Eesistuja Inna Ombler, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik
Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
Peter Perkini süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi; Davit Mantskava süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi; C süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; X süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Harju Maakohtu 18. septembri 2023 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Prokuratuur ning süüdistatava Peeter Perkini kaitsja Daniil Savitski ja süüdistatava Davit Mantskava kaitsja Andres Simson
Prokurörid
Riigiprokurör Raigo Aas ja ringkonnaprokurör Liis Vainola Peter Perkin, ik 39107160041; elukoht: XXX, asukoht Tallinna Vangla; Gruusia Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: gruusia keel, valdab vene ja inglise keelt; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata;
Süüdistatavad
Davit Mantskava, ik 39104040045; Gruusia Vabariigi kodanik; elukoht: XXX, asukoht Tallinna Vangla; XXX; emakeel: gruusia keel, valdab vene ja inglise keelt; töökoht: X; kriminaalkorras karistamata; C, ik XXXXXXXXXXX; EV kodanik; elukoht: XXX; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend puudub;
1(48)
1-21-127 X, ik XXXXXXXXXXX; EV kodanik; elukoht: XXX; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend puudub. Kaitsjad
Peter Perkin (valitud) ‒ Daniil Savitski; Andres Simson (valitud) ‒ Davit Mantskava; Oliver Nääs ja Kristi Rande (valitud) ‒ C; Kristiina Lee ja Jaanus Tehver (valitud) ‒ X
Tühistada Harju Maakohtu 18.septembri 2023 otsus osaliselt:
1.1.Peter Perkini õigeksmõistmises X ja Cga seotud süüdistuses.
1.2.Peter Perkinilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 200 000 euro väljamõistmises.
1.3.Davit Mantskavalt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 150 000 euro väljamõistmises.
1.4.Peter Perkini määratud korras kaitsja Toomas Laanema kaitsjatasu 1855,20 euro ulatuses riigi kanda jätmises.
1.5.Eesti Vabariigilt seoses Peter Perkini osalise õigeksmõistmisega Peter Perkini kasuks valitud kaitsjale makstud tasust osa, s.o 4362,61 euro väljamõistmises.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1.Mõista Davit Mantskavalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav ära tarvitatud summa 209 302,25 eurot.
2.2.Mõista Peter Perkinilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav ära tarvitatud summa 246 995,96 eurot.
2.3.Jätta Peter Perkini valitud kaitsja Daniil Savitskile makstud tasu 4362,61 eurot, Peter Perkini kanda.
2.4.Mõista Advokaadibüroole Tehver & Partnerid makstud vandeadvokaadi abi Toomas Laanema osutatud riigi õigusabi kulu 1855,20 eurot Eesti Vabariigi kasuks välja Peter Perkinilt.
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
5.Mõista Eesti Vabariigilt Peter Perkini kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistlikus suuruses tasu koos käibemaksuga, s.o 3623,40 eurot.
2(48)
1-21-127
6.Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud mõistlikus suuruses tasu koos käibemaksuga, s.o 2034,35 eurot.
7.Mõista Eesti Vabariigilt C kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud mõistlikus suuruses tasu koos käibemaksuga, s.o 1502,48 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 18.09.2023 otsusega tunnistati P. Perkin süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat. P. Perkin mõisteti õigeks X ja Cga seotud süüdistuse osas. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamine 28.07.2020. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. P. Perkinile kohaldati KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena peale karistuse kandmist Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10-aastaks.
1.2.P. Perkinilt konfiskeeriti KarS § 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel Harju Maakohtu 21.12.2020.a määrusega 1-20-9258 arestitud P. Perkinile kuuluv vara: sularaha summas 1220 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole; mobiiltelefon iPhone Pro Max väärtusega 1199 eurot; DJ pult Pioneer CDJ-2000NXS2 väärtusega 2021 eurot, seerianumber: SGMP843580YY; DJ pult Pioneer CDJ-2000NXS2 väärtusega 2021 eurot, seerianumber: SGMP843507YY; DJ pult Pioneer CDJ-2000NXS2 väärtusega 2021 eurot, seerianumber: SGMP843540YY; DJ pult Pioneer CDJ-2000NXS2 väärtusega 2021 eurot, seerianumber: SGMP843571YY; Pioneer DJ pult DJM-900NXS2 väärtusega 2299 eurot, seerianumber: SEMP026770EH ja televiisor Samsung 6511 väärtusega 549,59 eurot, mudelinumber: UE65RU7102K.
1.3.P. Perkinilt mõisteti KarS § 832 lg 1 ning § 84 alusel välja riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks 200 000 eurot.
1.4.P. Perkinilt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud: esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0911 kulust 1⁄2, s.o 210 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20EAN1450 kulust 168 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0962 kulust 504 eurot; DNA ekspertiisi nr 20E-GE0804 kulust 712,50 eurot; DNA ekspertiisi nr 20E-GE0823 kulust 196,33 eurot; DNA ekspertiisi nr 20E-GE0985 kulust 332,50 eurot; DNA ekspertiisi nr 20EGE1359 kulust 142,50 eurot. Menetluskulud 4078,33 eurot määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (esimesed 11 kuud igakuiselt 340 eurot ja 12. kuul 338,33 eurot). P. Perkini määratud korras kaitsja T. Laanemaa kaitsjatasu summas 1855,20 eurot jäeti riigi kanda. Seoses osalise õigeks mõistmisega mõisteti Eesti Vabariigilt P. Perkini kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasust osa, s.o. 4362,61 eurot, ülejäänud osas jäeti valitud kaitsja tasu P. Perkini kanda.
1.5.D. Mantskava tunnistati süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 28.07.202021.06.2021, s.o. 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks 3(48)
1-21-127 karistuseks loeti 6 aastat, 6 kuud ja 6 päeva vangistust, mida arvestada alates D. Mantskava viimases kahtlustatavana kinnipidamisest 14.11.2022. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. D. Mantskavale kohaldati KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena peale karistuse kandmist Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 8-aastaks.
1.6.D. Mantskavalt konfiskeeriti KarS § 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel Harju Maakohtu 16.12.2020.a määrusega 1-20-8936 arestitud D. Mantskavale kuuluv vara, s.o sularaha summas 3272 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole; pihuarvuti iPhone (IMEI 353960100637261), väärtusega ca 1199 eurot; sülearvuti Macbook Pro, seerianr C02YQAFSLVCF, väärtusega ca 2999 eurot; kaks DJ pulti Pioneer CDJ-2000NXS2, mille mõlema väärtus on 2021 eurot; Pioneer helitehnika professional-miXr, väärtusega ca 2299 eurot; kaks Pioneer helitehnika multiplayerit, mille mõlema väärtus on 2021 eurot ning sõiduk Blomenroehr Grill reg nr 169YJB (VIN kood 7943) väärtusega ca 8000 eurot.
1.7.D. Mantskavalt mõisteti KarS § 832 lg 1 ning § 84 alusel välja riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks 150 000 eurot.
1.8.D. Mantskavalt mõisteti riigituludesse menetluskulud: esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1812,50 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN0911 kulust 1⁄2, s.o 210 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 20EAN0962 kulust 504 eurot; DNA ekspertiisi nr 20E-GE0804 kulust 712,50 eurot; kerghaagise BLOMENROEHR, GRILL registreerimismärgiga 169 YJB teisaldamise kulud summas 63,00 eurot. Menetluskulud 3302 euro määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (esimesed 11 kuud igakuiselt 280 eurot ja 12. kuul 222 eurot). Valitud kaitsja tasud jäeti D. Mantskava kanda.
1.9.Ülejäänud ekspertiiside, s.o. narkootilise aine ekspertiisi 20E-AN1241 kulu summas 252 eurot, DNA ekspertiisi nr 20E-GE0783 kulu summas 5757 eurot, DNA ekspertiisi 20EGE0804 kulust 8493 eurot, DNA ekspertiisi 20E-GE0823 kulust 2938,67 eurot, DNA ekspertiisi 20E-GE0985 kulust 2973,50 eurot ning DNA ekspertiisi 20E-GE1359 kulust 142,50 eurot jäeti riigi kanda.
1.10.C mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks.
1.11.Eesti Vabariigilt mõisteti C valitud kaitsjatele makstud tasust välja 36 178 eurot, kaitsjatasu 655,44 jäi C kanda.
1.12.Vabastati aresti alt Clt ära võetud Harju Maakohtu määrusega nr 1-20-9256 arestitud vara, s.o iPhone 11 Pro Max (IMEId 353913108212629/353913107855048); tahvelarvuti Apple iPad Pro (seerianr DMPC91YSPV03) ja Rahandusministeeriumi tagatiskontole kantud sularaha summas 95 eurot ning tagastati. Tagastati Cle tema poolt 07.01.2021 prokuratuuri deposiitkontole kantud sülearvuti MacBook Pro väärtus ehk 1199 eurot.
1.13.C kaasati KrMS § 411 alusel käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna ning konfiskeeriti KarS § 832 lg 2 p 1 alusel Harju Maakohtu määrusega nr 1-20-9256 arestitud C nimel olev vara, s.o sõiduauto Mercedes-Benz (vin kood XXXXXXXXXXXXXXXXXX) reg nr XXXXXX väärtusega 7000 eurot.
1.14.X mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks.
1.15.Eesti Vabariigilt mõsteti X valitud kaitsjatele makstud tasu välja kogusummas 53 668,20 eurot.
4(48)
1-21-127
1.16.SKHS § 5 lg 1 p 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel mõisteti Eesti Vabariigilt Xle süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju eelvangistuses viibitud aja eest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega ajavahemikul 28.10.2020 kuni 29.10.2020, s.o. 2 päeva eest summas 115,66 eurot (2022 IV kvartali keskmine brutopalk 1735 eurot).
1.17.Kohus tegi otsustused ka asitõendite kohta.
1.18.Kokkuvõtvalt anti P. Perkin ja D. Mantskava anti kohtu alla süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi suures koguses (s.o koguses, mis tekitab narkojoobe enam kui 10 isikule) narkootiliste ainete (kanepi, ketamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), amfetamiini, lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) ja kokaiini) ebaseaduslikus käitlemises grupis ühiselt ja kooskõlastatult teiste isikutega, suure varalise kasu saamise eesmärgil ehk eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 euro. P. Perkin ja D. Mantskava lõid koos lõid koos hiljemalt 2018.a suve lõpus grupi, mida asusid ise juhtima, mis tegeles erinevate narkootiliste ainete kanepi, ketamiini, MDMA ja kokaiini käitlemisega, sh narkootiliste ainete sisseveoga Hispaania Kuningriigist, Saksamaa Liitvabariigist, Leedu Vabariigist ja Läti Vabariigist ning narkootiliste ainete edasimüügiga Eesti Vabariigis. P. Perkini ja D. Mantskava juhitud gruppi kuulusid OS, DR, RKP, EH, JN, RD, UIW, AA, D. Mantskava ja LEF. Eesti Vabariiki toimetatud narkootilised ained müüdi P. Perkini, D. Mantskava ning nende grupi liikmete poolt edasi. Gruppi kuulus eri aja jooksul eri isikud. Osa isikuid asendati, kui keegi oli kinni peetud (teiste kriminaalasjade raames, milles nad süüdi mõisteti), samuti võisid muutuda ka isikute rollid. P. Perkin ja D. Mantskava ei värvanud ise kõiki grupi liikmeid, vaid seda tegid ka vahetult nende poolt grupi liikmed. Grupis täitsid erinevad isikud erinevaid rolle ja osa neist mitut ülesannet. Selle eesmärk oli konspireerida tegevust ja hajutada riske ning tagada, et kellegi kinnipidamisel saaks grupi tegevus jätkuda. Gruppi kuulusid (kronoloogilises järjestuses) lisaks P. Perkinile ja D. Mantskavale: UIW alates 2018.a suve lõpust kuni 28.07.2020; D. Mantskava 2018.a september kuni 2019.a jaanuar; AS 2019.a algusest kuni 14.05.2019.a ja 04.08.2020.a kuni 16.09.2020; RD (al 16.08.2021 nimi RTZ) 2019.a algusest kuni 16.09.2020.a; LEF 2019.a märtsist kuni 2019.a septembri alguseni; RKP 2019.a juulist kuni 27.07.2020.a; JN 2019.a suvest kuni 27.07.2020.a; AA 13.09.2019.a kuni 15.09.2019.a; OS 2019.a oktoober kuni 24.07.2020.a; EH 2020.a jaanuar kuni 27.07.2020.a; DR 2020.a veebruar kuni 24.07.2020.a; X 29.07.2020.a kuni 16.09.2020.a; C 04.08.2020.a kuni 16.09.2020.a. P. Perkin ja D. Mantskava suhtlesid välisriikides erinevate tuvastamata isikutega, kellelt ostsid narkootilisi aineid. Nad leppisid kokku ostutingimused, sh ostetava narkootilise aine koguse, hinna ja üleandmise viisi, käies ka ise välisriikides koha peal narkootilisi aineid vastu võtmas. Välisriikidest Eesti Vabariiki toimetamiseks kasutasid nad valdavalt kullerite abi. Osade grupi liikmete rolliks oli narkootilise aine vedu välisriikidest (sh Hispaania Kuningriigist, Saksamaa Liitvabariigist, Läti Vabariigist ja Leedu Vabariigist) Eesti Vabariiki ja samuti narkootiliste ainete vedu riigisiseselt (eelkõige Tallinna linnas). Kulleriteks olid nii D. Mantskava ja siseriiklikult P. Perkin, kuid valdava osa narkootilisi aineid vedasid P. Perkini ja D. Mantskava juhistel UIW, AA, RKP, OS, DR, KM ja OK (viimased kaks said korraldusi otse OSlt ja DRlt). Eesti Vabariigis võtsid narkootilisi aineid kulleritelt vastu P. Perkin ja D. Mantskava ise ja samuti nende poolt värvatud isikud RKP, RD, EH, JN ning ka kohtueelse menetluse ajal tuvastamata isikud. Nende roll oli koguda ja hoiustada ka narkootikumide müügist saadud sularaha ning anda seda P. Perkini ja D. Mantskava korraldustel neile üle või nende poolt määratud isikutele. Samuti andsid P. Perkin ja D. Mantskava ise või siis grupi liikmete kaudu edasi sularahas töötasu. RD, EH, JN ja LEF roll oli hoiustada narkootilisi Tallinnas erinevates kohtades, kaaluda neid ümber, pakendada ja anda edasi teistele isikutele P. Perkini ja D. Mantskava korraldusel. Narkootiliste ainete
5(48)
1-21-127 müügiga tegelesidki nii P. Perkin kui ka D. Mantskava ise ja JN, RD, EH, LEF, RKP, DM, AS ja M-MM (viimane tegutses koos EHga). Omavahel suhtlemiseks kasutasid grupi liikmed krüpteerimist võimaldavat suhtlusrakendust WickrMe, kus kasutati koodnimesid, mida osad grupi liikmed regulaarselt vahetasid. P. Perkin kasutas koodnimesid: „balenciago7“, „borisberezovski“, „dedikosmuteli", „damageyourpain“; D. Mantskava koodnime „sekiwaki“; OS koodnime „suvvikas“; RKP koodnimesid: „bussijuht“, „mrstatham1“ ja „carpentiro1“; RD koodnimesid: „sergioleone“ ja „theredbutton“; EH koodnime „jaanusaga“; JN koodnimesid: „zig1985“ ja „zass85“ ning UIW koodnimesid: „misküpsebb“ ja „rahamulle“. Süüdistuse kohaselt toodi D. Mantskava ja P. Perkini vahendusel välisriikidest narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 2 149 409 euro väärtuses alljärgnevalt: vähemalt 263 kg kanepit väärtusega 1 841 000 eurot (arvestades, et P. Perkin ja D. Mantskava müüsid kanepit keskmiselt hinnaga 7 eurot/gramm); 6170 MDMA sisaldusega tabletti väärtusega 37 020 eurot (arvestades, et P. Perkin ja D. Mantskava müüsid MDMA tablette keskmiselt hinnaga 6 eurot/tablett); vähemalt 1 kg ketamiini väärtusega vähemalt 40 000 eurot (arvestades, et ketamiini hulgihinna väärtus on 40 eurot/gramm); vähemalt 2,231 kg kokaiini väärtusega 211 995 eurot (arvestades, et P. Perkin ja D. M müüsid kokaiini keskmiselt hinnaga 95 eurot/gramm); ligikaudu 2 kg MDMA-d kristalsel kujul väärtusega vähemalt 20 000 eurot (arvestades, et MDMA kristalsel kujul hulgihinna väärtus 10 eurot/gramm). Eeltooduga panid P. Perkin ja D. Mantskava alates 2018.a suve lõpust kuni 2020.a septembri keskpaigani isikute grupis toime suures koguses erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 121 p 2 tähenduses. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhtal kujul 0,65 grammist, amfetamiini puhul 1,3 grammist MDMA puhu 1,4 grammist, LSD puhul 10 margist, kanepi puhul 7,5 grammist ja ketamiini puhul 2,85 grammi. Seega käitlesid D. Mantskava ja P. Perkini narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 396 603 inimest.
1.19.P. Perkinit, C ja X süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos ASga suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis tekitab narkojoobe enam kui 10 isikule. Süüdistuse kohaselt kokkuvõtvalt edastas X, kes oli vahi all viibiva P. Perkini lepinguline kaitsja, viimase korraldusel täpselt tuvastamata ajal, kuid alates 29.07.2020.a kuni RD kinnipidamiseni 16.09.2020.a, korraldusi/juhiseid narkootilise aine, s.o. 7, 598 kg kanepi käitlemise osas vabaduses viibivatele ASle ja Cle. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid C ja X kanepit koguses, millest saaks narkojoobe ligikaudu 10 132 inimest. C anti kohtu alla ka süüdistuses, et 28.10.2020.a kell 11.15 alanud läbiotsimise käigus leiti ja võeti C elukohas Tallinnas XXX asuvas korterist ära esiku nagist punast värvi vöökotist 1 soonkinnisega kilekott, milles oli amfetamiini sisaldav pulber massiga 0,16 grammi (puhtal kujul amfetamiini 0,015) ja 1 soonkinnisega kilekott, milles oli MDMA-d sisaldav pulber massiga 0,17 grammi (puhtal kujul MDMA-d 0,13 grammi). Need narkootilised ained kuulusid P. Perkinile ja olid jäänud C valdusesse pärast P. Perkini kinnipidamist 28.07.2020.a.
1.20.Maakohus asus seisukohale, et P. Perkini ja D. Mantskava süü KarS § 184 lg 21 järgi on leidnud tõendamist, kuid käideldud ei kanepi kogus ei ole 263 kg, vaid 239,121 kg. Samuti korrigeeris maakohus vähendavalt süüdistuses kirjeldatud käideldud MDMA ja ketamiini koguseid ning leidis, et kokaiini käitlemist saab süüks arvata vaid P. Perkinile. X ja Cle ja nendega seotud episoodis P. Perkinile süüks arvatu ei leidnud maakohtu arvates tõendamist ning kohtu hinnangul ei ole tegu ka kõlbmatu katsega. Maakohus tegi P. Perkini ja D. Mantskava vara konfiskeerimisotsustused, mõistis konfiskeerimise asendamise korras süüdistatavatelt välja prokuratuuri taotletust väiksemad rahasummad ja karistas süüdistatavaid vangistustega ning lisakaristustega prokuratuuri taotletust kergemas määras.
6(48)
1-21-127
APELLATSIOONID
Prokuratuuri apellatsioon
2.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel, sest maakohus on C, X ja P. Perkini süüdistuses 7598,5 grammi ebaseaduslik kanepi käitlemises eiranud KrMS § 61 norme, hindamata tõendeid kogumis ja on andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Samuti palub tühistada KrMS § 338 p 4 alusel P. Perkinile ja D. Mantskavale mõistetud karistuse, sest see ei vasta süü suurusele ja süüdimõistetute isikutele ning tühistada otsus KarS § 84 alusel P. Perkinilt ja D. Mantskavalt välja mõistetud summa osas..
2.1.Kohus luges AS ütlused osaliselt ebausaldusväärseks, toomata välja, milles täpsemalt seisneb AS ütluste vastuolu. Kohus on küll välja toonud, mis võis tingida AS ütluste osalise ebausaldusväärsuse (otsuse p-d 338 ja 358-360), kuid muid etteheited peale selle, et AS ei mäletanud või ei maininud kohtueelsel menetlusel, ei ole. Seega ei ole AS ütlused ebausaldusväärsed ega vastuolulised. AS ütlustest nähtub, et ta 04.08.2020.a kohtus oma elukoha juures Tallinnas XXX tänaval Xga, kes luges talle sinise mapi vahelt ette teksti, mis sisaldas mh fraase „push the red button“ ja X selgitas, et see on seotud mingisuguse ürituste piletitega, mille R peab maha müüma ja selle eest saadava Cle andma ja et see tuleb enne aasta lõppu ära teha ja ta peab selle Rile edasi ütlema, mida kiiremini seda parem. AS sai aru, et need piletid tähendavad midagi muud. Advokaadibüroo läbiotsimisel leiti X valdusest käsikirjalised märkmed ja sinine mapp P. Perkini kriminaalasja materjalidega. Kohus leidis, et puudub vaidlus AS ja X kohtumise osas 04.08.2020 ja et X edastas ASile sõnumi sisuga, mille märkmed leiti X advokaadibüroo ruumidest. Sõnumi sisu kattub AS räägituga, seega saab tema ütlusi pidada usaldusväärseks. Erinevalt maakohtust leiab prokuratuur, et X pidi aru saama, et sõnum, mille ta edastas, on seotud narkootiliste aine edastamiseks mõeldud juhistega. Maakohus ei arvestanud, et narkokurjategijad kasutavad konspiratsioonimeetmeid, kasutades mõistukõnet.
2.2.Kohus jättis arvestamata, et X oli teadlik, et P. Perkinit kahtlustatakse ca 6-8 kg kanepikohvrite vedude organiseerimises Eestisse ja aine edasimüügiga; X soovis sisuliselt kohe pärast 04.08.2020 kohtumist vanglas P. Perkiniga kohtuda ASiga, st tal oli sõnumi edastamisega kiire; ta kohtus ASiga viimase elukoha juures ja edastas sõnumi, mis oli kodeeritud sisuga ja mille pidi AS edastama RDile; X oli osalenud 2020.a augustiks kaitsjana vähemalt 5 kriminaalasjas, mis olid seotud narkokuritegudega ja milles otsused olid jõustunud Riigi Teataja andmetel. Seega pidi X teadmiste ja kogemuste alusel saama aru selle sõnumi tegelikust sisust. Kohus jättis hindamata, mil viisil X sõnumi ASile edastas, mis on oluline, hindamaks, kas ta pidi olema selle sisust teadlik.
2.3.Kohtuotsuses on vastuolud selles, et kohus leidis, et osa süüdistatavatest olid teadlikud, et tegu on nii kehva kvaliteediga kanepiga, et seda ei saanudki müüa ja seetõttu polnud tegu keelatud ainega. Kohtus uuritud tõendid seda käsitlust ei kinnita, sest P. Perkini ja teiste tegutsemisest nähtub, et 2020. aasta augustis-septembris peeti seda keelatud aineks. Kanepi toomiseks kasutati kullereid, aine pakiti kohvritesse ja hoiustati teise isiku juures ja üritati turustada, nagu varemgi riiki toodud kanepit. Ainest rääkides kasutati ka pärast P. Perkini vahistamist konspiratsioonimeetmeid. See, et tegemist võib olla n-ö piiripealse ainega, sai teatavaks alles kohtumenetluse käigus ekspert MT ülekuulamisel. Ekspert selgitas, et tegu on keelatud ainega, kuid sellest ei saa tulenevalt THC/CBD keemilisest vahekorrast joovet. Seega jõudis maakohus ekslikule järeldusele, et X polnud teadlik P. Perkini poolt edastatud sõnumi sisust, et tegu oli narkootilise aine müügijuhiste edastamisega.
7(48)
1-21-127
2.4.Kohus luges tõendatuks, et C sai sõnumist red button teada 04.08.2020 X büroos kohtumisel. See toimus kohe peale X kohtumist vanglas P. Perkiniga, kellelt viimane oli sõnumi saanud ja jagas teavet Cga. Ebaõige on kohtu järeldus, et C ei edastanud seda teavet kohe edasi, kuigi on tuvastatud, et ta edastas selle ASile. AS asuski täitma X ja C korraldusi, kui sai kokku RDiga, kellega kohtumise järgselt edastas Cle teabe, et see staff on sitt ja R püüab seda müüa, aga pole kindel, kas suudab. Teave liikus enamasti osapoolte vahel suuliselt. C edastas Xle info kanepi kehva kvaliteedi kohta ja tema kaudu edastas P. Perkinile kirja vanglasse. Nõustuda ei saa kohtuga, et kui Cl oleks olnud huvi info edastamiseks P. Perkinile, poleks ta oodanud ca kuu aega, et infoga midagi peale hakata. P. Perkinil ja TTl oli kiire sõnumi edastamise ja kanepi realiseerimisega. Ka peale 2020 juulikuud jätkusid kahtlustatavate kinnipidamised (kinni peeti OK, JN, KM; UIW). Seega oli lisaks sõnumite edastamisele vaja kaitsetegevuseks teha ka muid toiminguid. Seega ei saa ca 1 kuud pidada ülemäära pikaks.
2.5.Pole täpselt määratletav, millal C P. Perkinile kanepi halva kvaliteedi kohta teabe edastas. C lõi 3.09.2020 P. Perkinile adresseeritud kirja, mis tuvastati tema mobiiltelefoni vaatlusel. Kohus on liigselt tähelepanu osutanud märkme muutmiskuupäevale 19.10.2020, mis võis aga tekkida ka kirja uuesti lugemisel näiteks ühe kirjamärgi ekslikust lisamisest. Prokuratuur leiab, et kiri on kindlasti koostatud enne RD kinnipidamist 16.09.2020, sest C küsib P. Perkinilt, mida edasi teha, ja see kiri P. Perkinile on vormistatud puhtandiks 09.09.2020. Suhtlus P. Perkini ja C vahel oli X vahendusel väga tihe. Kiri on kirjutatud kaks kuud pärast P. Perkini vahistamist. Seega saab jõuda järeldusele, et C selle kirja ka P. Perkinile edastas. Kirju vahetati ka pärast seda, sh nt 17.09. kirjutas C P. Perkinile, et läheb advokaadiga kohtuma ja loodetavasti kuuleb õhtul või homme, kuidas P. Perkin vastu peab. Seega jõudis kohus ekslikule järeldusele, et C loobus kirja edastamisest ja ei andnud P. Perkinile tagasisidet narkootilise aine käitlemise osas.
2.6.Nõustuda ei saa maakohtu käsitlusega, et kuna 7598,5 grammi kanepi puhul ei olnud tegemist narkojoovet tekitava ainega, ei ole süüdistatavate tegevuses kõlbmatu süüteokatse tunnuseid. See konkreetne kanep jõudis Eestisse P. Perkini ja D. Mantskava organiseerimisel OS, DRi ja OK kaudu ja lõpuks RDi valdusesse. Üsna pea said P. Perkin ja RD teada, et see on kehva kvaliteediga kanep, mis aga ei tähenda, et nad pidasid seda lubatud aineks. P. Perkin pidas võimalikuks selle müümist ja tulu teenimist summas ligi 40 000 eurot. See, kuidas P. Perkin edastas X kaudu kodeeritult kanepi kohta sõnumi, viitab sellele, et ta pidas kanepit keelatuks. P. Perkini ja ka X ja C teadmist tuleb hinnata selle ajahetkega, mitte alles eksperdi ütlustest teatavaks saaduga, et selle keemilise koostise tõttu (THC/CBD suhe) ei saa sellest narkojoovet, kuigi THC tase ületab lubatud piirmäära. RDi ütlustest nähtub, et ta oli osa ainet maha müünud ja seega pole õiged kohtu järeldused, et kõik osapooled olid teadlikud, et tegemist polnud keelatud ainega. P. Perkin tegi pingutusi, et see kanep maha müüa ja tema eesmärk oli varjata ainega seotud suhtlust ja teavet. Seda arutati näost-näkku X, ASi, RDi ja C vahel. Väär on kohtu järeldus, et süüdistatavad olid teadlikud, et tegu ei ole joovet tekitava ja keelatud ainega. Seega on ebaõige järeldus, et ei ole täidetud kõlbmatu süüteokatse tunnused. Asjaolu, et EKEI eksperdi avaldatu kohaselt ei ole võimalik kanepist narkojoovet saada, ei välista P. Perkini, X ja C vastutust kõlbmatu süüteokatse toimepanemise eest.
2.7.Kohus ei arvestanud P. Perkinile ja D. Mantskavale karistuse mõistmisel kõiki süü suurust arvestavaid asjaolusid. Seega ei vasta karistused alla sanktsiooni keskmise määra (s.o alla 13 aasta) kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikutele. Kohus luges tõendatuks, et P. Perkin ja D. Mantskava käitlesid 239,121 kg kanepit, millest saab narkojoobe ligikaudu 318
8(48)
1-21-127 828 inimest. Samuti mõistis kohus nad süüdi 1994 grammi MDMA kristalli (puhtal kujul narkootilist ainet 1539 grammi), 6170 MDMA tableti (puhtal kujul ainet vähemalt 1066 grammi) ja 2 kg ketamiini (puhtal kujul ketamiini 1456 grammi) käitlemises, millest saanuks narkojoobe 23 715 inimest. P. Perkin mõisteti süüdi lisaks ka 1,231 kg kokaiini käitlemises, millest saanuks narkojoobe 18 938 inimest. Kohus on andnud kanepile kui kergemaliigilisele narkootilisele ainele karistuse hindamisel liiga suure kaalu leides, et P. Perkin ja D. Mantskava käitlesid peamiselt kanepit. Seega ei vasta karistused kuriteo raskusele. Riigikohus on rõhutanud, et kohtul ei ole kohustust isikule mõista karistustaotluses märgitud karistust, kuid kohus on kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus ei ole põhjendanud, miks kanepi käitlemine suuremas osas on sellise kaaluga, et on alust mõista alla keskmise sanktsioonimäära jäävad karistused.
2.8.P. Perkini ja D. Mantskava süü suurusel tuleb lisaks aine liigile arvesse võtta käideldud ainete märkimisväärselt suurt kogust, s.o 239,121 kg, mis ületab suure koguse (kriminaalvastutuse) piirmäära 31 882 korda. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-32-09 asunud seisukohale, et isikult äravõetud erinevate narkootiliste ainete kogus, mis ületab kümneid kordi suure koguse piiri, on isiku süü suurust rõhutav asjaolu. Seega tuleb juba äärmiselt suurest narkootilise aine kanepi kogusest lähtuvalt pidada P. Perkini ja D. Mantskava teosüüd pidada keskmäärast suuremaks.
2.9.Veel jättis kohus arvestamata, et P. Perkin ja D. Mantskava käitlesid lisaks kanepile ka tugevatoimelisi narkootilisi aineid MDMA-d (nii kristalsel kujul kui tablettidena), ketamiini ning P. Perkin ka kokaiini. D. Mantskava käideldud tugevatoimelistest narkootilistest ainetest oleks saanud joobe 23 715 inimest ja P. Perkini poolt käideldud ainetest 42 653 inimest. Tegemist on tugevatoimeliste narkootiliste ainetega: kokaiini puhul piisab narkojoobe tekitamiseks 10 inimesele 0,65 grammist narkootilisest ainest; MDMA puhul 1,4 grammist ja ketamiini puhul 2,85 grammist. Nende ainete käitlemine mõjutas märkimisväärselt rahvatervist ja on suure ühiskonnaohtlikkusega. Üksnes nende ainete käitlemise eest oleks P. Perkinile ja D. Mantskavale mõistetav karistus pidanud olema määras, mis mõisteti neile karistusena kokku kõikide ainete käitlemise eest. Kohtupraktikas on näiteks kriminaalasjas nr 1-19-3081 mõistetud S. Mina ca 25 kg kanepi ja ca 1 kg kokaiini käitlemises ja karistatud 10 aasta pikkuse vangistusega; kriminaalasjas sarnaste koguste käitlemises on mõistetud kriminaalasjas nr 1-19-267 mõistetud süüdi TP ja karistatud 14 aasta vangistusega. P. Perkin ja D. Mantskava mõisteti aga süüdi suurema koguste narkootiliste ainete käitlemise eest, kui eelviidatud asjades, kuigi nad käitlesid ka teisi tugevatoimelisi aineid (ketamiini, MDMA-d ja kokaiini). Seega ei vasta P. Perkinile ja D. Mantskavale mõistetud karistused nende süü suurusele ja väljakujunenud kohtupraktikale.
2.10.Karistuse mõistmisel pole piisaval määral arvestatud ka üldpreventatsiooniga, mille eesmärk on kaitsta õiguskorra huve. Leidis tuvastamist, et P. Perkin käitles aineid koguses, millest saaks joobe 361 481 inimest ja D. Mantskava koguses, millest saaks joobe 342 253 inimest, mis on Eesti Vabariigis väga suured kogused. P. Perkin ja D. Mantskava tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega pika aja vältel, kasutades ära selleks teisi (noori) inimesi ning tegu oli rahvusvahelise mõõtmega narkokuriteoga. Oluline on seegi, et P. Perkin ja D. Mantskava tegelesid edasimüüggia Eesti Vabariigis, kus aine jõudis reaalselt ringlusesse ja realiseerus oht rahvatervisele.
2.11.Kohus arvestas ebaõigesti P. Perkini puhul kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Riigikohus on asjas nr 1-17-105 punktis märkinud, et teatud juhtudel võib toimunus oma rolli
9(48)
1-21-127 kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Kohus lugeski P. Perkini ütlused suures osas ebausaldusväärseks ja süüdistatav üritas märgatavalt pisendada oma rolli ja teopanust, andes kohtus tõele mittevastavaid ütlusi, rõõnates teisi (nt MV) ning mis tingis täiendavate tõendite uurimist. Seega oli P. Perkini kahetsuse avaldamine näilik ja kantud soovist karistuse suurust vähendada.
2.12.Seega jättis maakohus P. Perkini ja D. Mantskava süü hindamisel arvestamata mitmed põhimõtted, sh Riigikohtu 03.04.2020.a lahendi 1-18-9392 punktides 71-72 märgitu, mille kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestada käideldud narkootilise aine kogust ja liiki, teo toimepanemise eesmärki ning ka rahvusvahelist mõõdet. Seetõttu on maakohus mõistnud P. Perkinile ja D. Mantskavale põhjendamatult leebed karistused, mis ei vasta nende süü suurustele ning arvestatud pole üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Arvestades narkootiliste ainete liiki ja kogust, mille käitlemises P. Perkin ja D. Mantskava süüdi mõisteti, tegevuse pikaajalisust, tulu teenimise eesmärki ja tulu teenimist ning rahvusvahelist mõõdet, tulnuks maakohtul P. Perekinit ja D. Mantskavat karistada prokuratuuri taotletud (või selle lähedase) karistusega: P. Perkinit 17 aasta pikkuse vangistusega ja D. Mantskavat 16 aasta pikkuse vangistusega. Prokuratuur taotlebki süüdistatavaid KarS § 184 lg 21 järgi sellises määras karistada.
2.13.Maakohus mõistis konfiskeerimise asendamise korras P. Perkinilt KarS § 84 alusel välja 200 000 eurot ning D. Mantskavalt 150 000 eurot, tuvastades, et kokku teenisid nad kasumit minimaalselt 520 710,50 eurot. Lisaks konfiskeeris kohus P. Perkini ja D. Mantskava vara kokku 39 204,59. Selliselt konfiskeeriti ja mõisteti konfiskeerimise asendamise korras välja kokku vara 389 204,59 euro, mis on 131 505,91 euro võrra väiksem kui kohtu kasum 520 710,50 eurot. Kohus on otsuse punktis 424 ühe lausega nentinud, et väljamõistetav summa on kohtu kaalutlusotsus ning sellest tulenevalt mõistis P. Perkinilt välja 200 000 eurot ja D. Mantskavalt 150 000 eurot.
2.14.Prokuratuuri hinnangul tulnuks kohtul mõista P. Perkinilt ja D. Mantskavalt KarS § 84 alusel välja kogu kasum, mille teenimise kohus tuvastas ja millest on maha arvatud konfiskeeritava vara väärtus, s.o 39 204, 59 eurot. Selliselt jääb summaks 481 505,91 eurot, mis tuleks P. Perkinilt ja D. Mantskavalt kahe peale välja mõista. Asjas on tuvastatud pikema aja vältel narkootiliste ainete käitlemine, sh edasimüümine ja tulu teenimine. Kuivõrd valdav osas teenitud tulust on süüdistavate poolt ära tarvitatud või peidetud, jääb arusaamatuks, miks kohus ei mõistnud P. Perkinilt ja D. Mantskavalt välja ülejäänud osa. Narkokuritegevuse vastases võitluses on riigi poolt seatud prioriteet kuritegelikul teel saadud tulu ja vara konfiskeerimisele ja/või teenitud tulule vastavas väärtuses konfiskeerimise asendamise nõudena välja mõista. Olukorras, kus kohus jätab süüdimõistetutelt sisuliselt ca veerand teenitud kasumist välja mõistmata, saadab see signaali, et kuritegevus võib end ära tasuda. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus P. Perkinilt ja D. Mantskavalt konfiskeerimise asendamisena välja mõistetud summa osas ja mõista P. Perkinilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja 246 995,96 eurot ja D. Mantskavalt 234 502,25 eurot.
2.15.Mõista uue otsusega C ja X süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja samuti P. Perkin nendega seotud süüdistuse osas. Xle ja P. Perkinile mõista 4 aastat vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg ja ülejäänud osa jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 alusel 4 aasta pikkuse katseajaga. Süüdistatava P. Perkini kaitsja D. Savitski apellatsioon
10(48)
1-21-127
3.Kaitsja taotleb tühistada P. Perkini süüditunnistamine KarS § 184 lg 21 järgi ja kvalifitseerida uue otsusega süütegu ümber KarS § 184 lg 2 p 1 alusel. Tühistada otsus resolutiivosa punktide 6 ja 7 osas, millega konfiskeeriti arestitud P. Perkini vara ja mõisteti välja riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks 200 000 eurot, jätta uue otsusega rahuldamata prokuratuuri taotlus vara konfiskeerimiseks ja konfiskeerimise asendamiseks ja vabastada kogu vara aresti alt. Maakohus on rikkunud otsuses põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel ja tuginenud otsuse tegemisel kohtukõlbmatule tõendile, rikkudes KrMS § 339 lg 2, mis on piisavalt suure kaaluga, et tühistada otsust.
3.1.Süüdistus ei ole kirjeldatud viisil tõendamist leidnud. Kohus luges käideldud narkootilise aine kogused tõendatuks valdavas osas vaid tunnistajate ütlustele tuginedes, viidates otsuses lühidalt, et see on Riigikohtu praktikas lubatav, millega kohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 7 mõistes põhjendamise kohustust. Riigikohus on lahendis nr 1-17-8179 märkinud, et narkootilise või psühhotroopse aine suurt kogust on teatud asjaoludel lubatav tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. See tähendab, et kohus peab neid erandlikke asjaolusid, miks ta loeb kogused tõendatuks vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt, täpsemalt põhjendama, mida tehtud pole. Riigikohus on andnud mõista, et selliselt saab vaid anda umbkaudse hinnangu, kas on käideldud suur kogus narkootilist ainet ja täidetud KarS § 184 lg 1 objektiivne koosseis. Selliselt ei saa aga määrata käideldud ainet sellise täpsusega, nagu maakohus seda tegi ja tähelepanuta jäeti, et ka isikud ise ei teadnud täpseid koguseid.
3.2.Kohus ei pööranud tähelepanu, et isikud, kes narkootilise aine koguse kohta ütlusi andsid, olid ka ise valdavalt käitlemisega seotud ja teatud tunnistajad said kokkuleppemenetluses erakordselt leebed karistused, kohtuistungil ei viidud läbi nende ristküsitlusi, vaid avaldati kohtueelsel menetlusel antud ütlused. Kohus ei selgitanud, miks ta peab ASi, JNi ja LEFi ütlusi usaldusväärseks, kuigi neid on karistatud ebaloogiliselt leebelt. AS ja JNi karistused jäävad oluliselt alla sanktsiooni alammäära ja eriti jääb silma reaalselt vangistuses viibitud ebatavaliselt lühike aeg. Ka teiste kokkuleppele läinud grupiliikmete osas saab samad järeldused teha.
3.3.LEFle jäeti üldse süüdistus esitamata, kuigi ta ise tunnistas kohtus käitlemist suures koguses ja oli ka varem karistatud sarnase kuriteo eest. Tuleb kaaluda LEF ütluse kõrvaldamist KrMS § 66 lg 2 alusel, sest prokuratuur kirjeldas teda süüdistusaktis kui grupi liiget, kuid süüdistust ei esitatud. Prokuratuuri reageeringust võib järeldada, et isik sai ütluste eest erikohtlemise, et teiste osas oleks süüdistuse esitamine kindlam. Nõustuda ei saa kohtuga, et tunnistajate ütlustes olid väikesed vastuolud, mis ei mõjutanud üldist usaldusväärsust. Näiteks LEF tunnistas, et kui ta 2019 narkootikumide käitlemist alustas, sai kanepit P. Perkini elukohast RRR tänava korterist. P. Perkin selgitas aga istungil, et lõpetas RRR tn korteri üürimise 2018. novembris ja ligipääs puudus sellest alates korterile ning 2019. aasta alguses üüris korterit KKK tänaval, mida kinnitas ka C. Tänavate segamini ajamist ei saa pidada eluliselt usutavaks, kui tunnistaja käis seal kanepi järel kuni neljal korral. Sellest saab järeldada, et tegelikult ei ole LEF kunagi P. Perkini elukohas kanepil järel käinud ja andis tõenäoliselt valetunnistusi P. Perkini inkrimineerimiseks kokkuleppel uurimisasutusega, et tema suhtes ei alustataks kriminaalmenetlust.
3.4.Kuigi kohus jõudis järeldusele, et enamuses pärines narkootiline aine kanep sama müüja käest (Hispaania), siis vähemalt ühel korral oli tegemist narkootilises mõttes kõlbmatu kanepiga, mille THC tase jäi alla 0,5%. Kui selline tarne leidis vähemalt ühe korra aset, ei saa välistada, et tunnistajate ütluste alusel tuvastatud kanep võis ka vähemalt osaliselt olla narkootilises mõttes kõlbmatu kanep. See annab täiendava argumendi sellele, et tunnistaja
11(48)
1-21-127 ütlustele tuginedes, ei saa teha järeldusi narkootilise aine täpse koguse, kvaliteedi ja tegeliku olemasolu osas, mis aga mõjutab nii kvalifikatsiooni kui ka karistuse määra.
3.5.Kohus jättis P. Perkini ütlusi ebausaldusväärseks hinnates arvestamata tõendid, mis toetavad just P. Perkini ütlusi ja arvestades vaid tema ütluste vastuolu teiste narkoettevõtmises osalenud isikute ütlustega. Kohus luges tõendatuks, et P. Perkin oli rahvusvahelise narkokaubanduse ettevõtmise juht ja lõplik kasusaaja, kuigi P. Perkini sõnutsi oli ta vahelüli, kes sai tulu maaletoomise organiseerimise ees rahas ja ainetes (enda tarbeks kanep ja kokaiin). P. Perkini läbiotsimisel leiti vaid väikesed kogused narkootilist ainet ega tuvastatud rahaliste vahendite olemasolu ja väärtuslikku vara. Eluliselt pole usutav, et väidetavalt miljoneid teenival narkoparunil oli selline varaline seisund, mis kinnitab ta ütluste usaldusväärsust. Samas EH elukohast leiti sularaha, vaakumpakendaja, kaalud, märkmik, kus kirjas kogused, mis viitab, et ta tegeles iseseisvalt narkootilise aine müügiga. See kinnitab P. Perkini ütlusi, et tema korraldas vaid aine veo Eestisse vahendustasu eest ja kohus eksis suure varalise kasu eesmärgi tuvastamisel.
3.6.Kohus luges üllatuslikult RKPlt kinnipidamisel seljakotist konfiskeeritud narkootilise aine MDMA ja ketamiini P. Perkini käidelduks, kuigi pole ühtegi tõendit, et need ained olid seotud P. Perkiniga. RKP kohtueelses menetluses selgitas, et seljakoti andis talle Berliinis tundmatu isik, ilma mingite korraldusteta P. Perkinilt. Selles episoodis kutsus RKP iseseisvalt appi SK, kellel puudub samuti side P. Perkiniga. SK on kolmel korral paaris olnud RKPga ja tema usaldusisik. Isegi kui lugeda tuvastatuks, et RKP vedas kanepit P. Perkini teadmisel ja korraldamisel, lasub sünteetiliste ainete osas vastutus vaid RKPl, sest P. Perkinil puudub nendega seos ja kohus omistas põhjendamatult sünteetilise narkootilise aine käitlemise P. Perkinile ja D. Mantskavale .
3.7.Maakohus ei nõustunud otsuse p-s 282 kaitsja poolt vaidlustes väidetuga, et narkootilise aine ekspertiisiaktid ei vasta käesolevas asjas arvamuse kontrollimatuse tõttu nõuetele. Kaitsja viitas KrMS § 107 lg-s 3 sätestatule ja Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-63-08 ja nr 1-15-10967 et tegu on kohtukõlbmatute tõenditega, sest puuduvad asjakohased ja põhjalikud uuringute kirjeldused, mida menetlusosalised saaksid iseseisvalt kontrollida. Pelgalt viidet ainete uurimismetoodikale ei saa tõlgendada piisava uuringute kirjeldusena ja kohtuga ei saa nõustuda, et menetlusosalistel ei oleks puudulike teadmiste tõttu võimalik kontrollida analüüsi õigsust. Menetlusosalised oleks võinud katse kirjeldust kõrvutada uurimismeetodiga ja kontrollida, kas vastav katse on läbi viidud täpselt ettenähtud samme ja järjekorda järgides, mis praegu polnud võimalik. Isegi kui kontroll- ja tühiproovid talletatakse spetsiaalsetes kaustades, kust neid saab alati kontrollida, ei kajastu see ekspertiisiaktides, seega pole ekspertiis kontrollitav, jälgitav ega usaldusväärne ja kohtukõlbmatute ekspertiiside kasutamisega on rikutud kaitseõigust ja oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
3.8.Asjas ei ole narkootilise aine hind kohtupraktika nõuete kohaselt tõendatud ja seega pole võimalik arvutada käitlemisega teenitava tasu hüpoteetilist suurust. Prokuratuur esitas selleks Politsei- ja Piirivalveameti ametisiseseks kasutamiseks loodud dokumendi, mis ei vasta KrMS § 63 tõendi kriteeriumile, sest tegemist on sisuliselt menetleja enda tõendiga. 21.02.2022 selgitas dokumendi autor TP, et sisend hindade kohta tuli politsei operatiivtasandilt. Seega esitas prokuratuur politseist pärineva tõendi. Menetleja ei saa olla tõendiallikaks, nagu nähtub Riigikohtu otsusest asjas nr 1-18-437 (p-d 52-58). Pole tähtis, et seda tegid erinevad politseiametnikud. Riigikohus on selgitanud, et narkootilise aine hinda saab erapooletult tõendada üksnes Europol (3-1-1-44-08). Tänaseks peaks tuginema Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetele, millega kohus otsuse p-s 297 ei
12(48)
1-21-127 arvestanud. Isegi kui EMCDDA saab andmeid PPA-lt, rikkus maakohus sellisele tõendi arvestamise ja sellele tuginemisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
3.9.Kohus oleks saanud lugeda tuvastatuks, et P. Perkin käitles vaid 58 kg kanepit (millest piisab joobe tekitamiseks 77 333 inimesele), mille ta on ise üles tunnistanud, mida tuleks arvestada karistuse määramisel. Kuigi P. Perkin on end osaliselt süüdi tunnistanud kanepi käitlemises, ei saa selle alusel jaatada tegutsemist suure varalise kasu saamise eesmärgil, arvestades tema „vahelüliks“ olemist. Seega tulnuks P. Perkin mõista süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mis peaks kaasa tooma karistuse vähendamise. Süüdistatava D. Mantskava kaitsja A. Simsoni apellatsioon
4.Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, sh nii põhikaristuse kui ka lisakaristuste osas ja tagastada isikule ka konfiskeeritud varad. Maakohtu otsuses puudub põhjendus ja otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele, kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 tähenduses. Samuti on kohus rikkunud KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel, sest on eiranud D. Mantskava süüdistuse osas KrMS § 61, jättes tõendeid hindamata nende kogumis ja andes tõenditele ebaõige hinnangu. Kaitsja jääb esimese astme kohtus esitatud argumentide juurde ja palub D. Mantskava õigeks mõista. Alternatiivselt leiab kaitsja, et D. Mantskava ei ole pannud toime KarS § 184 lg 21 kuritegu.
4.1.P. Perkini ja D. Mantskava süüdistuse käsitlemine täiemahuliselt koos, on viinud selleni, et D. Mantskavale on esitatud süüdistus ka tegudes, mida ta toime pannud ei ole. Süüdistus jääb D. Mantskava vastutuse seisukohalt kohati sedavõrd deklaratiivseks, et selle vastu ei ole võimalik süüdistatavat kaitsta. Kohus on süüdistusega nõustunud ilma täiendavaid motiive lisamata, Harju Maakohtu otsuses on käsitletud P. Perkinit ja D. Mantskavat justkui ühe ja sama inimesena. Jääb täielikult arusaamatuks, miks peetakse D. Mantskavat grupis üheks keskseks figuuriks, sest süüdistuse kohaselt tegutses osa isikuid ka iseseisvalt või osaliselt grupist sõltumatult, sh mõned käitlesid narkootilisi aineid ka enne gruppi kuulumist.
4.2.Süüdistus tugineb suuresti kohtueelses menetluses antud ning kohtuistungil vahetult kontrollimata ütlustel, mis ei ole kooskõlas KrMS § 15 lõikest 3 tuleneva kohtumenetluse vahetuse põhimõttega, mille kohaselt ei või kohtulahend määravas ulatuses tugineda isiku ütlustele, kellele ei saanud süüdistatav ega kaitsja menetluse käigus küsimusi esitada. Kriminaalasjas ei ole ei kohtus vahetult üle kuulatud ühtegi sellist inimest, kes kinnitaks D. Mantskava juhtrolli grupis. Kohtuotsuse puuduvad motiivid ja viited tõenditele, et D. Mantskava oleks värvanud IUW, RKP või RD. D. Mantskava ei ole kunagi kohtunud MMga ega tea temast midagi. RKP on kogu aeg andnud ütlusi „Peter või David“, millest kohus järeldab, et järelikult mõlemad. Kohtueelses menetluses antud ütlused on eranditult väga üldsõnalised ning enamikes episoodides on teadmata, kas transporditi keelatud kanepit või oli tegemist CBD-ga. Kohus tugineb otsuses eeldustele ja oletustele, millel puudub igasugune tõenduslik baas. Kohtuotsuse puuduvad motiivid, miks eelistatakse endiste süüdistatavate OS, RKP, RDi, JNi, ELF ja IUW, AS ja EH ütlusi D. Mantskava omadele. Enamust neist ei kuulatud kohtus üle, nad tegid soodsa kokkuleppe ja nende ütlused avaldati.
4.3.Näiteks UIW ütluste osas ei ole kohus täpsustanud, mida D. Mantskava tegi. UIW andis osad ütlused ilma kaitsja juuresolekuta, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik KrMS § 45 lõike 2 p 4 alusel, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Mitmetel
13(48)
1-21-127 teistel kahtlustatavatel olid kaitsjad, sh nendel, kelle vastu ta ütlusi andis. LEF ütlused ei ole usaldusväärsed, sest prokuratuur ei esitanud talle süüdistust, kuigi isik väidab, et käitles suures ulatuses narkootikume. Sellest saab teha järelduse, prokuratuur ise ei ole samuti pidanud tema ütlusi usaldusväärseks. Seega on kohtuotsus ka selles osas piisavalt motiveerimata. OS kinnitas, et andis valeütluseid, et käesolevast menetlusest välja saada. Tema ütlused on ka vastuolus JN ütlustega. Kuigi OS ütluste kohaselt tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 184 lõike 21 järgi, ei ole talle sellist süüdistust esitatud.
4.4.Süüdistuse kohaselt oli mitme episoodi puhul D. Mantskava justkui Tallinnas ja tegeles kuritegude sooritamisega, kuigi esitasime alibitõendid, et 27.11.2019.a – 29.11.2019 oli ta Barcelonas ja 19.veebruaril 2020.a Tbilisis, ega saanud Eestis midagi korraldada või organiseerida. Prokuratuur pole kontrollinud, kus D. Mantskava üldse viibis ja AS on uuritud pinnapealselt.. Narkootilist ainet pole ka kätte saadud, mis muudab kogu süüdistuse täiesti ebausaldusväärseks ja alusetuks.
4.5.Kohtuotsuses esinevad faktivead, mis on viinud tõendite hindamisel ebaõigete järeldusteni. Näiteks otsuse p-s 146 viga tunnistajate esitatud summades nn kohvri eest; punktis 144 ja 148 on viga kohvri ja aine kaalus, sest ei ole aru saada, kust tuleb 6,5 kg kanepit. Nn RKP episoodis ei saa aru, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et talle andis raha D. Mantskava; Otsuse p-s 249 viidatakse D. Mantskava vestlusele telefonis, aga tegelikult on tegemist üksnes fotoga, mis on salvestunud telefoni. Kohus ei ole motiveerinud, miks ta eeldab D. Mantskava osalust raha või narkootiliste ainetega kokkupuutes (näiteks otsuse punktid 125, 144, 149, 163, 118, 142, 247, 274, 279).
4.6.Suure varalise kasu eesmärk on kohtuotsuses analüüsimata, seda ei saa tehe ütlustega ja oletuslikult teha. Tehtud ei ole KarS § 184 lg 21 puhul iga isiku suure varalise kasu analüüsi. On arusaamatu, mille alusel on arvutatud isiku võimalik kriminaaltulu ja kelle vahel see jagunes. Kohtuotsuses puudub konkreetsus tuvastatud aine koguse ja isikute osas. Süüdistusasi on lihtsalt joonistatud kokku, et see paistaks võimalikult suur kogustelt kui summadena. D. Mantskava vastu esitatud tõenditest, kaasa arvatud elustiilist seda suure varalise kasu eesmärki välja ei paista ja isikut ei saa süüdi mõista suure varalise kasu osas oletuslike motiividega.
4.7.Kohtuotsuses on põhjendamata D. Mantskava deporteerimine, milleks puuduvad vajalikud seaduslikud alused nagu oht riiklikule julgeolekule jne. Tal on Eestis elamisluba, vajadusel kindel elukoht, arvestades tema legaalset tegevust Eestis, ei ole deporteerimine vajalik. Vahistamisega sai kahju ettevõte OÜ G, mida ta juhtis. Motiveerimata on ka isiku karistamine 150 000 euro konfiskeerimisega ja jääb arusaamatuks, millisel põhjusel selline summa on määratud. D. Mantskava õigeksmõistmisel tuleb hüvitada talle menetluskulud. Alternatiivselt tuleb D. Mantskava tegu kvalifitseerida ümber kergema kvalifikatsiooni järgi ja lugeda tema reaalne karistus vangistuse osas kantuks. Tühistada tuleb lisakaristusena väljasaatmine ja varaline karistus ja menetluskulud jätta riigi kanda.
VASTUSED APELLATSIOONIDELE
X kaitsjate KrMS § 322 lg 3 alusel esitatud seisukoht prokuratuuri apellatsioonile
5.Kaitsjad ei nõustu prokuratuuri apellatsiooniga. Maakohus on uuritud tõendeid hinnanud kriminaalmenetlusõiguse nõudeid järgides, kohtu järeldused on korrektsed ja veenvalt põhjendatud. Apellatsioon rajaneb maakohtus kõlanud argumentidele, millele maakohus on
14(48)
1-21-127 juba vastanud. Maakohus on kummutanud ka prokuratuuri argumendid kõlbmatust katsest. Xt puudutavas osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioon tuleb jätta selles osas rahuldamata. X kaitsjate J. Tehveri ja K. Lee seisukohad prokuratuuri apellatsioonile
5.1.Kaitsjad ei nõustu prokuratuuri apellatsiooniga, sest maakohtu järeldused on vastavuses faktiliste asjaoludega, kohus ei ole teinud vigu tõendite hindamisel, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuses veenvalt ja jälgitavalt kajastatud. Otsus X õigeksmõistmises on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Apellatsioonis puudub tõendite analüüs. Prokuratuur taotleb anda AS ütluste usaldusväärsusele maakohtust erineva hinnangu. Sellises olukorras tuleks isikulist tõendiallikat usaldusväärsuse küsimuses ringkonnakohtus uuesti küsitleda ja taotlema suulist menetlust. Maakohus on otsuses täpselt määratlenud, et loeb AS ütlused ebausaldusväärseks vaid osas, millise sõnumi ja kuidas X ASile edastas ja millal ja kuidas sai AS teada RD kasutajanimest (vt otsuse p 360).
5.2.Prokuratuuri apellatsioonist pole arusaadav, millistele maakohtu otsuse punktidele tuginetakse, kui väidetakse, et maakohus on teinud ASile etteheiteid seonduvalt mäletamise, asjaolude mittemainimisega kohtueelses menetluses. Maakohtu otsus käsitleb AS poolt antud ütlusi alates p-st 320. Kõnealuses kohtuasjas omavad tähendust AS 28.10.2020 ja 29.10.2020 ülekuulamise protokollid. AS ütluste kohaselt oli X poolt temale 04.08.2020 ette loetud tekst arvutikirjas, inglisekeelne ja X talle teksti ette eesti keeles ja AS tsiteeris menetlejale vastava teksti sisu. Prokuratuur on jätnud need AS ütlused ja tsitaadi sõnumi kohta apellatsioonis käsitlemata. Apellatsioonis on üksnes välja toodud, et X tööruumidest läbiotsimise käigus leitud käsikirjalised märkmed sõnumi kohta, mis kattuvat AS poolt avaldatuga ja seeläbi saab tema ütlusi pidada usaldusväärseks. AnalüüsidesAdvokaadibüroo Küllike Nammläbiotsimisel ära võetud käsikirjalisi märkmeid, ei nähtu nendest AS poolt ülekuulamisel detailselt tsiteeritud teksti ning seega on prokuratuuri vastupidine väide kohut eksitav ning ebaõige.
5.3.28.10.2020 ülekuulamisel kinnitas AS eelviidatud tsitaadina kirjapandud sõnumi osas, et X küsis ta käest, kas ta saab aru, mida tähendab fraas „push the red button“, kuid ta ei saanud ja ütles seda ka Xle. Viidatud ütlustest tuleneb selgelt, et 04.08.2020 kohtumisel Xga ei saanud AS aru, mida öeldud sõnum tähendab. AS andis ütlused ka selle kohta, et ta kohtus RDiga 06.08.2020 või 07.08.2020 ning andis talle edasi sõnumi P. Perkinilt, kuid ka RD ei saanud sellest aru. AS kinnitas, et pärast seda vestlust tema ja RD rohkem ei kohtunud. RD on omakorda 16.09.2020 ülekuulamisel avaldanud, et tema ei ole ASile kordagi öelnud, mis kohvri sees on ja AS ei küsinud ka. Seega on RD kinnitanud, et neil ei olnud ASiga juttu narkootilisest ainest ja Xl puudub RDiga kokkupuude.
5.4.Maakohtu otsusest nähtub, milliseid AS ütlusi peab kohus ebausaldusväärseks (vt otsuse p-des 325 kuni 326 ja p-d 338, 360). AS poolt 29.10.2020 antud ütlused ei haaku „push the red button“ tähendusest arusaamise osas tema enda 28.10.2020 ülekuulamisel antud ütlustega ega ka RDi poolt antud ütlustega. Arusaamatu on prokuratuuri väide, et AS ütlused ei ole vastuolulised, vaid on usaldusväärsed. Samas ei nähtu ka AS 29.10.2020 ütlustest, et X sai aru sõnumi tähendusest, mille P. Perkini palvel ASile edastas. AS kinnitab, et ta ei rääkinud Xle, et tegemist on (halva kvaliteediga) kanepiga, millega haakuvad 05.09.2022 kohtuistungil üle kuulatud C ütlused, et X ei selgitanud, mis need sõnad (red button) tähendavad ning tema arvates ei saanud ka X ise aru, mis need tähendavad. C avaldas, et ka AS ei saanud sõnumist aru, öeldes, et ta oli seda sõnumit kaitsjalt juba kuulnud ning ta endiselt ei tea, mis see
15(48)
1-21-127 tähendab. C ja X ütluste usaldusväärsust ei ole prokuratuur apellatsioonis kahtluse alla seadnud.
5.5.Prokuratuur ei ole lükanud ümber asjaolusid, mis maakohtu arvates annavad aluse kahelda AS ütluste usaldusväärsuses (X ning AS ülekuulamise ajad; AS kui katseajal viibiva narkokurjategija ebatavaliselt leebe kohtlemine). Prokuratuuri apellatsioonis ei pöörata tähelepanu, et maakohus tõi põhjendatult välja, et kuigi AS elukohas toimunud läbiotsimisel võeti ära elektroonikaseadmeid (sülearvuti MacBook ning mobiiltelefoni iPhone XS, nutikell Apple Watch), AS isiklik päevik, ei ole neist mitte ühtegi vaadeldud, vaid need tagastati talle lühikese aja möödudes tagastatud põhjendusega, et tal oli neid vaja suunamudimisega tegelemiseks (vt MV ülekuulamine).
5.6.Apellatsioonist saab järeldada, et prokuratuur käsitleb Xt narkokurjategijana, kes pidi saama aru, et teave puudutab narkootilist ainet, kasutas suhtluses konspiratsioonimeetmeid. See, et X teadis kaitsjana kliendile esitatud kahtlustuse sisu, ei tähenda, et tema kaudu edastatavad sõnumid on kuritegeliku sisuga. Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (AdvS § 43 lg 4). Advokaadi-kliendi vahelist suhtlust on analüüsitud põhjalikult kohtuotsuse p-s 383, mis lükkab veenvalt ümber prokuratuuri nn konspiratsiooniteooria advokaadi-kliendi suhtluses. Asjaolu, et X soovis kliendi palvel kohtuda võimalusel juba samal päeval ja kohtus ASiga, ei kinnita X arusaamist sõnumi konspiratiivsest tähendusest. Asjaolu, et selle sõnumi pidi AS edastama RDile ei muuda sõnumit kodeerituks.
5.7.X kogemus kaitsjana erinevates kriminaalmenetlustes ei kinnita konspiratsioonimeetmete kasutamist. X hoidis kõnealust teavet (s.o märkmeid) advokaadibüroo ruumides ja enda valduses konkreetset kriminaalasja puudutava kausta vahel mitu kuud. ASiga saadi kokku õues, mitte advokaadibüroos. X ei varjanud teabe edastamist ega selle sisu. Tema tegevus võimaldas tagantjärgi väga lihtsalt tuvastada 04.08.2020 edastatud sõnumi sisu, kuigi ta saanuks viidatud teabe hävitada. Selline tegevus ei ole iseloomulik narkokuritegude toimepanemisele või konspireerimisele, vaid tõendab, et ta ei teadnud narkootilise aine olemasolust ega selle seotust 04.08.2020 edastatud teabega.
5.8.Nn kõlbmatu katse teooriaga tuli prokuratuur esmakordselt välja kohtuvaidlustes. Kohus kontrollis otsuses, kas on täidetud kõlbmatu süüteokatse eeldused. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et X oleks teadnud, et tema poolt ASile 04.08.2020 edastatud teave puudutas narkootilist ainet, ei olnud tal teadmist, et teade puudutab keelatud ainet. Olukorras, kus X ei saanud teate esitamise ajahetkel aru, et tema poolt P. Perkini palvel ASile esitatud teave puudutab narkootilisi aineid, ei saa tema puhul rääkida ka kõlbmatust süüteokatsest. Asjaolu, et prokuratuur maakohtu käsitlusega kõlbmatu katse osas ei nõustu, ei tähenda maakohtu seisukohtade ebaõigsust. C kaitsjate O. Nääsi ja K. Rande seisukohad prokuratuuri apellatsioonile
6.Prokuratuuri apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks C õigeksmõistmise osas, sest otsus on seaduslik ja põhjendatud ja tõendeid kogumis hinnates on õigesti tuvastatud kuriteokoosseisu puudumine C tegevuses.
6.1.Prokuratuur leiab, et kohus jõudis ekslikult järeldusele, et C loobus kirja edastamisest P. Perkinile ega andnud talle tagasisidet narkootilise aine käitlemise kohta. Apellatsioonist ei nähtu, milles seisnes maakohtu poolt rikkumine tõendite hindamisel. Maakohus on otsuse p-
16(48)
1-21-127 des 339-356 äärmiselt põhjalikult hinnanud kõiki tõendeid ja jõudnud järeldusele, et tõenditest ei nähtu, et C oleks teate X kaudu P. Perkinile edastanud kanepi halva kvaliteedi kohta ja seda on keeruline müüa ja P. Perkini juhiseid võimatu täita. Seega on selles osas süüdistus tõendamata. Asjaolu, et prokuratuur ei nõustu maakohtu otsusega, ei tähenda, et kohus rikkus menetlusõigust.
6.2.Maakohus on otsuse p-des 374-384 põhjalikult käsitlenud, miks ei ole tegemist kõlbmatu süüteokatsega. C, AS ja RDi ütlustest nähtub üheselt, et vaidlusalune kanep oli mittekvaliteetne ja seda ei ole võimalik narkoainena müüa, sest see ei tekita joovet. Seega ei ole tõesed prokuratuuri väited, et nad said alles eksperdi ütlustest seda teada. C sõnutsi ütles talle AS, et aine on nii sitt, et seda ei anna maha müüa. Seega sai kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimise seisukohalt oluline asjaolu, et tegemist ei ole narkojoovet tekitava ainega, Cle teatavaks samal hetkel, kui ta sai üldse teada selle kanepi olemasolust. Viidatud info Clt kuhugi edasi ei liikunud, mistõttu ei jõudnud tegu juba sellest tulenevalt katsestaadiumi. Prokuratuuri seisukohad D. Mantskava kaitsja A. Simsoni ja P. Perkini kaitsja D. Savitski apellatsioonidele
7.D. Mantskava kaitsja A. Simsoni apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kaitsja seisukohad on sisuliselt copy-paste kaitsekõnest, mida on otsuses juba analüüsitud. Apellatsioonis ei nähtu sisulist viidet maakohtu materiaal- või menetlusõiguse normide rikkumisele, kaitsja üksnes ei nõustu maakohtu otsusega. Kaitsja heidab ette, et kohus eelistas endiste kaassüüdistatavate ütlusi D. Mantskava ütlustele, kuid jääb arusaamatuks millist vastuolu kaitsja silmas peab. Nimelt keeldus D. Mantskava nii kohtueelsel kui ka kohtumenetlusel ütluste andmisest. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis, lisaks kaassüüdistatavate ütlustele on analüüsitud tunnistajate ütlusi ja erinevaid kirjalikke tõendeid, s.o telefonide ja arvutite vaatlusprotokolle, kinnipidamis- ja läbiotsimisprotokolle, narko- ja DNA-ekspertiise, reisiinfot kajastavate päringute vastuseid ja vaatlusi. Kohus on eraldi analüüsinud isikute ütludusväärsust.
7.1.Nõustuda ei saa, et maakohus ei tuvastanud D. Mantskava tegutsemist suure varalise kasu saamise eesmärgil, otsuses on põhjalikult käsitletud käideldu kogused, arvestatud narkootiliste ainete soetushindasid, müügihindasid ja tegevuskulusid. Maakohus tuvastas, et D. Mantksava ja P. Perkini tegevus ületas kordades suure varalise kasu saamise mõttes piirmäära. Apellatsioonis ei leia käsitlust, mille vastu maakohus eksis.
7.2.P. Perkini kaitsja D. Savitski apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus ei ole tuvastanud käideldud narkootilise aine kogust vaid kaassüüdistatavate ja tunnistajate ütluste alusel, arvestatud on ka teisi tõendeid ja mitmelt isikult leiti ja võeti ära suur kogus eri narkootilisi aineid. Isikute ütlused kattuvad kogutud tõenditega ja omavahel, mida maakohus põhjalikult analüüsinud ja omavahelised seosed välja toonud. Nõustuda ei saa ka varem võis olla tegu ebakvaliteetse narkootilise ainega, sest seda kätte ei saadud, sest tõenditest ei nähtu, et enne 2020. a juunit oleks olnud probleeme kanepi kvaliteediga. Kaitsja väited, et P. Perkin ei olnud grupi juhtfiguur, tuginevad P. Perkini enda ütlustel, mille maakohus aga luges valdavalt ebausaldusväärseks, sest P. Perkini ütlused on vastuolus teiste uuritud tõenditega ja vastuolud esinevad ka tema enda ütlustes.
7.3.Suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel on maakohus võtnud arvesse lisaks PPA edastatud vastusele narkootiliste ainete keskmise hinna kohta nt kanepi puhul isikute ütlusi tehingu hindade kohta. PPA vastust arvestati ainete puhul, kus hinda ei olnud võimalik
17(48)
1-21-127 ütlustega tuvastada. Tegemist on lubatava tõendiga, sest PPA ülesanne ja pädevus on koguda selliseid andmeid Eesti Vabariigis.
7.4.Nõustuda ei saa kaitsja etteheidetega ekspertiisiaktidele. Maakohus on selgitanud, et need on kohtukõlblikud ja kontrollitavad ning kajastavad uurimismeetodeid. Muu hulgas jõustusid 01.05.2023 ka KrMS § 107 lg 2 muudatused, mis võimaldavad koostada ka põhistamata ekspertiisiakte, mis viitab sellele, et seadusandja tahe ongi suunatud sellele, et ekspertiisiakte pole vaja koormata uurimismetoodikaga ja liialt teadusliku terminoloogiaga.
7.5.Maakohus ei ole valesti kvalifitseerinud P. Perkinile etteheidetavat tegu, vaid jõudis õigele järeldusele, et ta käitles koos D. Mantskavaga ülisuures koguses erinevaid narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsja seisukohaga P. Perkini karistuse kergendamiseks ei saa nõustuda, sest prokuratuuri arvates on maakohus mõistnud süüdistatavale liiga leebe karistuse. D. Mantskava kaitsja A. Simsoni seisukohad ja vastus prokuratuuri apellatsioonile
8.Kaitsja jääb apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde tühistada otsus KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 ning KrMS § 339 lg 2 alusel täies ulatuses ja mõista D. Mantskava õigeks või alternatiivselt kvalifitseerida tegu ümber kergema paragrahvi järgi ja lugeda karistus reaalse vangistusega kantuks, tühistada lisakaristused riigist väljasaatmise ja varalise karistuse osas. Täiendavalt peab kaitsja vajalikuks vaadata üle võimalikud menetlusnormide rikkumised seoses sellega, et isikutele ei tutvustatud õigusi mitte välja anda ülekuulamise ajal oma andmekandjate pin-koode ega võimaldatud läbiotsimise ajal advokaadi osavõttu. Prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest pole põhjendatud piisaval määral, miks peaks D. Mantskava karistama kõrgema määraga. P. Perkini kaitsja D. Savitski seisukohad ja vastus prokuratuuri apellatsioonile
9.Prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus jätta muutmata või muuta lähtudes kaitsja apellatsioonist, vähendades P. Perkinile mõistetud karistust ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summat. Nõustuda ei saa prokuratuuri taotlusega mõista P. Perkinilt välja 246 995,96 eurot ja karistuse raskendamise osas, sest kvalifikatsiooni raames on kohtu mõistetud karistus õiglane. Maakohus on P. Perkini kahetsuse siirust õigesti hinnanud, prokuratuuri taotletud vangistu ei vastaks kuriteo raskusele ja isikule. Üldpreventatsiooniks ühiskond signaale ei vaja, sest Eestis narkokuritegude eest määratavad karistused on Euroopa vaates pigem keskmisest karmimad. P. Perkin on vangistuses käitunud eeskujulikult, teinud endaga aktiivselt tööd, otsinud abi psühholoogilt, õpib eesti keelt, käib tööl, koristab, on loobunud unerohtudest ja muudest medikamentidest. P. Perkini, X ja C episoodis on maakohus tõendeid hinnanud õigesti, kohtu järeldused on veenvad, sh sells, miks ei tule kõne alla kõlbmatu süüteokatse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus tutvus vaidlustatud maakohtu otsuse ja toimiku materjalidega, apellatsioonide ja apellatsioonimenetluse poolte kirjalike seisukohtadega. Kõigepealt käsitleb kolleegium süüdistatavate P. Perkini ja D. Mantskava kaitsjate apellatsioonides esitatud taotlusi (I), seejärel prokuratuuri taotlust X, C ja P. Perkini süüdimõistmiseks (II) prokuratuuri taotlust süüdistatavatelt P. Perkinilt ja D. Mantskavalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetava summa suurendamiseks (III); prokuratuuri taotlust P. Perkinile ja D.
18(48)
1-21-127 Mantskavale rangemate karistuste mõistmiseks (IV) ning teeb otsustuse menetluskulude ja nende hüvitamise kohta (V) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (VI). I
10.1.Süüdistatavate P. Perkini kaitsja D. Savitski ja D. Mantskava kaitsja A. Simson taotlevad maakohtu otsuse tühistamist väitega, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused ja seega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. D. Mantskava kaitsja arvates rikkus maakohus lisaks KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatut, sest otsuse järeldused ei vastavat tuvastatud asjaoludele. Kaitsjate apellatsioonides esitatu on seega olemuselt vastuoluline, sest P. Perkini kaitsja taotleb ringkonnakohtult samas uue otsuse tegemist, sh P. Perkinile süüks arvatava teo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, karistuse kergendamist ja konfiskeerimisega ja selle asendamisega seotud otsustuste tühistamist. D. Mantskava kaitsja taotleb ringkonnakohtult kaitsealuse õigeksmõistmist või samuti alternatiivselt kuriteo ümberkvalifitseerimist, karistuse kergendamist ja konfiskeerimise otsustuste tühistamist. Kaitsjad jätavad tähelepanuta, et juhul kui ringkonnakohus tuvastab apellantide väidetud KrMS § 339 lg 1 p-des 7 või 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, ei ole apellatsioonimenetluses võimalik maakohtu otsuse tühistamisel sisulist otsust teha, vaid KrMS § 341 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
10.2.Kolleegiumi hinnangul on sisuliste põhjendusteta ja ainetu D. Mantska kaitsja A. Simsoni etteheide, et maakohus rikkus otsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1 p-s 8 sätestatut. Riigikohtu praktika kohaselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 tähenduses kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele tegemist juhul, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus (vt nt RKKKo 3-1-1-13-12, p 12 ja RKKKo 3-1-1-15-13, p 10). Kolleegium sellist vastuolu kohtuotsuse põhiosas kirjapandu ja resolutiivosa järelduse vahel D. Mantskava süüdimõistmisel ega karistamisel ei tuvastanud. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa aga rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte (vt nt RKKKo 3-1-1-23-11, p 15).
10.3.Kolleegium ei jaga apellantide arvamust, et maakohtu otsuses puuduvad motiivid P. Perkini ja D. Mantskava süüdimõistmiseks. Kolleegium selgitab, et kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt on KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhistamise kohustuse rikkumine käsitatav mitte KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulise rikkumisena, vaid kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selleks saab pidada näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavust või -veenvust. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on otsesõnu käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 kohtuotsuses "põhjenduste puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt nt RKKKm 1-17-11182/201, p 24, RKKKo 3-1-1-63-14, p 9.1, RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699-700).
10.4.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud kohtuotsuse põhiosa tervikuna või mõne süüks arvatud teo osas üldse koostamata. Seega on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Järelikult võiks apellantide osutatud rikkumiste esinemise korral kehtiva kohtupraktika
19(48)
1-21-127 kohaselt kõne alla tulla üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavus või -veenvus, mis eelnevalt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtukolleegiumi hinnangul puudub aga praeguses asjas, apellatsioonides kirjapandut arvestades, alus nõustuda süüdistatavate P. Perkini ja D. Mantskava kaitsjatega, et maakohus oleks vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud KrMS §-s 3051 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid kohtuotsuse põhjendatusele ja seaduslikkusele selliselt, et saaks rääkida kriminaalmenetlusnormi rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Maakohus on otsuse tegemisel arvestanud KrMS §s 3051 lg-tes 1 ja 2 ning § 312 sätestatud nõuetega. Vaidlustatud otsuse põhiosas on jälgitavalt välja toodud tõendatuks tunnistatud asjaolud ühes tõendite analüüsiga, millele maakohus tugineb. Seejuures on kohus põhjendanud, milliseid tõendeid saab pidada usaldusväärseks ja milliseid mitte ning miks tuleb P. Perkini ütlusi pidada ebausaldusväärseks. Samuti on maakohus otsuses andnud hinnangu kaitsjate poolt kohtuvaidlustes esitatud peamistele argumentidele. Asjaolu, et apellandid ei nõustu maakohtu otsuses esitatud põhistuste ja järeldusega ei tähenda, et maakohus on eksinud.
10.5.Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (vt nr RKKKo 1-16-6115/67, p 28). Kolleegiumi hinnangul ei ole apellantide D. Savitski ja A. Simsoni apellatsioonides esitatud ühtegi sellist asjakohast ja olulist väidet, mis ei oleks saanud vastuse juba maakohtu otsuses. Kohtupraktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui esimese astme kohus on teinud tõendite hindamisel vigu, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo-d 1-20-1301/35, p 14; 1-19-10157, p 7). Praeguses asjas ei tuvastanud ringkonnakohus esimese astme kohtu tegevuses vigu, mis annaks põhjust jõuda tõendite hindamise ning P. Perkini ja D. Mantskava süüküsimuse osas teistsugusele järeldusele kui maakohus. Valdavalt ei esita kaitsjad apellatsioonides argumente, mida maakohus poleks juba käsitlenud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, jäetakse käsil olevas otsuses KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu põhistused kordamata ning vastatakse apellatsioonides tõstatatud küsimustele, lisades täiendavalt alljärgnevad põhjendused.
10.6.Kolleegium ei nõustu kaitsja A. Simsoni etteheitega, et D. Mantskava süüdistus on kohati nii deklaratiivne, et takistab kaitseõiguse teostamist. Kolleegiumi hinnangul on D. Mantskavale esitatud süüdistuses kaitseõiguse tagamiseks piisava konkreetsusega ja arusaadavalt välja toodud kõik karistusõigusliku vastutuse eelduseks ja kaitseõiguse tagamiseks olulised faktilised asjaolud. Süüdistuses on asjakohaselt kajastatud D. Mantskavale KarS § 184 lg 21 järgi süüksarvatava kuriteokoosseisu objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud, sh kirjeldatud D. Mantskava teopanust kaastäideviijana ja tema juhtivat ja organiseerivat rolli isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil. Riigikohus on osutanud, et süüdistuse sõnastusele ei saa kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus (vt nt RKKKo 1-18-4590, p 34 ja RKKKo 3-1-1-83-11, p 10). Praegusel juhul vastabki D. Mantskava süüdistus kohtupraktikas kujunenud nõuetele ja kaitseõigust rikutud ei ole.
10.7.Paika ei pea D. Mantskava kaitsja väide, et maakohus nõustus prokuratuuri süüdistusega ilma täiendavaid motiive lisamata, käsitledes P. Perkinit ja D. Mantskavat justkui sama isikuna, arvates selliselt D. Mantskavale süüks tegusid, mida ta toime pannud ei ole.
20(48)
1-21-127 Maakohtu otsuses on D. Mantskava ja P. Perkinile süüks arvatavat eristatud, sh on üksikasjalikult käsitletud D. Mantskava konkreetset teopanust ja rolli kaastäideviijana süüdistuses kirjeldatud narkootilise ainete käitlemistegudes. Ainetu on kaitsja etteheite, et maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks peetakse D. Mantskavat grupis üheks keskseks figuuriks. Maakohtu otsuses kirjapandust ilmneb jälgitavalt, kuidas tuvastas kohus uuritu alusel, et D. Mantskava ja P. Perkin tegelesid isikute grupis suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega, s.o kauplemisega, alates 2018. aasta suvest kuni 2020. aasta septembrikuu keskpaigani, mil nad kahtlustatavatena kinni peeti. Kohus luges tõendatuks, et 2019. aasta esimesel poolel toimetas D. Mantskava P. Perkini korraldusel Eestisse ka ise kanepit, kuid põhiliselt tegutses kooskõlastatult koos P. Perkiniga narkootiliste aine kauplemise organiseerija ja korraldajana. Kokkuvõtvalt oli D. Mantskava rolliks anda grupi liikmetele (kulleritele) korraldusi, juhiseid ja raha narkootiliste ainete soetamiseks välisriikidest (Lätist, Leedust, Hispaaniast, Saksamaalt) Eestisse transportimisel, samuti koguda narkootilise aine müügist saadavat raha. Tuvastamist leidis, et D. Mantskava leppis koos P. Perkiniga välisriikides narkootiliste ainete müüjatega kokku ostutingimused (kogused, hinna, üleandmise). Otsusest nähtub seegi, et koos süüdistatavatega grupis narkootilist ainet käidelnud isikud, käsitlesid nii P. Perkinit kui ka D. Mantskavat grupi juhtidena, sh D. Mantskaval oli oluline roll narkootiliste ainete ja rahaga seotud korralduste andmisel ja välisriigis tegutsevate kauplejatega suhtlemisel (vt nt otsuse p-d 263-266, 269, 272-280).
10.8.Apellant väidab eksitavalt, et maakohus nõustus D. Mantskava süüdistusega kogu ulatuses. Maakohtu hinnangul ei leidnud näiteks tõendamist D. Mantskavale süüks arvatu selle kohta, et ta käitles koos grupis P. Perkiniga kokaiini UIW ja JNiga seotud osategudes (otsuse p-d 37-38, 289). Maakohus ei tuvastanud ka, et D. Mantskava korraldas koos P. Perkiniga ASile kanepi edasiandmist (otsuse p 54-62). Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud prokuratuuri süüdistus, et D. Mantskava käitles koos P. Perkiniga kokaiini (otsuse p-d 46-53, 289). Samuti ei soostunud maakohus prokuratuuriga, et süüdistuses kirjeldatuga käideldi kanepit ebaseaduslikult kokku 263 kg. Maakohtu tuvastatu kohaselt käitlesid D. Mantskava ja P. Perkin grupi juhtidena koos teiste isikutega süüdistuse tõendamist leidnud tegudega kanepit ebaseaduslikult kokku 239,121 kg. Lisaks korrigeeris maakohus tõendite hindamisel KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt süüdistuses kirjeldatud tegudega käideldud kristalse pulbrilise ketamiini ja kristalsel kujul MDMA koguseid (otsuse p-d 284-286, 292).
10.9.Kaitsja A. Simsoni etteheiteid maakohtu otsuses esinevate faktivigade kohta peab kolleegium põhjendamatuks, nõustudes maakohtu otsuses toodud tõendite analüüsi ja selle alusel tehtud järeldustega. Kaitsja viidatud otsuse p-des 144, 146 ja 148 ei esine kaitsja väidetud vigu tõendite hindamisel ega nende alusel tehtud järeldustes. Maakohtu otsuses kajastatud põhjalikust tõendite analüüsist, sh kaitsja viidatud otsuse p-dest, nähtub jälgitavalt kohtu tuvastatud tervikpilt tuvastatud asjaolude ja D. Mantskavale etteheidetava osas, sh tema osalus narkootiliste ainete käitlemisel, juhtiv roll grupis ja teopanus narkootikumidega kauplemisel, sh kokkupuuted rahaga. Deklaratiivsed ja põhjendamatud on ka kaitsja etteheited apellatsioonis loetletud otsuse punktides 125, 144, 149, 163, 118, 142, 247, 274, 279 esinevate väidetavate faktivigade kohta. Kaitsja selgitused otsuse p-s 249 kirjapandu kohta on asjakohatud ega mõjuta maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid.
10.10.Kolleegium ei ole päri kaitsja A. Simsoniga, et maakohus arvas D. Mantskavale põhjendamatult süüks narkootilise aine käitlemise korraldamise ja organiseerimise, kuigi D. Mantskava viibis 2019. novembris Barcelonas ja 2020. veebruaris Tbilisis. Kaitsja jätab arvestamata, et KarS § 21 lg 2 kohaselt vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Kaastäideviija ei pea ise vahetult toime panema koosseisupärast
21(48)
1-21-127 tegu, nt ei pea vahetult omandama, valdama, vedama ega edasi andma narkootilist ainet. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt RKKKo 3-1-197-04, p 21). Vaidlustatud juhul on tuvastatud, et D. Mantskava panus kaastäideviijana narkootikumidega käitlemisel isikute grupi liikmete koordineerimisel, aine soetamisel ja müügi organiseerimisel, oli vaieldamatult oluline. Kohtupraktika kohaselt, kui isik planeerib ja korraldab aine soetamist ja edasitoimetamist ja tema juhiste kohaselt ja organiseerimisel toimub narkootilise aine soetamine, vedamine, peitmine edasiandmiseks ja ostjatele edasiandmine, samuti aine soetamise ja müümise hindade tingimuste kokkuleppimine, on tegemist olulise panusega teovalitsemise teooria tähenduses (vt nt RKKKo 3-1-1-38-11, p 23.2; RKKKo 3-1-1-57-09, p-d 19.1-20). Arvestades maakohtu otsusest nähtuvat süüdistatava olulist panust kaastäideviijana, pole kõnealusel juhul järelikult tähtsust asjaolul, et D. Mantskava viibis talle süüks arvatud narkootiliste ainete käitlemise perioodil mingil ajal Barcelonas või Tbilisis, sest tema tegevus kaastäideviijana oli hõlmatud ühtsest tahtest ning ta hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all.
10.11.Apellantide arvates ei saa P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvata süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine käitlemist, mida kohtueelses menetluses pole õnnestunud kätte saada. Kaitsja D. Savitski arvates ei ole Riigikohtu praktikale tuginedes võimalik tunnistajate ütlustega tuvastada mitu kilogrammi ainet oli ega narkootilise aine suurt kogust, sh ei ole maakohus põhjendanud erandlikke asjaolusid, miks ta luges kogused tõendatuks vaid tunnistajate ütlustega. Kaitsja hinnangul on Riigikohus lahendis nr 1-17-8179 andnud mõista, et ütluste alusel saab vaid anda umbkaudse hinnangu, kas narkootilist ainet on käideldud suures koguses ja kas on täidetud KarS § 184 lg 1 objektiivne koosseis. Kolleegium apellantide seisukohtadega ei soostu, märkides esmalt järgmist. Riigikohtu praktikas on korduvalt tõdetud, et narkootilise aine käitlemise kuriteo tunnuste tuvastamine on võimalik süüdistatava(te) käitumises ka juhul, kui käideldud ainet ei ole õnnestunud kätte saada (vt RKKKo 3-1-1-63-08, p 18, 3-1-1-121-06, p, 13, RKKKo 3-1-1-82-03, RKKKo 3-1-1-51-02, p 7). Eelviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt on maakohus narkootilise aine koguse tuvastamisel kõiki tõendamisreegleid järgides tuvastanud P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure koguse, millest arutatavas asjas uuritud tõendite kohaselt piisas ilma kahtluseta joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele KarS § 184 objektiivse koosseisu tähenduses.
10.12.Kolleegium ei soostu kaitsja D. Savitski arvamusega, et narkootilise aine kogust ei saa tuvastada isikuliste tõendiallikate ütlustega ega jaga kaitsja käsitlust Riigikohtu praktikast. Riigikohtu praktikast ei tulene, et narkootilise aine suurt kogust on vaid teatud erandlikel asjaoludel lubatud tuvastada tunnistajate ütluste alusel. Ekslik on kaitsja väide, justkui Riigikohus oleks asunud seisukohale, et tunnistajate ütluste alusel saaks anda vaid umbkaudse hinnangu narkootilise aine koguse kohta. Riigikohtu praktikas on kinnistunud arusaam, et KrMS § 61 lg 2 sätestatud põhimõttest tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning ka KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamine ei ole piiratud mingit kindlat liiki tõendite olemasoluga (vt nt RKKKo 1-19-2627, p 22; RKKKo 3-1-1-96-11, p 7.1; RKKKo 3-1-1-95-16, p 23). Kehtivast kohtupraktikast ei tulene piiranguid, et viidatud arusaam ei kehtiks olukorras, kus narkootilist ainet kätte ei ole saadud.
10.13.Kolleegium juhib seoses kaitsja väidetuga veel tähelepanu sellele, et apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsuses nr 1-17-8179 käsitleti olukorda, kus narkootilise aine sisaldusega pulber saadi süüdistatavalt kätte, kuid puhta aine kogust ei tehtud ekspertiisi käigus kindlaks sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu. Seega ei olnud tegu olukorraga, kus keelatud aine
22(48)
1-21-127 kontsentratsiooniastet poleks olnud võimalik kindlaks teha, sest riigi võimekuse puudumine ainet analüüsida oleks ei ole sellise võimatusena käsitatav (vt RKKKo 1-17-8179, p 14). Viidatud juhtumi eripära on Riigikohus toonitanud ka hilisemas otsuses nr 1-19-2627 (p 22). Kokkuvõtvalt järeldub seega Riigikohtu praktikast, et KarS §-s 184 sätestatud objektiivse koosseisu, sh narkootilise aine suure koguse tuvastamine, on võimalik kõigi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, sh isikuliste tõendiallikate ütlustega. Kaitsja heidab veel ette, et maakohus jättis tähelepanuta, et isikud ei teadnud täpseid koguseid. Kolleegium toonitab, et maakohtu järeldused käideldud narkootiliste aineta kogustest ei tugine pelgalt isikuliste tõendiallikate ütlustele. Arutataval juhul on maakohus hinnanud isikuliste tõendiallikate antud ütlusi kogumis teiste uuritud tõenditega ning tõendikogumi alusel tuvastanud P. Perkini ja D. Mantskava poolt käideldud narkootiliste ainete, s.o kanepi, MDMA, ketamiini ja kokaiini suure koguse.
10.14.Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson leiavad, et kuivõrd vähemalt ühel korral leidis tuvastamist, et tegemist oli narkootilises mõttes kõlbmatu kanepiga, mille THC sisaldus jäi alla 0,5%, ei saa välistada, et kanep mida kohtueelses menetluses kätte ei saadud, võis samuti vähemalt osaliselt olla narkootilises mõttes kõlbmatu. Maakohtu otsuses on eelkirjeldatud kaitsjate väide nõustumisväärselt kummutatud. Uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et süüdistatavad kauplesid valdavalt välisriikidest Eestisse toodava kanepiga, mille THC sisaldus oli menetluses kätte saadud kogustele tehtud ekspertiisidest ilmnevalt vahemikus 1124%. Üksnes RDi kinnipidamisel 16.09.2020 ära võetud kanepil oli THC sisaldus alla 0,5 % ja EHu kinnipidamisel 27.07.2020 ära võetud osal kanepi kogusest (mustas kohvris) THC sisaldus 0,54% (vt otsus p-d 221, 283, 313). Apellandid ei ole ei ringkonnakohtule esitanud tõsiselt võetavaid argumente ega tõendeid, mis lükkaks ümber maakohtus uuritud tõendikogumi alusel tuvastatu, et P. Perkini ja D. Mantskava poolt käideldud kanepi kogus 239,121 kg sisaldas THC-d sellisel määral (NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2002 määruse nr 73 alusel alates 01.01.2020 THC sisaldusega üle 0,3 %), et seda saab käsitada narkootilise ainena. Järelikult ei saada apellantide väiteid edu.
10.15.Kolleegium ei nõustu kaitsja D. Savitskiga, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust, võttes narkootiliste ainete käitlemisega teenitava tasu arvestamisel aluseks PPA 23.08.2019 vastuse narkootiliste ainete jae- ja hulgihindade kohta Eesti Vabariigis. Nõustumisväärne ei ole apellandi arvamus, et narkootiliste ainete hinda saab tõendada üksnes Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskuse andmetega. Maakohus on otsuse p-des 296-297 kõnealust kaitsja poolt kohtuvaidlustes tõstatatud küsimust PPA tõendi lubatavusest käsitlenud ja kolleegium jagab maakohtu seisukohta. Maakohus on muu hulgas asjakohaselt välja toonud, et kaitsja ei esitanud esimese astme kohtus selle prokuratuuri tõendi esitamisel vastuväiteid tõendi lubamatuse osas. Tuvastatud on seegi, et päringu vastuse koostanud PPA arendusosakonna, ennetuse ja süüteomenetluse büroo ametnik TP ei omanud puutumust menetletava kriminaalasjaga. Kolleegium selgitab, et KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas osaleda tunnistajana teiste seas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, st ametnik, kes teeb kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid (vt nt RKKKo 3-1-1-91-16, p 9). Nii vaidlusaluse PPA vastuse sisust kui ka selle koostanud ametniku TPa 21.02.2022 ristküsitlusel antud ütlustest nähtuvalt ei saa talle omistada menetleja rolli (vt VII kd, tl-d 253-254 ja IX kd, tl-d 248-248 pöördel). Seega ei pea paika kaitsja väide, et vaidlusaluse tõendi on koostanud kriminaalasja menetleja. Kolleegium ei jaga kaitsja arvamust, et Riigikohtu praktika kohaselt saab narkootiliste ainete hinda tõendada üksnes Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskuse andmetega. Kaitsja viidatud 2008. aasta Riigikohtu otsuses käsitletud juhtumis
23(48)
1-21-127 kasutati tõendina Europoli õiendit, kuid selles lahendis kirjapandust ei järeldu, et erinevate narkootiliste ainete maksumuse kohta ei võiks ametlikku infot saada mõnelt muult asjakohast teavet omavalt asutuselt (vt RKKKo 3-1-1-44-08). Kohtupraktikas on jaatatud, et Politsei- ja Piirivalveametit saab pidada selliseks asutuseks, millel on olemas ajakohastatud ja usaldusväärne ametlik info narkootiliste ainete maksumuse kohta (vt nt TlnRKo 1-20-9022, p 13.5.1; TlnRKo ja RKKKo asjas nr 1-20-1108). Järelikult jääb kaitsja taotlus kõnealuse tõendi lubamatuks tunnistamiseks tagajärjeta.
10.16.Kolleegium nõustub prokuratuuri vastuses märgituga, et arusaamatu on kaitsja A. Simsoni apellatsiooni etteheide, et maakohtu otsuses puuduvat motiivid, miks eelistab kohus D. Mantskava ütlustele teiste (endiste) süüdistatavate (OS, RKP, RDi, JNi, ELF, IUW, AS ja EHu) ütlusi. Nimelt nähtub kohtuasja materjalidest, et D. Mantskava on keeldunud kohtueelses menetluses ütluste andmisest ning samuti ristküsitlemisest maakohtus (vt ka otsuse p 251). Sel põhjusel tuleb kaitsja ainetu etteheide D. Mantskava ütlustega mittearvestamise kohta jätta arvestamata. Puutuvalt kaitsja nimetatud endiste süüdistatavate ütluste usaldusväärsust märgib kolleegium järgmist. Maakohus on konkreetseid käitlemistegusid käsitledes kõrvutanud kõnealuste isikute ütlusi teiste uuritud tõenditega ja vaaginud ütluste usaldusväärsust. Otsuses kajastatud põhjaliku analüüsi tulemusena jõudis maakohus nõustumisväärsele järeldusele, et nende isikute ütlused süüdistuses kajastatud tegude on käsitatavad usaldusväärsetena (vt otsuse p 263-266). Kolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi D. Mantskava värbamistegudele ja seostele IUW, RKP või RDiga. Maakohus on süüdistuses kirjeldatud IUWga seotud D. Mantskavale ja P. Perkinile etteheidetavate narkootilise aine käitlemistegude asjaolude tõendatust põhjalikult analüüsinud otsuse p-des 19-38, sh on otsuses jälgitavalt kirjeldatud, millises osas leidis tõendamist D. Mantskava süüdistus. D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud RKPga seotud narkootilise aine käitlemistegude tõendatust on analüüsitud otsuse pdes 116-142 ja p-des 63-79 ning RDiga seotud süüdistust puudutavaid asjaolusid otsuse p-des 80-91. Nõustumisväärne pole kaitsja väide, et OS kohtus antud ütluste kohta. Maakohus on OS ütlusi hinnanud kogumis teiste uuritud tõenditega, käsitades neid hoolimata ütlustes sisalduvatest mõningatest vastuoludest usaldusväärsetena (vt otsuse p-d 116-262 ja 263-266). Vaidlustatud asja kontekstis peab kolleegium asjakohatuks ja D. Mantskava süüküsimuse lahendamise seisukohalt asjassepuutumatuks kaitsja väidet, et OS tulnuks (samuti) tunnistada süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Kaitsja väide, et D. Mantskava ei ole isiklikult puutunud kokku MMga ei oma tuvastatud asjaolusid ja tervikpilti silmas pidades tähtsust. Kokkuvõtvalt ei vasta tõele kaitsja deklaratiivsed väited maakohtu otsuses põhjenduste puudumise kohta.
10.17.Kaitsja A. Simson märgib, et UIW andis osa ütlusi ilma kaitsjata, kuigi mitmel teisel kahtlustataval olid kaitsjad, kelle vastu ta ütlusi andis, seega oli kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg 2 p 4 alusel kohustuslik. Ringkonnakohus saab apellatsioonis kirjapandust aru nii, et kaitsja seab kahtluse alla UIW kohtueelses menetluses antud ja maakohtus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võetud ütluste lubatavuse. Kolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Esmalt tuleb märkida, et UIW andis kohtueelses menetluses ütlusi neljal korral, s.o 04.08.2020, 19.08.2020, 26.08.2020 ja 01.12.2020, mis avaldati 28.06.2021 kohtuistungil (vt maakohtu otsuse p 21). Kaitsja osavõtuta toimus UIW ülekuulamine üksnes 04.08.2020, mil kahtlustatav omakäeliselt kinnitas, et kaitsjat hetkel ei soovi. Viidatud protokollist nähtuvalt kestis ülekuulamine üksnes 22 minutit, mille kestel tunnistas UIW lühidalt, et saab kahtlustusest, on kuriteo toime pannud, aga sisuliselt ütlusi rohkem ei andnud (IV kd, tl-d 122-125). Ülejäänud UIW ülekuulamistel osales lepinguline kaitsja V. Sadekov (IV kd, tl-d 126-137). Järelikult on ebakorrektne kaitsja väide, et UIW kuulati mitmel korral üle kaitsjata.
24(48)
1-21-127
10.18.Eelneva jätkuks juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu Riigikohtu praktikas selgitatule, et KrMS § 45 lg 2 p 4 kaitse-eesmärk hõlmab üksnes selle isiku huve, kellele tuleb osutatud sätte kohaselt kaitsja tagada, ega laiene tema kaaskahtlustatava(te)le. Teisisõnu ei anna KrMS § 45 lg 2 p 4 kahtlustatavale, kellel on kaitsja, subjektiivset õigust, et kaitsja oleks ka temaga huvide konfliktis oleval kaaskahtlustataval. Vastupidise tõlgenduse korral tekiks mh ebaloogiline olukord, kus kaitsja olemasolu annaks kahtlustatavale õiguse nõuda kaitsjat ka kaaskahtlustatavale. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast on samuti tuletatav seisukoht, et õigus kaitsjale teenib eelkõige kaitsealuse enda, mitte tema kaaskahtlustatava huve (EIK 02.05.2023, Strassenmeyer vs. Saksamaa, p 95 koos p-ga 57) (vt RKKKo 1-211421, p 73). Seega ei olene praegusel juhul UIW ütluste lubatavus D. Mantskava süüküsimuse lahendamisel sellest, kas UIW ülekuulamine oli kooskõlas KrMS § 45 lg 2 p-ga 4.
10.19.Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson heidavad ette, et isikud, kes P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud narkootiliste ainete käitlemise kohta ütlusi andsid, olid ise samas isikute grupis käitlemisega seotud, aga kohus jättis tähelepanuta, et neid karistati kokkuleppemenetlustes ebaloogiliselt leebelt, mis kahandab nende ütluste usaldusväärsust. Kolleegium kaitsjate arvamust ei jaga, märkides apellantidele vastuseks järgmist. KrMS § 216 lg 2 p-s 3 sätestatu ning kehtiv kohtupraktika võimaldavad mitme süüdistatavaga kriminaalasjast eraldada süüasja eraldi menetluseks, et rahuldada süüdistatava poolt pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist esitatud taotlus tema kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Selliselt on praegusest kohtuasjast eraldatud kokkuleppemenetluses läbivaatamiseks P. Perkini ja D. Mantskavaga grupis ebaseaduslikult narkootilist ainet käidelnud RKP, OS, DRi, OK, KM, RDi, JN, EHu, MM, UIW ja AS süüdistusasjad. Kõik eelnimetatud mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati. Kolleegium nendib, et enamiku P. Perkini ja D. Mantskavaga grupis narkootilisi aineid käidelnute puhul on tegu noortega, kes tegude toimepanemise ajal olid vaevalt ületanud noore täiskasvanu ehk 21-aasta eluea piiri (nt RKP, DR, OK, KM; RD; EH; MM) või veidi vanemad (OS, AS, UIW). Kriminaalkorras varem karistatud olid eelnimetatutest vaid mõned (JN, RD, AS, OS, UIW). Eeltoodu selgitab kokkuleppemenetluses mõistetud leebemaid karistusi. Kolleegium märgib, et kohtupraktikast tulenevalt ei pruugi ka kohtupraktikat eirav karistus tingimata anda alust järelduseks, et kaassüüdistatavate ütlused on rõõnavad ja tõendina ebausaldusväärsed (vt nt RKKKo 3-1-1-96-11, p 7.4). Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt ei näe seadus ette kaassüüdistatava ütluste hindamisele kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seega taandub kaassüüdistatava ütluste hindamine lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Arutataval juhul ongi maakohus kaassüüdistatavate ütluste usaldusväärsust hinnanud ning järgides seadust ja kohtupraktikas omaksvõetut tuvastanud, et need usaldusväärne osa tõendikogumist, mille alusel on võimalik kujundada P. Perkini ja D. Mantskavale süüks arvatu kohta tervikpilt (vt mh otsuse p-d 263-266).
10.20.Kaitsjate arvates on maakohus läinud vastuollu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga, tuginedes otsuse tegemisel valdavas osas endiste kaassüüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, kes keeldusid kohtus ütlusi andmast. A. Simsoni arvates ei hinnanud maakohus, milline tõendikogum jääks järele, kui sellised ütlused eemaldada. Kolleegium kaitsjate arvamust ei jaga. Esmalt tuleb rõhutada, et neid kaitsjate väiteid on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega käsitlenud. Esimese astme kohus on hinnanud nõuetekohaselt kohtueelsel menetlusel antud ütluste (UIW, RKP, RDi, DRi, OK, M-M. M, EHu, ASi, JNi ja MM) usaldusväärsust ning arvestanud süüdimõistva lahendi tegemisel ka KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud reegliga (vt otsuse p-d 263-266). Maakohus tuvastas, et eelviidatud ütlused
25(48)
1-21-127 haakuvad kohtus uuritud teiste tõenditega, sh kohtus ütlusi andnud isikute ütlustega ning tõendikogumi alusel on võimalik kujundada D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatust tervikpilt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas on maakohtus süüküsimuse lahendamisel uuritud hulgaliselt asitõendite vaatlusprotokolle, sh erinevate isikute kinnipidamisel leitud elektroonilistelt andmekandjatelt ja samuti erinevate transpordiettevõtete kirjalikest vastustest saadud arvukaid tõendeid narkootilise ainega kauplemiseks korraldatud reiside ja süüdistatavate tegevuse kohta; uuritud on erinevate isikute kinnipidamistel ja läbiotsimiste käigus leitud arvestatavas koguses erinevat narkootilist ainet ja nende osas koostatud ekspertiise. Samuti on tõenditena uuritud erinevate isikute kinnipidamistel leitud narkootilise aine käitlemisvahendeid ning teostatud DNA ekspertiiside akte. Järelikult ei rajane praeguses asjas otsus valdavas osas isikute ütlustele, keda süüdistatavatel ega kaitsjatel ei olnud kohtus võimalik küsitleda ja väited KrMS § 15 lg-s 3 rikkumise kohta jäävad tagajärjetuks.
10.21.Kaitsja A. Simson leiab ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas, et apellatsioonikohtul tuleks üle vaadata võimalikud menetlusnormide rikkumised seoses sellega, et isikutele ei tutvustatud õigusi mitte välja anda oma andmekandjate pin-koode ega võimaldatud läbiotsimise ajal advokaadi osavõttu. Kontrollides kaitsja väidete alusel kriminaalasja materjale, eit tuvastanud kolleegium D. Mantskava osas menetlusnormide rikkumisi. D. Mantskava 28.07.2020 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli p-st 2 nähtuvalt tutvustati kahtlustatavale (tõlgi osavõtul) tema õigusi ja kohustusi, selgitati nende sisu ja KrMS § 351 kohaselt anti talle allkirja vastu kirjalik õiguste deklaratsioon, mille kättesaamist D. Mantskava allkirjaga kinnitas. Viidatud protokolli p-st 15 nähtuvalt soovis D. Mantskava kinnipidamisest teavitada oma nõbu. Kahtlustatavale tutvustatavad õigused hõlmavad muu hulgas selgitust õiguse kohta keelduda ütluste andmisest, mis tähendab et D. Mantskava oli informeeritud, et ta ei ole kohustatud andmekandjate pin-koode välja andma. Protokolli p-st 12 nähtuvalt on kahtlustatav allkirjastanud teavituse, et vajadusel laetakse alla tema kinnipidamisel ära võetud IT seadmetest e-maili aadressidel ja sotsiaalmeedia kontodel, sh pilve andmeruumis olevad andmed. (IV kd, tl-d 138-140). Järelikult on põhjendamatu kaitsja etteheide, et D. Mantskavale ei tutvustatud kinnipidamisel elektrooniliste andmekandjate pinkoodide välja andmisega seotud õigusi. Paika ei pea seegi kaitsja väide, et D. Mantskava õigusi rikuti läbiotsimisel talle advokaadi võimaldamata jätmisega. 28.0.2020 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli p-st 15 nähtuvalt soovis D. Mantskava kinnipidamisest teavitada oma nõbu. Kinnipidamisele järgnes 28.07.2020 läbiotsimine D. Mantskava elukohas (Tallinn, Vaimu tn 3-1, IV kd, tl-d 146-161). Protokollist nähtuvalt viibis läbiotsimise juures kahtlustatava nõbu ja sellest nähtuvalt ei ole D. Mantksava, kellele oli tutvustatud õigust kaitsjale, taotlenud läbiotsimisel kaitsja osavõttu. Pärast läbiotsimist ei avaldanud kahtlustatav teostatud toimingu kohta märkusi ega kaebusi. 29.07.2020 toimetatud D. Mantskava sõiduauto Audi A4 läbiotsimise juures osales kahtlustatava kaitsja S. Reinsaar ja kummalgi märkusi läbiotsimistoimingu kohta ei olnud (IV kd, tl-d 165-175). Seega on kaitsja väited D. Mantskava õiguste rikkumise kohta põhjendamatud ja eelkirjeldatud toimingutega on tõendusteave saadud seaduslikult.
10.22.Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson seavad kahtluse alla tunnistaja ELF 20.12.2021 ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsuse. D. Savitski arvates tuleks ringkonnakohtul kaaluda KrMS § 66 lg 2 alusel ütluste kõrvaldamist, sest prokuratuur ei esitanud ELFle süüdistust narkootikumide käitlemises, kuigi kirjeldas teda süüdistusaktis P. Perkini ja D. Mantskava grupi liikmena. Kaitsjate arvates on ELF eeldatavalt saanud prokuratuurilt antavate ütluste eest erikohtlemise. Esmalt märgib kolleegium, et kaitsjate väide, et LEFt ei ole narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud, on eksitav. Harju Maakohtu
26(48)
1-21-127 12.03.2020 otsusega kokkuleppemenetluses nr 1-20-1137 mõisteti varem karistamata LEF KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati kokkuvõtlikult selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates suures koguses kanepit, mida hoidis oma elukohas Tallinnas, XXX 7-5 ja andis alates 2019. juuli algusest edasi kohtueelsel menetlusel tuvastatud ja tuvastamata isikutele (VIII kd, tl-d 116-120). Kolleegium nendib, et 30.11.2021 kohtuistungil talletatust nähutvalt ei vaielnud süüdistatavad ega kaitsjad vastu LEF karistusregistri andmete väljatrüki ega eelkirjeldatud kohtuotsuse tõenditena esitamisele (VIII kd, tl-d 100 pöördel ja 101). Seega eelnevast nähtuvalt on tunnistaja LEF mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest süüdi teises kriminaalasjas
10.23.Arutatavas asjas taotles LEF tunnistajana ülekuulamist prokurör ja tema ristküsitlemine toimus 20.12.2021 kohtuistungil. 20.12.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaitsjad A. Simson ja D. Savitski või süüdistatavad P. Perkin ja D. Mantskava oleksid esitanud vastuväiteid LEF tunnistajana ristküsitlemisele tulenevalt KrMS § 66 lg-st 2 (VIII kd, t-ld 216-223). Kohtuistungil hoiatati tunnistajat enne ristküsitlemist KarS § 318 ja § 320 järgi ütlustest andmisest keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest, mille kohta võeti allkiri. Samuti selgitati tunnistajale KrMS §-st 71 tulenevaid õigusi. Õige on kaitsjate väide, et KrMS § 66 lg-s 2 sätestatud kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda muu hulgas samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Sellise olukorraga ei ole tegemist aga praegusel juhul. Kuigi LEF andis ristküsitlusel tunnistajana ütlusi D. Mantskava ja P. Perkiniga ühiselt toimepandud kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta, ei ole ta KrMS § 66 lg 2 tähenduses kahtlustatav ega süüdistatav D. Mantksava ja P. Perkiniga samas kriminaalasjas. Järelikult ei ole maakohus LEF ristküsitlusel antud ütluste arvestamisega menetlusõigust rikkunud.
10.24.D. Savitski arvates ei saa LEFt käsitada usaldusväärse tõendiallikana põhjusel, et tunnistaja on andnud eeldatavalt kokkuleppel uurimisasutusega P. Perkini inkrimineerimiseks ja enda kriminaalvastutuse vältimiseks ristküsitlusel valeütlusi kui väitis, et olevat 2019. aastal saanud mitmel korral kanepit ka P. Perekini elukohast RRR tn-lt. Kaitsja rõhutab, et P. Perkin üüris alates 2019. aasta algusest korterit juba KKK tänaval ja seega tunnistaja valetab. Tunnistaja ütlusi, sh nende usaldusväärsust, ning D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud LEF (ja RKPga) seotud käitlemistegusid kinnitavaid tõendeid, on maakohus kogumis siseveendumuse kohaselt hinnanud otsuse p-des 63-79. Kolleegium nõustub maakohtu kirjapanduga ja seda kordamata märgib vastuseks kaitsjale täiendavalt järgmist. 20.12.2020 kohtuistungil LEF ristküsitlusel räägitust nähtuvalt tutvus tunnistaja P. Perkiniga perioodil suve lõpust kuni talveni 2018. aastal ja 2019. aasta talvel tutvus ka D. Mantskavaga. Tunnistaja kinnitas, et oli valmis P. Perkinit ja D. Mantskavat aitama narkootikumidega seotud ettevõtmises, sh aine hoiustamisega oma kodus (Tallinnas, XXX tn-l asuvas korteris). Tunnistaja sõnutsi tõi P. Perkin tema XXX tn korterisse hoiustamiseks kahel korral 2 reisikohvrit marihuaanaga ja narkootikume tõi viiel-kuel korral ka P. Perkini vahendaja nimega bussijuht (RKP – kohtu märkus), lisaks hoidis ta kodus D. Mantskava toodud raha (VIII kd, tl-d 217 ja 217 pöördel). Tunnistaja väitel sai ta lisaks P. Perkini käest narkootilisi aineid kahel kuni neljal korral ka Tallinnas, RRR tänaval asuvast korterist. Protokollist nähtuvalt võimaldas prokurör KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajal meenutada kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Kõnealuse asjaolu osas varem antud ütlustega tutvumisel täpsustas tunnistaja, et võttis P. Perkinilt (viimase asukohas RRR tn-l) vastu narkootikume kahel korral, 3-4 kg (VIII kd, tl 218). Tunnistaja prokurörile vastatust nähtub, et ta ei teadnud täpselt, kus P. Perkin kirjeldatud perioodil elas, aga ta on käinud ühel korral külas ka P. Perkini teises korteris, mis asus tunnistaja XXX tn elukoha lähedal. Kolleegium nendib, et maakohtus uuritud tõenditest ilmnevalt asus LEF elukoha läheduses XXX tn-l Tallinna Kesklinna
27(48)
1-21-127 linnaosas asuv KKK tänav, kus asus üks P. Perkini kasutuses olnud korteritest. Vastuseks kaitsja väitele, et tunnistaja ütlused on vastuolus P. Perkini ütlustega, märgib kolleegium järgmist. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus hindas süüdistatava P. Perkini ristküsitlusel antud ütlused ebausaldusväärseks (vt otsuse p-d 70-71 ja 267-271) ja seega ei kummuta need LEF ristküsitlusel antud ütluste tõelevastavust. Eksitav on kaitsja väide, et C olevat ristküsitlemisel kinnitanud asjaolu, et P. Perkin elas alates 2019. aasta jaanuarist ainult KKK tänava korteris. Nimelt ei nähtu C 05.09.2022 ristküsitlusel antud ütlustest, et ta oleks öelnud midagi kaitsja väidetud asjaolu kohta. Protokollist ilmnevalt ei ole kaitsja D. Savitski Cd kõnealuse asjaolu osas küsitlenudki (X kd, tl-d 34 pöördel – 38).
10.25.D. Savitski väidet, et tunnistaja LEF soovis ütlustega P. Perkinit inkrimineerida ja andis valeütlusi tõenäoliselt kokkuleppel uurimisasutusega, et tema suhtes ei alustataks kriminaalmenetlust, peab kolleegium otsituks ja meelevaldseks. 20.12.2021 kohtuistungil LEF teisesküsitlusel antud vastusest kaitsja D. Savitskile selgub, et pärast süüdimõistmist 2020. aastal avaldas tunnistaja uurijatele info, kes olid tegelikult tema varustajad ja kust pärnises tema kinnipidamisel leitud narkootiline aine (VIII kd, tl 219 pöördel). Vastates kaitsja küsimusele, kas LEF on pahane P. Perkini peale, et sai tema pärast kohtulikult karistada, vastas tunnistaja, et juhtunu oli tegelikult positiivne, sest näitas talle õige tee elus (VIII kd, tl 220). Vastates kaitsja küsimusele, kas tegu oli juhusega, et tema kinnipidamisel saadi kätte ainult 0,5 kg kanepit (arvestades tegelikku kogust, mida tunnistaja juures hoiustati), kinnitas tunnistaja, et see oli juhus (VIII kd, tl 220). Kaitsja järgnevale küsimusele, kas keegi prokuratuurist või uurimisorganitest lubas talle ütluste andmise eest, et teda samade asjaolude osas ei menetleta, vastas LEF, et sellist lubadust ei ole talle antud (VIII kd, tl 221). Seega nähtub eelnevast, et tunnistajat ei mõjutatud õiguskaitseasutuste töötajate poolt, maakohus ei eksinud tema ütluste usaldusväärseks hindamisel ja LEFega puutumuses olevate tegude puhul leidis D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatu tõendamist.
10.26.Kaitsja D. Savitski arvates ei tohtinud maakohus arvestada käesolevas asjas esitatud ekspertiisiakte kohtukõlblike tõenditena, sest need ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu, soostudes maakohtu seisukohaga, et kaitsja üldsõnalised etteheited ekspertiisiaktide nõuetele mittevastavuse kohta on põhjendamatud (vt otsus p-d 281-282). Nõustudes maakohtuga leiab kolleegium, et praeguses asjas koostatud ekspertiisiaktid vastavad nende koostamise ajal kehtinud KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele (alates 01.05.2023 kehtiva KrMS § 107 lg 1 p-s 10 sätestatu kohaselt märgitakse ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus, RT I, 03.02.2023). Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et 22.06.2022 kohtuistungil kuulati kaitsjate taotlusel üle arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT, keda kaitsjad küsitlesid seoses prokuratuuri tõendiga, s.o eksperdi vastusega päringule narkootiliste ainete suurte koguste kohta (VII kd, tl-d 255-258; X kd, tl-d 9 pöördel kuni 12). Samuti andis kaitsja D. Savitski taotlusel läbiviidud ekspertiiside kohta 22.06.2022 kohtuistungil ütlusi EKEI narkolabori ekspert KV (X kd, tl-d 13 pöördel - 16 pöördel). Kohtuistungil talletatu kohaselt küsitles kaitsja D. Savitski mõlemat eksperti, esitades muu hulgas KVle küsimusi ekspertiiside teostamise, sh uuringute kirjelduse ja metoodika kohta. Kolleegium nendib, et kaitseaktist nähtuvalt taotles D. Savitski teostatud narkootiliste ainete ekspertiisiaktide selgitamiseks ja täiendamiseks ekspertide KV ja KT kohtus ülekuulamist. 22.06.2022 istungiprotokollist nähtuvalt loobus kaitsja D. Savitski pärast ekspert KV küsitlemist taotlusest kuulata üle ka teine kaitseaktis märgitud ekspert (X kd, tl 16 pöördel). Kohtuasja materjalidest ei selgu, et kaitsja oleks pidanud vajalikuks täiendavate ekspertiiside läbiviimist. Eeltoodust järeldub, et kaitsja sai kohtuistungil ekspertiisiaktid selgitamiseks esitatud küsimustele (sh uuringute kirjelduse ja metoodika kohta) ammendavad vastused ega
28(48)
1-21-127 pidanud enam täiendavalt vajalikuks küsitleda ekspert KT. Kolleegium nendib, et apellatsioonis ei ole ekspertiisiaktide kohta esitatud väiteid, mida maakohus ei oleks kontrollinud. Seega kokkuvõtvalt ei rikkunud maakohus ekspertiisiaktidele tuginemisel kriminaalmenetlusõigust ja väide ekspertiiside kohtukõlbmatusest jääb tagajärjetuks.
10.27.Kaitsja D. Savitski leiab, et isegi kui lugeda tuvastatuks, et RKP vedas P. Perkini korraldamisel kanepit, on P. Perkinile põhjendamatult süüks arvatud ka RKP kinnipidamisel seljakotist konfiskeeritud narkootilise aine, s.o MDMA ja ketamiini käitlemine, millel ei olevat P. Perkiniga seost. Kaitsja peab viitab seejuures, et RKP sai need Berliinis tundmatult isikult, mitte P. Perkinilt ja usaldusisikuna kasutas SK. Kolleegium märgib, et kaitsja on kõnealuselgi juhul esitanud süüdistuses kirjeldatu kohta P. Perkini ebausaldusväärseks loetud ütlustele tugineva versiooni, mis on vastuolus maakohtu tuvastatuga. Kolleegium soostub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ega pea neid vajalikuks üle korrata (vt otsuse p-d 218262). Otsuses on P. Perkini versioon kummutatud ja nõustumisväärselt põhjendatud, miks saab usaldusväärseks pidada RKP ütlusi süüdistuses kajastatu kohta. Muu hulgas hindas maakohus ebausutavaks P. Perkini kaitseväite, et tal ei ole puutumust KPlt leitud sünteetiliste narkootikumidega, sest pani Berliinis sõidukisse Range Rover vaid kanepi. Tõik, et P. Perkin ja D. Mantskava lendasid Berliinist Eestisse enne KPP (kes sõitis Eestisse P. Perkini ja D. Mantskava korraldusel autoga) ja KPP sai vastavalt eelnevalt kokkulepitule Berliinist kaasa ka koti ketamiini ja MDMA-d, isikult, kelle juures ööbis, ei väära D. Mantskava ja P. Perkini vastutust kõnealuste ainete käitlemise eest. Samuti ei mõjuta P. Perkini ja D. Matskava süüküsimust asjaolu, et RKP kutsus enne Eesti-Läti piirile jõudmist sõitma endale vastu SK. Kokkuvõtvalt saab nõustuda maakohtuga, et kohtus uurituga leidis tõendamist, et RKP toimetas P. Perkini ja D. Mantskava organiseerimisel vastavalt teoplaanile Tallinnasse lisaks suures koguses kanepile ka MDMA tablette, MDMA-d kristalsel kujul ja ketamiini.
10.28.Kolleegium ei nõustu kaitsja D. Savitskiga, et maakohus jättis P. Perkini ütlusi ebausaldusväärseks hinnates arvestamata tõendid, mis toetavad tema ütlusi, et ta oli üksnes vahelüli, kes sai vaid narkootilise aine Eestisse vedamise eest tasu ega teeninud kasu selle müügist, mistõttu pole tõendatud suure varalise kasu teenimise eesmärk. Maakohus on P. Perkinile süüks arvatud tegude kohta esitatud erinevaid versioone käsitlenud, hinnanud need teiste uuritud tõenditega vastuolus olevaks ja jätnud tõendikogumist põhjendatult kõrvale (vt nt otsuse p-d 267-271). Kaitsja taotleb kaitsealuse süüdimõistmist kergema kuriteo järgi põhjendustega, mis ei tugine maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid P. Perkini versioonile asetleidnud kohta. Seejuures ei viidata apellatsioonis konkreetsetele tõenditele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu. Seega jäävad kaitsja väited tagajärjetuks. Samal põhjusel jääb eduta kaitsja paljasõnaline väide, et P. Perkin käitles maakohtu tuvastatust vähem, s.o 58 kg. Kohtukolleegium juhib kaitsja tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitsepositsiooni tuleb aktiivselt tõendada (RKKKo 1-182232/179, p 66; 1-21-5633/135, p 60). Kohus ei pea võtma isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks süüdistatava jaoks soodsaimat versiooni, kui puuduvad vähimadki kaitseversioon kinnitavad toetuspunktid. Praegusel juhul ei ole esitatud P. Perkini ütlustele tuginevad kaitseväited usutavad ega haaku olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Samuti ei väära ega vähenda P. Perkini süüd kaitsja viide EH juurest leitud sularahale ja narkootilise aine käitlemisvahenditele. Maakohus tuvastas, et EH käitles narkootilist ainet kaastäideviijana grupis P. Perkini ja D. Mantskavaga, nende organiseerimisel ja ühise teoplaani alusel.
29(48)
1-21-127
10.29.Mõlemad apellandid peavad ebaõigeks P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud tegevuse kvalifitseerimist KarS § 184 lg 21 järgi. Apellandid leiavad, et D. Mantskava ja P. Perkini elustiilist ja tõenditest ei nähtu, et süüdistatavatel oleks olnud narkootilise aine käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärk, seega on maakohus teole õigusliku hinnangu andmisel eksinud. Kolleegium ei kaitsjate arvamust ei jaga. Kolleegiumi ei veena kaitsja D. Savitski väide, et P. Perkini elukoha läbiotsimisel leitud vähene narkoaine ja vähesed rahalised vahendid näitavad, et tegu ei saa olla hästi teeniva narkoparuniga. Kaitsja jätab arvestamata, et tugineda ei saa P. Perkini ristküsitlusel esitatud ebausaldusväärseks hinnatud versioonile ka selles osas mis puudutab väiteid narkokaubandusega taotletava kasu suuruse ja sellest teenitud tulu kohta. Maakohus tuvastas, et kuigi P. Perkinil puudusid Maksu-ja Tolliameti andmetel legaalsed sissetulekud ja ta ei ole Eestis ametlikult töötanud, elas ta piisavalt luksuslikult narkootiliste ainete käitlemisel saadavatest sissetulekutest. Varalist seisundit kajastavate dokumentide kohaselt ei ole P. Perkin ega tema (võimalikud) tööandjad deklareerinud sissetulekuid 2016. jaanuarist kuni 2020. juulini. Samal perioodil on P. Perkinil (ja Cl) teadmata päritolu sissetulekuid kokku vähemalt 67 370,47 eurot (vt otsuse p-d 294306, 412 ja VIII kd, tl-d 62-64 ja 158-172). D. Mantskava ütlusi kohtueelsel menetlusel ega ristküsitlusel ei andnud, kuid maakohus tuvastas tema süüdistuse perioodi hõlmavat varalist seisundit analüüsides, et ta on küll deklareerinud mingis ulatuses tulu 2017. aastal ja 2018. aastal, kuid pole seda teinud aastatel 2019 ja 2020. Kaitsja viitab D. Mantskava seotusele OÜga G, kuid nimetatud asjaolu tähelepanuta. Süüdistatava varalist seisundit kajastavate dokumentide kohaselt on D. Mantskava saanud perioodil 2016. jaanuarist kuni 2020. augustini teadmata päritolu sissetulekuid vähemalt 59 144 euro ulatuses (vt ka VIII kd, tl-d 57-76). Uuritud tõendid kogumis viitavad D. Mantskavagi puhul sissetulekute päritolule peamiselt narkootikumidega kauplemisel teenitavast tulust.
10.30.Maakohus on analüüsinud P. Perkini ja D. Mantskava kui narkokaubandusega tegeleva isikute grupi juhtide käitumise sihte suures koguses narkootilise aine käitlemisel ja on otsuses jõudnud nõustumisväärsele seisukohale, et nad mõlemad taotlesid süüdistuses kirjeldatud tegevusega kaastäideviijatena tegutsemisel ja narkokaubandusega tegeleva grupi liidritena isiklikult suurt varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras ehk üle 40 000 euro. Riigikohtu praktika kohaselt saab KarS § 184 lg 21 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmisest kõnelda juhul, kui toimepanija taotleb narkoainet käideldes isiklikult varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras (vt RKKKo 3-1-1-38-11, p 30 ning RKKKo nr 1-18-5815/389, p 39; RKKKo nr 1-18-2232/179, p 55; RKKKo 1-197453/106, p 50). Kohtupraktikas on leitud, et suure varalise kasus saamise eesmärk on iseloomulik peamiselt narkokaubandusele. Praegusel juhul tuvastaski maakohus, et P. Perkin ja D. Mantskava organiseerisid ja korraldasid ajavahemikul 2018. aastast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 2020. aasta suvel erinevate narkootiliste ainetega kauplemist, mille tulemusena tarniti välisriikidest Eestisse suurt kogust paljukordselt ületavates kogustes kanepit, MDMA-d nii tablettidena kui ka kristalsel kujul ja ketamiini ning P. Perkini organiseerimisel ka kokaiini, mida müüdi vaheltkasu eest (vt otsuse p-d 294-306). Tuvastamist leidis seegi, et P. Perkin ja D. Mantskava panid süüks arvatud suures koguses narkootilise aine käitlemise toime kaastäideviijatena isikute grupis vastavalt kokkulepitud ühisele teoplaanile.
10.31.Riigikohtu praktikast tulenevalt, kui kaastäideviijate puhul ei ole tuvastatud teistsugust suure varalise kasu jagamist, tuleb lähtuda taotletava kasu võrdsest jagamisest (RKKKo 1-182232/179 p-d 55-58). Maakohus on suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel P. Perkini ja D. Mantskava puhul järginudki kohtupraktikat ning arvestanud ka tuvastatud asjaoludest nähtuvat P. Perkini mõnevõrra suuremat teopanust ja mõningat erinevust teenitud
30(48)
1-21-127 kasu jagunemisel. Kohtupraktika kohaselt on aine suur kogus vaid üks pidepunkte, mida tuleb arvestada KarS § 184 lg 21 järgi toimepanijate tegevusele hinnangut andes. Maakohus ongi lisaks tuvastatud narkootiliste ainete suurele kogusele ja teenitud kasumile tuvastanud, et P. Perkin ja D. Mantskava organiseerimisel ja korraldamisel isikute grupis toimunud narkootiliste ainete käitlemine 2018 kuni 2020 suveni oli planeeritud, pikaajaline ja järjepidev, süüdistatavatel puudusid valdavalt muud sissetulekud ja narkokaubandusega tegeleva grupi liidritena oli nende eesmärk teenida isiklikult suurt varalist kasu. Vastuseks apellantide väidetele, et süüdistatavate kinnipidamisel ei leitud neilt märkimisväärselt rahalisi vahendeid, viitab kolleegium kohtupraktikale, mille kohaselt võib 184 lg 21 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel näiteks kahtlustatavana kinnipidamise tõttu narkootikume müüa ei õnnestunud või sai loodetust väiksemat tulu (RKKKo 1-18-2232/179, p 52). Kokkuvõtvalt on maakohus P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud tegevuse õigesti subsumeerinud KarS § 184 lg 21 järgi. Seega jääb tagajärjetuks A. Simsoni taotlus D. Mantskava õigeksmõistmiseks. Samuti jäävad eduta apellantide taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks ning D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud tegude kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
10.32.Kaitsja D. Savitski arvates tuleks P. Perkini teo ümberkvalifitseerimisel KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vähendada P. Perkinile mõistetavat karistusust. Kuivõrd ringkonnakohus jätab P. Perkini süüdimõistmise KarS § 184 lg 21 järgi muutmata, ei saada edu ka kaitsja taotlus süüdistatava karistuse kergendamiseks. Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse maakohtu otsuse resolutiivosa punktides 6 ja 7 toodud otsustuste tühistamiseks, millega konfiskeeriti P. Perkini vara ja mõisteti konfiskeerimise asendamise korras välja 200 000 eurot. Samuti taotleb kaitsja kogu süüdistatava vara aresti alt vabastamist. Kolleegium nendib, et viimati nimetatud taotluste osas apellatsioonis mingeid motiive esitatud ei ole. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades täpsustab kaitsja (jätkuvalt põhjendusi lisamata), et taotleb P. Perkinilt konfiskeerimise asendamisel välja mõistetud summa vähendamist. Kuivõrd kolleegium jätab rahuldamata kaitsja taotluse P. Perkini õigeksmõistmiseks, jäävad edutuks ka kaitsja taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks eelnimetatud otsustuste osas.
10.33.Kaitsja A. Simsoni taotleb D. Mantskava teo kvalifitseerimisel KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust, lugedes selle kantuks vangistuses viibitud ajaga. Ringkonnakohus jätab muutmata kaitsja taotluse kuriteo kvalifikatsiooni kergendamiseks, seega jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti D. Mantskavalt välja riigituludesse 150 000 eurot konfiskeerimise asendamiseks. Kolleegium nendib, et kaitsja ei ole esitanud põhjendusi, mille alusel peaks maakohtu otsustuse tühistama. Tõik, et apellatsioonis nimetatakse konfiskeerimise asendamist varaliseks karistuseks, mis jäävat kaitsjale arusaamatuks, ei tähenda, et maakohus eksis. Kolleegium ei ole päri kaitsjaga, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused D. Mantskavale KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmiseks, st Eesti Vabariigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeeluga. Erinevalt kaitsjast nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et tuvastatud asjaolusid arvestades esinevad seaduslikud alused D. Mantskava suhtes lisakaristuse kohaldamiseks. Maakohus on otsuses mõistetavat lisakaristust ka piisavalt põhjendanud (otsuse p-d 400-404). Kolleegium selgitab veel, et kaitsja nimetatud riikliku julgeoleku ohustamise aspekti tuleb vaagida KarS § 54 lg-te 3 ja 4 alusel lisakaristuse mõistmisel Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele. Kuivõrd D. Mantskava on Gruusia Vabariigi kodanik, ei pidanud maakohus lisakaristuse mõistmisel kõnealust asjaolu kaaluma. II
31(48)
1-21-127
10.34.Prokuratuur taotleb tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti X ja C õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja P. Perkin mõisteti õigeks X ja Cga grupis narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistuse osas. Prokuratuuri arvates rikkus maakohus õigeksmõistvat otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, eiras KrMS § 61 norme, jättes hindamata tõendid nende kogumis ning andis tõenditele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus ei soostu prokuratuuriga, et maakohus eksis X ja C suhtes õigeksmõistva otsuse tegemisel tõendamisreeglite vastu ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
10.35.Esmalt heidab prokuratuur apellatsioonis ette, et maakohus eksis AS ütlusi osaliselt ebausaldusväärseks hinnates. Apellant väidab, et maakohtu otsuses on toodud välja vaid asjaolud, mis võisid tingida AS ütluste osalise ebausaldusväärsuse, kuid kohus jättis selgitamata, millises ulatuses ja milles täpsemalt seisneb AS ütluste ebausaldusväärsus. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et maakohus eksis AS ütluste usaldusväärsusele hinnangut andes. Maakohus on X, C ja P. Perkini (endise) kaassüüdistatava AS kohtueelsel menetlusel antud ütluste usaldusväärsust otsuses põhjalikult vaaginud, kõrvutades neid teiste isikuliste tõendiallikate ütluste ning muude uuritud tõenditega. Maakohus ei ole AS ütluste usaldusväärsuse hindamisel teinud vigu ega eksinud KrMS §-s 61 sätestatud põhimõtete vastu (vt otsuse p-d 320-326, 338-346, 358-360). Kolleegium peab maakohtu argumente ja seisukohta AS ütluste usaldusväärsusele antud hinnangu osas loogiliseks ja nõustumisväärseks, lisades täiendavalt järgmist.
10.36.Maakohus on AS ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestanud kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt ei ole endise kaaskahtlustatava või -süüdistatava ütluste hindamisel seaduse mõttes kitsendusi või erandeid ja neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Selliste isikute ütluste hindamine taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid. Vaieldamatult kuuluvad nende hulka ka tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid (vt nt RKKKo 1-20-1208, p 39). Maakohus on eelkirjeldatud kohtupraktikas kehtivaid nõudeid AS ütluste usaldusväärsust vaagides arvestanud. Seejuures on otsuses kirjapandust jälgitav, miks tuleb osaliselt suhtuda AS ütlustesse kriitiliselt ning millises osas neid usaldusväärseks pidada ei saa (vt nt otsuse p-d 338 ja 358-360). Järelikult on eksitav apellandi väide, et maakohus ei ole selgitanud, miks ja millises osas tuleb AS ütlustesse kriitiliselt suhtuda.
10.37.Prokuratuur leiab erinevalt maakohtust, et AS ütlused on usaldusväärsed ja neis ei ole vastuolusid. Prokuratuuri arvates kinnitab AS ütluste usaldusväärsust peamiselt tõik, et X poolt 04.08.2020 ASile edastatud P. Perkinilt pärineva sõnumi sisu kattub AS poolt ütlustes avaldatuga. Kolleegium nendib, et samas ei ole apellatsioonis üritatud kummutada maakohtu otsuse p-des 338 ja 358-360 kirjapandut, millest nähtub, miks tuleb AS ütlustesse osaliselt suhtuda kriitiliselt ja millises osas need kattuvad teiste tõenditega üksnes osaliselt. Peale argumendi AS ja P. Perkini sõnumi sisu kattuvuse kohta, ei ole prokuratuur esitanud muud maakohtu seisukohta kummutavat asjaolude analüüsi, mille pinnalt saaks jõuda järeldusele, et AS ütlused on kogu ulatuses järjepidevad, vastuoludeta ja riimuvad teiste tõenditega. Apellatsioonis on AS ütlustest esitatud süüdistusversiooni kinnitav üldine kokkuvõte. Kolleegium soostub siinkohal X kaitsjate kirjaliku vastusega, et apellatsioonis ei ole
32(48)
1-21-127 kõrvutatud AS ütlusi teiste süüdistatavate ütlustega, sh puudub X ja C ütluste usaldusväärsusele antav hinnang, mis kummutaks maakohtu järelduse, et viimati nimetatute ütlused on käsitatavad usaldusväärsetena. Arutataval juhul tuleb arvestada, et AS ristküsitlemine 03.09.2021 istungil katkestati KrMS 288 lg 10 alusel ja kuivõrd poolte nõusolekut ristküsitlusel antud ütluste tõendina kasutamiseks ei saadud (vt otsus p-d 320321), tugineb prokuratuur AS kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustele.
10.38.Kohtueelsel menetlusel andis AS apellatsiooni menetluse esemeks oleva (KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud) kahtlustuse kohta sisulisi ütlusi kahel järjestikusel päeval ‒ 28.10.2020 ja 29.10.2020. Mõlemad ülekuulamised toimusid AS nõusolekul ilma kaitsja osavõtuta. Kahtlustuse kohaselt hakkas AS uuesti (olles 05.11.2019 mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi süüdi) grupis koos RD, C, P. Perkini ja viimase lepingulise kaitsja Xga käitlema suures koguses kanepit. Käitlemistegu seisnes kokkuvõtlikult selles, et X edastas P. Perkini korraldusel täpselt tuvastamata ajal alates 29.07.2020 (P. Perkini kinnipidamisest) kuni 16.09.2020 (RDi kinnipidamiseni) ASile ja Cle korraldusi võtta RDi juurest ära P. Perkinile kuuluvad kohver 7,6 kg kanepiga ja 4000 eurot sularaha. AS võttis vastavalt juhistele umbes 1-2 nädalat hiljem ühendust RDga, andes edasi korralduse edastada kohvri kanepi ja sularahaga Cle. Kõnealuse kuriteokahtluse kohta ütlusi andes väitis AS, et 04.08. või 05.08.2020 andis C talle teada, et advokaat X soovib temaga kokku saada. X helistas talle, sõitis õhtul tema elukoha juurde ja kandis maja ees prinditult lehelt ette inglise keeles sõnumi, mille P. Perkin oli palunud ASile edasi öelda ja edastada teade Rile. AS kirjeldas ülekuulamisel Xlt kuuldud sõnumi sisu eesti keeles. AS öeldu kohaselt esitas P. Perkin sõnumis vabanduse, et ta ei tahtnud teda selle „sita sisse tõmmata“, ta viimane palve on, et vajuta punast nuppu/push the red button, küll kõik korda saab. X olevat öelnud, et sõnum tuleb edasi öelda Rile kiiresti, see olevat seotud mingisuguste ürituste piletitega, mis tuleb maha müüa ja raha Cle anda, mis läheb advokaadi kuludeks. X olevat küsinud, mida tähendab fraas „push the red button“ ja AS vastas, et sellest aru ei saa. Veel olevat ta öelnud Xle, et ei saa mitte midagi aru, mida P. Perkin tahab, aga annab info Rile. AS väitel edastas ta selle sõnumi 06.08. või 07.08.2020 Rile ja talle tundus, et ka R ei saanud sõnumist aru. Ta olevat öelnud Rile, et kui ei saa aru, võtku ise ühendust Cga. R olevat öelnud, et müügu C ise need piletid maha, kui raha tahab. AS kinnitas, et rohkem sõnumeid P. Perkin talle saatnud ei ole. Samuti ei kohtunud ta rohkem Riga (VI kd, 152-157).
10.39.Kolleegium nendib soostuvalt maakohtuga, et 28.10.2020 ütlustest nähtuvalt ei saanud AS Xga 04.08.2020 kohtumisel aru P. Perkini sõnumi sisust, mille ta pidi Rile edasi ütlema. Kolleegium tõdeb, et viidatud ütlustest ei nähtu, et C oleks edastanud sel päeval ASile mingit muud teavet peale selle, et X soovib ASiga kohtuda. AS 28.10.2022 ütlustest ilmneb, et AS ja X ei saanud aru, mida P. Perkin RDile edastavas sõnumis öelda soovib. Oluline on seegi tõik, et AS kinnitas ülekuulamisel korduvalt, et avaldas kohtumisel Xle, et ei mõista, mida sõnumi sisu tähendab, sh ei saa aru, mida tähendab fraas „push the red button“. Arvestada tuleb sedagi, et AS väidab, et on saanud alles „tänaseks“ (st 28.10.2020 toimunud ülekuulamise ajaks) teada asjaolust, et „push the red button“ on mingi Ri kasutajanimi vist WicrMe-s. Neis ütlustes kinnitab AS ka, et ta olevat alles pärast RDi kinnipidamist (st pärast 16.09.2020) hakanud aru saama, et X edastatud sõnum on seotud kanepiga, sest kuulis, et Ri juurest leiti kanepit.
10.40.29.10.2020 õhtul kuulati AS üle kell 19.10-19.57 (VI kd, tl-d 158-161). Protokollis kirjapandust nähtuvalt soovis AS ütlusi täiendada, sest olevat olnud eelmisel päeval pinges ja stressis ega suutnud kõike meenutada. Ütlustest nähtuvalt olevat R talle tegelikult sõnumi „push the red button“ kohta öelnud, et saab sellest enam-vähem aru ja ütles, et saab aru, mida
33(48)
1-21-127 Perkin temalt ootab ja et ta on Perkini käsul peitnud ära ühe kohvri, mille sees on kanep, mis pidi olema „sitt“, st. halva kvaliteediga, mida inimesed osta ei taha. R olevat öelnud, et võib proovida seda kanepit müüa, aga aasta lõpuks küll ei saa. X lausest piletite kohta (et need tuleb müüa aasta lõpuks) olevat ta aru saanud, et jutt ei käi mitte piletitest, vaid millestki muust, aga ta ei saanud veel aru, mis see muu on. Pärast R sai kokku Cga ja et ütles, et andis Ri ja et olevat lõpuks aru saanud Perkini sõnumist ja sellest „push the red button“ ja ütles, et see staff on „sitt“ ja R pole kindel, kas saab seda maha müüa. AS väitel ei küsinud C täpsustavaid küsimusi ning kohvrist ja kogusest ta enda meelest Cle ei rääkinud. Advokaadile olevat oma mäletamist mööda öelnud edasi, et andis sõnumi Rile edasi, kuid ei rääkinud, et tegemist on halva kvaliteediga kanepiga. Arvab et piletite müügi eest saadavast rahast (vist üle 10 000 euro) võis talle rääkida advokaat.
10.41.AS väitis 29.10.2020 erinevalt 28.10.2020 menetlejale avaldatust, et tegelikult olevat saanud teada P. Perkini käsul peidetud kanepist siis, kui kohtus Rga ja edastas talle Xlt kuuldud sõnumi „push the red button“. Kui eelmisel päeval kirjeldas AS Tuule poolt talle ette kantud sõnumi sisu lühikese palvena „vajutada punast nuppu“, siis 29.10.2020 väitis AS, et arvab/usub, et X rääkis talle ka piletite müügi eest saadavast rahast üle 10 000 euro ning et ta olevat advokaati teavitanud ka Rile sõnumi edastamisest. Samuti väitis AS, et olevat Cle öelnud, et sai aru, mida „push the red button“ tähendas ning et R võib üritada, kuid ei usu, et suudab kanepit selle halva kvaliteedi tõttu aasta lõpuks maha müüa. Maakohtu otsuses on välja toodud, et AS ülekuulamine 29.10.2020 õhtul toimus pärast X kahtlustatavana ülekuulamist. Kuigi AS väitis ülekuulamise alguses, et soovib ütlusi täiendada Riga seonduva osas, nähtuvad ütlustest Xga seotud asjaolusid (piletite eest saadav raha, advokaadi teavitamine kohtumisest). Lisaks väitis AS kohe ülekuulamise alguses, et on kuriteo toime pannud enda teadmata ja advokaat X ja C survel (VI kd, tl 159). Ütlustele antava hinnangu kontekstis on asjakohane maakohtu nending, et pärast kõnealust lühikest ülekuulamis vabastati kahtlustatavana kinni peetud AS, kuigi ta kandis kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 järgi mõistetud karistust, viibis katseajal ning oli samas menetluses ka eelnevalt 28.07.2020 kahtlustatavana kinni peetud (ja ka siis vabastatud). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et AS ütlused annavad aluse kahtluseks, et tema poolt räägitu (koostoimes muude maakohtu tuvastatud asjaoludega – vt otsuse p-d 358-369) võib tingituna menetlusseisundist ja kinnipidamiselt vabanemise soovist olla X suhtes kallutatult süüstav (vt otsuse p-d 338).
10.42.Maakohus kõrvutas AS ütlusi X ja C ning RD räägituga ning teiste uuritud tõenditega, vaagides kõigi nimetatud tõendiallikate usaldusväärsust. X ütlustest nähtuvalt ei saanud ta P. Perkini sõnumit ASle ja Cle selle kohta teavet edastades aru, et tegu võib olla narkootiliste ainete käitlemisega ega pole palunud ka selle kohta anda edasi korraldusi kolmandatele isikutele. RD koodnimest „theredbutton“ sai teada läbiotsimise määrusest. X 29.10.2020 kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste kohaselt edastas ta ASile kohtumisel suuliselt P. Perkini inglise keelse vestluse põhjal tehtud üleskirjutuse, millest sai aru, et P. Perkinil on kusagil raha ja AS saab aidata, et see raha jõuaks C kätte. Sõnumist ei osanud ta välja lugeda midagi kuritegelikku. Lisaks vahendas ASile teavet, et AS käes on Perkini telekas ja samuti Perkini õlakoti ja nokamütsi kohta, mis tuli anda C vanematele. X kinnitas, et ei ole edastanud P. Perkini korraldust ASile ja Cle, et RDi juurest tuleks ära võtta reisikohver kanepiga ja raha 4000 eurot (IX kd, tl-d 102-103, XI kd, tl-d 160-163).
10.43.Kolleegium leiab, et eelkirjeldatud X ütlused hindas maakohus usaldusväärseks nõustumisväärsete põhjendustega, mida prokuratuur apellatsioonis vaidlustanud pole. Maakohus arvestas seejuures, et Advokaadibüroo läbiotsimisel ära võetud X käsikirjalistest
34(48)
1-21-127 04.08.2020 märkmetest nähtuv riimub X öelduga, et ta teavitas 04.08.2020 lisaks vaidlusalusele sõnumile AS P. Perkinile kuuluvast telerist, õlakotist, nokamütsist, mis on ka leitud AS juures 28.07.2020 toimetatud läbiotsimise käigus (vt otsuse p 342). Samuti sedastas kohus, et sellise sõnumiga teksti, nagu kirjeldas kohtueelsel menetlusel AS, X märkmete seas ei leidu. Kohus analüüsis ka läbiotsimisel leitud 04.08.2020 X märkmeid, mis sisaldasid inglise ja eesti keeles kirjutatud P. Perkinilt kuuldud sõnumi sisu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sõnumi tekstist ei ole võimalik järeldada, et X pidi aru saama, et P. Perkin edastab teda kasutades teavet narkootilise aine käitlemise kohta, sest sõnumis kajastatust ei järeldu, mida Perkinile kuuluvat võiks nn red button omada. Maakohtu leidis, et X arusaama, et sõnum võib olla seotud kellegi käes oleva Perkini rahaga, kinnitab tõik, et RDi elukoha läbiotsimisest nähtuvalt, leiti tema käest üle 4000 euro, mis RDi väitel kuulub P. Perkinile (vt otsuse p 330, 344). Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on jõudnud põhjendatult seisukohale, et uuritud tõendikogumi alusel ei saa järeldada, et X oleks olnud teadlik ASile edastatud sõnumi tegelikust sisust. (vt otsuse p 356). Seega on maakohus tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et sõnumi tegelikust sisust said aru P. Perkin ja selle sõnumi adressaat RD.
10.44.Prokuratuuri arvates eksis maakohus X sõnumi sisust arusaamist hinnates sellega, et jättis arvestamata selle sisu kodeerimise, millise konspiratsioonimeetme kasutamine on narkokurjategijatele omane; X teadis, et tema klienti P. Perkinit kahtlustatakse narkokaubanduses; X oli 04.08.2020 sõitma kiiresti ise AS juurde; Xl olid kogemused eelnevatest kriminaalasjadest narkokurjategijate kaitsmisel. Ringkonnakohus ei jaga prokuratuuri arvamust, et hinnates eelnimetatud asjaolusid kogumis sõnumi sisu ja X kogemustega teistes sarnastes kriminaalasjades, võib teha järelduse, et X pidi saama aru, et sellise sõnumiga edastatakse juhiseid narkootilise aine müümiseks. Paika ei pea apellantide väide, et maakohus jättis hindamata, kuidas ja mil viisil X sõnumi ASile edastas. Kolleegium märgib esmalt, et ASile sõnumi edastamise asjaolusid ja viisi on maakohtu otsuses põhjalikult analüüsitud, sh on käsitletud X ütlusi teiste tõendite kontekstis ning toodud välja, miks neid saab pidada usaldusväärseks. Maakohus põhjendas RDile adresseeritud sõnumi sisu analüüsides, miks on usutav X ja C väide, et nad sõnumi edastamise ajal selle tegelikust tähendusest aru ei saanud. Prokuratuuri väide, et X (ka C) pidanuks saama kodeeritud sõnumi sisust saama aru põhjusel, et sellise salatseva kõnepruugi kasutamine on narkokurjategijatele omane, ei kummuta maakohtu vastupidist järeldust. Apellant jätab tähelepanuta, et erinevalt narkootikumide käitlemisega tegelenud sõnumi autorist P. Perkinist, selle vahendajast ASist ja adressaadist RDist, ei saanud Xl olla ega pidanudki olema teadmist, mida P. Perkin tahab öelda AS kaudu RDile. Selles, et sõnumi sisu on P. Perkini poolt taotluslikult konspireeritud ja kõrvalisele lugejale sel põhjusel mitte mõistetav, puudub vaidlus. 04.04.2020 edastatud sõnumi sisu ei mõistnud selle edastamise ajal X, C ega AS on.
10.45.Kolleegium nendib, et prokuratuur peab usaldusväärseks narkootiliste ainete korduva käitlemise kogemusega AS ütlusi, et ta ei saanud ta sõnumi sisust (enne RDiga kohtumist) aru, millist asjaolu ta kinnitas 04.08.2020 nii Xle kui ka pärast kohtumist Cle. Samas ei ole prokuratuuri apellatsioonis esitatud argumente ega viidatud tõenditele, mis näitaks, miks oleksid pidanud P. Perkini, AS ja RDi tausta ja kogemusteta X ja C suutma sõnumi tegeliku sisu n-ö lahti kodeerida. Apellatsioonis ei ole esitatud põhjendusi, miks tuleks erinevalt maakohtust pidada ebausaldusväärseks X ja C väiteid, et nad polnud teadlikud P. Perkini sõnumi sisust. Päri ei saa olla prokuratuuri argumendiga, et narkokuriteos kahtlustatava kaitsja peaks aprioorselt suutma mõista tema kaudu edastava kodeeritud sõnumi sisu. Arutataval juhul pole kohtule esitatud ka tõendeid, millest ilmneks, et P. Perkin selgitas 04.08.2020 Xle sõnumi tegeliku tähendust ja et see peab jõudma isikuni, kelle käes on
35(48)
1-21-127 narkootiline aine. Tõsiasi, et X palgati P. Perkinit kaitsma 29.07.2020 ja 04.08.2020 kohtus ta Tallinna Vanglas uue kliendiga alles teist korda (vt otsuse p 335) vähendab maakohtu tuvastatud asjaolude kontekstis samuti prokuratuuri hüpoteesi tõsiseltvõetavust, et P. Perkin n-ö värbas oma kaitsja narkootilise aine käitlemiseks juhiseid edastama. Kolleegium jagab täielikult maakohtu ja X kaitsjate seisukohta, et kõnealusel juhul on kaitsja ja tema kliendi samastamine (asja)kohatu (vt otsuse p 383). Sel põhjusel peab kolleegium asjakohatuks ja meelevaldseks ka viidet X kaitsetegevusest pärinevatele kogemustele varasematest narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega seotud kriminaalasjadest. Kolleegium soostub X kaitsjatega, et X käitumine kõnealuses asjas (sh P. Perkinilt kuuldud info alusel tehtud märkmete säilitamine) ei viita konspiratsioonimeetmete kasutamisele. Kokkuvõtvalt jõudis maakohus seega uuritud tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele, et Xle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud tegu tõendamist ei leidnud.
10.46.C KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeksmõistmisel jõudis prokuratuuri arvates maakohus ebaõigele järeldusele, et C ei edastanud teavet Xlt kuuldud sõnumi red button kohta edasi, kuigi ta edastas teabe ASle. Kolleegium peab prokuratuuri väidet eksitavaks, sest esimese astme kohtu otsuses sellist järeldust tehtud ei ole. Maakohtu otsusest nähtuvalt leidis tuvastamist, et C sai fraasist red button teada Xlt (vt otsuse p 343) ja edastas selle ASle (vt otsuse p 357). Prokuratuur jätab tähelepanuta, et maakohtu otsuses on tegelikult märgitud, et Cle esitatud süüdistuse tekstis (mille kohaselt ta käitles alates 29.07.2020 kuni 16.09.2020 grupis koos P. Perkini, AS ja Xga ebaseaduslikult suures koguses kanepit) ei ole Cle etteheidetava tegevusena kirjeldatud, et ta edastas kellelegi korralduse „push the red button“ (vt otsuse p 357). Nõustuvalt maakohtuga märgib kolleegium, et C süüdistuses kirjeldatakse P. Perkini korraldust Xle ja viimase tegevust, sh 04.08.2020 ASile sõnumi edastamist ning Cle teate edastamist, et sõnum „the red button“ tuleb edastada ASile, kes edastaks selle omakorda Ri-nimelisele isikule. Süüdistuses kirjapandu kohaselt edastaski AS sõnumi RDile. Süüdistus ei sisalda aga väidet, et C oleks edastanud Xlt kuuldud sõnumi „the red button“ ASile. Järelikult ei ole sellise teabe edastamist võimalik Cle käitlemisteo toimepanemiseks vajaliku tegevusena süüks arvata. Kolleegium nendib, et Cle, Xle, ASle ja P. Perkinile esitatud süüdistuse kohaselt on 29.07.2020 kuni 16.09.2020 C ja X käidelnud RDi juures hoiul olevat kanepit kaastäideviijatena. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samas peavad kõik täideviijad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Seejuures peab iga kaastäideviija panus olema oluline ja tuleb näidata, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt nt 3-1-1-10-15, p 12). Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et praegusel juhul ei nähtu C süüdistuse kirjelduses sellist kaastäideviimise kvaliteediga teopanust. Süüdistus ei kajasta, millist narkootilise aine käitlemistegu Cle süüks arvatakse ega seda, milles seisnes tema teopanus P. Perkini kanepi müümise korralduste edastamises RDile.
10.47.C 05.09.2022 ristküsitlusel antud ütlustest nähtuvalt teavitas ta AS 2020. augusti alguses, et X tahab temaga kohtuda, aga ta ei teadnud alguses, mis on kohtumise sisu. C väitel mainis kaitsja kohtumisel, et ta võiks ASile sõnad red button edasi öelda, selgitamata mida need tähendavad ja tundus, et ka kaitsja ei saanud sellest aru. C ütlustest nähtuvalt andis ta ASile edasi sõnumi „red button“, mille peale viimane vastas, et kuulis seda juba kaitsjalt ega tea endiselt, mida see tähendab (X kd, tuld 32-32 pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et sarnaselt Xga ei saanud C 04.08.2020 edastatud P. Perkini sõnumi „the red button“ tegelikust tähendustest tähendusest aru (vt otsuse p-d 343-344). Kolleegium tõdeb, et prokuratuur ei ole maakohtu järeldust C ütluste paikapidavuse kohta vaidlustatud. See, et C
36(48)
1-21-127 ristküsitlemisel tunnistas, et andis samuti ASle edasi Xlt kuuldud sõnumi, ei muuda tõika, et süüdistuses seda tegevust Cle ette pole heidetud. KrMS § 268 lg-s 1 ja 5 sätestatu kohaselt toimub aga kohtulik arutamine ainult süüdistusakti kohaselt ja süüdimõistva otsuse tegemisel ei või tugineda faktilistele asjaoludele, mida süüdistuses kajastatud pole.
10.48.Prokuratuur on apellatsioonis seadnud C süüdimõistmise taotlemisel rõhu süüdistuses kajastatule, mille kohaselt edastas AS pärast RDiga kohtumist Cle teabe, et kanepi kvaliteet olevat kehv ja seda on ülimalt keeruline müüa. Seejärel edastas C ASilt kuuldud info kanepi halva kvaliteedi kohta P. Perkinile X kaudu kirjaga, milles sisalduva teabe edastas X suuliselt P. Perkinile. Prokuratuuri arvates toimus sellise teabe edastamine 03.09.2020 kuupäevaga koostatud C mobiiltelefonivaatlusel leitud kirjaga, mis on koostatud enne RDi kahtlustatavana kinnipidamist 16.09.2020. C ristküsitlusel antud ütluste kohaselt olevat ta kohtunud mõni päev hiljem (pärast sõnumi red button edastamist) ASiga, kes avaldas, et keegi R oli öelnud, et aine on „nii sitt“ et seda ei anna maha müüa. C ei mäletanud täpselt, kas AS ütles, mis aine, aga eeldas, et võibolla kanep. C kinnitas, et enne AS öeldud, ei sidunud ta red buttonit mingi kanepiga. C väitel ütles ta ASle, et ei taha selle teemaga edasi tegeleda ega seda, et teda sellega tülitatakse. Ka AS olevat soovinud võimalikult kaugele hoida sellest. C väitel ta ASilt kuuldud infot Xle edasi ei andnud. C selgitas sedagi, et mobiiltelefonist leitud 3.09 kuupäeva märkmed punase nupu kohta info edastamise ja võimatu missiooni ning „sita“ aine kohta on mõtted, mida kirjutas septembri algusest kuni poole oktoobrini, kaalus kas edastada Peterile, aga otsustas seda just selle red buttoni pärast mitte teha. C kinnitas, et ta ei ole RDiga suhelnud kanepi teemal ja tal ei olnud mingit kokkulepet, et minna mingile kohvrile või rahale järgi Ri juurde ja ta ei ole palunud selles osas ASil midagi teha ( X kd, tl-d 32 pöördel-37 pöördel).
10.49.Kolleegium tõdeb, et kõnealuse kanepi kehva kvaliteediga seotud teabe kohta on prokuratuur esitanud apellatsioonis omapoolse versiooni, kuidas võis vastavalt süüdistusele toimuda sündmuste ahel ehk RDi öeldu jõudmine ASi, C ja X kaudu P. Perkinini. Samas ei ole prokuratuur välja toonud, miks on maakohtu järeldus toimunust vale või kuidas eksis esimese astme kohus tõendite hindamisel menetlusnormide vastu. Maakohtu tuvastatuga saab nõustuda, et RDi poolt kanepi kohta avaldatu, et staff on sitt, jõudis AS kaudu Cni vahetult peale 10.08.2020. Kolleegiumi hinnangul peab uuritud tõendikogumi alusel paika seegi maakohtu järeldus, et info kanepi kohta enam kellelegi (st X ega P. Perkinile) edasi ei liikunud, sest ei C ega AS ei tahtnud sellest kuuldes enam teemaga kokku puutuda (otsuse p-d 345-346, 348-355). Kolleegium märgib, et C ja AS passiivseks jäämist kõnealuse info osas kinnitavad ka RDi 16.09.2020 ja 6.10.2020 kahtlustatavana antud ütlused, et AS kohtus temaga millalgi 1-2 nädalat peale P. Perkini kinnipidamist öeldes, et ta peaks andma Cle kõik, mis kuulub P. Perkinile. Temal C kontaktandmeid pole, ühenduse võtmine pidi toimuma läbi ASi, kuid raha ja kohvrile järgi ei tuldudki (VI kd tl-d 45-47 ja 48-50). Seega on maakohus kummutanud prokuratuuri versiooni süüdistuses kirjeldatu kohta. Asjaolu, et prokuratuur maakohtu otsusega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus eksis. Kokkuvõtlikult asus maakohus põhjendatult seisukohale, et Cle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüks arvatud tegu ei leidnud tõendamist.
10.50.Prokuratuur taotleb tühistada maakohtu otsuse ka osas, millega mõisteti P. Perkin õigeks X, C ja ASiga grupis ebaseaduslikult suure koguses narkootilise aine, s.o RDi juures hoiul olnud 7598,5 grammi kanepi käitlemises 29.07.2020-16.09.2020. Kõnealuses süüdistuse osas taotletakse P. Perkini süüdimõistmist narkootilise aine kätlemises või kõlbmatu süüteokatse toimepanemises. Kolleegiumi hinnangul väärib prokuratuuri taotlus tähelepanu ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgneva põhjendusega.
37(48)
1-21-127
10.51.Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu otsusega loeti veatult tuvastatuks, et RDi juures kuni tema kinnipidamiseni 16.09.2020 hoiul olnud kohver 7598, 5 grammi kanepiga oli osa narkootilisest ainest, mis jõudis RDini kokkuvõtlikult järgmiselt. 16.06.-19.06.2020 lendasid OS, DR ja OK kokkuleppel P. Perkini ja D. Mantskavaga Berliini, saanud eelnevalt P. Perkini korraldusel JNilt kanepi ostmiseks sularaha 40 000-60 000 eurot. Berliinis andsid P. Perkin ja D. Mantskava OSle, OKle ja DRile Eestisse toimetamiseks üle 3 kohvrit kanepiga, millest ühes oli vähemalt 7598,5 grammi kanepit ja ülejäänud kahes kokku ligikaudu 13 kg kanepit. Bussiga 19.06.2020 Tallinnasse jõudes andsid OS, DR ja OK 3 kohvrit üle RDile, saades temalt osa kokkulepitud töötasust. RD viis kohvrid hoiule oma elukohta Tallinnas, XXX. Sama päeva õhtul võttis JN RDi käest endale 2 kohvrit (ligi 13 kg kanepiga). Kolmas kohver 7598,5 grammi kanepiga jäi hoiule ja aine edasimüümiseks RDi elukohta. RD toimetas selle ca kuu hiljem oma uude elukohta Tallinnas, SSS, kust see 16.09.2020 läbiotsimisel ära võeti (vt otsuse p-d 174-191 ja 80-91 104-106, 316-317). Kolleegium märgib, et eelkirjeldatud süüdistuse osas on maakohus P. Perkini KarS § 184 lg 21 järgi süüdi mõistnud.
10.52.Seega luges maakohus tõendatuks, et P. Perkini, X, C ja AS süüdistuses kirjeldatud RDi juures SSS hoiul olnud kohver 7598, 5 grammi kanepiga oli osa P. Perkini ja D. Mantskava organiseerimisel Eestisse 19.06.2020 müügiks toimetatud narkootilisest ainest ja kõnealune kogus oli nende teadmisel RDi käes. Maakohus tuvastas sellegi, et vahetult enne kahtlustatavana kinnipidamist avaldas P. Perkin 28.07.2020 pahameelt Chapu poolt talle müüdud kehva kvaliteediga materjali ja õhku visatud 65 000 euro pärast, lubades tema elu ära rikkuda, poodidesse granaadid visata ja maja õhku lasta (vt otsuse p 191). RDi ütluste kohaselt ei olnud P. Perkini korraldusel tema juures müügiks mõeldud kanepi kvaliteet hea, sest kliendid, kes seda tarvitasid, ei olnud sellega rahul (vt otsuse p-d 191, 316). Samas ilmneb maakohtu tuvastatust, et osa 19.06.2020 Eestisse toimetatud kanepist suudeti klientidele maha müüa, hoolimata selle kehvast kvaliteedist (vt otsuse p 379). RDi ütluste kohaselt oli temalt läbiotsimisel ära võetud 4000 eurot teenitud kanepi müügi pealt. Tegu oli võlaga, mille ta pidi P. Perkinile tagasi maksma, aga ei jõudnud. Viidatud RDi ütlused kinnitavad, et kuigi kliendid kurtsid, oli sellise kehva kvaliteediga kanepit müüa võimalik (VI kd tl-d 45-47, 48-50).
10.53.P. Perkin peeti kahtlustatavana kinni 28.07.2020 (vt otsuse p 254). Maakohtus leidis tuvastamist, et 04.08.2020 kohtumisel Tallinna Vanglas palus P. Perkin erinevate muude korralduste kõrval võtta kontakti ASiga, et anda talle edasi sõnum, mis tuleb edastada Rinimelisele isikule. Maakohtu tuvastatust ja käsilolevas otsuses kajastatu kohaselt tegi X P. Perkinilt saadud sõnumi kohta käsikirjalised märkmed inglise- ja eesti keeles, mille andis X menetlejale koos P. Perkini kaitsetegevusega seotud dokumentidega 28.10.2020Advokaadibüroo Küllike Nammläbiotsimise käigus. Märkmete kohaselt oli ASile edastatava ja Ri ehk RDile mõeldud sõnumi sisu järgnev: Aleks – kohtu – press the red button! He has something on minu. P vajab seda väga (8-9 piletit, mis A käes on) – Red b käes on piletid. 40 kokku koguma (part by part, perioodiliselt). Andke raha abikaasa kätte. Hoiab siis suu kinni. See ei ole hirmutamiseks, vaid tõeline sõber peaks seda tegema. Ma loodan, et saab selle tehtud enne uut aastat. See annab P-le rahu. See on väga oluline! Red b peab seda tegema. Ta võib petta ja teha mida iganes, aga 40 tk peab kokku saama“ (VII kd, tl 166-200, sõnum tl 197). Maakohus tuvastas, et kuigi X, C ja alguses ka AS P. Perkini sõnumit ei mõistnud, sai talle sõnumist aru RD. Tuvastamist leidis P. Perkinile (kuid mitte Xle, Cle ja ASle) teadaolev asjaolu, et RDi kasutajatunnuseks WicrMe keskkonnas oli lisaks sergioleone ka theredbutton. RDi 6.10.2020 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli tal WicrMe-s 2-3
38(48)
1-21-127 kasutajatunnust ja üks neist alates 2020. aasta suvest redbutton (VI kd tl-d 45-47, 48-50). Maakohtu tuvastatu kohaselt sai RDi 1-2 nädalat peale P. Perkini kinnipidamist AS kaudu korralduse P. Perkinilt müüa kanep maha ja anda raha või kanep Cle. RD avaldas ASile, et seda kanepit on halva kvaliteedi pärast raske müüa, millise teave andis AS edasi ka Cle. Maakohus jõudis järeldusele, et tõendamist ei leidnud süüdistuse asjaolu, et C edastas ASilt kuuldud info kanepi kehva kvaliteedi ja müümise raskuste kohta P. Perkinile.
10.54.Kolleegium tõdeb, et kuigi prokuratuur taotleb P. Perkini vaidlusaluses süüdistuse osas maakohtu otsuse õigeksmõistva otsuse tühistamist, käsitletakse prokuratuuri apellatsioonis 7598, 5 grammi kanepi käitlemist peamiselt X ja C tegevuse kontekstis. Kolleegium viitab, et P. Perkinile esitatud isikute grupis suures koguses kanepi ebaseadusliku käitlemise süüdistus vaidlusaluses osas kõlab kokkuvõtvalt nii. P. Perkin jätkas ka vahi all viibides narkootiliste ainete käitlemist, edastades juhiseid ja korraldusi oma kaitsja X kaudu vabaduses viibivatele isikutele: 29.07.2020 kuni 16.09.2020 andis P. Perkin korralduse Xle, ASle ja Cle võtta ühendust RDiga, kes kasutas nime „theredbutton“, kelle kätte oli jäänud P. Perkinile ja D. Mantskavale kuuluv kohver kanepiga. Korralduse sisu oli, et RDil tuleb kohvris olev kanep maha müüa või üle anda Cle. Kolleegium nendib, maakohtus leidis tuvastamist, et süüdistuses kirjeldatud kanepi müümist või selle üleandmist Cle 29.07.16.09.2020 ei toimunud. Tõendamist ei leidnud ka prokuratuuri versioon P. Perkinile kanepi kvaliteedi kohta tagasiside andmise kohta. Prokuratuuri süüdistuses kirjeldatu kohaselt jätkas seega P. Perkin pärast tema kinnipidamist jätkuvalt 7598, 5 grammi kanepi ebaseaduslikku käitlemist isikute grupis, mille ta oli süüdistuses kirjeldatud kohaselt ebaseaduslikult isikute grupis käideldes toimetanud edasimüümise eesmärgil grupis koos DM, OS, DRi, OKga Berliinist Eestisse ja RDile klientidele edasimüümiseks.
10.55.Maakohtu arvates ei leidnud P. Perkinile süüks arvatud narkootilise aine kanepi suures koguses ebaseaduslik käitlemine 29.07.-16.09.2020 tõendamist, sest P. Perkini teos puudub KarS § 184 obligatoorne element ehk narkootiline aine (vt otsuse p-d 361-373). Maakohtus uuritud RDi elukoha läbiotsimisel 16.09.2020 leitud 7598,5 grammi kanepi kohta teostatud ekspertiisist ilmnes järgnev. Ekspertiisiaktist nr 20E-AN1241 nähtuvalt küsiti eksperdi käest, kas ekspertiisiks esitatud 10 vaakumpakendit rohelist värvi taimse ainega sisaldab narkootilisi või psühhotroopseid aineid; kui sisaldavad, siis milliseid aineid ja milline on narkootiliste ainete protsentuaalne sisaldus ning kui palju ained kaaluvad. Eksperdiarvamuse kohaselt on RDi elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud pruunikasrohelised taimeosad massiga kokku 7049 g kaheksas vaakumpakendis on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,47% ning pruunikasroheline taimepuru massiga kokku 549,5 g kahes vaakumpakendis on peenestatud kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,46%. Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub seegi, et taimeosad (kanepiõisikud) massiga 7049 g kaheksas vaakumpakendis sisaldavad 0,47% tetrahüdrokannabinooli (THC) ja 11% kannabidiooli (CBD), seega on tegu kanepiõisikutega. Taimepuru kahes vaakumpakendis (549 g) on peenestatud kanep, mis sisaldab THC 0,46% ja CBD 11% (VI kd, tl-d 26-31).
10.56.Eelkirjeldatud ekspertiisi läbiviinud KV selgitas 22.06.2022 kohtus, et ekspertiisiakti uurimuslikku osasse panevad nad CBD sisalduse siis, kui see on kõrgem kui THC sisaldus, aga arvamusse läheb ainult THC sisaldus, mis kuulub nimekirja. Mõõtemääramatust ekspertiisis ei kajastu, selle kirjutavad nad akti juhtudel, kui THC sisaldus on piiripealne alla 0,24%. Samuti selgitas KV seonduvalt laiendmõõtemääramatusega, et kui nt ekspertiisiaktis on THC sisaldus 0,47%, siis tuleks 0,47% mõõtemääramatus +/- 0,1, mis tähendab seda, et reaalne THC tulemus jääb vahemikku 0,37 – 0,57% (X kd, tl-d 13 pöördel-16 pöördel). Ekspert MT selgitas samal kohtuistungil selgituseks narkootiliste ainete suurte koguste tabelis kajastatule, et koostas selle teaduskirjanduse alusel (VII kd, tl-d 257-258). Eksperdi ütlustest 39(48)
1-21-127 nähtuvalt on kanepi puhul on (kümnele inimesele joovet tekitav) suur kogus keskmiselt 7,5 g. CBD-d on narkokanepis niivõrd vähe, tavaliselt alla 1%, et seda protsenti eksperdid ei annagi. Tööstusliku kanepi osas on CBD keskmine osakaal tavaliselt 10:1-le, st CBD-d umbes 10 ühikut ja 1 ühik THC-d. MT selgitas, et EKEIs on eksperdid erinevalt seaduses märgitust n-ö omavolitsenud ja peavad narkokanepiks THC sisaldust 0,5%, kui CBD sisaldus selles on väga suur. Kaitsjale vastates märkis MT, et kui THC sisaldus on 0,4% +/- mõõtemääramatus sinna juurde ja CBD sisaldus 11%, siis sellisel juhul tegelikult alla 0,5% see eriti THC toimet ei avalda ja seda ei saa klassifitseerida narkokanepina. Narkokanepiks peaks THC-d peaks olema 0,5% või rohkem. Vastates prokuröri küsimusele aine kohta, mille THC sisaldus on 0,47%, ja CBD sisaldus on 11%, leidis MT, et tegemist pole narkokanepiga. Täiendavalt selgitas ekspert, et juhul, kui sellise sisaldusega kanepi kogus on 7 kg või 7,5 kg, tuleb arvestada mõistlikkuse printsiipi, kui palju järjest tarvitama peaks, et toimet saavutada, sest inimene kilodes seda endale tavaliselt ei manusta. Ekspert selgitas ka, et selliseid arvamusi (kui CBD ja THC sisalduse suhe on 10:1 ja THC alla 0,5% pole see narkokanep), on nad andnud viimased kaks aastat (X kd tl-d 9 pöördel-12).
10.57.Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus eelnevalt käsitletud ekspertide ütlusi kogumis tuvastatud asjaoludega hinnates (et RDi juurest leitud kanep oli kehva kvaliteediga) ebaõigele seisukohale, et RDi juurest leitud 7598, 5 g kanepi puhul ei ole tegemist narkootilise ainega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga järgmisel põhjusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1 kohaselt käsitatakse narkootilise ainena NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud aineid. Seega valis seadusandja narkootilise aine formaalse definitsiooni, mille kohaselt loetakse narkootiliseks aineks iga aine, mis vastab seaduses esitatud tunnustele. NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruses nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (kohtuotsuse tegemise seisuga kehtivas redaktsioonis) esimeses nimekirjas sisaldub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Eeltoodust lähtuvalt on kolleegium seisukohal, et juhul kui isik käitleb kanepit või selle töötlemisprodukti, mis sisaldab tetrahüdrokannabinooli (THC) enam kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses narkootilise ainega. Seadus ei näe kanepi (sh kanepiõisikute) kui narkootilise aine definitsioonis ette muude tingimuste tuvastamist, s.o kanepis ja selle töötlemisproduktides CBD sisalduse ja CBD/THC suhte määratlemist. Praegusel asjas tehtud ekspertiisiga on tuvastatud, et RDi korterist leitud kanepi THC sisaldus 0,46 - 0,47%. Isegi kui arvestada maakohtu THC sisaldusest maha arvestatud mõõtemääramatuse arvutust, on leitud kanepi THC sisaldus 0.37-0,57% ehk ületab 0,3%. Seega on 7598, 5 g kanepi puhul tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1 tähenduses, mille käitlemine vastava loata on keelatud.
10.58.Järelikult on kriminaalasjas vaidluse all see, kas 7598,5 g kanepi puhul on tegemist suures koguses narkootilise ainega. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus selline, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Praeguses asjas tuvastatu kohaselt on selleks kanepi (marihuaana) puhul on 7,5 grammi (VII kd, tl-d 257258). Kolleegium nendib, et kõnealuse 23.10.2020 MT koostatud vastuses ei ole välja toodud, et arvestama peaks ka CBD sisaldust. MT kohtumenetluses antud ütluste kohaselt võiks THC sisaldus aines olla joobe tekitamiseks vähemalt 0,5%, kui CBD ja THC protsentuaalne vahekord on 10:1. Arutatavas asjas on ekspertiisiga selgitatud välja 7598,5 g kanepi puhul nii THC kui ka CBD protsentuaalne sisaldus. Puudub vaidlus selles, et kõnealuse kanepi THC sisaldus oli 0,46-0,47% ja CBD sisaldus 11%. MT vastusest konkreetse aine sisalduse kohta selgub, et sellise THC ja CBD sisaldusega kanepit ei saa klassifitseerida veel narkokanepina,
40(48)
1-21-127 sest selleks peaks THC-d olema 0,5% või rohkem. Seega leidis MT et sellise THC/CBD protsentuaalse sisaldusega kanepi 7,5 grammist ei piisa narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eksperdi ütlustest järeldub seegi, et kui ka sellise THC/CBD suhtega aine kogus on 7,5 kg, ei suudaks inimene seda joobe tekitamiseks kilodes manustada ja arvestada tuleb mõistlikkuse printsiipi. Eeltoodu alusel saab ringkonnakohtu hinnangul jõuda järeldusele, et RDi juurest leitud ainest ei piisa narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele NPALS § 31 lg 3 tähenduses.
10.59.Vaatamata sellele, et praeguses asjas tuvastatu kohaselt saab ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuigi süüdistuses kirjeldatud 7598,5 g kanepi kogus ei ole NPALS § 31 lg 3 tähenduses suur, sest ei põhjustaks joovet enam kui kümnele inimesele, oli P. Perkini tahtlus selle aine osas suunatud suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Kolleegium nõustub prokuratuuriga, et maakohus jõudis tuvastatud asjaolude alusel ebaõigele järeldusele, et praegusel juhul ei saa kõneleda P. Perkini teo vastavusest kõlbmatule süüteokatsele KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 26 lg 1 tähenduses. Maakohus nendib kõlbmatu süüteokatse käsitlemisel, et kõnealune kanep toodi P. Perkini ja D. Mantskava korraldusel OS, DRi ja OK poolt Eestisse ja selle võttis hoiule RD eesmärgiga müüa seda kui narkokanepit ning osa sellest klientidele müüdigi (vt otsuse p 378-379). Maakohus leiab aga ekslikult, et kuivõrd klientidelt jõudis tagasiside kanepi halva kvaliteedi kohta, mis nähtub RDi ütlustest ja P. Perkini poolt selle müüjaga seotud Chapu nimelise isiku ähvardamisest, teadsid P. Perkin ja RD hiljemalt 28.07.2020, et tegemist on nii kehva kvaliteediga kanepiga, et see on narkokanepina tarvitamiseks ehk müümiseks kõlbmatu. Seega jõudis maakohus tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele, et P. Perkin sai aru, et süüteo lõpuleviimine on selle aine kehva kvaliteedi tõttu välistatud. Kolleegium nõustub prokuratuuriga, et maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu, rikkudes KrMS § 339 lg-s 2 sätestatut, mille tulemusel jõudis valele järeldusele selles, et P. Perkinit ei saa vastutusele võtta narkootilise aine suures koguses käitlemise kõlbmatu katse eest.
10.60.Maakohtus uuritud tõenditest ilmnevalt andis P. Perkin RDile edastatud sõnumis korralduse tegeleda (edasi) tema käes oleva kanepi müügiga. Kogutud tõenditest ei nähtu, et P. Perkin ja RD olid teadlikud asjaolust, et kõnealust kanepit ei saa pidada keelatud narkootiliseks aineks, mis ei tekita joovet. Vastupidisel juhul ei oleks P. Perkin teinud pingutusi selle müümiseks juhiste edastamiseks. P. Perkini käitumisest nähtub, et ta pidas võimalikuks, et kanepit on võimalik narkoainena maha müüa ja tulu teenida. Kolleegium soostub prokuratuuriga, et P. Perkin ega teised temaga grupis kõnealust ainet käidelnud isikud ei teadnud käitlemise ajal, et tegemist ei ole narkojoovet põhjustava kanepiga NPALS § 31 lg 3 tähenduses. Kõnealune asjaolu sai teatavaks alles 22.06.2022 kohtumenetlusel MT ütlustest. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub uuritud tõendikogumist, et P. Perkini eesmärk RDile sõnumi saatmisel oli kanepi müümine ehk tema tegevus oli suunatud kõnealuse kanepi jätkuvale käitlemisele. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastanud seegi, et P. Perkin tegutses vähemalt kaudse tahtlusega selles osas, et selle kanepi puhul on tegemist narkootilise ainega isegi juhul, kui selle kvaliteet ei olnud hea ja see ei põhjustaks joovet enam kui kümnele inimesele. Seega vastab kolleegiumi hinnangul P. Perkini tegu kõnealuse kanepi osas 29.07.2020-16.09.2020 kõlbmatu katse tunnustele KarS § 184 lg 2 p 1 ja 26 lg 1 tähenduses, sest tema tahtlus oli suunatud suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega P. Perkin mõisteti õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta jätkas vahi all viibides, s.o 29.07.2020-16.09.2020 narkootilise aine, s.o 7598,5 g kanepi ebaseaduslikku käitlemist.
10.61.Vaatamata eeltoodule ei pea kolleegium võimalikuks rahuldada prokuratuuri taotlust mõista P. Perkin kõnealuses süüdistuse osas süüdi. Prokuratuuri süüdistusest ja maakohtu 41(48)
1-21-127 tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on P. Perkin pannud toime KarS § 184 lg 21 järgi jätkuva süüteo ning käsitletav tegu on üks jätkuva süüteo osadest. Riigikohtu praktika kohaselt ei tingi mõne jätkuva süüteo osategudest tuvastamata jäämine süüdistatava osalist õigeksmõistmist, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange (vt RKKKm 1-20-470, p 25). Seega eksis maakohus P. Perkinit õigeks mõistes kõnealuse kohtupraktika vastu. Järelikult tühistab ringkonnakohus arutataval juhul maakohtu otsuse osas, millega P. Perkin mõisteti X ja Cga seotud osas õigeks. Kuivõrd aga praegusel juhul on 29.07.2020-16.09.2020 suures koguses narkootilise aine ehk 7598,5 g kanepi ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse ehk KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 26 lg 1 järgi subsumeeritav tegu, käsitletav ühe P. Perkinile süüks arvatud jätkuva süüteo osana, tuleb arvestada, et maakohtu tuvastatu kohaselt on P. Perkin süüdi isikute grupis jätkuvas suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 184 lg 21 järgi. Seega neeldub suures ulatuses narkootilise aine käitlemise kõlbmatu katse lõpuleviidud teos. Järelikult ei muuda kolleegiumi hinnangul maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamine P. Perkini süü suurust ja sellest tulenevalt ka tema karistust. Seega kuulub prokuratuuri apellatsioon eelkirjeldatud osas rahuldamisele osaliselt.
10.62.Väljaspool apellatsioonkaebusi märgib ringkonnakohus, et vaidlusalust 7598,5 g kanepit käitles maakohtu tuvastatu kohaselt isikute grupis koos P. Perkiniga ka D. Mantskava. Tuvastatud asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et kõnealuse aine osas on käitlemistegu kvalifitseeritav ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsena ka D. Mantskava osas, kes on tunnistatud süüdi jätkuva teona toime pandud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 184 lg 21 järgi. D. Mantskava puhul neeldub kõlbmatu katse samuti lõpuleviidud teos, mõjutamata tema süü suurust ja karistust. III
10.63.Kolleegiumi hinnangul väärib tähelepanu prokuratuuri taotlus tühistada maakohtu otsus D. Mantskava ja P. Perkinilt KarS § 84 alusel riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summade suuruse osas, st otsustuse osas, millega maakohus mõistis P. Perkinilt välja 200 000 eurot ja D. Mantskavalt 150 000 eurot. Prokuratuuri arvates pidi maakohus mõistma süüdistatavatelt KarS § 84 alusel välja kogu narkootilise aine käitlemisest teenitud tuvastatud kasumi (kokku 520 710,50 eurot), millest on maha arvatud konfiskeeritava vara väärtus (kokku 39 204,59). Prokuratuur taotleb mõista P. Perkinilt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 84 alusel välja 246 995,96 eurot ja D. Mantskavalt 234 502,25 eurot.
10.64.Kolleegium märgib esmalt, et prokuratuuri apellatsioonist ei nähtu, kas prokuratuur taotleb konfiskeerimise asendamist KarS § 832 lg 1 ja § 84 või KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel. Maakohus on vaidlustatud konfiskeerimise asendamise otsustuste tegemisel lähtunud KarS § KarS § 832 lg-st 1. Esimese astme kohtus vaidlustes taotles prokuratuur P. Perkinilt ja D. Mantskavalt mõista konfiskeerimise asendamise korras välja ära tarvitatud kriminaaltulu KarS § 831 lg 1-st lähtudes (XI kd, tl-d 256-257). Kohtupraktikas on leitud, et apellatsiooni taotluse ebaselguse puhul tuleb sisu selgitamiseks lähtuda apellatsiooni motiividest (vt RKKKo 3-2-248-10, p 9). Arutataval juhul nähtub apellatsiooni motiividest, et prokuratuur taotleb mõista P. Perkinilt ja D. Mantskavalt välja kogu maakohtu tuvastatud narkootilise aine käitlemisest teenitud kasumi ehk kuritegeliku tulu, millest on maha arvatud neilt konfiskeeritud vara väärtus. Seega järeldub apellatsiooni põhjendustest, et prokuratuur taotleb KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõista P. Perkinilt välja konfiskeeritava ja ära tarvitatud kriminaaltulu asendamiseks 246 995,96 eurot ja D. Mantskavalt 234 502,25 eurot. Kolleegium nendib, et kuigi maakohus
42(48)
1-21-127 viitab resolutsioonis KarS §-le 832, nähtub maakohtu põhiosas kirjapandust, et kohus lähtub konfiskeerimise asendamise otsustuse tegemisel narkokuriteo toimepanemisega vahetult saadud varast, mis on ära tarvitatud ja seega on vajalik P. Perkinilt ja D. Mantskavalt välja mõista sellele vastavas ulatuses rahasumma (vt otsuse p-d 42-424). Kolleegium on seisukohal, et nii maakohtu otsusest kui ka prokuratuuri taotlusest tuleneval tuleb P. Perkinilt ja Mlt süüteoga saadud ära tarvitatud vara konfiskeerimise asendamisel lähtuda KarS § 831 lg 1 ja § 84 sätestatust.
10.65.Kolleegium nõustub prokuratuuriga, et maakohus andis tuvastatud asjaoludele ebaõige hinnangu, jättis esitamata piisavad põhjendused kaalutluse kujunemise kohta ja kohaldas materiaalõigust valesti KrMS § 338 p 2, ja 4 tähenduses. Nimelt nendib maakohus pärast konfiskeerimisele kuuluva ja ära tarvitatud vara suuruse kindlaks tegemist (P. Perkinil 247 003,66 ja D. Mantskaval 234 502,25 eurot) ilma sisulisi põhjendusi esitamata, et KarS § 84 kohaselt on konfiskeerimise asendamise kohaldamine kohtu kaalutlusotsus ning mõistab P. Perkini ja D. Mantskava rolli, osalust ja võimalikku ebavõrdse kasumi jaotust arvestades P. Perkinilt välja 200 000 eurot ja D. Mantskavalt 150 000 eurot (vt otsuse p 424). Seega eksis maakohus KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamisel konfiskeeritava ja ära tarvitatud kriminaaltulu asendamise kohta otsustuse tegemisel, sest süüdistatavalt välja mõistetud summad ei vasta konfiskeerimisel kuuluva vara väärtusele ja ringkonnakohtul tuleb vaidlustatud otsustused tühistada.
10.66.Prokuratuur nõustub apellatsioonis põhimõtteliselt maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt teenisid mõlemad narkootiliste ainete käitlemisel kokku puhast kasumist 520 710,50 eurot ehk kumbki vähemalt 260 355,25 eurot. Kolleegium nendib, et kõnealune kasum ei hõlma P. Perkini käideldud kokaiini 116 945 euro ulatuses, mille maakohus jättis kriminaaltulu arvestusest välja põhjendusega, et seda kokaiini käitlemist ei saa süüks arvata D. Mantskavale. Kuivõrd ringkonnakohus on KrMS § 331 lg 2 kohaselt seotud prokuratuuri apellatsiooni piiridega ja P. Perkinilt väljamõistetava kriminaaltulu suurust selles osas vaidlustatud pole, tuleb lähtuda kohtu tuvastatud kasumist 520 710,50 eurot. Põhimõtteliselt nõustub prokuratuur maakohtu arvutuskäiguga, et kummagi süüdistatava teenitud kasumi osast tuleb arvestada maha neilt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtus. Seega taotleb prokuratuur mõista D. Mantskavalt konfiskeerimise asendamiseks välja 234 502,25 eurot, mille arvestas ka maakohus D. Mantskava ära tarvitatud kuriteoga saadud tuluks. P. Perkinilt taotleb prokuratuur mõista välja 246 995,96 eurot, mis on 7,7 euro võrra väiksem maakohtu arvutatud summast, s.o 247 003,66 eurost. Põhjendusi eelkirjeldatud summade erinevuse kohta apellatsioonist ei selgu, kuid KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt ei saa ringkonnakohus mõista P. Perkinilt konfiskeerimise asendamiseks välja enam kui prokuratuuri taotletud 246 995,96 eurot.
10.67.Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et P. Perkini ja D. Mantskava poolt käideldud narkootiliste ainete (kanepi, MDMA kristalsel kujul ja tablettidena ning ketamiini) müügist teenitud puhas kasum moodustas 520 710,50 eurot (millele ei ole lisatud P. Perkini käideldud kokaiinist teenitud tulu). Küll on aga maakohus ja ka apellandid jätnud arvestamata, et kõnealune kasum ei jagune võrdselt. Nimelt tuvastas maakohus, et osaliselt ei leidnud tõendamist D. Mantskavale koos P. Perkiniga süüks arvatud kanepi ebaseaduslik käitlemine. Kohus tegi kindlaks, et D. Mantskava käitles kanepit 7,2 kilogrammi võrra vähem võrreldes P. Perkiniga (vt otsuse p 304). Kõnealust asjaolu tuleb süüteoga saadud vara suurust vaagides arvestada. Kuivõrd maakohus on käitlemisest teenitud tulu arvestamisel kanepi puhul võtnud aluseks grammi hinna 7 eurot, siis sellest lähtudes teenis D. Mantskava kasumit P. Perkinist vähem 50 400 eurot. Seega kujuneb 520 710,50 euro suuruse puhta kasumi jaotus
43(48)
1-21-127 mitte võrdsetes osades, vaid D. Mantskava kuriteoga teenitud tulu suurus on 235 155,25 eurot ja P. Perkini tulu 285 555,25 eurot. D. Mantskava puhul tuleb teenitud tulust 235 155,25 eurot arvestada maha konfiskeerimisele kuuluv vara 25 853 eurot ja seega moodustab ära tarvitatud kriminaaltulu 209 302,25 eurot, mis kuulub konfiskeerimise asendamiseks väljamõistmisele. P. Perkini kuriteoga saadud tulust, s.o 285 555,25 eurost tuleb maha arvata konfiskeerimisele kuuluv vara 13 351,59 eurot. Lisaks tuleb maha arvata III isikult Clt konfiskeeritud sõiduki Mercedes-Benz väärtus 7000 eurot, sest maakohtu tuvastatu kohaselt soetas nimetatud sõiduki P. Perkin kuriteo tulemusena saadud vara arvelt (vt otsuse p 417). Seega tuleb P. Perkini tulust maha arvata kokku 20 351,59 eurot ja ära tarvitatud konfiskeeritava vara suurus on 265 203,66 eurot. Kuid KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt saab ringkonnakohus mõista P. Perkinilt konfiskeerimise asendamiseks summa, mida taotleb prokuratuur ehk 246 995,96 eurot. IV
10.68.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist P. Perkinile ja D. Mantskavale mõistetud karistuste osas. Prokuratuuri arvates ei ole kohus arvestanud karistuse mõistmisel kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Prokuratuur leiab ka, et P. Perkini puhul arvestas maakohus ebaõigesti süüd kergendava asjaoluna kahetsust. Kokkuvõtvalt taotleb prokuratuur karistada P. Perkinit 17 aasta pikkuse vangistusega ja D. Mantskavat 16 aasta pikkuse vangistusega. Kolleegium on seisukohal, et prokuratuuri taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatavate karistuse raskendamiseks tuleb jätta rahuldamata järgmise põhjendusega.
10.69.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Ringkonnakohus selliseid eksimusi maakohtu poolt praeguses asjas ei tuvastanud.
10.70.Kolleegium ei jaga prokuratuuri seisukohta, et maakohus on P. Perkini puhul arvestanud ebaõigesti kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Prokurörid leiavad, et kuivõrd P. Perkin vähendas ristküsitlusel ütlusi andes oma teopanuse kaalukust ja tema ütlused loeti suures osas ebausaldusväärseks, ei ole kahetsus siiras. Prokuratuur jätab tähelepanuta, et apellantide viidatud kohtupraktika kohaselt ei eelda puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jälgitavalt põhjendanud, mille alusel kujunes kohtul veendumus, et sõltumata P. Perkini ütluste suures osas ebausaldusväärseks hindamisest, ei ole kohtul alust kahelda P. Perkini poolt kogu menetluse vältel korduvalt avaldatud kahetsuse siiruses.
10.71.Puutuvalt prokuratuuri taotlust maakohtu otsuse tühistamiseks P. Perkinile ja D. Mantskavale mõistetud karistuste suuruse osas, märgib kolleegium esmalt, et maakohtu otsusest nähtuvalt on prokuratuuri kohtuvaidlustes esitatud argumente süüdistatavatele mõistetava vangistuse pikkuse osas põhjalikult vaaginud ja otsuses neile vastanud. Paika ei pea prokuratuuri väide, et kohus jättis karistuse mõistmisel ja süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestamata asjas tuvastatu P. Perkini ja D. Mantskava tegevuse kestvuse ja intensiivsuse kohta narkootilise aine käitlemisel, mis suurendavad nende teosüüd. Maakohus arvestas süü suuruse hindamisel ka narkootilise aine kogust ja liiki, lähtudes kehtivast kohtupraktikast. Kolleegium ei soostu apellantidega, et maakohus jättis kanepi kõrval
44(48)
1-21-127 tähelepanuta süüdistatavate käideldud muud narkootilised ained. Maakohus vaagis ka MDMA, ketamiini ja P. Perkini puhul kokaiini käitlemise asjaolusid, ohtu rahvatervisele ning mõju süü suurusele. Samas leidis maakohus, et peamine aine kanep, mida P. Perkin ja D. Mantskava käitlesid, mis moodustas valdava osa süüdistuse etteheitest. Käideldud kanepi koguse 239,121 kg osas arvestas kohus, et see ohustab olulisel määral rahvatervist, kuid pidas silmas kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt on kanepi kui narkootilise aine oht rahvatervisele väiksem. Kokkuvõtvalt on maakohus P. Perkini ja D. Mantskava teosüü hindamisel arvestanud kõiki P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud tegude asjaolusid, mille arvestamata jätmist apellant ette heidab, sh narkootilise ainete koguseid, käitlemise pikka perioodi, paljude inimeste kaasamist välisriikidest narkootilise aine müügiks toomisel. Järelikult on maakohus KarS § 56 kohaselt süüdistatavate süü suurusele hinnangut andes lähtunud teo toimepanemise asjaoludest.
10.72.Prokuratuur leiab apellatsioonis, et kohus ei ole piisavalt arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega ja kohtupraktikaga. Apellatsioonis on toodud näiteid kohtupraktikas mõistetud karistuste kohta KarS § 184 lg 21 järgi, põhjendamaks taotlust süüdistatavate karistuste suurendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses märgituga, et kuigi prokuröride arvates võiks teatud liiki kuritegude puhul olla karistuspraktika sarnane, tuleb karistuse mõistmisel siiski lähtuda eeskätt KarS §-s 56 sätestatud kriteeriumidest. Kolleegium märgib, et apellatsioonis viidatud kohtuasjas nr 1-19-3081 näitena toomisel jätab prokuratuur tähelepanuta, et 10 aasta pikkuse vangistusega karistatud isikult on konfiskeeritud kriminaaltulu vaid 15 000 eurot ehk enam kui kümneid kordi vähem kui P. Perkinilt ja D. Mantskavalt. Näitena toodud kohtuasjas nr 1-19-267, milles isikut karistati 14 aasta vangistusega, on kriminaaltulu konfiskeeritud marginaalselt väikeses ulatuses ehk 410 eurot ja konfiskeerimise asendamise korras mõistetud välja vaid 190 eurot. Seega ei veena eeltoodud näited ringkonnakohut, et P. Perkinile ja D. Mantskavale on mõistetud sarnasteid juhtumeid käsitlenud kohtupraktikast oluliselt irduvad karistused.
10.73.Kolleegium nendib, et esmapilgul võivad praeguses asjas alla KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmäära ehk alla 13 aastat jäävad karistused, st P. Perkinile mõistetud 11 aasta pikkune ja D. Mantskavale mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, tunduda mõnevõrra leebed. Prokuratuur on karistuste karmistamise taotlemisel jätnud aga arvestamata, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt arvestatakse süüdistatavale põhikaristuse mõistmisel ka muid kohtu tehtud õigusjärelmeid, mis omavad mõju karistuse eesmärkidele. Ringkonnakohus viitab, et Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus, mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis (3-1-1-37-07, p 23). Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele (3-1-1-82-14). Vaidlustatud kohtuotsusega on kohaldatud P. Perkini ja D. Mantskava suhtes märkimisväärses summas vara konfiskeerimise asendamist. Seejuures suurendati prokuratuuri apellatsiooni alusel süüdistatavatelt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetavaid summasid. Kolleegiumi hinnangul on nende otsustustega süüdistatavatele pandud kohustused oma suuruselt sellised, mis mõjutavad mõistetavate põhikaristuste pikkust eripreventiivse eesmärgi saavutamise seisukohalt.
10.74.Põhikaristuse mõistmisel tuleb veel arvestada P. Perkinile ja D. Mantskavale KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuse kohaldamist, kes Gruusia Vabariigi kodanikega olid elanud Eestis
45(48)
1-21-127 mitmeid aastaid. P. Perkinile kohaldas kohus Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10-ks aastaks ja D. Mantskavale 8-ks aastaks. Riigikohtu praktika kohaselt peab ka lisakaristuse mõistmine vastama karistuse eesmärkidele ja lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt karistuse aeg isikule mõjub ja lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKKo 31-1-18-17, p 13). Riigikohus on osutanud sellelegi, et KarS § 54 alusel väljasaatmise kohaldamisel tuleb põhiõiguste riive nõuetekohaselt õigustamiseks hinnata lisakaristuse vastavust süü suurusele ja hinnata õiguskorra kaitsmise huvide tähendust (vt RKKKo 3-1-1398-09). Seega tuleneb kohtupraktikast, et põhikaristuse mõistmise kõrval lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et süüdlasele ei mõistetaks tema süü suurust ületavat karistust. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra allapoole jäävad karistused vastavad süü suurusele, arvestades P. Perkini ja D. Mantskava suhtes põhikarise kõrval kohaldatud õigusjärelmeid, mis omavad mõju karistuse eesmärkidele. Seega jääb prokuratuuri taotlus P. Perkini ja D. Mantskava põhikaristuste suurendamiseks eduta. V Menetluskulude suurus ja hüvitamine maakohtus
10.75.Ringkonnakohus peab tingituna P. Perkini osas maakohtu otsuse osalise õigeksmõistmise tühistamisest X ja Cga seotud narkootilise aine jätkuva käitlemise süüdistuses, vajalikuks muuta ka maakohtu menetluses ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulude otsustust, juhindudes KrMS §-st 180. Kriminaalkolleegium selgitab, et KrMS § 191 lg 3 lubab ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses muuta madalama astme kohtu tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust sõltumata sellest, kas seda on apellatsioonides taotletud või mitte (vt nt RKKKo 3-1-1-40-11, p 31; 3-1-1-4-12, p 16). Seejuures on kriminaalmenetluse kulude küsimuses võimalik isegi süüdistatava olukorda apellatsiooni piiridest väljudes raskendada (vt nt RKKKo 3-1-1-46-08, p 52).
10.76.Süüdistatava P. Perkini kaitsja esitas esimese astme kohtus menetluskulude hüvitamise taotluse. Maakohus jättis seoses P. Perkini õigeksmõistmisega X ja Cga seotud süüdistuses valitud kaitsjale D. Savitskile makstud tasust 10 % , s.o 4362,61 eurot väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt (otsuse p 442). Sama põhjendusega jättis maakohus P. Perkinile kohtueelsel menetlusel määratud korras riigi õigusabi osutanud kaitsja T. Laanemaa kaitsjatasu 1855,20 eurot Eesti Vabariigi kanda (vt otsuse p 443). Kuivõrd käesoleva otsusega tühistab kriminaalkolleegium P. Perkini õigeksmõistmise kõnealuses süüdistuse osas, pole enam alust sellel alusel Eesti Vabariigilt P. Perkinile välja mõista osa valitud kaitsjale D. Savitskile makstud tasust 4362,61, samuti puudub alus jätta riigi õigusabi osutanud kaitsja T. Laanema kaitsjatasu 1855,20 eurot riigi kanda. Seega tühistab ringkonnakohus eelkirjeldatud osas maakohtu otsustused ja jätab KrMS § 175 lg 1 p-dest 2 ja 4 ja KrMS § 180 lg 1 tulenevalt P. Perkini kanda ka valitud kaitsja tasu 4362,61 ulatuses. Lisaks mõistab kriminaalkolleegium P. Perkinilt Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kasuks välja vandeadvokaadi abi T. Laanemaa osutatud õigusabi tasu 1855,20 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud
10.77.KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 4 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.
46(48)
1-21-127 KrMS § 337 lõike 1 punkti 1 teises lauses sätestatu alusel, kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb P. Perkini ja D. Mantskava suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda X ja C apellatsioonimenetluses tekkinud valitud kaitsjate kulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega. Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik.
10.78.Xle osutasid õigusteenust vandeadvokaat K. Lee OÜst Advokaadibüroo Küllike Namm(tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ja vandeadvokaat Jaanus Tehver OÜst Advokaadibüroo Tehver & Partnerid (tunnitasu 155 eurot, millele lisandub käibemaks). OÜAdvokaadibüroo Küllike Namm15.02.2024 arve nr 20240190 sisaldab apellatsioonimenetluses Xle osutatud järgmist õigusteenust: Harju Maakohtu 18.09.2023 kohtuotsusega tutvumine (2 tundi); prokuröride apellatsiooniga tutvumine (1 tund); seisukoha koostamine apellatsioonile (4,5 tundi). Kokku on osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi Advokaadibüroo Küllike Nammpoolt 7,5 tunni ulatuses summas 1372,50 eurot (koos käibemaksuga). OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 14.02.2024 arve nr 20240026 hõlmab järgmist apellatsioonimenetluses X kaitsmisel: prokuratuuri apellatsiooniga tutvumine, kaitsjate avalduse koostamine ja esitamine ringkonnakohtule; kirjaliku seisukoha koostamine prokuratuuri apellatsioonile (koostöös K. Leega). Kokku on osutatud ringkonnakohtumenetluses õigusabi Advokaadibüroo Tehver & Partnerid poolt 3,5 tunni ulatuses summas 661.85 eurot (koos käibemaksuga). Seega on valitud kaitsjatele makstud tasu kokku summas 2034,35 eurot (koos käibemaksuga), millise summa hüvitamist X taotleb. Kolleegium peab menetluskulude hüvitamise taotlustes välja toodud toimingud vajalikuks, kaitsjate tunnitasu ja märgitud toimingutele kulunud aega mõistlikuks ja menetluskulu 2034,35 eurot tuleb Xle välja mõista.
10.79.Cle osutasid õigusteenust Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadid O. Nääs ja K. Rande (tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks). Advokaadibüroo LEXTAL 15.02.2024 esitatud kulude hüvitamise taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on apellatsioonimenetluses Cle osutatud õigusteenust järgmiselt: maakohtu otsusega tutvumine 0,75 tundi; otsuse analüüs ja apellatsiooniga tutvumine ja seisukohtade koostamine 3,80 tundi; nõupidamised ja apellatsioonile seisukoha koostamine 2 tundi, s.o kokku 6,55 tundi 1502,48 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kolleegium peab menetluskulude hüvitamise taotlustes välja toodud toimingud vajalikuks, kaitsjate tunnitasu ja märgitud toimingutele kulunud aega mõistlikuks ja menetluskulu 1502,48 eurot tuleb Cle välja mõista.
10.80.P. Perkinile osutas õigusteenust Advokaadibüroo K&S Legal OÜ vandeadvokaat D. Savitski, kes esitas 15.02.2024 ringkonnakohtule menetluskulude taotluse (tunnitasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks). Advokaadibüroo K&S Legal OÜ arve kohaselt seisneb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi P. Perkini kaitsmisel järgmises: Harju Maakohtu 18.09.2023 kohtuistungi kuulutamisel osalemine (1,45 tundi); kliendiga kohtumine Tallinna Vanglas apellatsiooni esitamiseks (2 tundi); maakohtu otsuse juriidiline analüüs (6 tundi); apellatsiooni koostamine ja esitamine (kokku 13 tundi); prokuratuuri apellatsiooniga tutvumine ja sellele vastuse esitamine (kokku 6 tundi), s.t kokku on osutatud P. Perkinile D. Savitski poolt apellatsioonimenetluses õigusabi 28,45 tundi. Seega on valitud kaitsjale
47(48)
1-21-127 makstud tasu kokku 4735,12 eurot, sh käibemaks 853,87 eurot. Kolleegium ei pea põhjendatuks apellatsioonimenetluse kuluks maakohtu otsuse kuulutamisel viibimist 1,45 tundi; apellatsiooni koostamisele ja esitamisele märgitud 13 tunnist peab kolleegium põhjendatuks 3 tundi lühemat aega, arvestades tõika, et põhjendused kordavad suures osas esimese astme kohtuvaidluste teese, samuti tuleb vähendada prokuratuuri vastuse koostamisele kulunud aega 2 tunni võrra. Seega saab pidada mõistlikuks kokku 6,45 tunni võrra väiksemat ajakulu. Järelikult peab kolleegium kaitsja D. Savitski menetluskulude hüvitamise taotluses välja toodud toimingud vajalikuks ja mõistlikuks 22 tunni ulatuses, kaitsja tunnitasu mõistlikuks ja apellatsioonimenetluse kulu mõistlikuks ja põhjendatuks 2970 euro ulatuses, st koos lisanduva käibemaksuga 653,40 eurot kokku 3623,40 eurot, mis tuleb P. Perkinile välja mõista. VI
10.81.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2, 3, § 339 lg 2 alusel Harju Maakohtu 18.09.2023 otsuse osaliselt, s.o P. Perkini õigeksmõistmises C ja Xga seotud süüdistuses; P. Perkinilt ja D. Mantskavalt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summadega seotud otsustuste osas ja maakohtu poolt P. Perkini osalise õigeksmõistmisega tehtud menetluskulude otsustuse osas. Uue otsusega korrigeerib ringkonnakohus osaliselt maakohtu menetluskulude otsustust ja teeb uued otsustused P. Perkinilt ja D. Mantskavalt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavate summade kohta. Kaitsjate apellatsioonid jäävad rahuldamata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/
48(48)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.