Kuldar Aavik süüdistatuna KarS § 376 lg 1 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Karistatus
Kuldar Aavik, isikukood: 36411120230; elukoht: XXX; XXX (XXX); XXX; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad
Kaitsja
vandeadvokaat Mihkel Gaver (lepinguline esindaja)
Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas:
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Kuldar Aavik süüdi KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kuldar Aaviku karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 19.–21.01.2021, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Kuldar Aaviku suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
4.KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kuldar Aavikule määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o 20. oktoobrist 2023.
5.KrMS § 310 ja ATKEAS § 56 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi poolt Maksuja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus. Välja mõista Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi tasumise kohustus summas 17 160 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressid summas 1518,35 eurot. Nõue on solidaarne K. A. ja K. K.. Veel välja mõista
1-21-8858 Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi tasumise kohustus summas 10 010 eurot, millele lisandub intress alates 20.10.2020 0,03% päevas (kuni 31.12.2021) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Välja mõista Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi tasumise kohustus summas 75,28 eurot ning nimetatud summalt alates 25.01.2021 intress 0,03% päevas (kuni 31.12.2021) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
6.Kuldar Aaviku vastu suunatud Eesti Vabariigi avalik-õigusliku nõudeavalduse täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 12.02.2021. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021. a määruse alusel on arestitud Kuldar Aaviku ja XXX K. A. ühisvara hulka kuuluvad sõiduautod Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX) ning Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX) ja Kuldar Aaviku kinnipidamisel 19.01.2021 leitud ja äravõetud sularaha 3270 eurot.
7.Kuldar Aavikult välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside teostamise kulu kokku summas 3982 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduautode teisaldamise kulu kokku 84 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 5153,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700032479 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-8858“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8.Jätta DNA-ekspertiisi nr 20E-GE1318 teostamise kulu summas 1805 eurot riigi kanda.
9.Asitõendid: 1) 24.07.2020 Kuldar Aavikule kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus ära võetud märkmepaberid käsikirjaliste märkmetega (kokku 15 tk) on pakendatud kilekotti, mis on suletud MTA UO asitõendi kleeplindiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 2) 24.07.2020 Valga maakonnas XXX kinnistult leitud sigarettidest 68 600 sigaretti, mis on pakendatud kilekottidesse ja suletud tõkenditega FT0420083, FT0420084, FT0420085, FT0420086, FT0420087, FT0420088, FT0420089 (7 plokki sigarette, s.h 1400 sigaretti, mis pakendati kilekotti, suleti tõkendiga FT0420090 ning edastati ekspertiisiks Japan Tobacco International koostööpartnerile SGS Estonia Ltd) – KarS § 83 lg 2 ja KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning TubS § 52 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
3) 24.07.2020 Valga maakonnas XXX kinnistult sigaretikastide pealt ära võetud koormakate, mis on pakendatud ja suletud tõkendiga ET0062988 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 4) 6 tükeldatud pappkasti, mis on pakendatud ühte kilekotti (vt ekspertiisiakt nr 21E-SS0004, kd I, tl 96, 97) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
1-21-8858 5) 19.01.2021 Kuldar Aaviku elukoha, aadressil XXX, läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefonid ja kaks mälupulka: Nokia (IMEI: XXX) koos SIM-kaardiga; Nokia (IMEI1: XXX, IMEI2 XXX) koos kahe SIM-kaardiga; Nokia (IMEI XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX) koos SIM-kaardi ja mälukaardiga; LG (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI1: XXX, IMEI2: XXX) koos kahe SIMkaardiga; Mälupulk Verbatim 2GB; Mälupulk SanDisk 16GB – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 6) 19.01.2021 Kuldar Aaviku kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 5 pakki maksumärgiga märgistamata sigarette Winston, s.o 100 sigaretti, 2 plokki Valgevene maksumärkidega sigarette Queen Menthol, s.o 400 sigaretti, mis peale vaatlust pakendati paberkotti ja suleti turvakleebisega nr 0536528 – KarS § 83 lg 2 ja KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning TubS § 52 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 7) sõiduautost Volkswagen Golf leitud märkmepaberid käsikirjaliste märkmetega, mis köideti tõkendiga FT0420138 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 8) 19.01.2021 Kuldar Aaviku kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Passat (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära visiitkaart A. F. S. nimele ja kuus (6) SIM-kaardi ümbrist, mis peale vaatlust pakendati paberümbrikusse ja suleti MTA UO asitõendi kleeplindiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 9) 19.01.2021 Kuldar Aaviku kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon Samsung (IMEI: XXX) koos SIM-kaardiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule.
10) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse kõvaketastele, mis asuvad aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu, salvestatud Kuldar Aavikult ära võetud seadmetest tehtud koopiafailid: 28.07.2020 loodud mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmemaht 16,9MB) ning videoregistraatori koopiafail XXX (andmemaht 746GB); 20.01.2021 loodud mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 16,7MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 62KB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 6,15MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 11,6MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 47,3MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 30KB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 30KB), mobiiltelefoni koopiafail XXX (andmete maht 129KB), USB mälupulga Verbatim 2GB koopiafail XXX (andmete maht 1,65GB) ja USB mälupulga SanDisk 16GB koopiafail XXX (andmete maht 0,11GB); XXX kinnistult ära võetud videosalvestist tehtud koopiafailid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
1-21-8858
1.Kuldar Aavikut süüdistatakse KarS § 376 lg 1 järgi suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmises ja nendega kauplemises. Kuldar Aavik, eesmärgiga käidelda suures koguses maksumärgiga märgistamata sigarette ja saada seeläbi võimalikult suurt tulu, on vähemalt alates 2020. a suvest kuni 2021. a jaanuarikuuni hoidnud ja kaubelnud suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodetega. Täpsemalt süüdistatakse Kuldar Aavikut selles, et tema omandas:
1.1.eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.07.2020. a seni tuvastamata isikult 7 kasti, s.o 70 000 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti Winston Blue, mille müügipakenditel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused. Käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid hoidis Kuldar Aavik enda valduses XXX kinnistul, kust need 24.07.2020. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti;
1.2.eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.10.2020. a kella 17.00 seni tuvastamata isikult 12 kasti, s.o 120 000 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti NZ Gold, mille müügipakenditel puudusid eestikeelsed terviseohu hoiatused ning mida Kuldar Aavik 12.10.2020. a pakkus müügiks K. A. hinnaga 1025 eurot/kast. Käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid hoidis Kuldar Aavik XXX A ja O kaupluse lähedal, täpselt tuvastamata kohas, kus need K. A. korraldusel 14.10.2020. a kella 17.00 ajal K. K. üle andis. Sigaretid paigutati K. K. kuuluvasse sõidukisse Audi 80, registreerimismärgiga XXX, millega K. K. suundus XXX Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres asuvasse parklasse. Parklas ootas kaubikuga Mercedes-Benz Sprinter, registreerimismärgiga XXX, K. A., kes seejärel K. K. sõidukid vahetas ning alustas sõitu Jõhvi-Tartu-Valga maanteel XXX suunas. Samal kuupäeval kella 17.30 ajal peeti Jõhvi-Tartu-Valga maantee 104. kilomeetril kinni sõiduauto Audi 80, mida juhtis K. A.. Sõiduki salongist ja pakiruumist leiti 12 kasti sigarette NZ Gold.
1.3.eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.01.2021. a seni tuvastamata isikult 5 pakki sigarette Winston Superslim ja 20 pakki sigarette Queen Menthol, s.o 500 sigaretti, mille pakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused. Sigarette hoidis Kuldar Aavik enda kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX, kust need 19.01.2021. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kokkuvõtvalt omandas Kuldar Aavik seega ajavahemikul 2020. a juuli kuni 2021. a jaanuar vähemalt 190 500 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti, millest 120 000 sigaretti müüs 14.10.2020. a 12 300 euro eest K. A.
Kohtuotsuse põhjendused
2.Kohus hindab esmalt, kas süüdistuses ette heidetud teod on tõendatud, käsitledes esimesena episoodi, kus etteheite kohaselt käideldud sigarettide kogus täidab ka eraldiseisvana kuriteokoosseisu (I), seejärel Kuldar Aaviku sõidukist leitud sigarettide (II) ning viimasena Kuldar Aaviku kinnistult leitud sigarettide episoode (III). Seejärel kvalifitseeritakse teod (IV). Kohus mõistab karistuse (V), lahendab avalik-õigusliku nõude (VI) ning lõpetuseks lahendab menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (VII). (I)
3.Süüdistatav kohtus ütlusi anda ei soovinud, kuna tema hinnangul on menetlus olnud alusest peale prokuratuuri ja Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poolt kallutatud (dtl 249). Siiski soovis ta oma isikut tutvustada viimases sõnas. Kuldar Aaviku sõnul on ta pühendunud oma suure perekonna, sh XXX. Elukoht on tal XXX tänaval ning XXX kinnistul asub suvila (dtl 301–304). E-kinnistusraamatu andmetel on eelnimetatud XXX kinnistu kaasomanikud HTB Investeeringute OÜ ja R. V. (I kd tl 145), kes on Kuldar Aaviku XXX (I kd tl 130–131).
1-21-8858 Süüdistatava sõnul on tema elatusallikad tagasihoidlikud – talviti määrib suuski ja suvel hooldab XXX kandis kinnistuid, niidab muru, teeb puid. Jälitustoimingu protokollist nähtub vilgas äritegevus – midagi pidevalt müüakse ja vahendatakse. Näiteks pakub ta 11.10.2020 K. A. müügiks aiaposte (I kd tl 158), järgmisel päeval juba kipsi ja paar päeva hiljem kipsikarkassi (I kd tl 159). 28.07.2020 kõnest selgub veel, et Kuldar Aavik osutab ka saeremondi teenust (I kd tl 163). Kuivõrd kõik need kõned on tehtud K. A., näib viimane olevat Kuldar Aaviku jaoks oluline klient igal alal ning üks peamisi sissetuleku allikaid.
4.K. A. on enda sõnul (dtl 187–209) Kuldar Aaviku XXX elav spordituttav, kes kirjeldab end kui ettevõtjast naiste- ja spordimeest. Tema ütlustest tuleneva teabe kontrollimise vajaduse korral on selgelt otstarbekam protokollile eelistada kohtuistungi salvestust – kirjaliku tekstiga ei ole võimalik vahetult tajutud asjaolusid piisavalt edasi anda. K. A. on ettevõtja ning talle kuulub ettevõte XXX, mis tegutseb kütusemüügi alal ning peab ka saekaatrit. Aiaposte näiteks oligi vaja saekaatrile aia ümber ehitamiseks ning kipsi vajas ta saekaatrisse olmeploki ehitamiseks. Oma saage käib ta ka just Kuldar Aaviku juures remontimas. Samuti on ta Kuldar Aaviku käest mootorsaage ostnud. Lisaks tegeleb ta ka puidutoodete (mööbel, liistud) valmistamisega ning metallitöödega. Kuldar Aavikuga ollakse tuttavad juba 20 aastat, neil on kümmekond ühist tuttavat ning koos on käidud suusatamas. Meeste vahel tunduvad olevat usalduslikud suhted, kuivõrd väidetavalt on Kuldar Aavik vahendanud K. A. suhtlust erinevate naistega. K. A. üks XXX elas Kuldar Aavikuga samal tänaval Tartus ning K. A. saatis talle kord Kuldar Aaviku vahendusel kala ning kord ühe puidust lillepostamendi, mille ta oli eelnevalt kinni liiminud. Teise P.-nimelise naisterahvaga, kes elab XXX, kohtumist korraldas K. A. jaoks taas Kuldar Aavik. Tartu XXX ehitas K. A. aeda ning P. aitas ta halvas seisukorras olevat maja kõpitseda.
4.1.K. A. on salasigarettide ebaseadusliku käitlemise eest karistatud (I kd tl 173). Tegu on ka käesolevas kriminaalasjas etteheidetava episoodiga. K. A. tunnistati süüdi selles, et tema omandas 14.10.2020 Kuldar Aavikult K. K. vahendusel 12 kasti Valgevene maksumärkidega sigarette. K. A. sõnul segati K. K. kui autojuht sinna asjasse uurijate poolt meelega, kuid viimane ei olnud tegelikult asjaga üldse seotud. Vale on, et K. K. üldse Kuldar Aavikut tundis ning pigem näevad nad esimest korda elus alles kohtusaalis. K. A. sõnul polnud K. K. tema jamades üldse süüdi ning seetõttu võttis ta ka tema süü enda peale (dtl 188–189).
5.K. K. enda sõnul (dtl 209–212) Kuldar Aavikut ei tunne. Kuldar Aavikust kuulis ta K. A. kaudu alles siis, kui viimase suhtes oli juba käimas kohtuasi. K. A. on K. K. tööandja ja ülemus. K. K. on firmas autojuht ja tegeleb põhiliselt kütuseveoga. Ta on 2020. aastal läbinud ADR kursuse ning tema teada teisi ADR kursuse läbinud juhte K. A. ettevõttes ei tööta. K. K. kinnitas kohtuistungil, et tema kunagi Kuldar Aavikuga salasigarettide teemal suhelnud ei ole. Ning hetkel, kui ta andis K. A. üle oma sõiduauto Audi 80, seal kindlasti salasigarette ei olnud. K. K. ütles ka, et töö raames ei ole tal asja XXX olnud.
6.Kriminaalasjas on tõenditena esitatud kaks sideettevõtjalt andmete nõudmise luba (I kd tl 146–150) ja sideettevõtjalt saadud andmete 17.03.2021 protokoll (I kd tl 151–157). Kaitsja vaidlustas sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kasutamise tõendina juba kaitseaktis, viidates Riigikohtu lahendile nr 1-16-6179 ning jäi oma seisukohale kindlaks menetluse lõpuni. Prokurör märkis 08.08.2023 süüdistuskõnes, et on tutvunud Riigikohtu asjassepuutuva praktikaga ning tunnistas, et neid andmeid ei ole tõepoolest võimalik kasutada. Sõltumata loa andmise kuupäevast on kasutatavad üksnes sellised andmed, mis on saadud enne 06.10.2020. Protokollis olevad andmed on aga mõnevõrra hilisemast kuupäevast ja seetõttu ei tugine prokurör enam antud protokollile kui tõendile (dtl 257). Kohus sideettevõtjalt saadud andmete protokolli otsuse tegemisel ei arvesta.
1-21-8858
7.Prokurör on kohtule esitanud kaks jälitustoimingu protokolli. 18.01.2021 jälitustoimingu protokoll kajastab perioodil 11.–14.10.2020 Kuldar Aaviku ja K. A. vahel toimunud telefonikõnede lahtikirjutust ning varjatud jälgimise käiku 14.10.2020 (I kd tl 158– 162). Teine, 12.11.2021 protokoll kajastab perioodil 28.07–14.10.2020 Kuldar Aaviku ja K. A. vahel aset leidnud telefonikõnede lahtikirjutust (I kd tl 163–172). Mõlemas protokollis kajastatud jälitustoimingute aluseks on Tartu Maakohtu 23.07.2022. a määruse nr KM9866/2020 ja 25.09.2020 määruse nr KM10148/2020 alusel antud load: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 02.10.2020 jälitustoimingu luba nr PL10197/2020 ja 18.09.2020 jälitustoimingu luba nr PL10118/2020.
8.Kaitsja viitas, et Kuldar Aaviku suhtes on teostatud jälitustoiminguid ajal, mil menetleti vaid väärteoasja. Kohus teostas esmase jälitustegevuse kontrolli menetluse käigus ning uuesti otsuse kirjutamise ajal. Esimene jälitustoimingu protokolli aluseks olev luba KM9866/2020 on tõepoolest allkirjastatud 23.07.2022. See luba oli välja antud K. A. salajaseks pealtkuulamiseks ja -vaatamiseks, luba pikendati 25.09.2020 määruse nr KM10148/2020 alusel kuni 28.11.2020. Lubades sisaldub nii analüüs põhjendatud kuriteokahtluse kohta kui ka küllaldased põhjendused, miks jälitustoiminguid tegemata ei ole tõendite kogumine võimalik. Kogutud informatsioon andis aluse laiendada jälitustegevust Kuldar Aavikule. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.09.2020. a jälitustoimingu luba nr PL10118/2020 andis õigusliku aluse juba Kuldar Aaviku ja temaga seotud kinnistute varjatud jälgimiseks 21.09.202021.11.2020. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 02.10.2020. a loaga nr PL10197/2020 pikendati K. A. varjatud jälgimist. Kohus loeb ka need load väljakujunenud kohtupraktikat arvestades nõuetele vastavaks.
9.18.01.2021 jälitustoimingu protokollis (I kd tl 158–162) kajastatud pealtkuulatud telefonikõned viitavad justkui ehitustegevusega tegelemisele. Protokollist nähtub, kuidas 11.10.2020 kell 10.40 helistab Kuldar Aavik K. A. ja ütleb, et homme saaks nüüd peenemaid aiaposte, ühe paki hind on 1025 ning pakkuda on 10 pakki. K. A. nõustub ja ütleb, et „teeme ära“. Lepitakse kokku aeg järgmise päeva õhtuks. 12.10.2020 kella 12.01 ajal helistab Kuldar Aavik taas K. A. ja ütleb, et hommikul juba oli saag valmis, mille peale K. A. küsib: „Aaa... kips on kohal juba?“ Kuldar Aavik ütleb, et jaa ning pakub välja, et K. A. võib ka varem kohale tulla. K. A. küsib seepeale, et „Palju ma sulle ette.. kui mul see ehitusmees vabaks jääb, ma kohe helistan. Siis saame jälle seal kokku eks... poe ees?“ ning Kuldar Aavik vastab uuesti jaatavalt. Umbes pool tundi hiljem helistab Kuldar Aavik uuesti K. A. ning küsib, kas homseks on ka materjali vaja, mille peale K. A. küsib, kas õhukest kipsi või jämedat ning Kuldar Aavik vastab, et õhukest. K. A. küsib: „Ta oli siis euro null kakskend viis oli ruut eks?“, mille peale Kuldar Aavik taas jaatavalt vastab ning K. A. küsib, kas need on standardsed või väiksemad ning Kuldar Aavik vastab „Seal on 50 on ikkagi ühik..“ ning K. A. avaldab soovi need saada. 14.10.2020 kella 09.26 ajal tehtud kõnes helistab Kuldar Aavik K. A. ja ütleb, et tema tellitud kipsikarkass on olemas ning kas K. A. soovib 10 või 12 meetrit. K. A. lubab kõik 12 ära võtta öeldes, et „ ... jääb see 2 tahvlit üle siis las jääb“.
10.Telefonikõnedest nähtub üheselt, Kuldar Aavik pakub K. A. midagi müügiks. Sealjuures kõnede kontekst ei viita mitmele erinevale tehingule. Lepingu esemena mainitakse nii aiaposte, saagi, kipsi kui ka kipskarkassi. Sõltumata tootest on hind 1025, tegemist peenematega, ühik on 50, saada oli esialgu 10, aga hiljem selgus, et 12.
11.Kui 14.10.2020 hommikuses kõnes lepiti tehingus kokku, siis kell 13.28 helistab Kuldar Aavik K. A. ja ütleb, et: „ma olen siin aga ei näe sind.“ K. A. ütleb, et on seal, kus eelminegi kord ning Kuldar Aavik ütleb, et üleeile nad ju olidki seal. Siis K. A. täpsustab, et on A Le Coq Spordi juures. Kuldar Aavik küsib, mida ta seal tegema peaks ning K. A. ütleb, et annaks talle
1-21-8858 joonised ära. Lepitakse kokku, et Kuldar Aavik läheb ka A Le Coq spordihoone juurde (I kd tl 159–160).
12.Süüdistatava edasise tegevuse osas on läbi viidud varjatud jälgimine. Kaitsja hinnangul on kõnealune jälitustoimingu protokoll ebausaldusväärne, sest sellest ei ole jälgitav ega kontrollitav andmete kogumise käik – protokolli lugejal ei ole võimalik kontrollida, kas ja mida on ametnikud jälitustoimingu raames päriselt tuvastanud ja see, kas kohtumist on päriselt nähtud või on see ainult kellegi oletus või järeldus. Kaitsja taotles kohtumenetluses mh varjatud jälgimise käigus tehtud teabesalvestiste uurimist. Prokurör selgitas vastuseks, et varjatud jälgimise käigu kohta tehakse teabesalvestis võimaluse korral ning antud juhul seda ei tehtud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt KrMS § 1265 lg-st 2 ei ole varjatud jälgimise käigu kohta teabesalvestise tegemine kohustuslik. Jälitustoiming on nõuetekohaselt protokollitud ning protokoll ise on tõendiks.
13.Varjatud jälgimisega tuvastati, et 14.10.2020 kell 13.41 peatus Volkswagen Golf Tartu linnas asuva A Le Coq spordihoone parklas seal juba pargituna seisva valget värvi kaubiku Mercedes-Benz Sprinteri kõrval. Kuldar Aavik väljus sõidukist VW Golf kõrvalistuja kohalt ning istub kaubiku kõrvalistmele ja asus vestlema kaubiku juhikohal istuva K. A.. Ajavahemikul kell 16.32–17.24 fikseeriti Kuldar Aaviku sõiduauto VW Golf seismas Tartu maakonnas XXX A&O kaupluse ees parklas. Ajavahemikul 16.32–16.47 fikseeriti K. A. liikumine kaubikuga MB Sprinter XXX A&O kaupluse esisest parklast Kõrveküla-Lähte teele suunaga Jõhvi-Tartu-Valga maantee suunas ja sealt edasi 200m Jõhvi suunas, peale mida keeras maanteelt vasakule ja parkis kaubiku Rajaääre söögikoha esisesse parklasse. Kell 16.47 tuvastati sõiduauto Audi 80 saabumine XXX Jõhvi poolt. Audi tegi XXX paar ringi (vt I kd tl 161 foto nr 3) ja kell 17.08 fikseeriti Audi saabumine Rajaääre söögikoha parklasse, kus ta peatud MB Sprinteri kõrval. Audist väljus K. K. ning kaubikust K. A.. Isikud vestlesid omavahel ning kell 17.09 alustas kaubik MB Sprinter parklast väljumist liikudes Jõhvi suunas. Kahe minuti pärast järgnes sõiduauto Audi kaubikule. Kell 17.30 peeti K. A. Tartu maakonnas Pataste külas kinni sõiduauto Audi roolist ning sõidukist leiti 12 kasti Valgevene maksumärkidega sigarette. Seega olid K. A. ja K. K. sõidukid omavahel ära vahetanud.
14.K. A. sõnul võis tõesti nii olla, et 14.10.2020 Kuldar Aavikuga A Le Coqi spordihoone parklas kohtuti ning autos juttu räägiti ja et K. A. sinna kohtumisele sõitis Mercedese kaubikuga. Küsimuse peale, mis oli kohtumise eesmärk, vastas K. A., et: „Järsku ma tahtsin saeketti saada“. Mõned tunnid hiljem kohtus K. A. juba XXX A ja O kaupluse parklas K. K., kus vahetati omavahel autod. K. A. sõnul pidi ta seal K. K. mingit ehitusmaterjali saama, aga seda ta ei saanud ja see asi läks luhta. K. K. läks kaubikuga koju ning K. A. jäi sõiduauto Audi. Tema sõnul vahetati autod selleks, et ta saaks küla peal ja tüdrukutes käia (milleks on sõiduautot vaja). Kuldar Aavikuga ta kunagi XXX A ja O kaupluse juures kohtunud ei ole. Ka ei ole ta K. K. kohtunud Rajaääre söögikoha ees. K. A. liikus sõiduautoga Tartusse. Kui K. A. kinni peeti, leiti tema autost sigaretid ning ta oli enda sõnul teadlik, et need kastid autos on. Sigaretid oli ta auto peale võtnud pärast seda, kui ta oli K. K. auto saanud. K. A. ei soovinud kohtuistungil rääkida, kust või kelle käest ta need sigaretid sai, öeldes vaid, et on kogu süü omaks võtnud. Tema sõnul ei ole aga Kuldar Aavik talle kunagi sigarette organiseerinud ja omavahel pole nendest isegi räägitud.
15.K. K. ei mäletanud täpselt, mis põhjusel oli vaja sel päeval K. A. sõidukid vahetada, kuid märkis, et töösõitusid on ennegi olnud (veetakse palju ehitusmaterjale, küttepuid ja võrkusid klientidele). Tema sõnul sõitis ta XXX saabudes kohe seal oleva söögikoha (Rajaääre söögikoht) parklasse, jäi K. A. ootama ning ei liikunud sealt enne, kui alles kaubiku roolis.
1-21-8858 Kaubikuga suundus ta tagasi Avinurme poole. K. K. kinnitas, et sõiduautot üle andes seal sigarette ei olnud ning Kuldar Aavikut ta seal parkimisplatsil ei näinud.
16.Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist koos fototabeliga (I kd tl 41–56) nähtub, kuidas 14.10.2020 kell 17.30 peatas PPA patrull Jõhvi-Tartu-Valga maantee 104. kilomeetril Jõhvi suunas liikunud sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis K. A. Sõiduki läbivaatuse käigus avastati tagaistmelt pappkastid. Ühe pappkasti nurga avamisel paistsid sellest sigareti pakid. Edasisteks toiminguteks kaasati juba Maksu- ja Tolliamet ning sõiduki läbivaatuse käigus leiti sõiduki tagaistme kohalt 6 pappkasti, mis olid kaetud võrgu, tekkide ja saualinaga. Sõiduki pakiruumist leiti samuti 6 pappkasti. Avati üks pappkast, milles oli 10000 sigaretti (50 plokki, 500 pakki) NZ Gold (Valgevene maksumärkidega). Lisaks leiti sõidukist mh 1015 eurot sularaha, 2 K. K. adresseeritud avatud ümbrikku, 3 mobiiltelefoni, erinevaid märkmepabereid, tšekke, arve, mille teisel pool märkmed ning ümbrik, milles K. K. juhiluba. K. A. kinnipidamist kinnitavad 14.10.2020 isiku kinnipidamise protokoll (I kd tl 58– 60) ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 61–62). Sõiduki Audi 80 registreerimistunnistus tõendab, et sõiduk kuulub K. K. (I kd tl 89–90). 15.10.2020 vaatlusprotokollis on vaadeldud K. A. juhitud sõidukist leitud 12 pappkasti, mille etikettidel on märge NZ Gold ning milles kokku oli 120 000 sigaretti (I kd tl 63–64, fototabel 65–87).
17.K. A. küsiti kohtuistungil eelviidatud koguste ja hinna kohta ning kohtu hinnangul ta midagi loogilist vastata ei osanud. Kipsi osas on K. A. öelnud, et õhuke kips on 6 mm ja on olemas ka 12 mm kips. Tema sõnul eelistas ta Kuldar Aavikult kipsi ostmist ehituspoest ostmisele, kuna Kuldar Aavik on temalt ostnud jällegi saematerjali. Standardne kipsplaat on tema sõnul 2,40–2,60. Ühik 50 tähendab 50 lehte. Kõne kohta, kus Kuldar Aavik räägib kipskarkassi meetritest (10–12 meetrit) ning K. A. hoopis kaheteistkümnest tahvlist, ei oska K. A. samuti midagi tarka selgituseks öelda (dtl 207–208). Aiaposte ostis K. A. enda sõnul selleks, et saekaatrile aed ümber ehitada. Ta ei osanud öelda, kui palju aiaposte ta Kuldar Aaviku käest saanud on. Küsimuse peale, mis on aiapostide hind, vastas K. A., et täna maksab raud 2 eurot kilogramm. Samas ei osanud ta öelda, mis hinnaga võib kõnes mainitud 1025 puhul tegu olla. Ta ei osanud isegi vastata sellele, kas „üks null kaks viis“ on 1,025 või 10,25 või 1025. Jämedamad aiapostid on K. A. sõnul 100x100 mm, kuid neid ta pole Kuldar Aaviku käest saanudki. Peenemate aiapostide mõõdu osas jäi ta taas vastuse võlgu (dtl 204). Samuti ei osanud ta vastata sellele, kas aiapostid ja kips on sama hinnaga ning mis on kipskarkassi hind.
18.Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et süüdistatav ja K. A. on eelviidatud telefonikõnedes ilmselgelt konspireerinud, kuid seda on tehtud üsna primitiivsel tasemel. Isegi ühe kõne lõikes ei suudeta järge pidada selle üle, millest nüüd täpselt räägitakse (12.10.2020 kell 12.01 kõnes saag vs kips; 14.10.2020 kell 09.26 kõnes kipskarkass vs tahvlid). Sõltumata loomingulisest sõnakasutusest telefonivestlustes on selge, et jutt käib tegelikult sigarettidest. Seda kinnitavad eelkõige sõiduautost Audi leitud salasigarettide kogus ja pakendamise viis. Sõidukist leiti 12 kasti salasigarette, s.o kogus mida Kuldar Aavik ja K. A. ka oma telefonikõnes arutasid (12 meetrit või 12 tahvlit kipskarkassi). Ühe kasti hinnaks oli kõnedes kokkulepitud 1025 eurot. Sellises suurusjärgus hinda kinnitab ka tunnistaja J. T. poolt avaldatu, kelle sõnul on sigarettide kasti hind umbes 1000 eurot (dtl 241). Ühes kastis oli 50 plokki sigarette – ka kõnedest käis 50 kui standardne ühik läbi. Kõnedes arutati ka seda, et tegu oli kord peenemate aiapostidega või teine kord õhema kipsiga. Vaatlusprotokolli fotolt (I kd tl 87) selgub, et sõidukist leitigi peenemat sorti sigaretid. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et Kuldar Aavik ja K. A. mainitud telefonikõnedes just sigarettide müügi teemal arutasid ja tehingu tingimusi varjatult kokku leppisid.
1-21-8858
19.Üldist ja pikemat aega kestnud mustrit kinnitavad tegelikult ka varasemad Kuldar Aaviku ja K. A. vahel toimunud telefonikõned, s.o kõned, mis jäävad 24.07.2020 XXX kinnistult leitud sigarettide episoodi ja 14.10.2020 K. A. juhitud sõidukist leitud sigarettide episoodi vahelisse aega. Kuigi kõned ei tõenda süüdistuses ette heidetud tegusid ega mõjuta hilisemat karistuse mõistmist, on need kohased kohtu siseveendumuse kujundamisel hindamaks kaitseväidet, et kõnede sisu kajastas poolte tegelikku äritegevust.
20.28.07.2020 helistab Kuldar Aavik K. A., öeldes, et helistab saeremondist ja, et sae sai korda ilusti ning 7 ketti teritatud ja ise ta tulla ei saa. Kuldar Aavik küsib, ega K. A. endal pole tema poole asja. Kuldar Aavik selgitab veel, et kõigist kettidest ei saagi asja, aga seitsmest ketist sai asja ning mainib ka, et tarnega on praegu tõsised probleemid. K. A. küsib, kas tegu samasuguse ketiga või Husqvarna omaga, mille peale Kuldar Aavik vastab, et ikka samasugune on ja rõhutab taas, et maaletoojal on mingid probleemid. Kõnest nähtub ka, et K. A. on üsna hõivatud, kuid ta lubab helistada oma autojuhile, kes on hetkel ADR-i kursusel (kohus märgib siinkohal, et ADR kursustel käis K. K. ja enda sõnul oli ta ettevõttes ainus need kursused läbinud isik) ja järsku saab tema midagi, s.o pooledki ära võtta saab töö ära lõpetada (I kd tl 163–164). Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et antud kõnes esinevad vastuolud. Jääb arusaamatuks, et kui K. A. viis saeketid Kuldar Aaviku juurde teritamisele, siis kuidas mõjutavad sellise teenuse osutamist mingisugused tarneprobleemid. K. A. küsib, kas tegu on samasuguste kettidega või Husqvarna omadega. Ometigi peaks inimene teadma, millised ketid ta teritamisele viis. Samuti pole võimalik, et saeketi tootja teritamise käigus muutuks.
21.31.07.2020, 02.08.2020 ja 11.08.2020 kõnedes (I kd tl 164–166) räägitakse omavahel mingist naisterahvast ja kasutatakse nime P. (protokollis ka nimi V., aga K. A. sõnul kindlasti P., dtl 199). 31.07.2020 kõne ja 02.08.2020 kõned algava mõlemad sellega, kuidas Kuldar Aavik teatab K. A., et naisterahvas või P. tahab K. A. näha. Seega on Kuldar Aavik näiliselt vahendanud K. A. suhtlust kas ühe või mitme erineva naisega. 31.07.2020 kõne sisust tuleneb, et K. A. tegi naisterahva vaasi korda ning nüüd läheb seda ära viima, lubades ette helistada ja öelda, millal ta täpsemalt jõuab. Kuldar Aavik ütleb: „Jah, et helista ette ja siis ... ja nigu esimene kord on see vaasi suurus?“ K. A. vastab, et jah. K. A. rääkis kohtuistungil, et üks tema XXX elas Kuldar Aavikuga samal tänaval Tartus ning K. A. saatis talle kord Kuldar Aaviku vahendusel kala ning kord ühe puidust lillepostamendi, mille ta oli eelnevalt kinni liiminud. Ütlused on kohtu hinnangul vastuolus pealtkuulatud kõnega. Kõnes räägitakse esiteks lillevaasist, mitte lillepostamendist ning teiseks nähtub kõnest, et K. A. on ka varem sellele naisterahvale vaasi viinud ning see oli sama suurusega vaas.
22.02.08.2020 kõnes küsib K. A. Kuldar Aaviku käest, et mis kellast P. vaba on. Kuldar Aavik ütleb, et kuskil 9–10 ajal jääb hilja peale ning siis tuleks pigem homme teha. Räägitakse, et homme sobiks kuskil kella 4–6 vahel ning Kuldar Aavik ütleb, et ta tuleb siis ise ka. K. A. ütleb veel, et võtab siis elektriku kaasa. 11.08.2020 kõnest nähtub, et K. A. nägi kuskil punase peaga P. ja mingi päev tuleb see P. talle nüüd külla. K. A. palub Kuldar Aavikul talle teada anda täpsemalt, et millal see P. siis tuleb. Jällegi on veider, et kui P. oli K. A. XXX, siis miks peaks Kuldar Aavik teatama, et P. tuleb talle külla ning siis saab ka K. A. sinna tulla. Kohtuistungil rääkis K. A., et XXX P. elab XXX ja ta aitas P. mh halvas seisukorras maja kõpitseda. Sellega selgitas ta vajadust elektrik kaasa võtta. Samas ei teadnud K. A. isegi seda, mis on P. perekonnanimi (dtl 199–200).
23.11.08.2020 kõnes ütleb Kuldar Aavik, et kala asi on täitsa seiskunud ja kuumutus ei tööta. Kohtus väitis K. A. seda kõne kuulates küsimuse peale, kas ta on Kuldar Aavikult kala saanud, et ta on hoopis ise viimasele kala viinud ja lasknud suitsutada. 21.08.2020 kõnes räägitakse pika käruga mingist laudade veost. Samas mainib K. A. ka tarneraskusi. Kõnest
1-21-8858 selgub, et K. A. peab koorma ise toimetama ja maha laadima kuhugi nurka. Tegu on kaheksa alusega. Kohtus selgitas K. A., et tegu oli prussidega, mis pärinesid tema saekaatrist. Prussid tõsteti maha tõstukiga kuskil XXX. Täpsemalt K. A. ei mäletanud ei asukohta ega seda, kes seal on mingi hoone või tühermaa. Miks just sinna tuli koorem jätta ja mis seos sellel kohal Kuldar Aavikuga on, K. A. ei osanud samuti selgitada (dtl 203).
24.28.09.2020 kõnes (I kd tl 167–168) arutatakse taas mingi veose vedamist, mis on vaja viia kuhugi Põlva saekaatrisse. Ühel hetkel ütleb K. A.: „... kõige parem oleks nii, et ma kuidagi tasapisi tulen käin sinu poole siis sealt edasi.“ Sellele vastab Kuldar Aavik, et : „Ei ma ise ei taha absoluutselt sellega.“ K. A. ütleb seepeale, et : „Jaa jah ... aa noh aga las ta tuleb siis ise siia järgi kui julgeb.“ Selline vestlus viitab kohtu hinnangul taas pigem ebaseaduslikule tegevusele. Kui jutt käiks puidu veost vms, siis ei tundu loogiline, et keegi seda kartma peaks. 05.10.2020 kõnes (I kd tl 168) helistab Kuldar Aavik K. A. ja ütleb, et: „seda saaks liigutada... täna viitsid liigutada?“ Edasi arutatakse, et kütteperiood on tulemas ning ühele tädile tuleb 12 kotti kaminapuid viia. Nähtub ka, et Kuldar Aavik on vahendajaks K. A. ja kellegi kolmanda vahel. Lepitakse kokku, et kokku saadakse Kauda bussipeatuses kella poole 5 ajal õhtul. Kuldar Aavik lubab ka ise sinna tulla ning ütleb veel, et see kolmas isik tuleb Värska poolt.
25.Eeltoodust nähtub, et Kuldar Aaviku ja K. A. vahelised telefonikõned on äärmiselt krüptilised ja kohati ebaloogilised. On selge, et mainitud kõnedes arutatakse ebaseaduslikku tegevust, sh sigarettide käitlemisega seonduvat. Kohus on nõus prokuröri käsitlusega selles osas, et tõenäoliselt arutati ka raha üleandmist kasutades kõnedes raha kohta varjunimesid, sh sõna joonised. Kui tavaliselt oli Kuldar Aavik see, kes K. A. erinevaid materjale pakkus, siis 14.10.2020 kella 13.28 kõnes ütles hoopis K. A., et ta sooviks Kuldar Aavikule üle anda jooniseid. Kui K. A. selle kohta kohtuistungil küsiti, ütles ta nende jooniste kohta, et tal oli vaja aknaid saada ja oli vaja mõõdud võtta (dtl 208). Kui A Le Coqi spordihoone juures kohtuti, andiski K. A. need joonised üle. Samas ei osanud ta öelda, millal ta siis aknad kätte sai.
26.Seega näitavad tõendid, et 14.10.2020 hommikul kell 09.26 kõnes leppisid Kuldar Aavik ja K. A. kokku selles, et K. A. võtab/ostab Kuldar Aavikult 12 kasti sigarette (12.10.2020 kõnest nähtub, et tegu on peenikeste sigarettidega ja kokkulepitud hind oli 1025 eurot), millele tuleb päeva peale järgi töömees. 14.10.2020 lõunasel ajal kell 13.41 said Kuldar Aavik ja K. A. kokku A Le Coqi spordihoone juures suure tõenäosusega selleks, et K. A. saaks sigarettide eest Kuldar Aavikule raha üle anda. Kolm tundi hiljem, s.o ajavahemikul 16.32–17.24 märgati Kuldar Aaviku sõidukit seismas juba XXX kaupluse ees. Samal ajal, ajavahemikul 16.32–16.47 liikus K. A. kaubikuga Mercedes XXX kaupluse esisest parklast XXX Rajaääre söögikoha parklasse. Kell 16.47 märgati XXX tiirutamas ka K. K. sõidukit Audi, mis kella 17.08 ajal saabus samuti Rajaääre söögikoha parklasse K. A. Mercedese kõrvale. K. K. ja K. A. vahetasid sõidukid ning K. A. sõitis Audiga parklast välja kell 17.11. Kell 17.30 peeti K. A. juba Audi roolist kinni ning sõidukist leiti 12 kasti sigarette.
27.Kaitsja on rõhutanud, et Kuldar Aaviku seotus sigarettidega pole tõendatud, kuivõrd ta ei viibinud mitte ühelgi ajahetkel leitud sigarettidega samas asukohas – Kuldar Aavik kohtus protokollis kirjeldatust lähtuvalt K. A. ajal, mil sigaretid olid K. K. valduses ning hiljem, kui K. A. oli saanud K. K. sõiduki, millest leiti hiljem sigaretid, ei olnud Kuldar Aavik enam K. A. koos. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Seda, et K. K. autost leitud sigaretid Kuldar Aaviku käest pärinevad, kinnitavad eelkõige Kuldar Aaviku ja K. A. vahelised telefonikõned, kus tehingu tingimustes kokku lepiti. Telefonikõnedes kokkulepitu sigarettide koguse ja liigi osas vastavad sellele, mis K. A. juhitud sõidukist leiti. Samuti kinnitab Kuldar Aaviku seotust fakt, et Kuldar Aavik viibis K. A. ja K. K. samaaegselt XXX. K. K. käitumine XXX saabudes (autoga tiirutamine) viitab sellele, et ta üritas veenduda, et teda ei jälgita või jälitata. Varjatud jälgimise
1-21-8858 protokollist nähtuvalt on selge, et K. K. auto ei olnud terve XXX kandis viibimise aja jälitustoimingu teostajate vaateväljas. On väga tõenäoline, et Kuldar Aavik hoidis sigarette kusagil XXX poe läheduses ning K. K. tõstis need sealt autosse ja läks seejärel juba K. A. Rajaääre söögikoha parklasse kohtuma.
28.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks Kuldar Aaviku poolt 120 000 Eesti vabariigi maksumärgiga märgistamata sigareti käitlemise, s.o nende müümise K. A. (II)
29.Kuldar Aavikut süüdistatakse veel selles, et ta omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.01.2021 seni tuvastamata isikult 5 pakki sigarette Winston Superslim ja 20 pakki sigarette Queen Menthol, s.o 500 sigaretti, mille pakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused. Sigarette hoidis ta enda kasutuses olevas sõidukis Volkswagen Golf, registreerimismärgiga XXX.
30.19.01.2021 kell 09.52 peeti Kuldar Aavik kahtlustatavana kinni oma kodus aadressil XXX. Kinnipidamisel võeti ära tema jope taskutest leitud mobiiltelefon Samsung, sõiduauto Volkswagen käivitusvõti ja sularaha kokku summas 3000 eurot (60 50-eurost kupüüri). Rahakotist leiti veel 470 eurot, millest ära võeti 270 eurot (I kd tl 94–100). Samal päeval kell 12 alustati läbiotsimist Kuldar Aaviku XXX kodus ja selle juurde kuuluvates abiruumides ja hoonetes ning tema kasutuses olevates sõidukites. Elumaja ja kõrvalhoonete läbiotsimisel leiti ja võeti ära 2 mälupulka, 8 mobiiltelefoni ja sularaha summas 1600 eurot, mille kohta Kuldar Aavik ütles, et tegu on tema XXX kuuluva rahaga. Sõiduki Volkswagen registreerimismärgiga XXX avas Kuldar Aavik võtmega. Sõiduki läbiotsimisel leiti juhi kõrvalistuja ukse taskust 5 pakki ehk 100 tk nõuetekohaselt maksumärgistamata Winstoni sigarette. Juhiistme tagant põrandalt kilekotist leiti ja võeti ära 2 plokki, s.o 400 tk Valgevene maksumärgiga sigarette Queen Menthol. Lisaks leiti ja võeti ära erinevad käsikirjalised märkmed. Teisest sõidukist, Volkswagen Passatist registreerimisnumbriga XXX võeti samuti ära erinevad märkmed, visiitkaart ja 6 SIM-kaardi ümbrist (I kd tl 104–114). Seejärel otsiti läbi ka Kuldar Aaviku kasutuses olevad garaažiboksid nr 4, 8, 9 ja 11 aadressil XXX. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära 14 pudelit läbipaistva vedelikuga (I kd tl 115–117). Sama päeva õhtul toimus läbiotsimine ka XXX kinnistul, kuid sealt midagi ei leitud (I kd tl 101–103).
31.26.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kajastab läbiotsimisel leitud sigarettide, alkoholi, visiitkaardi ja SIM-kaartide ümbriste vaatlust (I kd tl 120–129). Protokollist nähtub, et Kuldar Aaviku kasutuses olevast garaažiboksist ära võetud 14 pudelit alkoholi on tähistatud siltidega, millel on venekeelne tekst. Tegu on 0,5 liitrise 40% tugevusega viinaga, millel puuduvad nõuetekohased maksumärgid. Sõidukist leitud sigarettide puhul on tegu Winston Superslims sigarettidega, millel puuduvad nõuetekohased maksumärgid. Pakkidel on venekeelne tekst. Igas pakis on 20 sigaretti, kokku viies pakis 100 sigaretti. Sõidukis olevast venekeelsete kirjadega kilekotist leiti 2 plokki sigarette Queen Menthol, millel on Valgevene maksumärgid. Igas pakis 20 sigaretti, s.o kokku 400 tk.
32.Kaitsja väitel on prokuratuur esitanud tõendeid vaid selle kohta, et sigaretid sõidukist leiti, kuid mitte selle kohta, et need oleksid olnud Kuldar Aaviku omad. Kaitsja sõnul kasutavad nimetatud sõidukit ka Ida-Euroopas pärit hooajatöölised, kes süüdistatavale teadaolevalt ongi leitud sigaretipakid sõidukisse unustanud (dtl 274).
33.Kohtu hinnangul ei ole usutav kaitseväide hooajatööliste poolt jäetud sigarettide kohta. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale
1-21-8858 reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (RKKKo 24.10.2005, 3-1-1-104-05, p 6.3). Käesoleval juhul ühtegi tõendit selle kohta, et hooajatöölised üldse nimetatud sõidukit kasutasid ning, et keegi neist need sigaretid sinna võis jätta, kohtule esitatud ei ole. Küll aga on teada, et Kuldar Aavik on maksumärkideta sigarettidega olnud seotud juba mõnda aega (samas kriminaalasjas ajaliselt 2 eelnevat episoodi). Kuldar Aaviku sõiduk oli lukus ja ta avas selle oma võtmega. Seega olid autos olevad esemed tema valduses. Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt valdaja omandiõigust eeldatakse. Ainuüksi selles episoodis kogutud tõendeid kogumis hinnates on selge, et Kuldar Aavik tegeleb ebaseadusliku tegevusega. Kinnipidamisel leiti tema taskust suurem summa sularaha, tema garaažiboksist leiti maksumärkideta alkoholi ja tema teisest sõidukist leiti 6 SIM-kaardi ümbrist. Eraldivõetuna ei ole nimetatud asjaolud tõepoolest sellised, mida saaks koheselt ebaseadusliku tegevusega siduda, kuid kogumis toetavad need tõendid esitatud süüdistust.
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistuse 19.01.2021 episoodis tõendatuks.
(III)
35.Ajaliselt esimene ja kõige enam vaidlusi tekitanud süüdistuse episood väidab, et Kuldar Aavik omandas enne 24.07.2020. a seni tuvastamata isikult 7 kasti, s.o 70 000 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti Winston Blue ning hoidis neid käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid enda valduses XXX kinnistul, kust need 24.07.2020. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
36.24.07.2020 laekus EMTA-le vihje, et Kuldar Aavik teostab XXX kinnistul tubakatoodete ladustamist. Kaitse on pidanud äärmiselt oluliseks välja selgitada, kes oli vihje andja. Kohus seda mõtet ei toetanud. EMTA on oma kodulehel avaldanud avalikkusele teate: Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamiseks soovime, et annate meile teada võimalikest maksu- ja tollialastest rikkumistest. [---] Teil on võimalik taotleda vihje esitamisel ja info edasisel käsitlemisel anonüümsust. Palume võimalusel anda siiski oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel vihje üksikasju täpsustada. Seega on vihjete andjatele lubatud anonüümsust ja riigil pole põhjust ega alust käituda sõnamurdlikult. Mis oli väärteomenetluse alustamise ajendiks, pole kuigivõrd oluline, kui menetluse käigus leiab lubatavate tõenditega kinnitust süüteo toimepanemine.
37.EMTA alustas laekunud info alusel väärteomenetlust nr 930020000873 tubakaseaduse § 39 lg 1 tunnustel. EMTA uurimisosakonna Lõuna talituse peainspektor koostas 24.07.2020 läbiotsimismääruse korraldamaks läbiotsimise Kuldar Aaviku elukohas XXX ning XXX kinnistul, XXX ja temaga seotud sõidukites väärteoasjas tähtsust omavate esemete (maksumärgistamata tubakatoodete, XXX kinnistu valveseadmete) ja muude seadusega keelatud esemete leidmiseks. Samal päeval andis kohus loa läbiotsimise teostamiseks. Läbiotsimismäärusele on Kuldar Aavik kirjutanud, et tema teada XXX kinnistul midagi välja anda ei ole (I kd tl 1–3).
38.Läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 4–31) nähtub, et XXX kinnistule saabuti 24.07.2020 kell 18.15 ning kodus olid vaid XXX. Helistati Kuldar Aavikule, kes andis teada, et ei volita kedagi ja tuleb ise kohale ning et ta asub kuskil 100 km kaugusel ja jõuab 1,5
1-21-8858 tunni pärast. Kell 18.59 andis teine EMTA ekipaaž teada, et Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX saabus XXX kinnistule. Ametnike saabudes sõiduki juurde oli isik autost lahkunud. Kell 19.40 oli Kuldar Aavik välja ilmunud. XXX kinnistule saabus kell 19.55 K. A. ning alustati läbiotsimist. Kinnistult ja seal olnud sõidukitest midagi keelatut ei leitud. Läbiotsimine lõpetati kell 20.25 ja edasi suunduti XXX kinnistule, mille läbiotsimist alustati kell 21.20. Läbiotsimist alustati sõidukist, seejärel liiguti kuuri, siis selle ümbrusesse, siis elumajja, siis ühte ehitusjärgus elumajja, seejärel saunamajja, suusakuuri, järgmisesse sauna ja aiamajja. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: sõiduki Volkswagen Passat keskkonsoolis olnud märkmed, kuuri juures olnud 7 pappkasti sigarettidega ja kaste katnud koormakate, elumaja esimese korruse toast videosalvesti Network Video Recorder ja Kuldar Aaviku valduses olnud telefon Nokia. Sigaretid olid kuuri eest vaates paremal küljel pruunides pappkastides, mis olid asetatud koormakatte alla ning koormakatte kinnihoidmiseks olid ees kaks euroalust. Pappkastidel puudus igasugune märgistus. Üks pappkastidest avati ning selles olid sigaretid Winston (fotod nr 29–34). Sigaretid pakendati ja suleti tõkendiga.
39.Kinnistult leiti 7 pappkasti sigarette. Ühes pappkastis oli 50 plokki, igas plokis 10 pakki ja ühes pakis 20 sigaretti. Seega oli ühes kastis kokku 10 000 sigaretti ja seitsme kasti peale kokku 70 000 sigaretti. Tegu on Winston Blue sigarettidega, mille müügipakenditel puudub Eesti Vabariigi maksumärgistus ning teiste riikide maksumärgid. Puudub ka eestikeelne terviseohu hoiatustekst. Äravõetud pappkaste neis olnud sigarettidega on vaadeldud 28.08.2020 vaatlusprotokollis (I kd tl 32–34) ja 25.01.2021 vaatlusprotokollis (I kd tl 35–38). Kaitsja on siinkohal märkinud, et vaatlusprotokollide ja ka läbiotsimisprotokolli fototabelitest ei nähtu, mitu kasti on väidetavalt maksumärgistamata sigaretipakke kinnistult leitud ja äravõetud. Samuti on kajastatud vaid ühe kasti sisu. Seega on kaitsja hinnangul täielikult tõendamata XXX kinnistult leitud väidetavalt nõuetekohaselt maksumärgistamata sigarettide kogus. Kohtu hinnangul nähtub läbiotsimisprotokollist 7 ühesuguse pappkasti leidmine, neist üks avati kohapeal ja kõiki vaadeldi vaatlusprotokollides. Kahtlemata saanuks menetluse käiku paremini dokumenteerida, kuid nendel asjaoludel ei tekkinud kohtul siseveendumuse kujundamisel kahtlusi selles, et ülejäänud kastid oleksid sisaldanud midagi muud, kui vaatluse käigus kirjeldati.
40.EMTA uurimisosakonna Lõuna talituse juhtivinspektor Martin Palolill viibis XXX kinnistu läbiotsimisel. Kaitsja hinnangul on tegemist menetlejaga ning tema ütlused on tõendina lubamatud. Antud juhul teostati läbiotsimist väärteomenetluse raames. Väärteomenetluse seadustiku §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.
41.Riigikohus on selgitanud, et eelviidatud sätetest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei või olla tõendi allikaks. Vastupidi, KrMS § 66 lg 2 näeb ette vaid ühe väga kitsalt piiritletud olukorra, mil uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik ei või menetluses tunnistajana osaleda. KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt
1-21-8858 välistatud – vt ka RKKK 3-1-1-29-05). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Väärteomenetluse praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena (RKKK 09.09.2005, 3-1-1-69-05, p 6). Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et madalama astme kohus, kes jättis politseiametnikust tunnistaja kohtuistungile kutsumata põhjusel, et tegemist on väärteoprotokolli koostaja kaastöötajaga, on sellega rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Ka hilisemates otsustes on Riigikohus korranud põhimõtet, et kohtuvälise menetleja teiste ametnike, kes väärteoasja ei menetle, osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (RKKK 04.04.2013, 3-1-136-13, p 6; RKKK 22.03.2013, 3-1-1-28-13, p 6).
42.Kohus on seisukohal, et Martin Palolill ei olnud sellel päeval menetleja. Läbiotsimist teostati väärteomenetluses, kus kohtuväline menetleja oli Kaarin Soomets, kes on ka protokolli koostanud ja sellele alla kirjutanud. Martin Palolille tööülesanneteks oli mh inspektoritele tööülesannete jagamine, koordineerimine, aruandlus. Ta oli tööprotsesside juht, mis tähendab, et tema määras, kes läbiotsimisele kohapeale tulevad. Samuti otsustas ka, kes millist sektorit kontrollib või kes kohapeal asju pakendab ja protokolli koostab (dtl 106). Riigikohus on korduvalt KrMS § 66 lg 2 kohaldamisel märkinud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja või allikas (RKKK 02.01.2009, 3-1-1-73-08, p 9.1; RKKK 23.03.2021, 3-1-1-22-12, p 9). Martin Palolill osales läbiotsimisel. Kui jaatada väidet, et läbiotsimisel osalev ametnik on menetleja, viiks see sisuliselt olukorda, kus ametnikke tunnistajana üle kuulata ei saakski. Maksvusele pääsenud kohtupraktika on läinud selgelt teist teed. Lisaks eelnevale tuleb märkida, et tunnistaja andis ütlused läbiotsimise käigu, mitte süüteo toimepanemise tõendamiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et välistatud ei ole menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kokkuleppeliselt nimetatakse kriminaalasja uurimise käiku puudutavate asjaolude osas asetleidvat menetleja ülekuulamist tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selle isiku ütlused ei kajasta tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes (RKKK 09.09.2008, 3-1-1-47-08, p 10).
43.M. P. rääkis tunnistajana kohtuistungil (dtl 102–106), et XXX kinnistule võidi jõuda kuskil kella 16–18 ajal. Esmalt viibiti naaberkinnistul, et jälgida, kas kinnistule tuleb inimesi või sealt lahkub inimesi. Mingil hetkel liikus taustainfos olev sõiduk (sinine Volkswagen) XXX kinnistu poole. Tunnistaja läks sellele järgi ning nägi, et sõiduk möödus kinnistust ja läks kuhugi edasi. Tunnistaja läks peale seda tagasi kinnistut jälgima ning ühel hetkel märkas, et visuaalselt täpselt samasugune sõiduk oli parkinud XXX kinnistule. Seepeale liiguti koos patrulliga kinnistule, et välja selgitada, kes seal on. Kuldar Aavikut sel hetkel kinnistul ei olnud. Talle üritati helistada, koputati kõik uksed-aknad läbi, kuid kuskilt vastust ei tulnud. Kui kinnistu oli juba valve alla võetud, käis seal üks kõrvaline isik, kes ametnikke nähes kohe ümber keeras ja lahkus. Isik peeti kinni, et küsida, miks ta sinna tuli. Isik vastas, et Kuldar Aavik kutsus teda. Tunnistaja palus sel isikul Kuldar Aavikule helistada ning tunnistaja kuulis, kuidas Kuldar Aavik vastas vaikselt, et ei saa hetkel rääkida ja lõpetas kõne. Kõrvalisel isikul lasti lahkuda ning jäädi ootama edasist infot Tartu läbiotsimiselt. Tunnistaja jälgis kuuri poolset ala, kus olid puuriit ja tööriistad. Mingi aja möödudes saabus kinnistule jalgsi Kuldar Aavik. Tunnistaja sõnul pidi ta tulema kuskilt eemalt, võimalik, et metsa tagant, sest ta ei tulnud ametnike vaateväljast. Ta tuli küll sissesõidutee kaudu, kuid kui ametnikud teda märkasid, oli
1-21-8858 ta juba kas poolel teel või natuke eemal. Kui tunnistaja palus Kuldar Aavikul käed selja taha panna, et ta saaks teda rauastada, siis märkas ta süüdistatava küünarnukkidel männioksi ja toetamismustrit mingil krobelisel või säbrulisel pinnal, mis viitas sellele, et isik on küünarnukid maas või puude vastu toetanud.
44.Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistult maksumärkideta sigaretid leiti. Küll aga on kaitsja seisukoht kokkuvõtvalt see, et Kuldar Aavikul puudub leitud sigarettidega seos ning sigaretid on kinnistule sokutanud keegi teine. Kaitseaktis viitas kaitsja asjaolule, et kinnistu kuulub hoopis teistele isikutele ning sellest tulenevalt oli õigus kinnistut kasutada ka mitmel teisel isikul. Lisaks rõhutas kaitsja, et selle puukuuri kõrvalt, kust sigaretid leiti, möödub avalik maratonirada (II kd tl 156), mida kasutavad sportimiseks igapäevaselt suveperioodil 50–100 inimest ning talvisel suusahooajal veelgi rohkem inimesi, seega on sellele alale ligipääs ka võõrastel ja tundmatutel isikutel. Arvestada tuleb ka kinnistul asuva ehitusjärgus hoonega, millega seoses viibivad kinnistul kolmandad ehitustöödega seotud isikud.
45.Nagu juba eespool mainitud, on XXX kinnistu Kuldar Aaviku XXX R. V. ja HTB Investeeringute OÜ kaasomandis. Siiski näitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et kinnistut kasutab Kuldar Aavik. XXX kinnistul on läbiotsimist teostatud kahel korral, s.o 24.07.2020 ja 19.01.2021. Mõlemal juhul on läbiotsimise juures viibinud Kuldar Aavik, kes on avanud uksi tema käes olnud võtmetega ning võtnud maha hoonetel olnud valvestust. Lisaks elumajale avas Kuldar Aavik võtmega ka kuuri, ehitusjärgus oleva maja, saunad, suusakuuri ja aiamaja. Valve alla käivad nii elumaja, kuur kui ka suusakuur, mida Kuldar Aavik ka vajadusel valve alt maha võttis ja siis taas valvestas. Ka tunnistajad J. T. (dtl 237) ja K. A. (dtl 196) on kohtus rääkinud, et Kuldar Aavik elab nii Tartus kui XXX. Seega nähtub nii läbiotsimisprotokollidest kui tunnistajate ütlustest, et Kuldar Aavik on XXX kinnistuga seotud ja ta kasutab seda kui oma teist elukohta. Oma viimases sõnas kinnitas tegelikult ka Kuldar Aavik ise, et tegu on tema suvilaga ja tema kinnistuga (dtl 303). Kuldar Aavikul on olemas kõigi kinnistul asuvate hoonete võtmed ning valvestuse mahavõtmiseks vajalik informatsioon. Kokkuvõtvalt saab öelda, et XXX kinnistu on Kuldar Aaviku valduses.
46.Vahetult enne läbiotsimist käis XXX kinnistul mingi sõiduauto Audi, mis kaitseversiooni kohaselt tõi salasigaretid, et Kuldar Aavik süüdi lavastada. Kinnistul on valvekaamerad ning 24.07.2020 toimunud läbiotsimisel võetigi mh ära valvekaamera videosalvesti Network Video Recorder. 28.07.2020. a vaatlusprotokollist (II kd tl 122–127) nähtub, et vanemuurija I. S. teostas videosalvesti vaatlust. Protokolli kohasel eraldati videoregistraatorist kõvaketas, mis ühendati läbi kopeerimiskaitse vaatlusarvutiga, millega ei ole võimalik muuta andmeid kopeeritavas seadmes ja kõvakettal olnud andmete kopeeriti. Pärast vaatlust paigaldati kõvaketas videoregistraatorisse endisel viisil ja registraatori korpus suleti.
47.Kui Kuldar Aavik videosalvesti tagasi sai, oli kõvaketas justkui tühi ja failid kustutatud. See lisas kaalu kaitse väitele, et Kuldar Aavikul ei pruukinud kinnistul asunud salasigarettidega puutumust olla.
48.Seejärel pöördus süüdistatav firmasse DataTron OÜ (II kd tl 160–162), mis tegeleb mh andmete taastamisega kõvaketastelt (II kd tl 168–169). Firma kontaktisikuks ja käesoleval juhul andmete taastamisega tegelenud isikuks on M. O. (II kd tl 167). M. O. vastas 23.09.2021 ekirjas (II kd tl 163) kaitse päringule, et kõnealune videosalvesti on parooliga kaitstud, kuid
1-21-8858 krüpteering puudub. Seadme andmekandja on tühjaks kustutatud/uuesti vormindatud. Andmekandja on vormindatud 28.07.2020 kell 10.30. Veel kinnitas M. O., et andmekandjale salvestatud teavet on võimalik taastada.
49.Vähemalt osa turvakaamera salvestusest õnnestuski M. O. taastada. Videosalvestuselt on näha, et 24. juulil 2020 kella 13.23 paiku (s.o umbes 5 tundi enne läbiotsimist) sõidab XXX kinnistule halli värvi sõiduauto Audi, mis sõidab kuuri juurde ja tagurdab kuuri kõrvale. Sõiduk lahkub umbes kell 13.29. Kohtus kuulati asjatundjana üle M. O. (dtl 139–144), kes selgitas, kuidas ta salvestise kõvaketta pealt taastas. Tema sõnul on kõnealuse videosalvesti puhul tegemist laialt levinud seadmega, mis on mõeldud pigem kodutarbimiseks. Seade ise oli parooliga kaitstud, kuid kõvaketas ei olnud parooliga kaitstud ega krüpteeritud. Seega, kui võtta kõvaketas seadmest välja, siis sealt andmete saamiseks parooli vaja ei olnud. Asjatundja alustas oma tööprotsessi ja sai lõpus aru, et kõvaketas on tühjaks kustutatud. Ketas oli uuesti vormindatud, mis tähendab, et eelnevad andmed alt olid ära kustutatud ja ketas tühjaks tehtud. Asjatundja selgitas veel, kuidas tal õnnestus andmed taastata. Nimelt tähendab konkreetsel juhul andmete kustutamine seda, et kõvakettale antakse justkui teada, et ta on tühi ning siia peale võib uut infot kirjutada. Tegelikult aga kettal olev info päriselt ära ei kustu enne, kui sinna kirjutatakse uued andmed peale. Antud juhul polnud kõvakettale uusi faile kirjutatud, mistõttu õnnestus eelmised failid veel taastada. Kettal olnud andmete esitamiseks oli vaja kasutada spetsiaalset programmi nimega Smart Player – tavapäraste Windowsiga kaasasolevate meediapleieritega videosalvestisi vaadata ei oleks saanud. M. O. sõnul ei saanud ketta ümber vormindamine toimuda seadme kopeerimise või kõvakettal olevate failide kopeerimise käigus. Samuti ei saanud see juhtuda kogemata, kuna arvuti küsib üle, kas sa oled kindel, et soovid seda teha ning nõuab eraldi vajutust.
50.Edasi asuti otsima halli Audit ja selle omanikku. Kaitsja sõnul on süüdistatav pöördunud erinevate IT-spetsialistide poole eesmärgiga uurida, kas pildi teravustamine oleks võimalik (II kd tl 175). Lõpuks taotles kaitsja kohtult ekspertiisi määramist (II kd tl 170–171), mille käigus palus parandada XXX kinnistu 24. juuli 2020 videosalvestuse kvaliteeti selliselt, et oleks eristatav videosalvestuselt nähtava sõiduauto Audi registreerimismärk. Kohus määras 12.12.2022 kriminaalasjas ekspertiisi korraldamise (II kd tl 172–173). 08.02.2023 ekspertiisiaktist nähtub, et videofailidel nähtav sõiduauto on tõenäoliselt 2004–2008 aasta Audi A6 (C6) ning tõenäoliselt on tegu diiselmootoriga versiooniga. Juba ekspertiisi teostamise ajal andis ekspert kohtule teada (II kd tl 176 p), et temale esitatud materjali pole võimalik sedasi parendada, et auto number oleks isegi aimatav. Ekspertiisiaktist selgubki, et sõiduki registreerimisnumbrit tuvastada ei õnnestunud. Ekspertiisiaktile on küll lisatud fotod sõiduki tagaosast, mida on juba visuaalse kvaliteedi parandamise eesmärgil töödeldud, kuid fotod ei võimalda sõiduki registreerimisnumbrit isegi osaliselt tuvastada.
51.Kaitse jättis kohtumenetluse kestel pikka aega mulje, et kinnistul käinud sõiduk oli Kuldar Aavikule täiesti võõras ning et tehakse kõikvõimalik välja selgitamaks selle sõiduki juhti. 06.02.2023 kohtuistungil (s.o enne ekspertiisiakti saabumist) ütles kaitsja, et Kuldar Aavik on ise ka paralleelselt ajanud asju kahe erineva ettevõttega, kes sarnast teenust (ekspertiisi) pakuvad. Nad ütlesid, et suudavad tuvastada esimese numbri, mis peaks olema 5, teist nad ei suuda tuvastada ja kolmanda numbri kohta nad ütlevad, et see on kas 3 või 8. Tähtede kohta suudavad tuvastada viimase, milleks on M, keskmine täht on kas N või M. Teine ettevõte saatis väljalõike teravustatud pildi näol, kus oli näha, et numbrikombinatsioon on XXX, aga esimest tähte sealt pole näha. Andmebaasi kaudu oli võimalik tuvastada, et mis on
1-21-8858 see number ning see auto leiti üles Valgast. Kaitsja sõnul on neile ka teada, et autot peaks enamus ajast kasutama J. T., kelle kohta märgiti ka ära, et teda on varasemalt karistatud seoses salasigarettidega. Kuldar Aavik selgitas, et tal on Valgamaal häid tuttavaid ning ta on neilt Audi kohta küsinud. Nüüd kui numbrikombinatsioon sai teatavaks, siis helistas talle E. P. Valgast ja ütles, et see on tuntud mees, kes seda kasutab. Üks isik, kellel süüdistatav suuski määrib, ütles, et see on tema sõbra naaber, alumisel korrusel elav J. ja see auto oli varasemalt kogu aeg maja ees (dtl 212).
52.Seega oli ühel hetkel süüdistatavale peale väidetavat pikka uurimistööd teada, kes XXX kinnistul käinud sõiduautot Audi kasutas. Kaitsja tegi ettepaneku J. T. üle kuulata.
53.J. T. rääkis (dtl 236) kohtus, et Kuldar Aavik on tema tuttav ning üksteist teatakse kuskil 5 aastat. Mõlemad on tegelenud ehitusega ning J. T. on süüdistatava käest ehitusasju ostnud. Edasi jäädigi suhtlema. Tunnistaja sõnul ostis ta Kuldar Aaviku käest erinevat tehnikat – segupump, niiduk, puurid, ehituslik tolmuimeja ja paar telefoni. Tunnistaja teadis, kus Kuldar Aavik XXX elab ning oskas ka kirjeldada, millised hooned kinnistul asuvad. Samuti teadis ta, et Kuldar Aaviku alaline elukoht on Tartus ning ta on sealgi ehk ühe korra käinud. Tema sõnul on ta Kuldar Aavik XXX kinnistul käinud 20–30 korda. Tunnistaja sõnul on Kuldar Aavik talle rääkinud ka kõnealusest episoodist, et see on uskumatu lugu ning keegi on need sigaretid sinna kuuri juurde pannud, kuid tema sellega seotud ei ole. Üks autodest, millega tunnistaja seal kinnistul on käinud, on Audi registreerimismärgiga XXX. Konkreetse kuupäeva kohta ei osanud tunnistaja öelda, miks ta seal kinnistul käis. Võimalik, et otsis Kuldar Aavikut või võttis midagi kuuri juurest peale. Küll aga kinnitas ta, et tema ei ole sigarette Kuldar Aaviku kinnistule toonud ning üldsegi pole tal süüdistatavaga mingit sigarettide juttu olnud. Ta on süüdistatava käest erinevaid asju ostnud ja tema kinnistult neid peale võtnud, kuid kunagi ei ole ta midagi sinna kuuri kõrvale viinud. Sel päeval, kui tunnistaja kinnistul käis, ei näinud ta seal sigarette. Kuivõrd tunnistajat on varem sama kuriteo eest süüdi tunnistatud, teab ta kui suur ja mis kujuga üks sigaretikast on. Samuti selgus, et J. T. suhtes oli ka kohtuistungi toimumise hetkel käimas kriminaalmenetlus KarS § 376 alusel. Tunnistajal oli olemas Kuldar Aaviku mobiilinumber ning omavahel suheldi ka erinevaid suhtlusrakendusi (Signal, Telegram, Whatsapp) kasutades.
54.Eeltoodust tulenevalt on selge, et J. T. ei ole Kuldar Aaviku jaoks võõras isik. Vastupidi, tegu on pikaaegsete tuttavatega, kui mitte sõpradega. J. T. ütluste valguses on kaheldavad ka süüdistatava väidetavad püüdlused tõde jalule seada ja välja selgitada, kes võis olla see isik, kes kinnistul käis. Kui oli näha, et ekspertiisidega ei õnnestu numbrimärki tuvastada, otsustas Kuldar Aavik ühtäkki ise avaldada, kes tema kinnistul käinud isik on. Ka siis ei öelnud, ta, et J. T. oleks tema tuttav, vaid rääkis loo sellest, kuidas ta sellise isikuni jõudis.
55.Menetleja poolt failide kustutamine leidis samuti selgituse. Kohtuistungil kuulati üle vanemuurija I. S., kes failide kopeerimisega tegeles. Tunnistaja sõnul (dtl 243–246) seisnevad tema tavapärased tööülesanded kriminaal- ja väärteomenetluses läbiotsimiste või muude menetlustoimingute käigus ära võetud elektrooniliste andmekandjate, sidevahendite kopeerimises ja nendest olulise teabe ülesotsimises. I. S. ei ole enda sõnul varem Dahua valvekaamerate ja valvesüsteemidega kokku puutunud. 28.07.2020 üritas ta kopeerida kõnealuse valveseadme kõvaketast. Kuna ketas ei ühildunud ja arvuti ei näidanud, et oleks ketas olemas, eeldas tunnistaja, et ketas on rikkega. Ta proovis seda Windowsi tavaprotseduuridega taastada ja tegi ta Windows Exploreri tarkvaras ketta seadetes parema kliki, mille alt ilmub tarkvaraline võimalus ketta parandamiseks. Kui see oli tehtud, pani ta kõvaketta uuesti
1-21-8858 kirjutuskaitsesse tagasi ja sai tavapärasel viisil kõvaketta ära kopeerida. Pärast parandamist jäid tunnistaja hinnangul failid kõvakettale alles, kuid nende väärtused muutusid ja need andmed ei olnud enam ülesleitavad. Kopeeritud failid ei avanenud ning tunnistaja eeldas, et ketas on mingi parooliga lugemise eest kaitstud. I. S. sõnul ta enne kopeerima asumist seda tüüpi valvekaamerate kohta suurt ei teadnud. Alles pärast sai ta teada, kuidas tegelikult oleks pidanud seda tüüpi seadmega toimima ning, et seda tüüp valvekaamera andmete kopeerimiseks on vaja eritarkvara.
56.Kohtuistungil kuulati üle ka Siseministeeriumi IT arenduskeskuses tarkvarahaldur S. M. (dtl 246–249), kes varasemalt töötas G4S videovalvespetsialistina. Seal töötas ta kõige rohkem just Dahua kaameratega ning teadis rääkida, et nende kaamerate puhul on selleks, et faile korrektselt näha või teisele andmekandjale kopeerida, vaja spetsiaalset tarkvara (SPSS või Dahua Fail Manager). Kui seda tarkvara ei ole, siis valvekaamera kõvakettal olevate andmete kopeerimine või eksportimine ei ole võimalik. Tunnistajale näidati 28.07.2020 vaatlusprotokolli ning tema sõnul on seal valesti toimitud selles osas, et FTK ei sobi Dahua kõvakettalt failide vaatamiseks. Kui üritada kõvakettal olevaid faile kopeerida kasutades FTK tarkvara, siis Windows ei suuda vormingust aru saada, proovib seda välist andmekandjat parandada ja selle abil vormindab Windows kõvaketta endale sobilikuks. Vormindamise käigus muudetakse ära andmekandja failiregister, kus on kirjas faili algused ja faili lõpud. Kui kõvaketas videoregistraatorisse tagasi panna, siis registraator soovib uuesti hakata faile ümber vormindama. Faile on võimalik uuesti loetavaks või nähtavaks teha kasutades spetsiaalset taastamistarkvara. Tunnistaja kinnitas, et nende protsesside käigus failide sisu ei muudeta.
57.Kokkuvõtvalt ei tuvasta kohus siin menetleja poolset tahtlikku tegevust andmete kustutamise näol. On selge, et I. S. ei olnud varem sellise seadmega kokku puutunud ning ei teadnud, et andmete kopeerimiseks ja lugemiseks on vaja kasutada spetsiaalset tarkvara. I. S. ei kustutanud kõvakettalt andmeid, vaid andmed vormindati katse ketast parandada käigus ümber. I. S. ütlusi kinnitavad S. M. ütlused.
58.Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Kuldar Aaviku valdusest leiti 70 000 maksumärkideta sigaretti. Kaitseväiteid, nagu oleks võinud mõni maratonijooksja või ehitusmees sigaretid kuuri juurde tuua, ei toeta ükski kriminaalasjas kogutud tõend.
59.Kaitsja on esitanud tõenditena kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside aktid, mis tema hinnangul näitavad, et Kuldar Aavik ei olnud XXX kinnistult leitud sigarettidega seotud. Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0104 (II kd tl 130–140) nähtuvalt ei ole kuuelt pappkastilt võetud proovide tulemused, mille põhjal oli võimalik isikut usaldusväärselt kindaks teha, seostatavad Kuldar Aaviku ega K. K. DNA-profiilidega. Ekspertiisiaktist nr 21E-SS0004 (II kd tl 143–144) nähtub, et ainult ühelt kuuest äravõetud pappkastist avastati naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ning need ei võimaldanud isiku identifitseerimist. Ekspertiisiaktid seda, et Kuldar Aavikul puudub seos XXX kinnistult leitud sigarettidega, tõendada ei saagi – asjaoludest nähtuvalt ei saanudki süüdistataval olla kastidega füüsilist kokkupuudet. Mõned tunnid enne läbiotsimist käis XXX kinnistul halli värvi Audi, mis kuuri kõrvale tagurdas, seal umbes 6 minutit oli ning seejärel lahkus. On teada, et sõidukit juhtis J. T.. Kuigi tunnistaja eitas, et tema need sigaretikastid kuuri juurde pani, tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et J. T. on varasemalt samaliigilise kuriteo eest karistatud (III kd tl 1–7) ning kohtuistungi toimumise seisuga oli tema suhtes samuti käimas kriminaalmenetlus, milles talle on esitatud kahtlustus KarS § 376 alusel (dtl 240). Märkimist väärt on ka see, et kui Kuldar Aavik on menetluse kestel käitunud, justkui
1-21-8858 oleks J. T. temale põhimõtteliselt võõras isik, siis J. T. enda sõnul on tegu vähemalt 5 aastat kestnud tutvusega, mis hõlmas nii telefonisuhtlust kui ka korduvat Kuldar Aaviku külastamist XXX kinnistul. Eelnevast joonistub välja järgmine arvestatavalt tõenäoline stsenaarium. J. T. tõi Kuldar Aaviku teadmisel sigaretid XXX kinnistule. Võimalik, et Kuldar Aavikut ei olnud kodus, mistõttu tuli sigaretikastid ladustada kuuri kõrvale ja varjata koormakattega. See selgitaks ka seda, miks ei ladustatud sigarette näiteks valvestatud ja lukustatud kuuri (vastuseks kaitseakti väitele, et ei olnud loogiline, et Kuldar Aavik hoiustaks sigarette väljaspool siseruume või aiaga piiratud ala, II kd tl 39). Samuti on selge, et kui sigaretid tõi kinnistule teine isik (võimalik, et J. T.), siis ei leitud sigaretikastidelt Kuldar Aaviku sõrmejälgi või DNA-d. Asjaolu, et Kuldar Aavikut ei pruukinud sigarettide kuuri juurde paneku ajal kodus (XXX) olla, tõendab tegelikult ka läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt saabuti XXX aadressile kell 18.15 ning teavitati läbiotsimisest telefoni teel Kuldar Aavikut. Kell 18.59 andis XXX kinnistul viibinud ekipaaž teada, et Kuldar Aaviku sõiduk saabus kinnistule. Seega vähemalt õhtusel ajal, kui EMTA XXX kinnistule saabus, Kuldar Aavikut seal ei olnud.
60.Kuigi kriminaalasjas ei õnnestunud tõsikindlalt tuvastada, kuidas sigaretid Kuldar Aaviku kasutuses olevale kinnistule said ning sigaretikastidel tema DNA puudub, on süüdistus ka selles episoodis tõendatud. Nimelt nähtub kahest eelnevalt analüüsitud episoodist selgelt, et Kuldar Aavik tegeleb salasigarettide müügiga. Üldiselt ei hoiustata illegaalset kaupa asjassepuutumatute inimeste kodudes kergesti kättesaadavas kohas. Arvestades neid kahte fakti ning menetluslikku käitumist, mis selgelt oli suunatud segaduse, mitte selguse tekitamisele, ei jäänud kohtul kahtlusi. Sigaretikastid toimetati XXX kinnistule Kuldar Aaviku teadmisel. (IV)
61.KarS § 376 lg 1 kohaselt on karistatav maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või keelatud tubakatoodetega kauplemine, nende hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 6 lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma.
62.Seega tuleb teo koosseisupärasuse hindamiseks kindlaks teha: 1) milline on ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud aktsiisisumma; 2) milline on süüdistatava poolt käideldud tubakatoodetele vastav arvestuslik aktsiis; 3) kas p 2 kohane summa ületab p-s 1 nimetatud summat 100 korda.
63.Kuldar Aavikule etteheidetavad teod on toime pandud 2020. ja 2021. aastal. Alates 01.01.2020 kehtinud ATKEAS § 56 lg-s 11 redaktsiooni kohaselt makstakse sigarettidelt aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. Alates 01.01.2021 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli see summa 1000 sigareti kohta 145,60 eurot. Seega on TubS § 6 lg 21 kohase arvutuse aluseks võetavad aktsiisisummad vastavalt 138,65 eurot ning 145,60 eurot.
64.Sigarettide aktsiisi arvutatakse vastavalt ATKEAS §-le 56 lg 1, mille kohaselt aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr 2020. aastal oli 81,95
1-21-8858 eurot, 2021. aastal 86,50 eurot ning proportsionaalne määr oli 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
65.Fikseeritud määra järgi oli aktsiis 2020. a juulis Kuldar Aaviku poolt käideldud sigaretikoguselt (70 000) arvestatuna 5736,50 eurot (s.o 70 000 (sigarettide kogus):1000 x 81,95). ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2020. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 4,07 eurot (Maksuja Tolliameti kodulehekülg, https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/aktsiisid/tubakatooted#levinum-hind). Ühes pakis on 20 sigaretti, seega oli ühe sigareti levinuim hind 0,2035 (4,07 : 20) eurot. 30% ühe sigareti jaehinnast on 0,06105 (0,3 x 0,2035). Kuna süüdistatav käitles 70 000 sigaretti, tuli käideldud sigarettidelt proportsionaalse määra alusel maksta aktsiisi 4273,50 (0,06105 x 70 000) eurot.
66.Seega oleks tulnud 2020. aasta esimese teo puhul käideldud sigarettide koguselt tasuda aktsiisi 10 010 eurot (fikseeritud määr 5736,50 + proportsionaalne määr 4273,50).
67.2020. aasta oktoobris käideldud sigarettide kogus oli 120 000. Fikseeritud määra järgi oli aktsiis sigaretikoguselt arvestatuna 9834 eurot (s.o 120 000 (sigarettide kogus):1000 x 81,95). Ühe sigareti levinuim hind oli endiselt 0,2035 eurot. 30% ühe sigareti jaehinnast on 0,06105. Kuna süüdistatav käitles 120 000 sigaretti, tuli käideldud sigarettidelt proportsionaalse määra alusel maksta aktsiisi 7326 (0,06105 x 120 000) eurot.
68.Seega oleks tulnud 2020. aasta oktoobris toime pandud teo puhul käideldud sigarettide koguselt tasuda aktsiisi 17 160 eurot (fikseeritud määr 9834 + proportsionaalne määr 7326).
69.2021. a käideldud sigaretikoguselt (500 sigaretti) arvestatuna oli fikseeritud määra järgi aktsiis 43,25 eurot (500 : 1000 x 86,50). 2021. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 4,27 eurot, seega oli ühe sigareti levinuim hind 0,2135 (4,27 : 20) eurot. 30% ühe sigareti jaehinnast on 0,06405. Seega on proportsionaalse määra järgi arvestatav aktsiis 32,02 eurot (500 x 0,06405). Kokku on aktsiis 2021. a käideldud 500 sigareti kohta 75,27 eurot (43,25 + 32,02).
70.Kokkuvõtvalt oleks tulnud aktsiisi tasuda järgmiselt: 2020. aasta juuli teo puhul 10 010 eurot; 2020. aasta oktoobri teo puhul 17 160 eurot ja 2021. aasta teo puhul 75,27 eurot. ATKEAS § 56 lg-s 11 nimetatud summa sajakordne määr 2020. aastal oli 13 865 eurot ning 2021. aastal 14 560 eurot. Tasumisele kuuluv aktsiis ületab seda summat vaid 2020. aasta oktoobri teo puhul ja seega on 2020. aasta oktoobris käideldud 120 000 sigareti näol tegu tubakaseaduse § 6 lg 21 kohaselt suure kogusega. Esimene ja kolmas tegu eraldivõetuna suure koguse määra ei täida, mistõttu ei ole neid tegusid eraldivõetuna võimalik kvalifitseerida KarS §-s 376 sätestatud kuriteona. Prokurör on aga seisukohal, et kõik kolm käitlemistegu moodustavad ühe jätkuva kuriteo, mistõttu tuleb käideldud sigarettide kogused ja nende koguste arvestuslik aktsiis liita – Kuldar Aavik käitles kokku 190 500 sigaretti, mille arvestuslik aktsiis kokku on 27 245,27 eurot.
71.Kaitsja on seisukohal, et Kuldar Aavikule etteheidetavaid tegusid ei saa käsitleda ühe jätkuva teona, kuivõrd käitlemisteod on ajaliselt kauged ning märkimisväärselt erineval viisil toime pandud ega saa seega olla kantud ühisest tahtest. Kaitsja sõnul näitab erinevat toimepanemise viisi eelkõige see, et kui esimeses ja kolmandas episoodis heidetakse ette tubakatoodete hoidmist siis teises episoodis heidetakse ette edasitoimetamist ja kauplemist. Lisaks on erinevad kogused, mille käitlemist ette heidetakse.
1-21-8858
72.Seega selleks, et tuvastada, kas maksumärgiga märgistamata tubakatooteid on käideldud suures koguses ka esimese ja viimase teo puhul, tuleb esmalt välja selgitada, kas Kuldar Aaviku poolt toime pandud kolm käitlemistegu moodustavad ühe jätkuva kuriteo või on tegu eraldi episoodidega.
73.Riigikohus on selgitanud, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu jätkuva tervikteo suhtes iseseisvana ja need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta omavahel kogumit. Oluline on veel, et kõik sellised teod oleksid eraldivõetuna koosseisupärased, õigusvastased ja süülised (RKKK 27.03.2019, 1-17-11432, p 9; RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 1026).
74.Võttes aluseks juba tuvastamist leidnud faktilised asjaolud, leiab kohus, et süüdistatava käitumine oli kõikidel üksikjuhtudel suunatud maksumärkidega märgistamata tubakatoodete ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele. Selline tegevus oma olemuselt hõlmab ka tubakatoodete hoidmist. Kohtu hinnangul saab Kuldar Aaviku tegevust võrrelda narkodiilerlusega (vt nt RKKK 01.04.2004, 3-1-1-4-04, p 14.1). Kõik kolm käitlemistegu (24.07.2020, 14.10.2020 ja 19.01.2021) olid ajaliselt üsna lähedased, mahtudes vähem kui poole aasta pikkusesse ajaraami. Kuna süüdistatav omandas tubakatooteid pidevalt ja selle eesmärgiks oli nende järjepidev edasiandmine erinevatele isikutele, saab järeldada, et need erinevad üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb selles tegevuses näha nn diilerlust, mis seisneb süstemaatilises tubakatoodete ainete ebaseaduslikus käitlemises – konkreetsel juhul tubakatoodete hoidmises ja edasiandmises. Kuldar Aavik hankis teadmata kohast maksumärkideta tubakatooteid ning pakkus neid edasi järgmistele isikutele. Ta tegutses järjepidevalt. Seda kinnitab ennekõike asjaolu, et isik jätkas oma tegevusega pärast ametivõimudele vahele jäämist lausa kahel korral, s.o pärast 2020. aasta juuli ja oktoobri tegusid. Tal olid kujunenud välja kindlad isikud, kellele ta tubakatooteid edasi andis ja kindlad viisid, kuidas üleandmine toimus (nt 12.10.2020 pealtkuulatud kõnest on aru saada, et XXX poe juures on kohtutud varemgi). Tema telefonikõned olid konspireeritud varjamaks asetleidvat süstemaatilist ebaseaduslikku tegevust. Päris mööda ei saa vaadata sellestki, et pealtkuulatud kõnedest ilmneb sarnane konspireeriv kõne ka sellel perioodil, kuhu süüdistuses ette heidetavaid tegusid ei jää. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang Kuldar Aaviku tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Kuldar Aaviku tahe oli suunatud maksumärgistamata tubakatoodete edasiandmisele ning asjaolu, et ta kahel juhul hoidmisest kaugemale ei jõudnud (uurimisasutuse sekkumise tõttu), ei välista nende tegude vaatlemist ühe jätkuva kuriteona.
75.Seetõttu on kohus seisukohal, et süüdistatavale süüks arvatud käitlemistegusid tuleb õiguslikult hinnata tervikuna ja lugeda need üheks jätkuvaks kuriteoks. Olukorras, kus isik käitleb ühe teoga mitut liiki maksumärgiga märgistamata tubakatooteid, on tegemist tubakatoodete suure kogusega, kui tubakatoodetelt arvestatavad aktsiisisummad kokku ületavad vähemalt 100 kordselt ATKAES § 56 lõikes 11 nimetatud summat (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 376 komm 4.6.4). Käesoleval
1-21-8858 juhul see nii ka on. Aktsiisisummad käideldud sigarettidelt kokku on 27 245,27 eurot. Kuivõrd aktsiis sigarettidelt oli tasumata, ei olnud neil Eesti Vabariigi maksumärke. Seega oli tegemist KarS § 376 lg 1 koosseisu täitvate tubakatoodetega.
76.Kohus kontrollis üle ka selle, et kohtuotsuse tegemise aja seisuga on süüdistatava käideldud tubakatoodete kogus käsitatav suure kogusena tubakaseaduse § 6 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse mahu põhjendamatu suurenemise vältimiseks vastavaid arvutusi siinkohal välja ei tooda. Võimalikku KarS § 5 lg 2 kohast karistusseaduse ajalise kehtivuse küsimust seega ei tõusetu.
77.Süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Omandades maksumärgistamata sigarette, hoides neid enda valduses ning müües neid edasi oli ta teadlik sellest, tegemist ei ole legaalse kaubaga. Selle kauba käitlemine oli tema eesmärk läbivalt kõigil kolmel juhul.
78.Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuldar Aavik on süüvõimeline. Seega on KarS § 376 lg 1 koosseis täidetud. (V)
79.Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt deklareeritakse karistuse mõistmise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Esimese astme kohtulahendite analüüsi tulemusena on õiguskirjanduses järeldatud, et suurem osa karistustest langeb piirkonda, mis on keskmisest selgelt madalamad. Aritmeetilisest keskmisest lähtumise deklareerimine toob kaasa kohtuotsuste ebaloogilisi põhjendusi – karistust kergendavate asjaolude puudumisel varem korduvalt karistatud isikute poolt mitmete kuriteoepisoodide toimepanemine päädib sanktsiooni keskmisest madalama karistusega (vt. J. Ginter. Karistuse mõistmine esimese astme kohtutes. – Juridica 2022 nr 9-10 lk 738–739).
80.Allakirjutanu jagab artikli autori seisukohta, et sõltuvalt asjaoludest tuleks lähtuda sanktsiooni alumise kolmandiku ülemisest määrast. Sellist lähenemist on tunnistanud ka kohtupraktika (TlnRnK 18.02.2013, 1-11-11411, Pärnu MK 05.04.2011, 1-10-11574)
81.Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
82.KarS § 376 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör on küsinud Kuldar Aavikule karistuseks 1 aasta vangistust. Rahaline karistus kui kergemaliigiline karistus on rakendatav eelkõige neil juhtudel, kui teosüüd saab käsitleda väga väikesena ning karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on hea. Praegusel juhul see nii ei ole. Kuldar Aaviku käitumisviis, s.o järjepidev tubakatoodete käitlemise korra rikkumine ning ebaseadusliku tegevusega jätkamine ka pärast avalikke menetlustoiminguid,
1-21-8858 viitab sellisele nihkele väärtushinnangutes, et tegudele vaid rahalise karistusega reageerimine ei oleks kohane.
83.Käideldud sigarettide kogus võimaldab Kuldar Aaviku teosüüd lugeda väiksemapoolseks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule avaldatu kohaselt puuduvad Kuldar Aavikul kehtivad karistused. Siiski puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Kuldar Aavik ei ole enda süüd tunnistanud. Käitlemise jätkamine pärast avalikke menetlustoiminguid ja jõuline tegutsemine menetluslike segaduste tekitamisel ei viita sellele, et isik oleks valmis oma õigusvastasest käitumisest kergekäeliselt loobuma. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi.
84.Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Kuldar Aaviku süüdi KarS § 376 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta vangistust.
85.KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kuldar Aavik oli kahtlustatavana kinni peetud 19.–21.01.2021 (tl 37–39). Seega on ta eelvangistuses viibinud 3 päeva, mis teeb tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
86.Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Karistuse koheseks reaalseks ära kandmiseks kohus vajadust ei näe, sest süüdistataval puuduvad varasemad kehtivad karistused. Järelikult tuleb isikule anda esmalt võimalus kanda karistust vabaduses. Kohus jätab Kuldar Aaviku puhul karistuse KarS § 73 alusel täielikult täitmisele pööramata.
87.Seega, KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust Kuldar Aaviku suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Kuldar Aavik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Kuldar Aavikule määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.
(VI)
88.KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus hiljemalt KrMS § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg 2 järgi võib avaliku võimu kandja lisaks KrMS § 381 lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses.
89.Kriminaalasjas on Eesti Vabariik esitanud EMTA kaudu avalik-õigusliku nõude (II kd tl 14–22). Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et süüdistatav on käidelnud suures koguses maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis sigarette (tubakatoodete müügipakenditel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ja eestikeelsed terviseohu hoiatused), millelt on jäetud tasumata arvestatud tubakaaktsiisi. Avalik-õigusliku nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad kriminaalasjas esitatud kahtlustuse aluseks olevate asjaoludega, mis on tõendatud kriminaalasja toimikus olevate materjalidega.
1-21-8858
90.Kui esialgne nõudeavaldus oli esitatud Kuldar Aaviku, K. A. ja K. K. vastu, siis 14.12.2021 esitas MTA avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuse, milles korrigeeriti isikute ringi, kelle vastu nõue esitatakse. Selles täpsustuses eemaldati isikute ringist K. A. ja K. K., kuivõrd K. K. suhtes oli kriminaalmenetlus oportuniteediga lõpetatud ning K. A. oli kohtuotsusega süüdi tunnistatud. Samuti korrigeeriti avalik-õigusliku nõude suurust. Nõude esitaja palub: 1) määrata kindlaks ja välja mõista Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi maksmise kohustus summas 17 160 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressid summas 1518,35 eurot; 2) määrata kindlaks ja välja mõista Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi maksmise kohustus summas 10 010 eurot ning nimetatud summalt 14.12.2021 seisuga välja arvestatud intressid summas 1264,26 eurot; 3) määrata kindlaks ja välja mõista Kuldar Aavikult tubakaaktsiisi maksmise kohustus summas 75,28 eurot ning nimetatud summalt 14.12.2021 seisuga välja arvestatud intressid summas 7,32 eurot; 4) välja mõista punktides 2 ja 3 nimetatud tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intress 0,03% päevas (kuni 31.12.2021) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
91.Nõudeavalduse kohaselt on kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et käideldud sigarettide müügipakenditel puudusid TubS § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustuslik eestikeelne terviseohu hoiatus ning ATKEAS § 61 järgi kohustuslik Eesti Vabariigi maksumärk, millest tulenevalt oli tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoodetega. ATKEAS § 5 kohaselt on aktsiisikauba ladustamine ATKEAS mõistes aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. Asjaõigusseaduse § 33 lg 1 alusel on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all on asi. ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt maksab aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Tulenevalt ATKEAS § 24 lg-st 1 tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATKEAS § 41 lg 1 kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse mõistes ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta.
92.Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et Kuldar Aavik käitles 190 500 Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigaretti. ATKEAS-e § 24 lg 12 alusel tekib ATKEAS § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS-e § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Kannatanu loeb maksukohustuse tekkimise ajaks tuvastatud rikkumise avastamise kuupäevad s.o 14.10.2020 ja 19.01.2021.
93.ATKEAS § 28 lg 1 kohaselt makstakse aktsiis aktsiisikauba tarbimisse lubamise liikmesriigis maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. Avalik-õiguslikku nõudesse kantud kahjusummad on ATKEAS-i alusel arvestatud järgmiselt. Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on TubS § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, so 138,65 eurot (alates 01.01.2020) ja 145,60 eurot (alates 01.01.2021) 1000 sigareti kohta. Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 2020. aastal 13 865 eurot (100x138,65) ning 2021. aastal 14 560 eurot (100x145,60). ATKEAS § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr 2020. aastal oli 81,95
1-21-8858 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Fikseeritud määr 2021. aastal on 86,50 eurot ja proportsionaalne määr 30% sigarettide maksimaalsest jaehinnast.
90.1.Fikseeritud määra järgi oli aktsiis 2020. aastal käideldud sigaretikoguselt (70 000 sigaretti) arvestatuna 5736,50 eurot (0,08195x70 000). ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes sigarettide levinumast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2020. aastal oli sigaretipaki levinum hind 4,07 eurot. Seega on proportsionaalse määra järgi aktsiis 4273,50 eurot (3500x4,07x0,3). Kokku on aktsiis 2020. aastal käideldud 70 000 sigareti kohta 10 010 eurot.
90.2.Fikseeritud määra järgi oli aktsiis 2020. aastal käideldud sigaretikoguselt (120 000 sigaretti) arvestatuna 9834 eurot (0,08195x120 000). Proportsionaalse määra järgi oli aktsiis 7326 eurot (6000x4,07x0,3). Kokku on aktsiis 2020. aastal käideldud 120 000 sigareti kohta 17 160 eurot.
90.3.Fikseeritud määra järgi on aktsiis 2021. aastal käideldud sigaretikoguselt (500 sigaretti) arvestatuna 43,25 eurot (0,0865x500). Proportsionaalse määra järgi on aktsiis 32,03 eurot (25x4,271x0,3). Kokku on aktsiis 2021. aastal käideldud 500 sigareti kohta 75,28 eurot.
91.Eeltoodust tulenevalt leiab kannatanu, et Kuldar Aaviku poolt 2020. aastal käideldud sigarettide arvestuslik aktsiis ületab 2020. aasta aktsiisisumma enam kui sajakordselt (190 000 sigareti arvestuslik aktsiis on 27 170 eurot > 13 865 eurot). Kuigi isiku poolt 2021. aastal käideldud 500 sigareti arvestuslik aktsiis ei ületa 2021. aasta aktsiisisummat enam kui sajakordselt, on kannatanu seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu praktikast on tegu jätkuva süüteoga, mistõttu vastutab Kuldar Aavik lisaks 2020. aastal ebaseaduslikult käideldud 190 000 sigareti arvestusliku aktsiisi eest summas 27 170 eurot, ka 2021. aastal ebaseaduslikult käideldud 500 sigareti arvestusliku aktsiisi eest summas 75,28 eurot.
92.Kohus nõustub eeltoodud arvutuskäiguga. Samasuguse tulemuseni jõudis kohus käesoleva otsuse IV peatükis. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud jätkuvuse küsimust ning jõudnud sarnaselt kannatanuga seisukohale, et Kuldar Aavik on sigarettide ebaseadusliku käitlemisega pannud toime ühe jätkuva kuriteo.
93.Veel palub kannatanu välja mõista intressid tasumata aktsiisisummadelt. ATKEAS § 25 lg 22 kohaselt esitab sama seaduse § 22 lg 1 p-s 8 nimetatud isik aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. Seega arvestatakse 2020. aasta tasumata tubakaaktsiisilt intressi alates 20.10.2020 ning 2021. aasta tasumata tubakaaktsiisilt intressi alates 25.01.2021.
94.MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas (MKS § 117 lg 1). MKS §-st 16816 lähtuvalt arvestatakse perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 intressi 0,03% päevas. Alates 01.01.2022 arvestatakse intressi 0,06% päevas. HKMS § 263 lg 3 kohaselt saab kohtuotsusega välja mõista viivise- ja intressinõude protsendina.
1-21-8858
94.1.14.12.2021 seisuga on Kuldar Aavikult 17 160 eurolt nõutava intressinõude suuruseks 1518,35 eurot. Arvutuskäik intressiarvestuse kohta nähtub avalik-õigusliku nõudeavalduse lisast (II kd tl 30). 17 160 euro suuruselt põhisummalt on intressi arvestus peatunud alates 17.09.2021 ning täiendavaid intresse ei lisandu, kuivõrd nimetatud põhinõue on solidaarvõlgniku K. A. poolt 17.09.2021 seisuga tasutud.
94.2.14.12.2021 seisuga on Kuldar Aavikult 10 010 eurolt nõutava intressinõude suuruseks 1264,26 eurot. Nimetatud summale lisandub intress kuni maksunõude täieliku tasumiseni.
94.3.14.12.2021 seisuga on Kuldar Aavikult 75,28 eurolt nõutava intressinõude suuruseks 7,32 eurot. Nimetatud summale lisandub intress kuni maksunõude täieliku tasumiseni.
95.Kuivõrd K. A. on MTA nõude summas 17 160 eurot juba täitnud, puudub kaitsja hinnangul MTA-l selline nõue Kuldar Aaviku vastu, mistõttu palub kaitsja jätta avalikõigusliku nõude summas 17 160 eurot igal juhul rahuldamata (dtl 276). Kannatanu on seisukohal, eelnimetatud asjaolu ei saa olla takistuseks Kuldar Aavikult summa väljamõistmisel. Kannatanu hinnangul tuleb lähtuda põhimõttest, et juhul, kui Kuldar Aavik mõistetakse Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata sigarettide ebaseaduslikus käitlemises süüdi, tuleb isiku suhtes kindlaks määrata ja välja mõista aktsiisi tasumise kohustus kogu ulatuses (st ka ulatuses, mis osas on solidaarvõlgnik kohustuse eelnevalt täitnud). Hilisemate sissenõudmisega seotud toimingute tegemisel võtab kannatanu kindlasti arvesse, et solidaarvõlgniku poolt on osa nõudest tasutud, st et ühte ja sama summat kannatanu mitu korda sisse ei nõua ning tasutud summa ulatuses Kuldar Aavikule võlgnevust ei teki (dtl 266).
96.Kohus leiab, et otsuse resolutsioonist peaks olema nähtav, et süüdistataval on tekkinud solidaarkohustus. Õigusselguse tagab kõige paremini, kui otsuses märgitakse kohustuse kogusumma ja selle tasumise üle peetakse arvestust erinevate otsuste alusel tekkinud kohustuste täitmise käigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Antud juhul on kannatanu esitanud nõude kõigi kolme solidaarvõlgniku, s.o Kuldar Aaviku, K. K. ja K. A. vastu. Asjaolu, et K. A. suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus ajaliselt varem ning ta jõudis juba avalikõiguslikku nõuet täita, ei tähenda, et Kuldar Aaviku vastu esitanud nõue tuleks rahuldamata jätta. VÕS § 67 lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Seda, et Kuldar Aavikult ei hakata välja nõudma sama summat, mille K. A. on juba tasunud, kinnitas ka kannatanu esindaja. Kuldar Aavikult nimetatud summa solidaarselt väljamõistmine tagab ka selle, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule (antud juhul K. A.) läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku (Kuldar Aaviku) vastu VÕS § 69 lg 2 alusel.
97.KrMS § 310 ja ATKEAS § 56 lg 1 alusel rahuldab kohus kannatanu Eesti Vabariigi poolt EMTA kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavalduse. Kuldar Aavikult kuulub väljamõistmisele tubakaaktsiisi tasumise kohustus summas 17 160 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressid summas 1518,35 eurot. Nõue on solidaarne K. A. ja K. K. Kuldar Aavikult kuulub veel väljamõistmisele tubakaaktsiisi tasumise kohustus summas 10 010 eurot ning nimetatud summalt alates 20.10.2020 intress 0,03% päevas (kuni 31.12.2021) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kuldar Aavikult välja mõista tubakaaktsiisi tasumise
1-21-8858 kohustus summas 75,28 eurot ning nimetatud summalt alates 25.01.2021 intress 0,03% päevas (kuni 31.12.2021) ja edaspidi 0,06% päevas kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
(VII)
94.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel tuleb lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9 ja 10 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud.
95.Kriminaalasjas on läbi viidud hulk ekspertiise. Kohtueelses menetluses viidi läbi järgmised ekspertiisid: DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0104) maksumusega 2337 eurot (I kd tl 229, II kd tl 130–140), sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0004) maksumusega 663 eurot (I kd tl 230, II kd tl 143–144), DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-GE1318) maksumusega 5415 eurot (I kd tl 231) ning sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-SS0051) maksumusega 663 eurot (I kd tl 232, II kd tl 145-147). Kohtumenetluse käigus määrati kriminaalasjas süüdistatava taotlusel kujutiseekspertiis (ekspertiisiakt nr 22E-IV0005) maksumusega 761 eurot (II kd tl 190–195).
96.Ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku on seega 9839 eurot (2337+663+5415+663+761). KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Tartu Maakohtu 17.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7495 (20930000116) on K. A. mõistetud välja ekspertiisikulu summas 2026 eurot (s.o 1/3 ekspertiiside nr 20E-GE1318 ja 20E-SS0051 kulust) (I kd tl 173-180). 08.10.2021 lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel K. K. suhtes ning talle määrati kohustus tasuda ekspertiisikulu summas 2026 eurot (s.o 1/3 ekspertiiside nr 20E-GE1318 ja 20E-SS0051 kulust). Seega on ekspertiiside nr 20EGE1318 ja 20E-SS0051 maksumusest tasumata veel viimane kolmandik ehk 2026 eurot, s.o 1805 eurot ekspertiisi nr 20E-GE1318 maksumusest ning 221 eurot ekspertiisi nr 20E-SS0051 maksumusest.
97.DNA-ekspertiisi akti nr 20E-GE1318 kohtule esitatud ei ole, on vaid õiend maksumuse kohta. Riigikohus on selgitanud, et kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 18.12.2013, 3-1-1-121-13, p 6). Arvestades, et kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kuidas aitab nimetatud ekspertiisiakt, mida pole tõendina isegi esitatud, kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, jätab kohus selle eest makstud tasu Kuldar Aaviku osas summas 1805 eurot riigi kanda.
99.Kriminaalasjas on menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 10 mõttes tekkinud veel seoses kasutatud puksiirteenusega sõiduautode Volkswagen Passat ja Volkswagen Golf teisaldamiseks kogumaksumusega 84 eurot (I kd tl 235). Ka see kulu kuulub väljamõistmisele Kuldar Aavikult.
100.KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritu kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Seega tuleb Kuldar Aavikult välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Sundraha suurus määratakse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, mis tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral on 1087,50 eurot (1,5 x 725).
101.Eeltoodust tulenevalt on Kuldar Aaviku poolt riigile hüvitatavad menetluskulud kokku 5153,50 eurot (3982+84+1087,50). Kuivõrd Kuldar Aavikut esindas kriminaalmenetluses lepinguline kaitsja, jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda. Samuti jäävad kaitsja poolt esitatud tõendite hankimisega seotud kulud töö tellinud süüdistatava kanda.
(VIII)
102.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
103.Tartu Maakohtu 12.02.2021. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021. a määruse alusel on arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Kuldar Aavikuja XXX K. A. ühisvara hulka kuuluvad sõiduautod Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX(VIN-kood XXX) ning Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX(VIN-kood XXX) ja Kuldar Aaviku kinnipidamisel 19.01.2021 leitud ja äravõetud sularaha 3270 eurot. Prokurör taotleb nimetatud sõidukite ja sularaha aresti alla jätmist avalikõigusliku nõude täitmise tagamiseks.
104.Arestitud sularaha 3270 eurot on kantud Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole (I kd tl 225– 226). Arestitud sõidukid on 17.02.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga antud OÜ Astro Service vastutavale hoiule ning asuvad OÜ Astro Service hoiuplatsil aadressil Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa (I kd tl 227). Arestitud sõidukitele on Maanteeameti liiklusregistrisse kantud käsutamise keelumärge 09.12.2021 (I kd tl 228).
105.TsÜS § 65 kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 84 komm 8). Liiklusregistri väljatrükist nähtub, et arestitud Volkswagen Golf on 2003. aasta bensiinimootoriga sõiduauto võimsusega 85 kW (I kd tl 136) ning sama aasta Volkswagen Golf sõidukeid müüdi internetis 950–1999 euroga(keskmine hind 1474,50 eurot) (I kd tl 138). Sõiduauto Volkswagen Passat on 1996. aasta universaalkerega sõiduk võimsusega 74 kw (I kd tl 140), mida müüdi internetis 800–1699 euroga (keskmine hind 1249,50 eurot) (I kd tl 142). Seega ei näe kohus, et sõidukite võõrandamisel saadud võimalik
1-21-8858 tulu ning Kuldar Aavikult arestitud sularaha ületaksid temalt avalik-õigusliku nõude rahuldamiseks välja mõistetavat summat.
106.Vara on arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks. KrMS § 1444 lg 1 kohaselt konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Kuigi käesoleva otsusega vara ei konfiskeerita, tuleb süüdistataval täita avalik-õiguslik nõue. Nõude tagamise alused on jätkuvalt olemas. On selge, et Kuldar Aavik teenis peamiselt elatist sigarettide ebaseadusliku käitlemisega. Töötamise registris Kuldar Aaviku kohta kanded puuduvad (I kd tl 133) ning maksukohuslaste registri päringu vastusest (I kd tl 132) nähtuvalt puuduvad MTA-l andmed Kuldar Aaviku tulude ja temale tehtud väljamaksete kohta aastatel 2017–2021. Tagamise meetmeid rakendamata on süüdistatava varalise seisundi tõttu nõude rahuldamine raskendatud või vähetõenäoline.
107.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kuldar Aavikult arestitud sõiduautod VW Golfi regnr XXX ja VW Passat reg-nr XXX ning tema kinnipidamisel äravõetud sularaha 3270 eurot avalik-õigusliku aktsiisinõude tagamiseks aresti alla.
108.KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
109.Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seoses otsustab kohus alljärgnevat.
110.Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu asuvad järgmised esemed: 24.07.2020 Kuldar Aavikule kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus ära võetud märkmepaberid käsikirjaliste märkmetega (kokku 15 tk) on pakendatud kilekotti, mis on suletud MTA UO asitõendi kleeplindiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 24.07.2020 XXX kinnistult leitud sigarettidest 68 600 sigaretti, mis on pakendatud kilekottidesse ja suletud tõkenditega FT0420083, FT0420084, FT0420085, FT0420086, FT0420087, FT0420088, FT0420089 (7 plokki sigarette, s.h 1400 sigaretti, mis pakendati kilekotti, suleti tõkendiga FT0420090 ning edastati ekspertiisiks Japan Tobacco International koostööpartnerile SGS Estonia Ltd) – KarS § 83 lg 2 ja KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning TubS § 52 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
24.07.2020 XXX kinnistult sigaretikastide pealt ära võetud koormakate, mis on pakendatud ja suletud tõkendiga ET0062988 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule.
1-21-8858 6 tükeldatud pappkasti, mis on pakendatud ühte kilekotti (vt ekspertiisiakt nr 21E-SS0004, kd I, tl 96, 97) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 19.01.2021 Kuldar Aaviku elukoha, aadressil XXX, läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefonid ja kaks mälupulka: Nokia (IMEI: XXX) koos SIM-kaardiga; Nokia (IMEI1: XXX, IMEI2 XXX) koos kahe SIM-kaardiga; Nokia (IMEI XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX) koos SIM-kaardi ja mälukaardiga; LG (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI: XXX); Nokia (IMEI1: XXX, IMEI2: XXX) koos kahe SIMkaardiga; Mälupulk Verbatim 2GB; Mälupulk SanDisk 16GB – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 19.01.2021 Kuldar Aaviku kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 5 pakki maksumärgiga märgistamata sigarette Winston, s.o 100 sigaretti, 2 plokki Valgevene maksumärkidega sigarette Queen Menthol, s.o 400 sigaretti, mis peale vaatlust pakendati paberkotti ja suleti turvakleebisega nr 0536528 – KarS § 83 lg 2 ja KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeerida ning TubS § 52 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. sõiduautost Volkswagen Golf leitud märkmepaberid käsikirjaliste märkmetega, mis köideti tõkendiga FT0420138 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 19.01.2021 Kuldar Aaviku kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Passat (registreerimismärgiga XXX) läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära visiitkaart A. F. S. nimele ja kuus (6) SIM-kaardi ümbrist, mis peale vaatlust pakendati paberümbrikusse ja suleti MTA UO asitõendi kleeplindiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. 19.01.2021 Kuldar Aaviku kinnipidamisel võeti ära mobiiltelefon Samsung (IMEI: XXX) koos SIM-kaardiga – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Kuldar Aavikule. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse kõvaketastele, mis asuvad aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu, salvestatud Kuldar Aavikult ära võetud seadmetest tehtud koopiafailid: 28.07.2020 loodud mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmemaht 16,9MB) ning videoregistraatori koopiafail XXX (andmemaht 746GB); 20.01.2021 loodud mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 16,7MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 62KB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 6,15MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 11,6MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 47,3MB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 30KB), mobiiltelefoni Nokia koopiafail XXX (andmete maht 30KB), mobiiltelefoni koopiafail XXX (andmete maht 129KB), USB mälupulga Verbatim 2GB koopiafail XXX (andmete maht 1,65GB) ja USB mälupulga SanDisk 16GB koopiafail XXX (andmete maht 0,11GB); XXX kinnistult ära võetud videosalvestist tehtud koopiafailid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise teel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.