Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Karlo Kookmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles KK Põld OÜ juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku esindajana, sõlminud 2020. aasta kevadel KK Põld OÜ (registrikoodiga 12854894) nimel OÜga Kehra Agro Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksusel asuva põllumajandusmaa rendilepingu ja tegutsedes äriühingu huvides, olles kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva kultuurimälestise nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri 1. septembri 1997. a määruse nr 59 alusel on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest tulenevad nõuded täitmata, eirates Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 2020. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 põllumajandustehnikaga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast ning oma tegevusega kaevas segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ pöördumatult rikutud. Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit, mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Seega Karlo Kookmaa, KK Põld OÜ juhatuse liikmena, teadlikult ja tahtlikult rikkudes ning osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju, pani toime KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KK Põld OÜ (registrikood 12854894) on kohtu alla antud süüdistatuna juriidilise isikuna selles, et tema, äriühingu huvides tegutsenud KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, olles 2020. aasta kevadel OÜ-ga Kehra Agro sõlminud Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksusel asuva põllumajandusmaa rendilepingu ja olles kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva kultuurimälestise nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri 1. septembri 1997. a määruse nr 59 alusel on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest tulenevad nõuded täitmata, eirates Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 2020. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 põllumajandustehnikaga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast ning oma tegevusega kaevas segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ pöördumatult rikutud.

Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit, mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Seega KK Põld OÜ, läbi oma juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse, teadlikult ja tahtlikult rikkudes ning osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju, pani toime KarS § 204 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud

Kui mina tööd teostasin, siis muinsuskaitse objekti silti kindlasti ei olnud, kuidas see silt sinna hiljem saada võis, selgitada ei oska“ 19.10.2021 esitati KK Põld OÜ-le kahtlustus KarS § 205 lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale KarS § 205 lg 1 järgi. Ülekuulamise juures viibis kaitsja Küllike Namm. Ütlused: Kas kahtlustuse sisu on teile arusaadav ja kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse? Vastus: „Kahtlustuse sisu on arusaadav. Mina ennast süüdi ei tunnista. Mina jään 12.10.2020 antud ütluste juurde.“ Ülekuulamise ajal on tutvustatud vastust päringule Muinsuskaitseametile /uurija märkus/. „Ma ei mäleta kirjavahetusest Muinsuskaitseametiga praeguseks hetkeks midagi. Ma ei oska selgitada, mis põhjusel sellise sisuga kirja olen saatnud. Ma ei oska käesoleval hetkel seda selgitada.“

Vabandame kui oleme põhjustanud teadmatusest kahju kultuurimälestistele, kuid kinnitan veelkord, et mingit pahatahtlikust meie tegevuses ei olnud. Vastupidi – kultuurimälestised on olulised ja nende asukohad teada põllumeestele, püüame oma väheste jõududega nende eest hoolitseda. Pahatahtlikud on tihti samad külaelanikud, kes teile kaebama tulevad kui keegi midagi korrastada üritab, kuid ise oma prügi just sellistesse kohtadesse veavad. Palume, et Muinsuskaitse teostaks tihedamini vaatlusi ja kontrolle ning võtaks ka ise midagi ette kui sellistest kultuurimälestiste piirkondades paiknevad prügi jms. Põllumehed saavad alati nende koristustööde käigus teile appi tulla kui keegi vaid paluks. Seni pole vähemalt meie firmale keegi sellist palvet edastanud. Juhul kui saame antud asjas kuidagi abiks olla, siis oleme täielikult koostööks valmis ning aitame nõu ja jõuga Muinsuskaitseametit. Rendilepingu osas - saadan sellest koopia teile kohe järele kui võimalus tekib, hetkel ei saa raamatupidajaga kontakti.“ 3) Põllumajandusmaa rendileping, millest nähtub, et Rendileandja on Osaühing Kehra Agro, keda esindab juhatuse liige A T ja Rentnik on KK Põld OÜ, keda esindab Karlo Kookmaa. Muuhulgas on Rendilepingu esemeks Rendileandja omanduses olev alljärgnev kinnistu: Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla küla, Rootsipõllu katastriüksusel asuv põllumaa. Katastritunnus xxxx. Renditavat põllumaad 9,92 ha. Rendileping kehtib pärast Rendileandja ja Rentniku poolt allkirjastamist alates 01.01.2020 – 31.12.2020.a.

õigesse kohta. Kivikalme väärtus on hindamatu. Kultuuripärandile ei ole võimalik nii nagu paljudele teistele kunsti valdkonna asjadele, esemetele hinda määrata, et tegemist on põhiseadusliku kaitstava väärtusega. Põhiseadus ütleb, et kultuuripärandit tuleb hoida aegade lõpuni. Me ei saa öelda, mis on kivikalme hind, sest sellist hinda ei ole ega teki ka kunagi. See on hindamatu kultuuripärand. Hinnapakkumised pärinevad märtsikuust 2023. Muinsuskaitseametil on kaks pädevust, üks on riiklik järelevalve ja teine on siis teatud olukordades väärteomenetleja õigused ehk siis haldusmenetlus ja väärteomenetlus. Kriminaalmenetlusega paralleelselt ei toimu ühtegi haldusmenetlust ega väärteomenetlust. Kivikalme puhul on taastamatu seal see, et seal on rikutud maapinnas koos kultuurkihiga ehk siis me ei saa seda pinnast tagasi rullida sellisena, et nagu oleks aeg tagasi pöördunud. Kahju seisneb selles, et kultuurkiht on rikutud ja seda ei saa enam taastada. Kultuurkiht on see, kus võivad olla arheoloogilised leiud. Teab seda, et tolleaegsed mälestistähised paigaldati nii tugevalt, et neid ei ole võimalik pärast mälestise lõppu sisuliselt ära võtta, et need on väga keeruliselt eemaldatavad. Järelevalvet kultuurimälestise osas teostatakse siis, kui tulevad signaalid, et mälestis on kuidagi ohtu sattunud, et siis tehakse seda ülevaatust ja paikvaatlust.

allkirjastatud leping tagasi, paneb ta sinna oma allkirja. Eestimaal praktiliselt polegi kinnistut, millel ei oleks kinnistusraamatus mingit piirangut. Tema annab otsese valduse rentnikule üle, rentnik toimetab seal peal ja peab jälgima, et kõik oleks seadusega kooskõlas. Selle konkreetse rentnikuga ta lepingut ei pikendanud. Ta müüs need kõik kolm kinnistut maha selle sama 2020. aasta sügisel A Sa mingile ettevõttele. A T kinnitas, et talle näidatud põllumajandusmaa rendilepingul on tema allkirjad. Tegelikult selle rendilepingu sõlmisid nad kevadel, aga ta on ikkagi pannud, et see leping hakkas tagasi ulatuvalt kehtima just nagu aasta algusest, et oleks arusaadav, et see rendisumma on terve aasta eest. Ta vaatab kinnistute soetamisel pigem võib-olla seda, et kui on mõni servituut või midagi sellist, mis võib teda juriidiliselt kehva positsiooni panna. Need Muinsuskaitse asjad põlluharimist ei sega. Kui seal põllu keskel on mingisugune mälestis, siis iseenesest selle ümber võib põllutöid teha.

sinna jõudis, oli kalmele sinna piirkonda lükatud kokku päris palju äärmiselt suure läbimõõduga põllukive ja kalme servadest või põllult oli lükatud ka pinnast sinna kivide vahele, kivide peale. See kalme nägi välja selline 2-3 meetri kõrgune kivihunnik, kivivare. Kui kultusekivile ka oli mingisugust prahti või sodi ladestunud, siis tolleks hetkeks ta seda küll enam ei näinud. Enamus kalmeid ja kive, arheoloogiamälestisi on kaitse alla võetud juba nõukogude ajast, 70-ndate lõpust peamiselt, kus siis kohalikud majandid – kolhoosid ja sovhoosid oma vahenditest panustasid metallpostidega ja emailitud tahvlid koos kirjadega tulid kohalikest emaili töökodadest. Need saadeti laiali ja majandite metoodikud pidid selle eest vastutama, et metalltähised oleksid mälestistele pandud. Asukohad nendeks näitas ette tavaliselt arheoloog, kes oli ka selle passi koostanud. Tema on näinud paari maa seest välja kangutatud posti, mis on väga korralikud, tavaliselt rohkem kui poole meetri sügavusele pandud ja tihtipeale on seal all kas keevitatud põiklatt või on sinna alla pandud tsemendist taldmik. Niisama käega ei ole võimalik neid välja tõmmata. Ta on üritanud mõnda viltu olevat püsti kangutada, et see oleks sirgem, aga seda ei õnnestu teha, et nad on väga, väga kapitaalselt pandud. Piltidelt vaadates oli kivikalmel „Rootsi kuninga haud“ selline tähis olemas ja passis on ka kirjeldus, et see tähis on seal olemas. Kui ta seal kohapeal käis, siis oli see tähis olemas. See on olnud alates 70-ndatest üks ja sama tähis, sest seal on peal vana number, mis koosneb neljast numbrist. 97-ndal aastal, kui võeti kõik Eesti Vabariigi muinsuskaitseseaduse alusel uuesti kaitse alla, said need ka uued numbrid, mis koosnevad viiest numbrist. See sama topelt number kajastub ka kultuurimälestiste registris, kus on need mõlemad numbrid olemas. Teab, et nende jurist-menetleja esitas päringu maaomanikule, kes ütles, et tema on selle maa andnud rendile, edastades ka rendilepingu ja andes ka rentniku kontaktandmed, kelle käest siis jurist-menetleja küsis selgitusi, et mis toimus ja selle ta ka sai. Tema käest küsis neid päringuid ja päringute vastuseid politseiuurija, kellele ta need edastas. Politseis ülekuulamise käigus esitas ta menetlejale kivikalme passi, mis pärineb kultuurimälestiste registrist ja mille on koostanud 79-ndal aastal arheoloog T T, ja kivikalme aerofoto, mis on Maa-ameti fotolaos olemas. Arheoloogiamälestiste passid anti üle Ajaloo Instituudi poolt 90-ndatel Muinsuskaitseameti arhiivi, kus nad digitaliseeriti 2000-ndatel ja on nende ameti kasutatavatel tööketastel kaustades. Ta on seda konkreetset kivikalmet käinud aastal 2020 vaatamas kas kaks või kolm korda, aastal 2021 kaks korda, aprillis M Di palvel tegemas fotosid ja ühe korra siis arheoloogiamälestiste osakonna juhi U Kga ning viimati sel esmaspäeval siis, kui valmistus ette kohtuasjaks, et vaadata üle, mis seis seal on praegu. Praeguseks on maaomanik muutunud ja selle uue maaomanikuga suhtlesid nad 2021. aastal meili teel, kui talle sai edastatud e-kiri, et nad lähevad kalme ümber panema tokke mälestise ala ulatuses, mida on näha kultuurimälestiste kitsenduste kaardilt ja palusid seal põllutöid mitte teostada, ei kündi, ei külvi, ei midagi. Tokid on puidust, 1-1,5 meetri kõrgused, mille ots on värvitud metsapalkide märgistamiseks kasutatud märkevärviga oranžiks. Need panid nad U Kga sellele alale, kus nad eeldasid, et võiks olla veel kultuurkihti seal põllupinnase all säilinud. Neid sai rohkem kui 4 nurka pandud, kokku võis olla alla 10. Kui ta esmaspäeval seal kohal käis, siis neid tokke seal ei olnud. Oli teostatud põllutöid, mis olid ära keelatud. Iga liigutamine kahjustab seda kalmet ja segab kultuurkihti rohkem ja rohkem, et teaduslikku informatsiooni sealt enam sellises õigsuses kätte ei saa, mis puudutab kalme konstruktsioone ja seal esemete paiknemist. Nad on võtnud 2023. aasta kevadel hinnapakkumised nendeks päästeuuringuteks või kaevamisteks ja ootavad siis otsust, mis ütleks, et neil on see summa olemas, et nad saavad selle töö ära teha või õigemini tellida. Nad ise seda ei tee. Hinnapakkumised võttis arheoloogiapärandi osakonna juht H K. Kui on olemas teo toimepanija, siis tema peaks olema ka see, kes selle nii öelda kinni maksab. Nendes hinnapakkumistes oli täpselt lahti kirjutatud, mis töid seal peaks teostama. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini, vaadata kui palju on seal veel säilinud kalme konstruktsioone, millisel alal ja eemaldada kõik

leiud, mis on siis inimjäänused, ehtekatked, mis iganes hauapanused. Kõik see teaduslikult dokumenteerida, leiud saata konserveerimisele. Osati on kindlasti vaja ka teostada mingisuguseid dateerivaid uuringuid. See pinnas, mis on sinna kuhjatud, tuleb ka läbi uurida, sest see on suure tõenäosusega sealt kokku lükatud ja sisaldab arheoloogilist materjali. On suur tõenäosus, et kalme keskosas, suurte kivide all, on säilinud kalme suhteliselt heas korras. See on siis see osa, mida ei ole traktoriga kokku lükatud. Arheoloogiamälestistele ei saa hinnasilte juurde riputada. Tegemist on 19-nda sajandi lõpul avastatud kalmega ja juba siis tulid sealt välja esimesed leiud. See võeti kaitse alla aastal 1925 esimest korda. Juba ka see, et kalmele on rahvapäraselt antud nimi „Rootsi kuninga haud“ näitab selle kalme olulisust. Kivikalmeid ja arheoloogiamälestisi on Lääne-Virumaal üle 800 ja ainult käputäis neist on saanud eraldi nime. Kui seal oleks varem keegi midagi teinud või midagi rikkunud, siis oleks info kindlasti jõudnud nendeni. Selle kivikalme juures arheoloogilisi uuringuid tehtud ei ole ja tavaliselt ei tehtagi ühegi kalme juures lihtsalt niisama uuringuid. Peab olema teaduslikult tõestatud, et miks sa soovid uurida mingit konkreetset kalmet mingist ajast. Kui kalme läbi uurida, siis ta on hävitatud, siis teda enam ei ole, siis on temast järgi ainult see teaduslik materjal ja need samad leiud. Taastada kahjuks arheoloogiamälestisi ei ole võimalik. Kui nad on kokku lükatud, siis nad ongi selles mõttes hävitatud. Hävitatud on kalme servades olnud kultuurkiht ja kivikonstruktsioonid, mida ei saa taastada sellepärast, et me ei tea, kuidas need paiknesid ja mis seal vahel oli. M A selgitas, et politseile tema poolt 22.05.2020 saadetud ekirjas on viimases lauses /“Millal peab kinnistu omanik tellima kivikalme arheoloogilise järeluuringu ning teostama kalme endise olukorra taastamise, see selgub loodetavasti lähiajal.“/ puudu üks sõna – osaliselt. Selle kohta, kas tegemist on hävitatud mälestisega, on pädev hinnangu andma arheoloog, tema ei ole arheoloog.

13.04.2020, et tegemist oli selle sama päringuga. K R on õppinud juristiks ja tegelenud Muinsuskaitse asjadega Tallinna linnas ja siis ta küsiski viimase käest nõu, nagu tuttavalt ja sugulaselt, et mis tema arvab, et mismoodi selle asjaga ja kuidas läheneda. Karlo saatis talle selle päringu edasi või andis talle paberil, ta täpselt ei mäleta ja tema näitas seda omakorda Kile. Seoses Rootsipõllu kinnistuga on tal Muinsuskaitseametiga suhtlust olnud. Mingi teavitus tuli, kui ta selle kinnistu ostis.

kultuurkiht. KarS § 204 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

kultuurimälestised asuvad nimetatud põllul ning seetõttu näitasid nad üles erilist hoolsust ning vaatasid ette, et nad ei kaevaks ega eemaldaks pinnast nimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndist, sest 03.04.2020 oli Muinsuskaitseameti menetleja M D esitanud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile süüteoteate kultuurimälestise rikkumise kohta. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et Muinsuskaitseamet jätkas iseseisvalt tõendite kogumist ka pärast seda, kui oli esitanud süüteoteate politseile. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendina kasutatav, peab see olema KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatud. Muinsuskaitseameti poolt 13.04.2020 KK Põld OÜ-le saadetud päringus ei informeerita selle adressaati sellest, et politseile on esitatud süüteoteade, seega ei olnud isikul kaasaaitamiskohustust (enese mittesüüstamise privileeg). Olenemata eeltoodust on kriminaalasjas olemas tõendid, millistest nähtub, et mälestist tähistav valge tahvel, mis paikneb raudtoru küljes, ja asub kalme W serval ehk lääne poolsel küljel (täpsemalt edelas), oli seal olemas 26.03.2020. Nimetatu nähtub tunnistajate L K ja M Ai ütlustest, samuti nende poolt tehtud fotodelt. Tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et enne 26.03.2020 võis ta seal tee peal kõndida talvel, detsembris, kui oli kõva pinnas, ja siis oli kõik korras. Tunnistaja L K väitel oli see mälestusmärgi silt, mis seal on kogu aeg olnud, viltu seal hunnikus ja oli näha, et tahvel oli nihkunud, sest see oli enne kiviplatsi ääres, aga nüüd oli keskel, mitte päris hunniku keskel, aga seal kivide vahel mulla hunniku sees. Eeltoodu on kohtu arvates seletatav sellega, et kivikalme oli traktoriga n-ö „hunnikusse“ lükatud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kaitsjate poolt esitatud kivikalmest 22.11.2022 tunnistaja A Sa poolt tehtud 2 fotot, on kohut eksitavad, sest selle asemel, et teha fotod kalme kõigist neljast küljest, on täiesti teadlikult tehtud fotod kalme idapoolsest küljest (täpsemalt kirdest ja kagust), kust ei ole mälestise tähist näha. Samas on hoolikal vaatlemisel näha, et ühel fotol (tõendid, lk 91) on selle vasakus servas näha tähise nurk. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav, et Karlo Kookmaa traktoriga maad kündes, s.o põllutöid tehes nägi vaid ühte kultuurimälestisele viitavat tahvlit („Kultusekivi“) ja teist tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga haud“) ei näinud või et keegi oli vahepeal põllutööde tegemise ajaks tahvli eemaldanud ja pärast põllutööde tegemist siis selle jälle tagasi pannud. Lisaks on kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et kultuurimälestist tähistavad valged emailitud tahvlid on seal olnud alates 70-ndatest, et need on väga kapitaalselt pandud ja seetõttu raskesti eemaldatavad. Kui Karlo Kookmaa väitel nägi ta põllutöid tehes ühte kultuurimälestisele viitavat tahvlit („Kultusekivi“), siis tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et ka ohvrikivi („Kultusekivi“) ei olnud 26.03.2020 selline nagu tavaliselt, sest sinna peale olid visatud vana rehv ja värsked mulla mättad, millised ta käsitsi eemaldas. Lisaks sellele nähtub 27.03.2020 paikvaatluse protokollist, et kui Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M A 26.03.2020 paikvaatlust teostas, siis ta tuvastas, et kultusekivi vahetus läheduses, selle kaitsevööndis, on (kagu küljel) eemaldatud pinnast. Eeltoodud tõenditest järeldub, et ka kultuurimälestise („Kultusekivi“) osas jättis Karlo Kookmaa tegevus soovida, ehkki selles osas süüdistust ei ole esitatud. Tunnistajate A Sa ja K Xxxx ütlustele tuginedes ei ole eluliselt usutav, et kui nemad pärast seda, kui Karlo Kookmaa oli saanud Muinsuskaitseametist päringu, koos Rootsipõllu kinnistut vaatamas käisid, siis kultuurimälestisele viitavat tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga haud“), ei olnud. Kohus märgib, et tunnistaja L K väitel asub kivikalme teest umbes 700-800 meetri kaugusel ja kui kohapeale ei minda, siis selle tahvli nägemine või mittenägemine sõltub sellest, millisest kalme küljest vaadata. Samuti sai tunnistaja A S kalmest fotosid teha nii, et tahvel ei jääks fotol näha. Samas ei saa kohus kogutud süüstavate tõendite pinnalt tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav Karlo Kookmaa pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, nagu on toodud süüdistuses, vaid süüteo subjektiivse koosseisu on ta täitnud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, pani toime KarS § 204 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. KarS § 204 lg 2 näeb juriidilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000 – 16 000 000 eurot (enne 01.11.2023 kehtinud redaktsioon). KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval Karlo Kookmaal kehtivad karistused puuduvad (tõendid, lk 117) ja süüdistatavat KK Põld OÜ-d ei ole karistusregistrisse kantud (tõendid, lk 116). Seega on süüdistatavaid iseloomustavad andmed positiivsed. Arvestades eeltoodut ja süüdistatavate süü suurust, mis ei ole väike, samuti seda, et toimepandud teost on möödunud enam kui neli aastat, peab kohus põhjendatuks: 1) karistada Karlo Kookmaad vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta 6 kuud ning millise karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Karlo Kookmaa ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; 2) karistada KK Põld OÜ-d rahalise karistusega summas 8000 eurot, millise karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui KK Põld OÜ ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangul on lisaks karistuste eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi (lk 6-8), milles palutakse mõista kuriteo toime pannud isikutelt Muinsuskaitseameti kasuks välja 10 000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu õiglane hüvitis. Tsiviilhagi esemeks on rahaline nõue summas 10 000 eurot, millise rahasumma näol on tegemist õiglase hüvitisega kultuurimälestise hävitamise eest. Varaline kahju seisneb selles, et kuriteo toime pannud isikud on rikkunud oluliselt kultuurkihti ja hävitanud jäädavalt

olemuslikult hindamatu arheoloogiamälestise struktuuri. Muuhulgas on toime pandud õigusvastase teo tõttu vajalik arheoloogilise uuringu tellimine, kivikalme säilinud ala korrastamine ning sellele ladestatud prahi eemaldamise tellimine, mille hinnanguline kulu on 10 000 eurot. Kahjuhüvitise arvelt on võimalik eelnevat finantseerida. Ühtlasi märgitakse hagiavalduses, et kuna kultuurimälestiste kivikalme „Rootsi kuninga haud“ ja „Kultusekivi“ rikkumise ning hävitamise tõttu tekkinud kahju suurust ei saa lõpptulemis ammendavalt määrata, võib TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel kohus otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et pärast kuriteo toimepanemist kultuurimälestisel nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ arheoloogilisi uuringuid teostatud ei ole, sest esiteks käib kriminaalmenetlus ja teiseks Muinsuskaitseametil puuduvad selleks rahalised vahendid. Kultuurkiht, mis jääb maapinnast allapoole, ja kus on arheoloogilised leiud, on antud juhul rikutud, sest rikutud pinnast koos kultuurkihiga ei saa tagasi rullida. Tsiviilhagi on esitatud põhjusel, et kuriteo toimepanemise tõttu on vajalik arheoloogilise uuringu tellimine selleks, et

lasta läbi uurida kokkulükatud kivikalme servades olnud kultuurkiht, mis kalmele peale on kuhjatud ja kivikonstruktsioonid, läbi uuritud pinnas korrastada nii, et kalme keskel suurte kivide all olev seni eeldatavasti kahjustamata osa, millelt tuleks sinna kuhjatud kivid ära võtta, jääks võimalikult terveks. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini, et vaadata, kui palju seal on veel säilinud kalme konstruktsioone ja eemaldada kõik leiud – näiteks inimjäänused, ehtekatked, hauapanused, kõik see teaduslikult dokumenteerida ja leiud saata konserveerimisele. Kultusekivi ei ole kahjustatud ja selles osas Muinsuskaitseametil ei ole etteheiteid. Arvestades seda, et kultuuripärand on taastumatu ressurss, siis ei ole kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks võimalik. Kahju tekitatud kalmele on saadud hinnanguliselt ja see hinnang tugineb varasemale praktikale. 10 000 eurot on see kahju, mida riik peaks kandma, kui hakkab ise mälestist uurima ja kuriteo toimepanemise tagajärjel tekkinud olukorda taastama, nii palju kui see veel üldse on võimalik. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et kahju tekitamine on käesoleval juhul kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Tsiviilhagist ei selgu, millises osas kannatanu nõue puudutab kultuurimälestist nr 10522 ja millises osas kultuurimälestist nr 10523, kui samas süüdistused puudutavad üksnes kultuurimälestist nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“. Arvestades asjaolu, et esitatud tsiviilhagi hõlmas ka kultuurimälestist nr 10523 „Kultusekivi“, kuid selles osas kannatanul etteheiteid ei ole, siis kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt summas 9000 eurot. Nimetatud summa kuulub süüdistatavatelt Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt kannatanu kasuks välja mõistmisele solidaarselt. Menetluskulud 1) KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot, mida kohus, arvestades süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi suurust, võimaldab neil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. 2) KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, kaitsja töö kvaliteeti, ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on esitanud taotluse hüvitada neile valitud lepingulistele esindajatele makstud õigusabikulud kokku summas 9580,72 eurot, milline summa koosneb vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt Advokaadibüroost HansaLaw

OÜ kannatanu esindamisega seotud õigusabikuludest summas 2375,52 eurot (tõendid, lk 6768) ja vandeadvokaat Lembit Tedderi poolt Advokaadibüroost Cobalt kannatanu esindamisega seotud õigusabikuludest kokku summas 7205,20 eurot (tõendid, lk 119-130). Muinsuskaitseameti vastusest Karlo Kookmaa teabenõudele (tõendid, lk 92) nähtub, et õigusteenuse osutajaks valis Muinsuskaitseamet Advokaadibüroo Cobalt nende usaldusväärse maine tõttu ja arvesse võeti nende kogemust analoogsetes asjades ning kui kiiresti sai advokaadibüroo reageerida ameti vajadusele. Riigihangete seadusest (§ 11 lg 1 p 11) lähtuvalt on võimalus õigusteenust osta ilma riigihanget korraldamata. Amet on sõlminud advokaadibürooga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks järgmistel tingimustel: makstava tasu tunnitasumäär advokaadil on 265 eurot ja tehnilise töö eest 85 eurot. Ameti teenistujatel on õigus ametit kohtus esindada. Advokaadibürooga lepingu sõlmimise vajadus tulenes asjaolust, et ameti juristid on peamiselt haldusõiguse ja halduskohtu kogemusega ning nende töökoormus tingis täiendava õigusteenuse ostmise. Puutuvalt vandeadvokaat Vahur Kivistikule Advokaadibüroost HansaLaw OÜ kannatanu esindamisega kohtueelses menetluses makstud tasu osas summas 2375,52 eurot märgib kohus, nõustudes kaitsjatega, et esitatud arvelt nr 1901929 22.04.2021 ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas, lisaks ei ole võimalik üksnes arve põhjal ilma spetsifikatsioonita hinnata, milliseid menetlustoiminguid on tehtud 14 tunni ulatuses. Lisaks väärib märkimist, et arve on esitatud Muinsuskaitseametile, aga selle on tasunud Kultuuriministeerium. Puutuvalt vandeadvokaat Lembit Tedderile Advokaadibüroost Cobalt kannatanu esindamisega makstud tasu osas kokku summas 7205,20 eurot märgib kohus, nõustudes kaitsjatega, et esitatud arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas, samuti ei nähtu arvetelt osutatud õigusteenuse tunnihind. Lisaks väärib ka nimetatud arvete puhul märkimist, et arved on esitatud Muinsuskaitseametile, aga need on tasunud Kultuuriministeerium. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kannatanu taotluse valitud lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 9580,72 eurot rahuldamata. 3) Käesolevas kriminaalasjas osales kohtumenetluses süüdistatava Karlo Kookmaa kaitsjana vandeadvokaat Nele Tammemäe ja süüdistatava KK Põld OÜ kaitsjana vandeadvokaat Kristiina Lee Advokaadibüroost Küllike Namm. Süüdistatavate lepingulised kaitsjad on esitanud kohtule valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamise taotluse (lk 126-137). Karlo Kookmaal ning KK Põld OÜ-l on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega – kohtumenetlus kohtuasjas nr 1-23-678, kohtueelne menetlus kriminaalmenetluses nr 20259000247 – järgmised kulud, millised seisnevad nende poolt valitud kaitsjatele (Advokaadibüroo Küllike Namm vandeadvokaat Küllike Namm, vandeadvokaat Nele Tammemäe, vandeadvokaat Kristiina Lee) makstud tasus, milliste kohta on esitatud OÜ Küllike Namm poolt järgmised arved. Taotlusele on juurde lisatud: - 03.11.2020 arve nr 20201329 KK Põld OÜ-le summas 425 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 1), milline hõlmab järgmist õigusteenust: materjalidega tutvumine (1,5 tundi); osalemine menetlustoimingul 12.10.2020 /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava ülekuulamisega/ (1 tund), kokku 2,5 tundi; - 19.10.2021 arve nr 20202644 KK Põld OÜ-le summas 170 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 2), milline hõlmab järgmist õigusteenust: ettevalmistus ja osalemine 19.10.2021 menetlustoimingul /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava ülekuulamisega/, kokku 1 tund;

- 22.11.2022 arve nr 20204249 KK Põld OÜ-le summas 1360 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 3), milline hõlmab järgmist õigusteenust: kriminaaltoimikuga tutvumine (3,5 tundi); KrMS § 225 alusel taotluste koostamine (4,5 tundi), kokku 8 tundi; - 14.03.2023 arve nr 20204614 KK Põld OÜ-le summas 1020 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 4), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 31.01.2023 süüdistusakti, 20.01.2023 tsiviilhagiga tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 6 tundi; - 24.03.2023 arve nr 20204658 KK Põld OÜ-le summas 510 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 5), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 23.03.2023 eelistungiks ettevalmistus (2 tundi), 23.03.2023 eelistungil osalemine (1 tund), kokku 3 tundi; - 26.04.2023 arve nr 20204796 KK Põld OÜ-le summas 1445 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 6), milline hõlmab järgmist õigusteenust seonduvalt KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa kaitsmisega: kriminaaltoimikuga, süüdistusaktiga, tsiviilhagiga, kohtuistungi protokolliga tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 8,5 tundi; - 03.05.2023 arve nr 20204812 KK Põld OÜ-le summas 1119,16 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 7), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil (3 h); Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil (3 h), päringute tegemine Muinsuskaitseametile (35 min), kokku 6,58 tundi; - 02.10.2023 arve nr 20205304 KK Põld OÜ-le summas 4080 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 8), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee kohtuistungiteks ettevalmistumine ja osalemine 27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h); Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiteks ettevalmistumine ja osalemine 27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h), kokku 24 tundi; - 16.11.2023 arve nr 20205484 KK Põld OÜ-le summas 2295 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 9), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (4,5 h); 15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h) (Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe); 15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (3 h); 15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h) (KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee), kokku 13,5 tundi; - 19.12.2023 arve nr 20205635 KK Põld OÜ-le summas 2805 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 10), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023 kohtuistungiks kirjaliku kohtukõne ettevalmistus, sh toimunud kohtuistungi protokollidega tutvumine – KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee osa 7 tundi; Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe osa 9,5 tundi, kokku 16,5 tundi. Kokku on arvete saaja KK Põld OÜ osutatud õigusabi eest tasunud 15 229,16 eurot (lisandub käibemaks). Summa on toodud ilma käibemaksuta, arvestades, et KK Põld OÜ on käibemaksukohustuslane. Õigusabi on osutatud tunnitasuna 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks märgitakse taotluses, et arvetele lisandub 20.12.2023 kohtuistungil osalemisega seonduv OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm arve. 21.12.2023 saatis vandeadvokaat Nele Tammemäe kohtule 21.12.2023 arve nr 20205648 KK Põld OÜ-le summas 1530 eurot (lisandub käibemaks), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine – KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee (4 h), Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (4 h), 19.04.2024 (12.03.2024) kohtuotsuse kuulutamisel osalemine KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee (0,5 h), Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (0,5 h). Arvestades seda, et kohus ei teinud süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ suhtes õigeksmõistvat kohtuotsust, jääb KK Põld OÜ poolt valitud kaitsjatele Advokaadibüroost Küllike Namm makstud tasu kokku summas 16 759,16 eurot KK Põld OÜ enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.