Liiklussüüteod

1-24-2326 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Indrek Teras kohustatud katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4

1-24-2326

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Indrek Terasele on esitatud süüdistus selles, et tema olles tarvitanud alkoholi ja tema väljahingatavas õhus oli ühe liitri kohta vähemalt 0,67 milligrammi alkoholi, sõitis 10.08.2023 õhtul Tallinnast Akadeemia tee 78 juurest sõiduautoga BMW 530D XDrive reg.märgiga xxx Raplamaal asuva Vana-Vigala aleviku suunas. Alkoholi tarvitamisest tingituna oli pärsitud Indrek Terase kognitiivne võimekus juhtida liikluses ohutult sõiduautot. Ületades lubatud sõidukiirust ning juhtides sõidukit kiirusega 160 km/h, sõitis ta kella 21:55 paiku Raplamaal Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 58 km-l tagant otsa Kõrvetaguse-Vaimõisa kõrvalteelt Tallinn-PärnuIkla maanteele vasakpööret sooritanud M R juhitud sõiduautole Opel Meriva reg.märgiga xxx, mille tagajärjel paiskus sõiduauto Opel Meriva paremale teelt välja. Sõiduauto BMW 530D XDrive liikus edasi mööda teeäärt kuni peatus vasakul pool tee ääres. Sõiduautot Opel Meriva reg.märgiga xxx juhtinud M R suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Kohtuarstliku ekspertiisiga on M R surma põhjusena tuvastatud kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos lülisamba hulgimurdude ja seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, vaagna hulgimurdudega ning siseorganite (aort, mõlemad kopsud, maks, vahelihas) vigastustega. Sõiduauto Opel Meriva juht M R ei põhjustanud oma manöövriga- vasakpöördega sõidueesõigusega teele -liiklusohtlikku olukorda, sest juhul, kui sõiduauto BMW 530D juht järginuks liiklusnõudeid ja liikunud lubatud sõidukiirusega 90 km/h, olnuks selle juhil Indrek Terasel võimalus tavapärase pidurdamisega ühtlustada oma sõiduauto sõidukiirus sõiduauto Opel Meriva kiirusega ning kokkupõrget sõiduautode vahel ei oleks toimunud. Oma käitumisega rikkus Indrek Teras tahtlikult järgmisi liiklusnõudeid: - Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 sätestatut, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis; - LS § 15 lg 1 p 1 sätestatut, mille kohaselt on lubatud suurim kiirus asulavälistel teedel 90 kilomeetrit tunnis; - LS § 14 lg 2 nõuet, mis sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ja tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; - LS § 16 lg 1 nõuet, mis kohustab liiklejat olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega, rikkudes tahtlikult liiklusseaduse §-de 33 lg 11 p 2; 15 lg 1 p 1; 14 lg 2 ; 16 lg 1 nõudeid ning põhjustades sellega ettevaatamatusest M R surma, pani Indrek Teras toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Indrek Terase süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 422 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustava kinni petud aeg 11-12.08. 2023, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvakas karistuseks lugeda 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, millist karistust ei pöörata KarS 74 lg 1, 3 alusel täitmisele juhul, kui Indrek Teras 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Indrek Terase kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Lk 3 / 4

1-24-2326 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada läbima talle kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 3 alusel võtta Indrek Teraselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel: Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 343 eurot / t.l 59 /, liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 731 eurot /t.l 118 /, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot. Kokku menetluskulu 2304 eurot. Kannatanud andsid nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.