et tema garaažis oli maksumärkideta alkoholi ja et tema teisest autost avastati 6 SIM-kaardi ümbrist. Need asjaolud viitavad sellele, et K. Aavik tegeles salasigareti-äriga.
123.Eeltoodud viisil käitudes hoidis K. Aavik Eesti maksumärgita sigarette KarS § 376 lg 1 mõttes: tema kui auto valdaja teostas nende autos olnud suitsude üle tegelikku võimu. Eraldivõetuna ei saa tõesti kõnelda suurest kogusest, ent kõnealune käitlemine on võimalik siduda 20. juuli ja 14. oktoobri 2020 käitlemistega üheks teoks (vt käesoleva otsuse p-d 142–145). K. Aavik tegutses tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt. d) 70 000 sigareti Winston Blue käitlemine (24. juuli 2020)
124.Õige ei ole kaitseväide, et vaadeldi vaid ühe X kinnistult leitud kasti sisu – kuus kasti aga jäid avamata (vaatlemata). 28. augustil 2020 toimetatud vaatluse käigus uuriti tõesti vaid ühes kastis olnud asju (kd 1, tl 32–34), ent 25. jaanuaril 2021 vaadeldi ka seda, mis oli ülejäänud kastides – sealgi olid Winston Blue sigaretid (kd 1, tl 35–38). Niisiis on tuvastatud, et X kinnistult leiti seitse kasti kokku 70 000 sigaretiga.
125.Maakohtu otsuse tühistamist ei saa endaga kaasa tuua kaitsja kriitika selle osas, et MTA uurija kustutas valvekaameral olnud videod. Selliselt talitamine on küll kahetsusväärne, ent see ei võimaldaks teha õigeksmõistvat otsust isegi siis, kui kustutamine oleks olnud n-ö lõplik. Kriminaalkolleegium kordab (vt juba käesoleva otsuse p 120), et asjaolud tuleb tuvastada kohtu käsutuses olevate tõendite alusel. Samas kaameral olnud failid praegu ei kustunudki: need oli võimalik eriteadmisi kasutades taastada ja süüdistatav laskiski seda teha ning esitas tõendina ühe video.
126.Kriminaalkolleegium soostub kaitsjaga, et 20. juulil 2020 juhtunu osas on K. Aavikut süüstavaid tõendeid kõige vähem. Sisuliselt taandub küsimus sellele, kas saab uskuda K. Aaviku väidet, et keegi pani sigaretid tema kinnistule tema teadmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seda ei ole võimalik uskuda.
127.Maakohus märkis, et süüdistatava menetluslik käitumine oli suunatud segaduse, mitte selguse tekitamisele (otsuse p 60). Prokurör kõneles ringkonnakohtu istungil valvekaamera video ja J.T. i isikuga seoses suisa „palaganist“. Ka kriminaalkolleegiumi meelest oli K. Aaviku käitumine kummaline: ta esitas kohtule ühe n-ö videojupi 20. juulil 2020 toimunust, ta palus välja selgitada seal videol oleva Audi registreerimisnumbri, ta olevat seejärel suutnud (abiga) registreerimisnumbri mõne tunnuse välja lugeda, siis olevat ta teinud auto paiknemiskoha ja auto kasutaja kindlaks ning täiesti juhuslikult oli Audi-kasutajaks K. Aaviku pikaaegne tuttav J.T. . 20(24)
Seesugune sündmuste jada viitab pigem sellele, et J.T. i Audi juhiks olemine ei olnud K. Aavikule üllatus: ringkonnakohus ei usu, et J.T. käis täiesti juhuslikult ja K. Aavikule teadmata tema n-ö metsa sees asuval kinnistul.
128.Maakohus siiski ei tuvastanud, et sigaretid tõi X kinnistule J.T. . Esimese astme kohus leidis küll, et see on „arvestatavalt tõenäoline“, ent pidas võimalikuks ka teistsugust stsenaariumit: „kui sigaretid tõi kinnistule teine isik (võimalik, et J.T. )“ (maakohtu otsuse p 59, ringkonnakohtu lisatud kursiiv).
129.Seitse sigaretikasti 70 000 sigaretiga on mõõtmetelt suured ja kaaluvad küllaltki palju. Juba seetõttu ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks seda, et need suitsud pani X kinnistule mõni kinnistu kõrval olnud maratonirada kasutanud (tervise)sportlane.
130.Paljasõnaline on ka kaitseväide, et kinnistul viibivad aeg-ajalt ehitustöödega seotud isikud – seda väidet oleks kaitsja pidanud täpsustama (kes need isikud on, mida nad seal teevad, kui tihti nad seal käivad, millal nad viimati seal olid jne).
131.Kaitseväitena on välja käidud ka võimalus, et keegi – nt Audiga sigaretid kohale toonud inimene, st J.T. – võis soovida K. Aavikut süüdi lavastada. Seegi kaitseväide jääb pelgaks n-ö õhku visatud teoreetiliseks hüpoteesiks – mis käesoleva otsuse p-s 102 märgitust lähtuvalt õigeksmõistmist tingida ei saa. Kaitsja ega süüdistatav pole selgitanud, miks pidi J.T. või keegi teine soovima K. Aavikut süüdi lavastada. Lisaks sellele ei ole niisugune lavastamis-versioon ka iseenesest usutav.
132.Esiteks tekitab küsimusi kinnistule pandud sigarettide kogus. 70 000 sigaretti maksab käesolevas menetluses ilmnenu kohaselt umbes seitse tuhat eurot. Kellegi süüdi lavastamisele seitsme tuhande eurose kulutuse tegemine tundub äärmiselt ebarealistlik – pigem juhtub midagi sellist kriminaalromaanides või -filmides. Teisalt oli see kogus liiga väike: üksikuna võttes ei annaks seesuguse hulga suitsude käitlemine kuriteo-mõõtu välja, vaid tegemist oleks väärteoga. Kui keegi soovib teist inimest süüdi lavastada ja on nõus kulutama sellele tuhandeid eurosid, uuriks ta eeldatavasti sellise asja välja, st ei piirduks kellegi pelgalt väärteos süüdi lavastamisega.
133.Teiseks oleks süüdi lavastaja ilmselt tahtnud luua tugevamat K. Aaviku vastast tõendit. Näiteks oleks ta võinud panna sigaretikastide juurde mõne K. Aaviku riideeseme, oleks võinud kirjutada kastidele K. Aaviku initsiaalid, oleks võinud viia kastid elumaja juurde vms. Saab nimelt eeldada, et ka kriminaalmenetluse-kauge inimene oleks mõistnud, et kastide jätmine kuuri äärde võib tekitada vaidlusi, kas K. Aavikule midagi süüks arvata saab või mitte.
134.Ringkonnakohtu meelest ei tule kõne alla ka mõni muu võimalus, millest ehk kõige realistlikum tunduks see, et keegi lihtsalt peitis sigaretid X kinnistule, et neile hiljem järele tulla. Suure hulga salasigarettide käitlejad on normikohase intellektiga – vastasel juhul ei suudaks nad sellist küllaltki palju kognitiivset potentsiaali nõudvat äri ajada. Pole võimalik uskuda, et normintellektiga inimene peidab suured sigaretikastid suvalisele kinnistule kuuri kõrvale kile alla. Seesuguselt toimimine kätkeb endas ülisuurt riski, et kinnistut kasutav inimene tuleb kohale, avastab sigaretid ja võtab midagi ette (nt kutsub politsei).
135.Viimaks tuleb siingi meeles pidada, et K. Aavik oli suurt hulka salasigarette käidelnud ennegi (14. oktoobril 2020 – sealjuures vägagi konspiratiivsel viisil) ja K. Aavikul pole ametlikke sissetulekuid. Needki tõsiasjad kõnelevad K. Aaviku kahjuks: tegemist oli salasigarettidega kauplemisega endale elatist teeniva inimesega. 21(24)
136.Eeltoodut kokku võttes on ka ringkonnakohtu meelest väljaspool mõistlikku kahtlust see, et sigaretid viidi K. Aaviku kinnistule K. Aaviku teadmisel. Millal seda täpselt tehti, mis asjaoludel ja kas selleks viijaks oli J.T. , pole võimalik kindlaks teha – aga see ei muuda eelmises lauses öeldut.
137.Tulenevalt just märgitust pole oluline, et sigaretikastidelt ei leitud K. Aaviku DNA-d: kastid viis X kinnistule keegi teine ja K. Aavik ei olnudki nendega füüsilises kontaktis.
138.Apellant on esitanud ka ühe materiaalõigusliku väite: kuivõrd sigaretid olid duty free, st maksuvabad, ei pidanudki nende pealt makse maksma ja neil ei pidanud olema ka Eesti maksumärke. Tõepoolest on X kinnistult leitud sigaretipakkidel kirje „for duty free only“ (kd 1, tl 37). See siiski endaga maakohtu otsuse tühistamist kaasa ei too. Esiteks on täielikult teadmata sigarettide n-ö ajalugu ja seegi, kuidas sigaretid Eestisse jõudsid. Seetõttu on võimalik, et duty free-kleebised pandi sigarettidele peale illegaalselt (nt kusagil Venemaal või Valgevenes) või et need sigaretid kusagilt varastati ja nad ei sattunudki legaalsesse käibesse vms. Teiseks sätestab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 571 järgmist: „Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme: 800 sigaretti [...]“. Niisiis saab aktsiisivabastus tulla kõne alla vaid sigarettide Eestisse toomisel Euroopa Liidu riigist ja üldjuhul üksnes 800 sigareti osas. Praegu oli sigarette ligi 100 korda rohkem ja – nagu (kaude) juba eelnevast nähtub – pole mingit alust eeldada, et need sigaretid olid pärit mõnest Euroopa Liidu riigist. Seega oli tegemist kohase teoobjektiga: Eesti maksumärkideta sigarettidega.
139.Koosseisutegu oli siingi hoidmine. Sel hetkel, kui sigaretid pandi K. Aaviku kinnistule, tekkis K. Aavikul nende sigarettide üle faktiline võim – sest kinnistu oli tema valduses. Kuivõrd ta teadis sigarettide sinna viimisest, oli tal selle faktilise võimu osas ka tahtlus.
140.70 000 sigaretti pole suur kogus, ent jätkuva teo kontseptsiooni abil saab need sigaretid liita nendega, mida K. Aavik käitles 14. oktoobril 2020 ja 19. jaanuaril 2021 (vt käesoleva otsuse p-d 142–145).
141.K. Aavik tegutses siingi õigusvastaselt ja süüliselt. e) Jätkuvus
142.Ringkonnakohus soostub seniste menetlejatega, et 20. juuli 2020, 14. oktoobri 2020 ja
19.jaanuari 2021 tubakatoodete käitlemised tuleb lugeda üheks jätkuvaks teoks.
143.Väär on kaitsja seisukoht, et 20. juuli 2020 ja 19. jaanuari 2021 käitlemisi ei saa lugeda kuriteo n-ö osategudeks tulenevalt sellest, et neil puhkudel ei käidelnud K. Aavik sigarette suures koguses. Käideldud sigarettide kogust tuleb hinnata kogu teo kontekstis – mitte isoleeritult üksikuid käitlemisakte arvesse võttes. Riigikohtu sõnu kasutades: hinnang tuleb anda isiku tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 14.1; viidatud asjas liideti kokku kolmteist üksikjuhtumit, mil hilisem süüdistatav käitles väikses koguses narkootikume – nii jõuti järeldusele, et inimene pani toime ühe narkootikumide suures koguses käitlemise).
22(24)
144.Praegu eraldasid üksikuid käitlemiskordasid üksteisest ca kolme kuu pikkused ajavahemikud. Selliseid perioode ei saa pidada kuigivõrd pikkadeks. Nagu eelnevast nähtub, oli salasigareti-äri K. Aavikule sissetuleku hankimise vahendiks (vt käesoleva otsuse p 135). Kõiki üksikepisoode ühendab ka see, et igal korral K. Aavik hoidis sigarette (isegi kui 14. oktoobril 2020 toimus see spetsiifilisel kujul, suitse ladustades). Käitlemise äriline olemus on täheldatav isegi 19. jaanuari 2021 osateo puhul: ehkki siis hoidis K. Aavik sigarette palju väiksemas koguses kui 20. juulil või
14.oktoobril 2020, oli tema võimu all siiski mitukümmend pakki suitse.
145.Niisiis leidis maakohus õigesti, et K. Aavik pani toime ühe kuriteo: see koosnes kolmest üksikaktist ja selle kuriteoga käitles K. Aavik 190 500 sigaretti. f) Avalik-õiguslik nõudeavaldus, arestitud vara hooldamine, menetluskulud ja kokkuvõte
146.Kriminaalkolleegium soostub kaitsjaga, et maakohus talitas valesti, kui mõistis K. Aavikult muu hulgas välja 17 160 eurot tulenevalt sellest, et 120 000 NZ Goldi sigareti käitlemise pealt jäi tasumata sellises ulatuses aktsiisi. Iseenesest on kõigiti õige maakohtu, prokuratuuri ja MTA seisukoht, et K. Aavikul sellise summa maksmise kohustus tekkis. Samas tekkis niisugune kohustus ka K.A. el, st K. Aavik ja K.A. olid selles osas solidaarvõlgnikud. K.A. aga tasus selle võla ära: ta tegi viimase makse 17. septembril 2021 (kd 2, tl 28 ja 30). Kui üks solidaarvõlgnik võla tasub, vabastab see ülejäänud solidaarvõlgnikud võla tasumise kohustusest (Käredi – Võlaõigusseadus. Kommentaar. I kd, § 67, komm 4.2). Seetõttu kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja otsus tuleb selles osas KrMS § 338 p 2 alusel tühistada, MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus aga rahuldamata jätta. See ei tähenda seda, et K. Aavik ei pea puutuvalt 120 000 NZ Goldi sigareti käitelmisse üldse midagi MTA nõudeavalduse alusel tasuma. Nimelt mõistis maakohus K. Aavikult selle käitlemisega seoses välja ka 1518,35 eurot intressidena. Ringkonnakohtule teadaolevalt on need intressid senini tasumata, st neid pole ära maksnud ka K.A. . Seetõttu jääb maakohtu otsus 1518,35 euroste intresside välja mõistmises osas jõusse.
147.Kaitsja heidab riigile ette, et viimane ei hooldanud K. Aaviku arestitud autosid – ehkki Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-9-14 (p-st 14.1) selline kohustus tuleneb. Kriminaalkolleegium märgib, et viidatud lahendis kõneleb kõrgeim kohus väga üldiselt vara võõrandamise tõkestamisega seonduvast, mitte aga sellest, et menetlejal on vaja arestitud autosid korraliselt hooldada. Ringkonnakohtu meelest ei pea menetleja automaatselt autode n-ö tavahooldust tegema – ta peaks eeskätt tagama, et autod ei saa mingeid erakorralisi kahjustusi (et neile ei kukuks midagi peale, et neisse keegi sisse ei murraks vms). Esiteks ei saaks öelda juba seda, et autode väärtus aresti all ilma hoolduseta väheneb. On tõsi, et hooldus on auto jaoks oluline, ent teisalt seistes autod ei kulu ja nende läbisõit ei suurene. Teiseks poleks põhjendatud see, et autoomanik arestimise tõttu rikastub: tema autot hooldatakse tema eest riigi kulul. Küll aga peaks riik vähemalt reeglina hooldama aresti alust autot siis, kui selle omanik maksab riigile hoolduse tegemise raha ning palub hoolduse ära teha (ära teha lasta). Midagi sellist praegu aga ei toimunud. Ka ei saa menetlusõiguse rikkumist tuletada sellest, et maakohus kaitsja autode hooldamise taotlust ei lahendanud. Esimese astme kohus määras, et ta võtab selle taotluse osas seisukoha siis, kui kaitsja esitab talle autode hooldusajaloo kohta täpsemad andmed (kd 2, tl 62 pöördel ja 65–65 pöördel). Kaitsja aga neid andmeid ei esitanud, mistõttu oli maakohtul õigus jätta taotluse osas seisukoht võtmata.
148.Kaitsja heidab maakohtule ette seda, et ta ei võtnud seisukohta K. Aaviku menetluskulude osas. Kuivõrd esimese astme kohus mõistis K. Aaviku kogu süüdistuse ulatuses süüdi ja rahuldas täielikult ka MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse, ei saaks viidatud menetluskulude osas ühegi otsustuse tegemata jätmist iseenesest menetlusõiguse rikkumiseks pidada: sõltumata kulude 23(24)
suurusest oleks need tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 ja § 182 lg-st 2 pidanud jääma niikuinii K. Aaviku kanda. Et aga ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab (vt käesoleva otsuse p 146), tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ka puutuvalt menetluskuludesse ja jätta osa K. Aavikul tekkinud valitud kaitsja tasust riigi kanda, st on vaja riigilt K. Aaviku kasuks välja mõista. Arvestades seda, et kaitsja netotunnitasu on 140 eurot (kd 3, tl 45–58) ja pidades silmas seda, et kõnealuse küsimusega tegelemine sai moodustada vaid väga väikese osa kokku ca 137 tundi kestnud kaitsjatööst (kd 3, tl 57), määrab kriminaalkolleegium, et riik peab K. Aavikule hüvitama kaitsja ühe tunni töö, st 168 eurot (140 eurot netotasuna ja 20% (28 eurot) käibemaksuks).
149.Viimaks teeb ringkonnakohus otsustuse ka apellatsioonimenetluse kulude osas. Vandeadvokaat M. Gaver palub arvata menetluskulude hulka 3871,46 eurot (sh käibemaks 698,13 eurot) – selle eest, et advokaat tegi kokku 22 tundi ja 40 minutit tööd (eeskätt koostas apellatsiooni ja valmistus ringkonnakohtu istungiks ning osales sellel istungil). Kriminaalkolleegium peab taotlust põhjendatuks ja arvab 3871,46 eurot KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulude hulka.
150.Riigikohtu hinnangul tuleb KrMS §
(menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses) rakendamisel arvesse võtta seda, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt nt kriminaalkolleegiumi lahend nr 1-18-5815/389, p 60). Seda lähenemist on vaja ringkonnakohtu hinnangul kasutada mitte üksnes süüküsimusega seonduva osas, aga ka puutuvalt tsiviilhagidesse ja avalik-õiguslikesse nõudeavaldustesse. Nimelt tuleb Riigikohtu hinnangul KrMS §-st 185 lähtuda ka tsiviilhagide puhul (kriminaalkolleegiumi lahendid nr 1-20-2438/33, p 57 ja nr 1-18-3901/97, p 12). Pole põhjust leida, et avalik-õiguslike nõudeavaldustega peaks talitama teisiti.
151.Lõviosa apellatsioonis esitatud argumente ringkonnakohus ei jaga. Ainuke väide, mida saab põhjendatuks pidada, puudutas 17 160 euro välja mõistmist K. Aavikult. Sellest lähtuvalt peab riik hüvitama K. Aavikule ülal viidatud 3871,46 eurost ca 5% ehk 200 eurot (sh 22% käibemaks, st 36,07 eurot) ja ülejäänu (3671,46 eurot) tuleb jätta K. Aaviku kanda.
152.Kuivõrd maakohus mõistis K. Aavikult välja mitmeid menetluskulusid, tasaarvestab ringkonnakohus riigi nõuded K. Aaviku vastu ja K. Aaviku nõuded riigi suhtes. Kriminaalkolleegium määras, et riik peab K. Aavikule maksma 368 eurot (168+200). Samas otsustas maakohus muu hulgas seda, et K. Aavikul on vaja riigile tasuda 3982 euro suurused ekspertiisikulud. Sellest johtuvalt määrab ringkonnakohus, et riik ei pea K. Aavikule maksma midagi ja K. Aavik peab riigile hüvitama ekspertiisikuludest vaid 3614 eurot (3982–368).
153.Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse peaaegu täielikult jõusse. See otsus on vaja KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada üksnes osas, milles maakohus mõistis K. Aavikult välja 17 160 eurose aktsiisivõla ega määranud K. Aavikule hüvitist kaitsja selle töö eest, mis viidatud nõudega seondus. Apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus seega osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)
24(24)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.