Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012951 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 3. maist 2024.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 10. juunist 2024.a. I Süüdistus Vitaliy Prostokishinit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema Prostokishin 21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx maja juures lõi Q Qi (Q) selja tagant noaga selga mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Noalöögiga tekitas Vitaly Prostokishin Q Qile füüsilist valu ning tervisekahjustuse – ligi 4 cm pikkuse torke-lõikehaava ülaseljal vasaku abaluu mediaalse ehk keskse serva piirkonnas, mille tüsistusena tekkis xxx ehk xxx ja xxx ehk xxx, mis põhjustas alumise xxx ehk mõlema poole xxx. Seejärel Vitaly Prostokishin võttis Q Qile kuuluva koti ning lahkus sellega kannatanu juurest. Vahetult peale Vitaliy Prostokishini eemaldumist tulid kannatanule appi R N ja A P, kelle küsimusele vastates osundas Q Q eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis teada, et tema (I.Qi) kott oli ära võetud. A P järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis Q Qi koti tagastamist. Vitaliy Prostokishin kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata siis järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P noaga vastu vasakut kätt, mille tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse lõikehaava vasaku käe pöidlale. A Pl õnnestus Q Qile kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata ja seeläbi takistada Vitaliy Prostokishinil Q Qile kuuluva koti äravõtmise lõpuleviimine. Vastavalt Viru Maakohtu 30.01.2024 ekspertiisimääruse alusel tehtud EKEI 25.03.2024 ekspertiisaktile nr 24E-AOI00051-01 tekitati eelkirjeldatud teoga kannatanule Q Q’ile raske tervisekahjustus ehk pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. Seega Vitaliy Prostokishin pani tahtlikult toime KarS § 200 lg 2 p 5 ja 8 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – see on võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, sh raske tervisekahjustuse tekitamisega ja relvaga. II Kohtu järeldused süüdistuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanute Q Q ja A P ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – Häirekeskuse kõne salvestuse vaatlusega, xxx kaupluse kaamera salvestise vaatlusega, politseiniku vormikaamera salvestise vaatlusega, sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi nuga ja noa tuppe, kiiruuringu vastusega sõrmejälje kuuluvuse kohta, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktidega, kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, isiklike asjade ning asitõendite üleandmise vastuvõtmise aktidega, samuti tunnistajate R N, K K, R L ja O S ning Vitaliy Prostokishini ülekuulamise protokollidega. Vitaliy Prostokishinile on esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 5, 8 järgi sellest, et tema 21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx maja juures lõi Q L (Q) selja tagant noaga selga mille tagajärjel kannatanule tekitati raske tervisekahjustus. Seejärel Vitaly Prostokishin võttis Q Qile kuuluva koti ning lahkus sellega kannatanu juurest. Kannatanule tulid appi R N ja A P, kelle küsimusele vastates osundas Q Q eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis teada, et tema (I.L) kott oli ära võetud. A P järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis Q L koti tagastamist. Vitaliy Prostokishin kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata siis järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P noaga vastu vasakut kätt, mille tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse lõikehaava vasaku käe pöidlale. A Pl õnnestus Q L kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata ja seeläbi takistada Vitaliy Prostokishinil Q L kuuluva koti äravõtmise lõpuleviimine. Kannatanu Q Q ütluste kohaselt 21.07.2023 kella 21 paiku läks ta kodust xxx poodi. Poe juures kohtas süüdistatavat ja naisterahvast. Süüdistatavat ei tundnud, naist teadis nägupidi. Ta küsis naiselt nende ühise tuttava T kohta. süüdistatavaga ei suhelnud. Ta ei öelnud neile, mida poest ostma läheb. Ta ostis viina ja läks mööda xxx tänavat. Maja nr xxx juures käis mats vastu selga. Ta ei saanud aru, mis juhtus. Jalad võttis alt ära ja ta kukkus põlvili. Nägi, et pükstele oli verd tilkunud. Ta sai ennast kuidagi pingile ja tundis seljas tugevat valu. Nuga ta ei näinud.Ta nägi süüdistatavat, kes kummardas, võttis tema koti ja läks minema xxx poe suunas. Tema juurde tulid P ja naisterahvas, kellele ta ütles et temalt varastati kott ja osutas süüdistatavale. P jooksis süüdistatavale järele. Kiirabi viis ta haiglasse. Ta ei saanud xxx liigutada paar nädalat, oli xxx. Liikus ratastooliga. Haiglas oli 2 nädalat ja siis xxx haiglas 42 päeva. Praegu on ta töövõimetu, enne rünnakut oli täiesti terve. Kannatanu Q ütlusi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 1-4), kus vaadeldi xxx xxx 21.07.2023 turvakaamera salvestist aadressil xxx, Kohtla-Järve. Kell 21.08 väljub kauplusest Vitaliy Prostokishin ning jääb rääkima posti taga istuva naisterahvaga. Kell 21.11 tuleb poe

juurde kannatanu Q Q. Süüdistatav ja kannatanu suruvad omavahel kätt ning kannatanu vestleb Ll istuva naisterahvaga. Q Q siseneb poodi kell 21.13. Kell 21.18 on näha, kuidas Vitaliy Prostokishin võtab välja noa taolise eseme ja lõikab õuna. Kell 21.20 väljub poest Q Q, Vitaliy Prostokishin järgneb talle korraks, kuid tuleb mõne hetke pärast tagasi. Kell 21.23 lahkub Vitaliy Prostokishin kaamera vaateväljast. Samuti on kannatanu Q ütlused kooskõlas tunnistaja O S ülekuulamise protokolliga (lk 8688), mille kohaselt istus ta 21.07.2023 kella 22.00 paiku xxx poe juures koos Vitaliga (süüdistatav). Poodi tuli Q (Q), keda tunneb visuaalselt. Kui Q poest väljus, küsis Vitali temalt, kas läheme jooma. Q vastas eitavalt ja läks minema. Vitali läks Qile järele ja palus tunnistajal tema kotti valvata. Poole tunni pärast sai ta teada, et kedagi haavati noaga. Tunnistaja peab, et Vitali kannab alati endaga nuga kaasas, vehib sellega ja näitab teistele. Ta nägi, kuidas politsei ja kiirabi sõitsid selles suunas, kuhu Vitali jooksis ja sai aru, et midagi on juhtunud. Ta ootas Vitalit veel 2-3 tundi ja jättis siis tema koti pingi peale. Järgmisel päeval oli ta sõbraga külas ja sõbrale helistas Q ning ütles, et Vitali haavas teda noaga, ta on haiglas ja ei saa xxx. Samuti kinnitab kannatanu Q ütlusi sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 1217) aadressil xxx 1 trepikoja juures asfaldil on näha verekahtlast plekki. Trepikoja mademel, ukse ees on must värvi kollaste triipudega spordijope, mille all on halli värvi T-särk. T-särgi kangas imbunud kerekahtlase vedelikuga. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOI0225 (lk 26-30) kohaselt Q Ll xxx piirkonnas on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga), võimalik, et 21.07.2023 kella 21.32 paiku. Haav ja selle tüsistused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Kohus määras kannatanu ülekuulamise järel 30.01.2024 korduva kohtuarstliku ekspertiisi, et välja selgitada tekitatud tervisekahjustuse tüsistuse kestus. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 22E-AOI00051 (kohtu toimiku lk 68-71) kohaselt Q L 23.07.2023 tekitatud tervisekahjustuse ja sellest tingitud tüsistused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. Temale tekitatud kehavigastuse ja peale 25.08.2023 ja 13.09.2023 teostatud ravi vahel on otsene põhjuslik seos. Q L torkehaava ja sellest tingitud tüsistuste paranemise kestust ei saa seostada tal diagnoositud xxx ega ka teiste enne 21.07.2023 diagnoositud haigustega. Esitatud lisadokumentide kohaselt sai Q Q kogu vajaliku ravi võimalikult kiireks paranemiseks. Käesoleval juhul on taastumise pikem kestus tingitud Q L keha individuaalsetest omadustest. Lisaks esitati kohtule ka Q Q puude tunnistus (lk 99), mille kohaselt on tal raske xxx. Seega on ekspertiisiaktidega ja puude tunnistusega tuvastatud, et Q L 21.07.2023 tekitatud vigastuse tüsistustest paranemine võttis aega rohkem kui 4 kuud, temal on pärast seda tuvastatud raske xxx ning seega on tegemist raske tervisekahjustusega KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes ning Vitaliy Prostokishini tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 p 5 järgi. Kannatanu A P ütluste kohaselt 21.07.2023 kella 21.20 paiku käis ta R Nga xxx poes ja läksid koju. xxx esimese trepikoja juures nägid maas lamavat inimest. Märkas mehe T-särgil ja lühikestel pükstel vereplekke. Haava ei näinud. R küsis mis juhtus ja mees ütles, et kott varastati ära ja näitas süüdistatava poole. See oli keskmise kehaehitusega meesterahvas, must jope, must kott, läks teisest trepikojast edasi. Kui ta teda hõikas, et annaks koti tagasi, hakkas

kiirendama. Ta järgnes süüdistatavale. Kui ta temale järgi jõudis, käskis koti tagasi anda. Mees käskis ta rahule jätta, ta hakkas kotti haarama, mees haaras tal jopest ja teise käe pani tasku. Ta tõukas süüdistatava pikali. Ta oli süüdistatava peal ja nägi nuga tema käes. Ta haaras käe ja surus noa maasse. Nad rüselesid ja siis ta märkas, et tal on vasak käsi verine ja hüppas süüdistatavast eemale. Pöidlas oli lõikehaav. R tuli nende juurde ja vaatas tema kätt, ütles helistada 112, kuna temal polnud telefoni. Süüdistatav tõusis ja läks minema. Ta helistas 112 ja järgnes süüdistatavale. xxx tänaval jõudis kohale ka politsei ja pidasid süüdistatava kinni. Enne kinnipidamist oli süüdistataval nuga käes. Tunnistaja R N ülekuulamise protokollist (lk 74-79) tuleneb, et nad koos A Pga nägid 21.07.2023 kella 21.30 paiku xxx esimese trepikoja pingi juures maas lamavat verist inimest. Ta palus sõbral helistada 112. Haavatu näitas talle oli kõhna keskmist kasvu, musta jopega inimest, kes varastas tema koti. Kui P ütles süüdistatavale kott tagasi anda, hakkas too jooksma ning P jooksis talle järele, lükkas mehe rohule, kuid süüdistatav lõi Ple jalaga kõhtu. Tunnistaja läks nende juurde ja nägi P parema käe sõrmedel lõikehaava. Süüdistatav tõusis ja jooksis ära, P jooksis talle järele. Tunnistaja jooksis telefoni järele koju. Seega kinnitavad nii A P, kui ka R N kannatanu Q Q ütlusi selles osas, et temalt oli röövitud kott ja tekitatud kehavigastus. Kannatanu A P ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 6-7), milles vaadeldi 21.07.2023 kell 21.31 häirekeskuse kõne salvestist. Kõne teeb kannatanu A P ja teatab noaga rünnakust xxx juures. Temal sai käsi vigastada. Samuti kinnitavad kannatanu P ütlusi politseinikest tunnistajate K K ülekuulamise protokoll (lk 80-82) ja R L ülekuulamise protokoll (lk 83-85), mille kohaselt 21.07.2023 kell 21.32 said nad väljakutse Kohtla-Järvele xxx juurde, kus rööviti inimest ning rünnati noaga. Teataja jälitas ründajat ja isik viibib xxx juures. Nad märkasid kirjeldusele vastavat meest ning andsid mehele korralduse seisma jääda ja pikali hakata, mida mees eiras. Nad nägid mehe paremas käes noa taolist eset, mille tera oli heledamat värvi. Mees eiras algul korraldust visata nuga maha ning pärast viskas noa põõsasse. Nad pidasid mehe kinni, kasutasid käeraudu. Mehe püksirihmal oli kinnitatud riidest noakabuur. Isikuks osutus Vitaliy Prostokishin. Kohale saabunud piirkonnapolitseinike ekipaaž hakkas põõsast otsima nuga, selle leidis abipolitseinik A K. R L osutas esmaabi kannatanu Ple, kellel oli käsi verine ja vigastatud vasaku käe pöial. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist ja 21.07.2023 politseiniku K K vormikaamera salvestisest (lk 9-11), et xxx juures kell 21.38 antakse meesterahvale korraldusi pikali heita. Meesterahvas läheb põlvili ja K.K lükkab ta kõhuli ning paigaldab käerauad. K.K ütleb H, et isik viskas noa või käärid nende juuresolekul põõsasse. Politseinikud leiavad põõsastest üles noa. Meesterahva püksirihma küljes leitakse noatupp. Isik nimetab ennast Vitaliy Prostokishiniks. Kell 21.50 paigutatakse isik politseisõidukisse. Lisaks kinnitavad kannatanu P ütlusi isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 32-35), mille kohaselt peeti Vitaliy Prostokishin kinni 21.07.2023 kell 21.39 Kohtla-Järvel xxx juures. Leitud nuga ja noatupp olid vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 18-22). Puidust käepidemega noa pikkus on ca 250 mm, noa tera on ca 125 mm ja käepide ca 125 mm. Noa teraterituse laius laiemast kohast on 30 mm. Käepideme juures numeratsioon xxx. Vasakul pool noa teral ilmnes nahapapillaarkurrustiku fragment, mis fotografeeriti. Noa teral mõlemal pool verekahtlane määrdumine, võeti puuteproov. Noa tupp on mõeldud kandmiseks vöö

rihmal. Tupp on varustatud noa kinnitamiseks tupes trukiga. Noa tupe üldine pikkus on ca 250 mm ja tera sisenemine tuppa on ca 140 mm. Tupe vööl kandmise kinnitus katki. Kiiruuringu vastuse (lk 25) kohaselt noa teralt fotografeeritud sõrmejälje fragmendi on jätnud Vitaliy Prostokishin parem käe nimetu sõrmega. Kahtlustatav Vitaliy Prostokishin tunnistas ennast kohtus süüdi ning keeldus ütluste andmisest. KrMS § 294 p 1 alusel avaldati Vitaliy Prostokishini 23.07.2023 ja 05.09.2023 kahtlustatavana ülekuulamise protokollid (lk 89-98), mille kohaselt 21.07.2023 jalutas ta Oga Kohtla-Järvel. Kella 17-18 paiku olid nad xxx poe juures ja ta jõi viina. Mõne aja pärast tuli nende juurde 2 meesterahvast, üks neist eestlane, umbes 60-aastane, purjus ja küsis kas on juua. Ta andis mehele enda pudeli viina, too jõi. Teine mees oli S, umbes 25-aastane ja palus ka viina. Eesti mehel oli kott üle õla ja selles tühjad pudelid, mida ta oli korjanud. Ta andis meestele ka võileibu, mis tal olid. Kui viin otsa sai, läksid mehed minema. Nad läksid Oga poe juurde, sealt väljusid samad 2 meest, eesti mehe kilekotis oli viinapudel. Ta hüüdis talle, et lähme jätkame koos joomist, kuid too saatis teda pikalt. Mehed läksid mööda xxx tänavat ja ta arvas, et nad lähevad jooma ja läks neile järgi. Mehed istusid pingi peal ja tegid suitsu. Ta istus nende vahele pingil ja palus alkoholi juua, kuid mees tõusis püsti, võttis oma asjad, et ära minna. Stas ütles „hoia teda, löö teda“. Ta võttis noa kabuurist T-särgi alt ja S jooksis minema. Ta lõi paremas käes oleva noaga kannatanule vastu selga, mees kukkus põlvili ja siis pikali. Verd ta ei näinud, ka mitte noa peal. Ta lõikas noaga koti rihma läbi, et mehe õlalt kott võtta, kuna nägi selles enne alkoholipudelit. Ta üritas noa tagasi kabuuri panna, kuid ei jõudnud, tema juurde jooksis tundmatu meesterahvas ja püüdis temalt kotti ära võtta. Mees võttis tal jopest kinni ja püüdis maha paisata. Mehel õnnestus kott tema käest ära võtta ja viskas selle eemale. Mees hoidis teda ühe käega kinni ja teise käega püüdis teda lüüa. Ta lõi mehele vasaku käega rindu ja nad eemaldusid teineteisest. Mees jooksis tema poole ja lükkas kätega vastu rindu, ta kukkus selili maha. Mees istus talle kõhu peale ja püüdis näkku lüüa. Ta viskas noa maha. Väänas mehe kätt ja võimalik, et ka lõi teda korra rusikaga näkku. Ta tõukas mehe enda pealt maha, tõusis, võttis noa kätte, et kabuuri panna, kuid ei saanud ja pani selle parema varruka sisse. Ta kõndis metsa poole. Mehe käsi võis saada viga, kui ta seda väänas. Noaga ta seda meest ei löönud. Nähes politseinike, viskas ta noa ära. Kahetseb tehtut. 05.09.2023 ülekuulamisel lisas Vitaliy Prostokishin, et enne rüselust Pga ei jõudnud ta nuga ära panna. See jäi talle käepidemega kätte ja noatera oli piki käelaba. P alustas kaklusega, vehkis kätega, proovis lüüa. Ta ei märganud kannatanul verd ega lõikehaava. Nägi, kuidas P muutus tõsiseks ja vaatas oma kätt. Ta ei tekitanud vigastust tahtlikult. 25.04.2024 esitas prokurör täiendatud süüdistuse. Täiendus seisnes kannatanule tekitatutud vigastuse raskuses, täiendatud süüdistuse kohaselt tekitas Vitaliy Prostokishin kannatanule pikaajalise tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 kuud. Peale täiendatud süüdistuse esitamist teatas Vitaliy Prostokishin, et süüdistus on arusaadav ja ja tunnistab ennast süüdi. Vitaliy Prostokishin soovis anda ütlusi, kuid kohus leidis, et kuna Vitaliy Prostokishin varem juba keeldus ütluste andmisest ja toimiku juurde olid lisatud tema kohtueelses menetluses antud ütlused, siis puudub alus Vitaliy Prostokishini ristküsitluseks. KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritakse röövimise katse, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ja raske tervisekahjustuse tekitamisega. Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Üheks kvalifitseerimise tunnuseks on ka röövimine toimepanemine relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti (kööginuga, triikraud, saag, kruvikeeraja, pesapallikurikas, golfikepp, aialatt, metallitükk jne); vigastuse tekitamiseks valmistatud või kohandatud ese või muu ese, millega on võimalik kannatanu elu, tervist või kehalist puutumatust reaalselt kahjustada. Oluline on ka see, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas (RKKK 3-1-1-10-98). Antud juhul seisnes vägivald raske tervisekahjustuse tekitamises noaga. Vitaliy Prostokishin kasutas jahinuga (puss), mis Relvaseaduse § 11 p 4 ja § 18 lg 1 p 3 mõttes on piiramata tsiviilkäibega relv. Vägivald oli seotud asja hõivamisega, nimelt võttis Vitaliy Prostokishin kannatanu Q Q koti koos selles olevate asjadega. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna kannatanu L appi tõtanud kannatanu Pl õnnestus süüdistatava käest kott ära võtta. Seega on kohtu arvates täidetud KarS § 200 lg 2 p 5, 8 - § 25 lg 2 objektiivne koosseis. Kohus loeb tuvastatuks, et 21.07.2023 kella 21:30 paiku aadressil xxx, Kohtla-Järve maja juures lõi Q Qa (Q) selja tagant noaga selga mille tagajärjel kannatanule tekitati raske tervisekahjustus. Seejärel Vitaly Prostokishin võttis Q L kuuluva koti ning lahkus sellega kannatanu juurest. Kannatanule tulid appi R N ja A P, kelle küsimusele vastates osundas Q Q eemalduvale Vitaliy Prostokishinile ja andis teada, et tema (I.L) kott oli ära võetud. A P järgnes koheselt Vitaliy Prostokishinile ja nõudis Q L koti tagastamist. Vitaliy Prostokishin kotti ei tagastanud ja kui A P püüdis kotti Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata siis järgnenud rüseluse käigus lõi Vitaliy Prostokishin A P noaga vastu vasakut kätt, mille tulemusel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse - lõikehaava vasaku käe pöidlale. A Pl õnnestus Q Qile kuuluv kott Vitaliy Prostokishini käest ära tõmmata ja seeläbi takistada Vitaliy Prostokishinil Q Qile kuuluva koti äravõtmise lõpuleviimine. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Vitaliy Prostokishin pani röövimise katse toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud juhul järgnes Vitaliy Prostokishin kannatanu Q L, nähes, et viimane ostis poest viina, kuid keeldus süüdistatavaga seda koos joomast. Süüdistatav kavatses vagivallaga kannatanu käest ära võtta viinapudeli. Süüdistataval oli kaasas pussnuga, millega ta lõi kannatanu I.L tagant selga, surudes alla kannatanu vastupanu ning lõikas läbi kotirihma ja võttis ära kannatanule kuuluva koti koos selles olevate asjadega (viin, rahakott jm). Noa löömise tagajatjel on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustuse. Seejärel tekkis süüdistataval kähmlus teise kannatanu Pga, kes tuli Q L appi ja nõud süüdistatavalt tema koti tagastamist, kuid süüdistatav ei soovinud röövitust loobuda ning tekitas rüseluse käigus Ple noahaava vasakule pöidlale.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on Vitaliy Prostokishini tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib m õista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo katse kavatsetult. Vitaliy Prostokishini poolt toimepandud kuritegu oli suunatud omandi vastu ja inimese tervise vastu. Vitaliy Prostokishini poolt oli kasutatud vägivald kahe isikute suhtes, tema teo tagajärjel on põhjustatud ühele kannatanule raske tervisekahustus, kuritegu jäi katse staadiumisse. Vitaliy Prostokishin on karistusregistri andmete kohaselt (lk 47-49) varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust, varasemad süüteid ei ole seotud vägivalla kasutamisega. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on süü tunnistamine, kahetsus, raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul vähem kui keskmine. Kohus arvestab ka kuriteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu, raskendava asjaolu puudumist, isiku varasemat elukäiku (karistused), asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale Vitaliy Prostokishinile reaalne vangistus KarS § 200 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Vitaliy Prostokishin oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ning vahistatud alates 21.07.2023 (lk 32-46). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 21.07.2023, lugedes see karistuse kandmise alguseks. Tõkend vahistamine jätta muutmata.

IV Kohtu seisukoht asitõendite, tsiviilhagi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: - 2 DVD-plaati ja üks CD-plaat salvestustega – jätta kriminaalasja juurde; - 21.07.2023 kahtlustatavalt võetud nuga ja noatupp (asub hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada pärast otsuse jõustumist; - 21.07.2023 noa pinnalt võetud puuteproovid 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – hävitada pärast otsuse jõustumist; - 21.07.2023 sündmuskohalt võetud puuteproov 1 tk (asub hoiul Jõhvi PJ-s) - hävitada pärast otsuse jõustumist; - 21.07.2023 sündmuskohalt võetud I.Qile kuuluvad spordijope ja t-särk 1 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – tagastada Q Qile kohtuotsuse jõustumisel. - SA Ida-Viru Keskhaigla poolt politseile üle antud kannatanu I.Q isiklikud asjad (aluspüksid, sokid, spordijalanõud, lühikesed püksid ja meestekott) mis asuvad hoiul Jõhvi PJ-s - tagastada Q Qile kohtuotsuse jõustumisel. - V.Prostokishini korteri võtmed 2 tk (asuvad hoiul Jõhvi PJ-s) – tagastada Vitaliy Prostokishinile. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 2050 eurot, Vitaliy Prostokishini kaitsja vandeadvokaadi Igor Belugini kaitsjatasu kohtueelses menetluses Belugin 635,76 eurot, 117,36 eurot, 286,32 eurot, 288,96 eurot (lk 50-66) ning kohtumenetluses 299,16 eurot, 558,64 eurit ja 420,14 eurot, 84 eurot isiku kohtuarstlik ekspertiis, 155 eurot täiendav isiku kohtuarstlik ekspertiis, KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda kaitsja sõidu- ja ajakulu summas 238,33 eurot. Ülejäänud summad kuuluvad välja mõistmisele Vitaliy Prostokishinilt. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kannatanu Q Q esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses temale õigusvastase ründega raske tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus tuvastas kohtuistungil, et kannatanu Q Q oli enne süüdistatava rünnet terve. Rünnaku järgselt tekkis tal xxx ning paar nädalat ei saanud ta xxx, liikus xxx. Samuti on ta korduvalt viibinud xxx. Kannatanul olid suured valud ja kannatanused, senini tarvitab unerohtu. Haiglas tehtud uuringute järel määrati talle xxx ning tal on tuvastatud xxx kuni 30.07.2024. Maakohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna 2020. a analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020. aastal“. Analüüsi kohaselt oli röövimise asjades suurim väljamõistetud hüvitis 1500 eurot, väikseim 100 eurot, keskmine hüvitise suurus oli 760 eurot ning mediaan 1000 eurot. Samas tuleb märkida, et mitte üheski asjas ei olnud kannatanule tekitatud rasket tervisekahjustust. Seetõttu kontrollis maakohus ka raske tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 118) väljamõistetud hüvitiste suurust ning seal oli suurim hüvitis 15 000 eurot, väikseim 300 eurot, keskmine 4153 eurot ja mediaan 3000 eurot. Üldmenetluse asjades oli väljamõistetud hüvitise suurus keskmiselt 5214 eurot ja mediaan 3000 eurot. Lisaks arvestab maakohus Riigikohtu hiljutises praktikas (1-22-5835) märgitut, et mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees. Antud asjas peab kohus mõistlikuks määrata Q L mittevaralise kahju hüvitis tekitatud tevisekahjustuse eest 5000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Jääger rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ene Allikas Rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2024 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.