1-24-1055
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.04.2024. a Tallinnas
Kriminaalasja number
1-24-1055 (kohtueelses menetluses 23230150652)
Kohtunik
Kristjan Paluteder
Kohtuistungi sekretär
Ave Mõistlik
Tõlk
Kaido Floren
Kriminaalasi
Mert Mikael Otsamo süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Jakob Juksaar
Süüdistatav
MERT MIKAEL OTSAMO, sünniaeg: 03.09.1990. a; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud.
Kaitsja
süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtumenetlusest
1-24-1055 - määratud kaitsja tasu summas 307,44 eurot. Kriminaalmenetluse kulud summas 2693,44 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 224,45 (sel juhul tuleb viimasel kuul tasuda 224,49 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või LHV Pank EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700011583. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Mert Mikael Otsamot süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kokaiini ja gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega vedelikku, teades, et GBL-i tarvitatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Omandatud narkootilisi aineid valdas ta seejärel ebaseaduslikult. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda juures kuni 13.06.2023.a kellani 08.15, mil xxx leiti ja võeti tema vöökoti läbivaatuse käigus ära: • •
1 plasttops, milles oli värvusetu geeljas vedelik massiga 22,36 grammi, mis sisaldas 79% ehk 17,7 grammi puhast GBL-i; 1 soonkinnisega kilekott, milles oli ainetükk massiga 0,23 grammi, mis sisaldas kokaiini.
Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda juures kuni 21.06.2023.a kellani 21.38, mil xxx juures asuva bussipeatuse juures teostatud vaatluse käigus leiti ja võeti talle kuuluvast kotist ära: 2/4
1-24-1055 •
1 plasttops, milles oli värvusetu viskoosne vedelik massiga 28,30 grammi, mis sisaldas 79% ehk 22,4 grammi puhast GBL-i.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja, gammabutürolaktoon V nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest ja GBL-i puhul 8 grammist, erandkorras 16 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Mert Mikael Otsamo narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 25-50 inimesele. Seega pani Mert Mikael Otsamo eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jakob Juksaar, süüdistatav Mert Mikael Otsamo ja tema kaitsja Kadi Sitska sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele kui Mert Mikael Otsamo ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasud summas 307,44 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulud summas 252 eurot ja 84 eurot ning lisaks sundraha summas 2050 eurot. Menetluskulud kogusummas 2693,44 eurot tuleb määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppe kohaselt tuleb narkootiline aine (GBL-i sisaldav vedelik ja kokaiini sisaldav pulber) kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida (aluseks KarS § 83 lg 1 ja 4 ja KarS § 191) ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks 3/4
1-24-1055 või hävitamiseks. Narkootilise aine käitlemisvahendid (2 süstalt, 3 soonkinnisega kilekotti, 2 plasttopsi), tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Seega kohus leiab, et Mert Mikael Otsamo tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Mert Mikael Otsamolt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud ettepanekuga ka selles, et narkootilisi aineid sisaldavad vedelik ja pulber tuleb kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida KarS § 83 lg 2, 4 alusel ning need tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine käitlemisvahendid, milleks on süstlad, soonkinnisega kilekotid ja plasttopsid, tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
Kristjan Paluteder kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.