Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

alates käesoleva

Süüdi tunnistada CONTIGO EESTI OÜ Karistusseadustiku §209 lg.3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus summas 9000 (üheksa tuhat) eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista CONTIGO EESTI OÜ lõplikuks karistuseks rahaline karistus 6000 (kuus tuhat) eurot. Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust summas 6000 (kuus tuhat) eurot ei pöörata CONTIGO EESTI OÜ suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

alates käesoleva

Kriminaalmenetluse seadustiku §296-2 lg.1 p.2 alusel jätta N OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 ja §127 alusel välja mõista Marko PRIKSILT ja CONTIGO EESTI OÜ-lt solidaarselt tsiviilhagide katteks - A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS) kasuks 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) eurot

- MARIRI

OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx, a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks 3502 (kolm tuhat viissada kaks) eurot 90 senti

- A. K.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, R. T. a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS) kasuks 363 (kolmsada kuuskümmend kolm) eurot 32 senti - J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS) kasuks 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot 90 senti. Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS) kasuks

kriminaalmenetluses Viru Maakohtus 29.01.2024 kohtuistungil osalemisega seotud kulud kokku summas 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot 63 senti. Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu MARIRI OÜ esindaja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, a/a nr.XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks kriminaalmenetluses Viru Maakohtus 29.01.2024 kohtuistungil osalemisega seotud kulud kokku summas 52 (viiskümmend kaks) eurot 37 senti. Rahuldada vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt Marko PRIKSILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 630 (kuussada kolmkümmend) eurot 74 senti. Välja mõista Marko PRIKSILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses osalemise eest 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot 42 senti riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Robert SPRENGK) makstud tasu summas 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot 32 senti Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista CONTIGO EESTI OÜ-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb Marko PRIKSIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700008871 ning selgitus „Marko PRIKS 1-23-5675 kriminaalmenetluse kulud“. Sundraha tuleb CONTIGO EESTI OÜ-l tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700008884 ning selgitus „CONTIGO EESTI OÜ 1-23-5675 sundraha“. Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule.

on

õigus

edasi

kaevata

apellatsiooni

korras

Tartu

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.03.2024. Süüdistused Marko Priks on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS §209 lg.2 p.1 ja 5 järgi kvalifitseeritavas järgmises kuriteos. Marko Priks, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, lõi kannatanutele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et olles Contigo Eesti OÜ ainuomanik, juhatuse liige ja esindades äriühingut ning tegutsedes seeläbi ka juriidilise isiku huvides, paigutas avalikkuse poole pöördudes Contigo Eesti OÜ poolt hallatavates üldkättesaadavates veebipoodides iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee üles informatsiooni erinevate esemete müügi kohta. Müügis olevate esemete eest sai ta ostjatelt ülekannetena soovitud asjade ostuhinna ja saatekulude summad, kuid ostjatele kaupa ei saatnud, kuna pakutud kaupa tal tegelikult ei olnud ja tellimusi täita ei olnud võimalik ning saadud raha ostjatele ei tagastanud. Tema tegevus seisnes järgnevates tegudes: - 05.04.2021 tegi Mariri OÜ esindaja M. K. ettevõtte nimel internetilehel iShop24.ee sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019 hinnaga 3499 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve kogusummas 3502,90 € (eseme hind koos postikuluga). Koheselt 05.04.2021 teostas M. K. Mariri OÜ arveldusarvelt tellimuse nr.201580 (sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019) eest ülekande summas 3502,90 € Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud sülearvutit Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks Mariri OÜ kahju summas 3502,90 € - 19.04.2021 tegi A. K. internetilehel ultra.ee põrandapesuri Kärcher FC 5 Premium W hinnaga 349 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt teostas A. K. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele elukaaslase R. T. arvelduskontolt ülekande summas 363,32 € (so eseme hind koos postikuluga), tellimus nr.202647. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks A. K.le kahju summas 363,32 € - 26.06.2021 tegi A. G. internetilehel ilike.ee kaamera Nikon COOLPIX P900 hinnaga 679 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve. 27.06.2021 teostas A. G. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 679 € kaamera eest, tellimus nr.3000785. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks A. G.le kahju summas 679 € - 02.07.2021 tegi N OÜ esindaja J. N. firma nimel internetilehel ultra.ee õhupuhastusvahendi Dyson Pure Cool TP04 väärtusega 586,20 € ja Dyson V8 Absolute tolmuimeja väärtusega 386,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt 02.07.2021 teostas N OÜ õhupuhastusvahendi ja tolmuimeja eest (tellimus nr.202724 ja tellimus nr.202725) ülekanded Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud asju Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal neid ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks N OÜ kahju kokku summas 972,40 € - 25.10.2021 tegi J. T. internetilehel iShop24.ee mänguasja ANKI Cozmo robot hinnaga 272,90 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja samuti 25.10.2021 teostas J. T. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 272,90 €, tellimus nr.201633. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning

raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks J. T.le kahju summas 272,90 € - 27.10.2020 tegi L. P. Contigo Eesti OÜ kuuluvalt internetilehelt õmblusmasina hinnaga 3926,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt 27.10.2020 tegi L. P. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS) ülekande summas 3926,20 €, arve nr.2002507. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks L. P.le kahju summas 3926,20 €. Seega pani Marko Priks tahtlikult toime KarS §209 lg.2 p.1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt kes on varem toime pannud kelmuse ning kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Contigo Eesti OÜ on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS §209 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Contigo Eesti OÜ juhatuse liige Marko Priks, kes olles äriühingu ainuomanik, juhatuse liige ja esindades äriühingut ainuisikuliselt ning tegutsedes juriidilise isiku huvides ja varalise kasu saamise eesmärgil, luues kannatanutele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et paigutas avalikkuse poole pöördudes üldkättesaadavates veebipoodides iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee, milliseid haldab firma Contigo Eesti OÜ, üles informatsiooni erinevate esemete müügi kohta. Müügis olevate esemete eest sai ta ostjatelt ülekannetena soovitud summad, kuid ostjatele kaupa ei saatnud, kuna pakutud kaupa tal tegelikult ei olnud ja tellimusi täita ei olnud võimalik. Contigo Eesti OÜ esindaja juhatuse liikme Marko Priksi tegevus seisnes järnevas: - 05.04.2021 tegi Mariri OÜ esindaja M. K. firma nimel internetilehel iShop24.ee sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019 hinnaga 3499 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve kogusummas 3502,90 € (eseme hind koos postikuluga). Koheselt 05.04.2021 teostas M. K. Mariri OÜ arveldusarvelt sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019 eest, tellimus nr.201580, ülekande summas 3502,90 € Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks Mariri OÜ kahju summas 3502,90 € - 19.04.2021 tegi A. K. internetilehel ultra.ee põrandapesuri Kärcher FC 5 Premium W hinnaga 349 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt teostas A. K. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele elukaaslase R. T. arvelduskontolt ülekande summas 363,32 € (so eseme hind koos postikuluga), tellimus nr.202647. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks A. K.le kahju summas 363,32 € - 26.06.2021 tegi A. G. internetilehel ilike.ee kaamera Nikon COOLPIX P900 hinnaga 679 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve. 27.06.2021 teostas A. G. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 679 € kaamera eest, tellimus nr.3000785. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks A. G.le kahju summas 679 € - 02.07.2021 tegi N OÜ esindaja J. N. firma nimel internetilehel ultra.ee õhupuhastusvahendi Dyson Pure Cool TP04 väärtusega 586,20 € ja Dyson V8 Absolute tolmuimeja väärtusega 386,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt 02.07.2021 teostas N OÜ õhupuhastusvahendi ja tolmuimeja eest (tellimus nr.202724 ja tellimus nr.202725) ülekanded Contigo Eesti

OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud asju Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal neid ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks N OÜ kahju kokku summas 972,40 € - 25.10.2021 tegi J. T. internetilehel iShop24.ee mänguasja ANKI Cozmo robot hinnaga 272,90 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt 25.10.2021 teostas J. T. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 272,90 €, tellimus nr.201633. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks J. T.le kahju summas 272,90 € - 27.10.2020 tegi L. P. Contigo Eesti OÜ kuuluvalt internetilehelt õmblusmasina hinnaga 3926,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja koheselt 27.10.2020 tegi L. P. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr.EE032200221050094968 (Swedbank AS) ülekande summas 3926,20 €, arve nr.2002507. Tellitud asja Marko Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas Marko Priks L. P.le kahju summas 3926,20 €. Seega Contigo Eesti OÜ, saades ainuosaniku ning juhatuse liikme Marko Priksi tahtliku tegevuse läbi varalist kasu, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui selle on toime pannud juriidiline isik, s.o. KarS §209 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Marko Priks tunnistas maakohtu istungil oma süüd nii eraisikuna kui juriidilise isiku esindajana ei tunnistanud. Süüdistatav seletas, et ostis Contigo Eesti OÜ (edaspidi tekstis OÜ) 2018, selle erialaks olid veebipoed, mis toimisid järgmiselt – reklaam oli üleval, tellimus tuli saata kodulehele, maksta raha ja tellimus läks täitmiseks. Mingi käibekaup oli laos olemas, aga kui polnud, võttis firma tarnijatega ühendust ja tasus kauba eest. Laos ei olnud neid kaupu, mis olid pakkumises, kuid tarnijad olid teada ja neile tuli raha üle kanda ettemaksuna. Mariri OÜ sülearvutit laos ei olnud, seda pidi tellima, tellimuse nad esitasid, kuid sülearvutit ei tarnitud, kuna arve jäi OÜ poolt tasumata ja Mariri OÜ poolt tasutud ettemaksu raha kasutati jooksvate OÜ arvete tasumiseks. A. K. oli olukord sama, ettemaksu OÜ sai, laos kaupa ei olnud ja OÜ isegi ei tellinud seda, kuna raha ei olnud. A. G. tegi tellimuse ja maksis raha, OÜ laos kaupa ei olnud, tarnijale tegi OÜ tellimuse, kuid raha maksta ei olnud, saadud ettemaksuraha kasutati OÜ teistearvete maksmiseks. N OÜ tellimus esitati ja raha tasuti, laos kaupa ei olnud, tooted OÜ küll tellis, kuid raha tasuda ei olnud, saadud ettemaks läks teiste arvete ja laenude tasumiseks. J. T. tellimus esitati ja raha tasuti, laos kaupa ei olnud, kaupa OÜ ei tellinud. L. P. tellimus esitati, ettemaks tehti, laos kaupa ei olnud, tellimuse OÜ esitas, kuid tarnijal olid tarneraskused ja hind oli kõrgem, saadud ettemaksu eest maksti jooksvaid OÜ arveid. Samal ajal mõnede teiste klientide tellimused täideti, samuti teiste isikute poolt tasutud raha eest. Süüdistatav võttis eraisikuna laenusid ja kandis raha OÜ arvele. Laenumaksete raha sai ta OÜ-lt tagasi. Ettemaksete raha ei ole OÜ võimeline tagastama, eraisikuna on süüdistatav nõus seda tegema 2 – 3 aasta jooksul. OÜ-l polnud raha, kuna jooksvad kulud olid suured, kuid süüdistatav lootis, et äritegevuse müük ja sellega seoses ka rahavood suurenevad. N OÜ sai osa rahast tagasi, teised ei olnud nõus summade vähendamisega. Kogu äritegevust juhtis süüdistatav, ta oli üksinda juhatuse liige ja teisi omanikke OÜ-l ei ole. Tellimusi püüti täita järjekorras jooksvalt, probleemid hakkasid tekkima detsembris 2020, ettemaksud läksid firma

äritegevuse katteks. Tarbijakaitseameti menetlus lõppes trahviga ja hiljem sulges tarbijakaitseamet veebipoe, kuna trahv jäi tasumata. 5 tsiviilhagi võttis süüdistatav juriidilise isiku esindajana õigeks, kuna OÜ võlgneb neile raha ja kinnitas, et ilmselt sai OÜ ka tellimustest loobumise avaldused kätte. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk toetas maakohtu istungil süüdistatavate seisukohti ja leidis, et tegemist oli tavapärase äritegevuse luhtumisega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §296 lg.3 lause 2 võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.15 nimetatud tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. KarS §209 lg.2 p.1, 5 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise kelmuse või väljapressimise ning avalikkuse poole pöördudes. Sama sätte lg.3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Marko Priks oli ja on kuni käesoleva ajani OÜ ainus omanik ja ainus juhatuse liige. Nimetatud asjaolu nähtub muuhulgas ka kriminaalasja materjalides asuvast Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistri kehtivate andmete väljatrükist seisuga 07.02.2023. Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et OÜ tegevusalaks oli veebikaubandus põhimõttel, et tellimuse eest küsiti ettemaksuna kogu kauba maksumus (vahel lisati ka saatekulu) ja alles seejärel toimus kauba tellimine tarnijatelt, enamus kaupu OÜ laos ei olnud. Kokkuvõtlikult süüdistatakse Marko Priksi selles, et tema eraisikuna ja OÜ esindajana varalise kasu saamise eesmärgil lõi kannatanutele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, paigutades OÜ poolt hallatavatel üldkättesaadavatel veebilehtedel iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee üles reklaami erinevate esemete müügi kohta. Peale tellimuse saamist OÜ kodulehel esitas OÜ arve kogu kauba maksumuse ulatuses, kuid peale raha ettemaksuna laekumist ei teinud tarnijale edasist tellimust või jättis selle tellimuse eest tasumata. Sellest tulenevalt ei edastanud süüdistatavad kaupa ka OÜ kodulehel tellijatele ning ei tagastanud ettemaksuna saadud raha. Nii asuvad kriminaalasja materjalides järgmised tõendid - A. G. 30.12.2021 süüteoteade koos lisadega selle kohta, et ta tegi 26.06.2021 Nikon P900 kaamera maksumusega 679 € tellimuse veebilehel

-

-

-

-

-

-

ilike.ee, sai OÜ-lt 26.06.2021 arve nr.3000785 summale 679 € tasumise tähtajaga 27.06.2021, tasus selle summa 27.06.2021, kuid kaupa ei saanud A. G. kannatanuna ülekuulamise 12.01.2022 protokoll, mis kinnitab süüteoteates kirjeldatut. Lisaks sellele nähtub protokollist, et firma ei vastanud tema telefonikõnedele, peale seda läks ta kohale firma registreerimisaadressile Pargi 27 Jõhvis, kus talle vastutulnud naisterahvas seletas, et neil on palju tellimusi, helistas kannatanu juuresolekul meesterahvale ja kinnitas, et tellimus tuleb varsti ja et nad helistavad paari päeva pärast. Kannatanule keegi ei helistanud ja kirjadele ei vastatud M. K. (Mariri OÜ esindaja) 22.07.2021 süüteoteade koos lisadega selle kohta, et ta tegi 05.04.2021 sülearvuti Apple Macbook Pro 16’’ maksumusega 3499 € tellimuse veebilehel iShop24.ee, sai OÜ-lt 05.04.2021 arve nr.201580, tasus 05.04.2021 selle eest 3502,90 € (3499 € + saatekulu 3,25 €), kuid kaupa ei saanud Mariri OÜ juhatuse liikme M. K. kannatanuna ülekuulamise 28.07.2021 protokoll, mis kinnitab süüteoteates kirjeldatut. Lisaks sellele nähtub protokollist, et kannatanu sai iShop24.ee teate, et tellimusega läheb aega 10 – 20 tööpäeva. Kuna selle aja jooksul tellimust ei täidetud, helistas ta korduvalt veebilehel viidatud telefoninumbrile, sattus ootejärjekorda, keegi tagasi ei helistanud. Ka saadetud kirjadele ei vastatud. Kui ta sai lõpuks telefoni teel kätte OÜ esindaja Marko Priksi, lubas viimane uurida toote kohta ja teada anda. Rohkem ei ole kannatanule infot edastatud A. K. kannatanuna ülekuulamise 13.04.2022 protokoll, millest nähtub, et koos elukaaslase R. T.ga tegid nad 19.04.2021 ultra.ee lehel põrandapesuri Kärcher FC 5 Premium W johdoton maksumusega 363,32 € (349 € + transport), tasusid selle eest R. T. nimelt pangaülekandega 20.04.2021 ja said tellimuse nr.202647 kinnituse. Mõne nädala pärast said nad telefoni teel kinnituse, et kaup on teele pandud, kuid kaupa nad ei saanud. Hiljem ei vastatud ka telefonikõnedele ja kirjadele J. T. 21.11.2021 süüteoteade koos lisadega selle kohta, et ta regi 25.10.2021 lapse mänguasja ANKI Cozmo robot maksumusega 272,90 € tellimuse veebilehel iShop24.ee, tasus selle eest pangaülekandega OÜ-le samal kuupäeval, kuid kaupa ei saanud J. T. kannatanu ülekuulamise 16.12.2021 protokoll koos lisadega, mis kinnitab süüteoteates kirjeldatut. Lisaks sellele nähtub protokollist, et kaupa kannatanu ei saanud ja raha ei tagastatud. Telefonikõnedele ja kirjadele OÜ ei vastanud.

Kannatanud on kriminaalasjas esitanud ka tsiviilhagiavaldused. Lisaks sellele on kriminaalasja materjalidele lisatud L. P. tsiviilhagiavaldus, mis on Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 27.04.2023 määrusega jäetud läbi vaatamata, kuna see oli lubamatu. Tegemist oli OÜ poolt tagastamata summaga tellitud kauba eest, mis on juba Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.07.2021 määruse kohaselt kohtuasjas nr.2-21-113768 välja mõistetud. Lisaks sellele oli kriminaalasja materjalidele lisatud N OÜ hagiavaldus koos materjalidega, kuid vastavalt 26.01.2024 avaldusele loobus nimetatud kannatanu oma hagist.

Seetõttu ei pea maakohus vajalikuks neid kahte tsiviilhagidesse puutuvaid tõendeid hinnata. Kelmuse koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena saab kannatanu varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel satub teine inimene eksimusse ja mis tekitab teises isikus väärkujutluse. Maakohus leiab, et kuritegu on süüdistatavate poolt toime pandud. Nii on käesolevas kriminaalasjas üheselt tuvastatav, et OÜ poolt hallatavatel veebilehtedel olid üleval erinevate kaupade müügikuulutused. Käesolevas kriminaalasjas nimetatud 6 erinevat kannatanut tegid OÜ-le kauba tellimuse, said ettemaksuarve kogu summa ulatuses, tasusid selle arve, kuid ei saanud kaupa ega raha tagasi, reaalselt neid kaupu OÜ laos ei olnud. Kriminaalasja materjalides asuvast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi tekstis TTJA) 02.09.2021 teatest nähtub, et tegelikkuses oli neid isikuid, kellele OÜ ei tarninud kaupa, ei tagastanud õigeaegselt raha, ei vastanud tarbijate kirjadele ega lahendanud tarbijate kaebusi, palju rohkem. Seetõttu tegi TTJA OÜ-le ettekirjutuse, mille nõudis eksitavate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamist tähtajaga 26.08.2021. Kuna määratud tähtpäevaks OÜ kirjalikke selgitusi ei esitanud ega korrarikkumise kõrvaldamist ei kinnitanud, määras TTJA 30.08.2021 OÜ-le sunniraha 7000 € ja pöördus registripidajate poole veebilehtede kolmandatele isikutele mittekättesaadavaks tegemiseks. Vaatamata sellele jätkas OÜ klientide tellimuste vastuvõtmist (kannatanu J. T. tellimus on esitatud 25.10.2021, seega 2 kuud peale sunniraha määramist). Marko Priks kinnitas maakohtu istungil, et käesolevas kriminaalasjas olevate kannatanute kaupu OÜ laos ei olnud ning põhimõte oli selline, et ettemaksu laekumisel teeb OÜ oma tarnijatele tellimuse ja kannab selle raha neile edasi. Tegelikkuses aga OÜ nii ei toiminud. Marko Priks seletas, et erinevate tellijate poolt tasutud ettemaksete summad kasutati ära OÜ igapäevases äritegevuses – tasuti teisi arveid, tasuti OÜ jooksvaid kulusid ning tagastati laenumakseid, s.h. OÜ poolt Marko Priksile endale. Seega oli tegemist kannatanute petmisega. Kõigepealt ei andnud OÜ kannatanutele koheselt veebilehtedel või hiljemalt tellimuse kinnitamisel teada, et nende poolt tellitud kaupa OÜ laos ei ole ja OÜ asub seda alles tarnijatelt tellima. Teiseks ei teavitanud OÜ kannatanuid ka sellest, et OÜ-l on finantsilised raskused, mis võivad välistada tellimuste täitmise. Kolmandaks ei tagastanud OÜ kannatanutele ettemaksuna laekunud raha koheselt, kui oli selge, et OÜ ei suuda tellimust täita. Kuigi Marko Priks seletas maakohtu istungil, et hilisemate tellijate poolt tasutud ettemaksu summadest püüti rahuldada varasemate klientide tellimusi, nähtub kaitsja poolt esitatud materjalist pigem muster, mil OÜ-le laekunud summad kanti kiiresti üle Marko Priksi eraisiku arvele, tihtipeale igapäevaselt. See näitab üheselt ja selgelt, et ei OÜ-l ega Marko Priksil ei olnud mingit kavatsust kannatanute tellimusi täita. Tellimuste kinnitamise, ettemaksuarvete esitamise ja ettemaksusummade vastuvõtmisega sõlmis OÜ tellijatega lepingu, mille kohaselt kohustus ta saadud raha eest edastama kannatanutele nende poolt tellitud kauba. Tegelikult polnud süüdistatavatel juba tellimuse saamisel, s.o. nn lepingu sõlmimisel ei valmidust ega võimalust kokkulepitud viisil kokkulepet täita. Seega on nad oma võimaluste kohta esitanud valeandmeid ehk neid asjaolusid moonutanud. Ilmselgelt ei oleks ükski kannatanu tellimust esitanud, kui ta oleks teadnud tegelikke asjaolusid.

KarS § 209 kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mille tulemusena satub kannatanu eksimusse ja teeb varakäsutuse, süüdlane aga saab varalist kasu. Tegelike asjaoludena kelmuse koosseisu tähenduses tuleb mõista objektiivselt kontrollitavaid sündmusi, olukordi või seisundeid, mille kohta väär väide esitatakse. Käesolevas kriminaalasjas on varalist kahju kandnud 6 kannatanut, kellest 1 on oma nõudest loobunud ja 1 puhul on tehtud otsustus maksekäsu kiirmenetluses. 4 kannatanut on esitanud tsiviilhagiavaldused käesolevas kriminaalmenetluses. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine seisneski selles, et süüdistatavate poolt oli kannatanutele tekitatud ettekujutus, et tellimuse esitamise ja ettemaksusumma tasumise järel täidab OÜ oma kohustused ning tarnib tellitud kauba. Kuigi OÜ-l olid finantsilised raskused, jättis ta kannatanutele vastupidise mulje ja ei teavitanud neid õigetest asjaoludest. Kõikidele kannatanutele tekitasid süüdistatavad ebaõige ettekujutuse, et nad saavad tellitud kauba õigeaegselt kätte. Lisaks sellele nähtub kriminaalasja materjalidest, et osadele kannatanutele vastas Marko Priks ka kirjalikult, et tegeleb tellimustega ja need saavad täidetud või on juba täidetud (kannatanud Mariri OÜ ja A. K.), mis jätsid taaskord kannatanutele ebaõige ettekujutuse selle kohta, et nende tellimusega on kõik korras ja need saavad täidetud. Maakohtu istungil väitsid nii süüdistatav Marko Priks eraisikuna ja juriidilise isiku esindajana kui ka süüdistatavate kaitsja, et süüdistatavad pakkusid erinevaid kaupu müügiks teadmisel, et nad suudavad tellimused ka OÜ poolt käesolevas kohtuotsuses ülevalpool nimetatud ärimudeli kasutamisel täita ja kõik eeldused olid selleks olemas. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et taaskord toimus tellijate petmine. Marko Priksi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et hiljemalt 2021 toimus järsk tellimuste arvu vähenemine, OÜ käive langes ning tellimuste täitmisel tekkisid rahalised probleemid. Vaatamata sellele jätkas OÜ reaalselt mitte laos olevate kaupade reklaamimist, nende ostudeks tellimuste vastuvõtmist ja tellimuste täitmise lubadusi ning seda isegi siis, kui TTJA oli juba teinud ettekirjutuse ja määranud trahvi. Maakohtu istungil viitasid nii süüdistatavad kui nende kaitsja sellele, et tegemist on tavapärase ebaõnnestunud äritegevusega. Maakohus möönab, et see võis selline olla ja selliseks jääda juhul, kui tegemist oleks olnud üksiku juhtumiga. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub aga ilmselgelt, et tegemist oli süsteemsusega vähemalt 2021 vältel. Seejuures ei teinud Marko Priks ei eraisikuna ega juriidilise isiku esindaja midagi, et kannatanud saaksid kätte oma tellitud kauba või tagasi ettemaksuna tasutud summad. Juba varasemalt viidatud TTJA materjalide kohaselt oli perioodil 04.03.2021 – 16.08.2021 selliseid OÜ poolt petetud kliente vähemalt 103. Tegemist on perioodiga vähemalt 5 kuud. Maakohus leiab, et seega olid OÜ-l olemas kõik arusaamised selle kohta, et tellijatele luuakse ebaõiged ettekujutused ja võimalused sellise tegevuse lõpetamiseks. OÜ ega Marko Priks seda ei teinud. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et tegemist oli pikemat aega tegutsenud veebikauplusega, millel oli ka varem olnud raskusi, näitab veel ühesemalt seda, et OÜ esindaja ei ole midagi varasemast õppinud. Kahjuks Marko Priksi lootused sellele, et mingil ajal äritegevus hoogustub ja rahavood suurenevad, ei õigustanud ennast, vaatamata sellele ta oma tegevust ei peatanud ja jätkas tellimuste vastuvõtmist ja seega ka tellijate petmist. Pangakontode väljavõtete ja Marko Priksi ütluste kohaselt maakohtu istungil kasutati tellimuste eest saadud ettemaksete summasid enamuses OÜ jooksvate kulude katteks, nagu maakohus juba käesolevas

kohtuotsuses eespool viitas, kuid muuhulgas ka Marko Priksi eraisiku arvele ülekandmiseks. Kriminaalasja materjalides asuvatest kaitsja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub ka see, et OÜ on erinevatele isikutele teinud tagasikandeid, kuid kande selgitustest ei nähtu, mille eest. Seega puudub maakohtul võimalus kontrollida, kas tegemist võis olla täitmata tellimuste eest ettemaksusummade tagastamisega. Maakohtu istungil viitas kaitsja sellele, et tegemist ei ole tavapärase olukorraga, kus portaalis pakutakse kaupa, mida isikul ei ole kunagi olnud ja mida tal pole ka võimalik olnud kuskilt hankida. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib maakohus, et tõepoolest pakuti erinevatel veebilehtedel OÜ poolt kaupa, mida sellel OÜ-l ei olnud olemas. Selles osas ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust. Teiseks märgib maakohus, et tõendid mingite eriliste ja soodsate hankelepingute kohta süüdistatavate ja erinevate tarnijate vahel käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Marko Priks viitas küll maakohtu istungil erinevatele tarnijatele, kelle käest oli OÜ-l võimalik tellida kaupu soodsamate hindadega kui tavakodanikul, kuid tegemist oli vaid paljasõnaliste väidetega. Eeltoodut kokkuvõttes lõi Marko Priks kannatanutele ebaõige ettekujutuse, et võttes vastu tellimuse ettemaksu kogu ostusumma ulatuses, tarnib ta ka kauba. Varalise kasu saamise osas OÜ ja Marko Priksi poolt vaidlust ei ole. Nagu maakohus juba varasemalt viitas, kasutati tellijate poolt tehtud ettemakseid OÜ jooksvate kulude katteks, s.h. laenude tagastamiseks eraisik Marko Priksile. Kriminaalasja materjalides on olemas ka kaitsja poolt esitatud kaks ilma allkirjadeta laenulepingut. Esimene on sõlmitud 12.02.2020 Marko Priksi ja Ühisraha OÜ vahel ja teine 03.08.2019 Marko Priksi ja Coop Finants AS vahel. Maakohtule jääb nende laenulepingute lisamine kriminaalasja materjalide arusaamatuks, kuna neist allkirjadeta lepingutest ei nähtu kuidagi seos OÜ-ga. Kaitsja poolt esitatud pangaväljavõtted on alates 01.01.2021, mistõttu need ei toeta kuidagi Marko Priksi väiteid selle kohta, et tema poolt eraisikuna võetud laenud edastas ta äritegevuse jätkamiseks OÜ-le. Vastavalt KarS §14 lg.1 p.1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Nagu maakohus juba varasemalt viitas, on Marko Priks OÜ ainus juhatuse liige ja selles osas käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Juriidilise isiku huvides tegutsedes oli Marko Priksi eesmärk teenida kasumit juriidilise isiku omanikule, s.t. sisuliselt iseendale. Seega oli OÜ tegutsemine ja toimimine veebiturul oluline ja juhatuse ainsa liikmena jätkas Marko Priks OÜ nimel tegutsemist. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et kõikide tõendite kogumis hindamisega on tõendatud Marko Priksi ja OÜ poolt varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. kelmuse toimepanemine. Ei Marko Priks eraisikuna ega OÜ juhatuse liikmena ei teavitanud kannatanuid mingil moel sellest, et fiskaalraskuste tõttu ei pruugi OÜ kannatanute tellimusi täita õigeaegselt või üldse mitte täita. Maakohus leiab, et kuriteo toimepanemise eest vastutavad nii füüsiline isik Marko Priks kui ka juriidiline isik OÜ, mis on äriühing ja mille eesmärk on tegutseda ainuomaniku Marko Priksi huvides ja talle kasumit teenides. OÜ-le on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises tema juhatuse liikme poolt tema huvides. Riigikohus on oma 06.05.2005 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-137-04 viidanud, et

(tsitaadi algus) Juriidiliste isikute karistusõigusliku vastutuse küsimuse lahendamise seotusest füüsiliste isikute käitumisega tuleneb arusaam, et enne seda, kui omistada mingi kuriteo toimepanemist juriidilisele isikule, peab sellele eelnevas süüteomenetluses igal juhul olema selgitatud juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja käitumise vastavust deliktistruktuurile (tsitaadi lõpp). Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on nimetatud nõue täidetud. Maakohtu istungil kavatsetult.

leidis

ringkonnaprokurör, et

kelmused

on

toime

pandud

Maakohus nõustub selle seisukohaga. Nii kriminaalasja materjalides olevatest tõenditest kui ka Marko Priksi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et erinevate kaupade erinevatele veebilehtedele reklaami/müügikuulutuste ülespanemise eesmärk oli uute tellimuste ja sellega seoses ka ettemaksete saamine, mis oli omakorda hädavajalik OÜ jooksvate kulude ja muude kohustuste finantseerimiseks. Samas teadis Marko Priks selgelt, et uute tellimuste täitmine, s.o. kaupade tellimine teistelt tarnijatelt ei ole võimalik, kuna OÜ-l puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. Kaitsja esitas ja maakohus viitas juba käesolevas kohtuotsuses eespool OÜ konto väljavõtetele, millistest nähtub, et OÜ arvelt kanti Marko Priksi arvele pea igapäevaselt erinevaid summasid. Lisaks sellele on OÜ arvelt tasutud summasid erinevatele isikutele, mille seotus ja vajadus jääb maakohtule arusaamatuks (nt erinevad toidukauplused, Alutaguse Seikluspark, Rikets, ehituskauplused, Hesburger, erinevad restoranid, Sportland jne), samuti on OÜ arvelt võetud korduvalt välja sularaha. Maakohus leiab, et nimetatud väljavõte kinnitab pigem veelgi süüdistatavate kavatsetust kasutada OÜ finantsvahendeid mittesihipäraselt, pettes sellega tellijaid. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Kokkuvõttes mõistab maakohus süüdistatavad süüdi. Aluseid süüdistatavate õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav Marko Priks on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik.

Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §26 lg.2 tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja vastavalt sama seaduse §45 lg.2 lõpeb registrist kustutamisega. Sarnaselt on sätestatud ka Äriseadustiku §2 lg.3, mille kohaselt tekib äriühingu õigusvõime Äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt kustutamisega. Kriminaalasja materjalides asuvast Äriregistri väljavõttest nähtub, et Contigo Eesti OÜ on registrisse kantud, esmakande aeg oli 06.05.2010 ning registrist kustutamise aega ei ole märgitud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava OÜ puhul tegemist süüvõimelise juriidilise isikuga. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

lahendist

Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Ringkonnaprokurör Paul Pikma oma seisukohta selles osas kohtukõnes ei väljendanud.

Maakohus nõustub süüdistusaktis väljatoodud seisukohaga. Süüdistatavate süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus eelkõige toimepandud kuritegude episoodide arvu, nende aega ja tekitatud kahju suurust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku episoodiga. Vaatamata rahalistest raskustest arusaamale, TTJA poolt määratud trahvile ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärusele jätkasid süüdistatavad samal viisil tegutsemist. Samuti arvestab maakohus süü suuruste hindamisel eelpoolnimetatud tahtluse liiki. Lisaks sellele võtab maakohus arvesse ka seda, et kumbki süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud; süüdistatav Marko Priks tunnistas juhatuse liikmena maakohtu istungil, et OÜ on kannatanutele võlgu, kuid ettemaksusid ei ole enam võimalik tagastada; samas on ta eraisikuna nõus kahjud 2 – 3 aasta jooksul hüvitama; mõlemal süüdistataval on jätkuvalt finantsilised probleemid; Marko Priks on oma ütluste kohaselt otsinud erinevaid partnereid tegevuse jätkamiseks ja võtnud ka erinevaid laenusid lootuses, et OÜ saab rahalistest raskustest üle; Marko Priks on teinud pingutusi võlgnevuste tasumiseks ja N OÜ tsiviilhagi tasus Marko Priks isiklikest vahenditest ning ka võla katteks realiseeritud Marko Priksi eluaseme müügist saadud rahast tasuti osadele klientidele. Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude järgi on pigem keskmisest väiksem. KarS §209 lg.2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse ja sama sätte lg.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse. KarS §44 lg.8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4000 – 16 000 000 € (teo toimepanemise aja seisuga). Karistuste suuruste mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist, mis mõjutavad süüdistatavaid edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust süüdistatavaid karistada suuremas määras, kui on nende süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada neile piisavat eripreventiivset mõju. Samuti arvestab maakohus karistuste suuruste mõistmisel süüdistatavate isikuid ning asjaolusid, millele maakohus juba viitas süü suuruse hindamisel. Veel peab maakohus põhjendatuks, et kriminaalkorras OÜ-le mõistetav karistus ei oleks väiksem TTJA poolt määratud trahvist. Eeltoodust tulenevalt nõustub maakohus täielikult ringkonnaprokurör Paul Pikma esitatud karistusettepanekuga ja peab seda põhjendatuks. Seega tunnistab maakohus Marko Priksi süüdi KarS §209 lg.2 p.1, 5 järgi ja mõistab karistuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud. Samuti tunnistab maakohus OÜ süüdi KarS §209 lg.3 järgi ja mõistab karistuseks rahalise karistuse summas 9000 €. Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel tuleb Marko Priksile mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust ja OÜ-le rahaline karistus summas 6000 €. Riigikohus on oma lahendites (vt. 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatavate tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatavate isikute eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatavate isikud, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuivõrd süüdistatavad on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata ning maakohtul puuduvad andmed selle kohta, et nad oleksid ka peale süüdistuses viidatud kuupäevi uusi seaduserikkumisi toime pannud, saab nende käitumist hinnata üldjoontes eeskujulikuks ja õiguskuulekaks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse ja rahalise karistuse kandmine süüdistatavate puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja neid on võimalik vabastada vangistuse kandmisest/rahalise karistuse tasumisest tingimisi, kui nad ei pane katseajal toime uut kuritegu. Niisiis leiab maakohus, et käesoleval juhul on mõlema süüdistatava suhtes võimalik kohaldada KarS §73 sätteid. Süüdistatav Marko Priksi käitumises ja isikus ei ole täheldada selliseid asjaolusid, mida oleks vaja katseaja vältel vajalik toetada kriminaalhoolduse läbi või vajaks ta pidevat kontrolli. Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistatavatele käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 aasta ja rahaline karistus 6000 € tuleb KarS §73 sätteid kohaldades jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata. Riigikohus on oma 20.02.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 viidanud ka sellele, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Maakohus leiab, et tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist tuleb süüdistatav Marko Priksi katseaja pikkuseks määrata 2 aastat. Ka süüdistatav OÜ puhul ei pea maakohus kuidagi põhjendatuks lühema katseaja määramist. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.11 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja vastavalt §310 lg.1 kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Käesolevas kriminaalasjas on koos süüdistusaktiga esitatud maakohtule järgnevad tsiviilhagid, mille maakohus 012.12.2023 määrusega menetlusse võttis: - A. G. 12.01.2022 tsiviilhagi summas 679 € - MARIRI OÜ esindaja M. K. 11.04.2023 tsiviilhagi summas 3502,90 € - A. K. 13.04.2022 tsiviilhagi summas 363,32 € - J. T. 16.12.2021 tsiviilhagi summas 272,90 € - N OÜ esindaja M. J. 19.08.2022 tsiviilhagi summas 1351,60 €. 26.01.2024 saabus maakohtule N OÜ esindaja M. J. avaldus nõudest loobumiseks OÜ ja Marko Priksi vastu. KrMS §296-2 lg.1 p.2 alusel jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui kannatanu on võtnud tsiviilhagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus KrMS §296-2 lg.1 p.2 alusel N OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kõik kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud. Ringkonnaprokurör märkis, et Marko Priks tunnistas OÜ juhatuse liikmena võlgnevusi ja võttis hagid õigeks, kuid eraisikuna Marko Priks hagisid ei tunnistanud. Ringkonnaprokurör oli seisukohal, et hagid tuleb solidaarselt välja mõista nii Marko Priksilt kui OÜ-lt, sest Marko Priks on OÜ ainuomanik ja ainus juhatuse liige ning kogu äritegevus on käinud tema juhtimisel ja tema huvides. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk palus kõik tsiviilhagid jätta rahuldamata. Maakohtu istungil kinnitas Marko Priks esmalt, et on nõus eraisikuna tsiviilhagid hüvitama. Seejärel teatas Marko Priks, et ta tunnistab tsiviilhagisid ja võlgneb kannatanutele raha OÜ juhatuse liikmena, mitte eraisikuna. Maakohus leiab, et tegemist ei ole hagi õigeksvõtuga Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §440 tähenduses ning analüüsib seega järgnevalt, kas ja mis ulatuses tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §127 lg.1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §128 lg.1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kuuluva kahju alla varaline kahju ning sama sätte lg.4 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Maakohus analüüsis juba eespool, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel jäid kannatanutel tellitud kaubad ja ettemaksuna ülekantud summad tagasi saamata. Seega tuleb kannatanutele hüvitada summad, mida kannatanud tellitud kauba eest üle kandsid. -

A. G. tsiviilhagi summas 679 €

OÜ 26.06.2021 arvest nr.3000785 nähtub, et A. G. oli kaamera Nikon COOLPIX P900 eest kohustatud tasuma 679 €. AS SEB Pank maksekorralduse nr.66 debiteerimise teatisest nähtub, et A. G. kandis OÜ arvelduskontole nr.EE037700771001281092 26.07.2021 kell 11.59:06 679 € selgitusega 3000785. Seega on A. G. tsiviilhagi summas 679 € põhjendatud. -

MARIRI OÜ esindaja M. K. 11.04.2023 tsiviilhagi summas 3502,90 €

Swedbank AS maksekorraldusest nr.2 nähtub, et MARIRI OÜ kandis 05.04.2021 OÜ arvelduskontole nr.EE032200221050094968 05.04.2021 3502,90 € selgitusega 232974129. iShop24.ee 05.04.2021 hinnapakkumisest nr.#201580 nähtub, et Apple MacBook Pro 16“ maksumus koos transpordiga oli 3502,90 €. Seega on MARIRI OÜ tsiviilhagi summas 3502,90 € põhjendatud. -

A. K. 13.04.2022 tsiviilhagi summas 363,32 €

AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtub, et R. T. tasus 20.04.2021 ishop.ee 363,62 €. R. T. gmailile saabunud tellimuse kinnitusest nähtub, et ultra.ee veebipoele on laekunud makse summas 356,20 € Kärcher FC 5 põrandapesuri eest. Kannatanu A. K. 13.04.2022 ütlustest nähtub, et nad otsustasid koos elukaaslase R. T.ga osta Kärcheri põrandapesuri ning elukaaslane tegi oma kontolt ülekande summas 363,62 €. Võttes arvesse kannatanu ütluseid ja maksekorraldust, leiab maakohus, et kannatanu A. K. tsiviilhagi summas 363,32 € on põhjendatud. -

J. T. 16.12.2021 tsiviilhagi summas 272,90 €

AS SEB Pank maksekorralduse nr.1364454 debiteerimise teatisest nähtub, et J. T. kandis OÜ arvelduskontole nr.EE037700771001281092 25.10.2021 kell 20.07:59 272,90 € selgitusega #201633, ANKI Cozmo robot : 83364. Seega on J. T. tsiviilhagi summas 272,90 € põhjendatud.

Käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kellelt tuleb tsiviilhagid välja mõista Asja materjalides asuvast OÜ konto nr.EE032200221050094968 väljavõttest nähtub, et niipea, kui rahad klientidelt ettevõtte kontole laekusid, kanti need edasi Marko Priksi arvelduskontole nr.EE982200221011293452. Seega saab järeldada, et kelmuses osalesid Marko Priks nii OÜ juhatuse liikme kui eraisikuna võrdselt. Niisiis mõistab maakohus kõik 4 tsiviilhagi välja solidaarselt nii Marko Priksilt kui ka OÜ-lt. Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Maakohtu istungil esitas ringkonnaprokurör maakohtule kaitsja poolt edastatud tõendid DVD-plaadil. Kuna kriminaalasja materjalide juures oleva eelviidatud salvestise näol on tegemist KrMS §1601 lg.2 alusel kohtutoimiku osaga, siis selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole sellise salvestise puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732). Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Paul Pikma, et kõik menetluskulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk palus jätta menetluskulud riigi kanda. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §209 lg.2 p.1, 5 ja §209 lg.3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr.113 on töötasu alammäär 2024 summas 820 €. Eeltoodu alusel kuulub Marko riigituludesse sundraha 1230 €.

Priksilt

ja

OÜ-lt

kummaltki

väljamõistmisele

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Marko Priksi kaitsjaks määratud vandeadvokaat Robert Sprengk, kes esitas 27.04.2023 taotluse summas 365,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte 27.07.2023 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 365,80 €. Maakohus leiab, et seoses Marko Priksi süüdimõistmisega tuleb kohtueelses menetluses summas 365,80 € süüdistatavalt välja mõista.

kaitsjatasu

Marko Priksi kaitsjaks kohtulikus menetluses oli samuti vandeadvokaat Robert Sprengk määratud korras, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 630,74 € (s.h. 27.11.2023 ettevalmistus 108 €, 05.02.2024 ettevalmistus 54 €, 01.12.2023 eelistungil osalemine 18 €, 29.01.2024 kohtuistungil osalemine 15 € ja 80 €, 06.02.2024 kohtuistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 29.01.2024 Tartu - Jõhvi 25 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 06.02.2024 Tartu - Jõhvi 25 €, sõidukulud 29.01.2024 Tartu – Jõhvi - Tartu 78 €, sõidukulud 06.02.2024 Tartu – Jõhvi - Tartu 78 €, käibemaks 113,74 €). Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks, rahuldab selle täielikult ja mõistab kaitsja kasuks riigituludest välja. Eelnimetatud taotlusest ei nähtu, et vandeadvokaat oleks teostanud kaitset ka OÜ osas. Süüdistatav Marko Priksilt kuuluvad väljamõistmisele kõik kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest, s.o. kokku summas 379,42 € (tasud 311 € + käibemaks 68,42 €). Kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku summas 251,32 € tuleb jätta riigi kanda (kulud 206 € + käibemaks 45,32 €). Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse, süüdistatavad anti kohtu alla ja kriminaalasi oli kuulamisele määratud üldmenetluse korras. Seetõttu oli ringkonnaprokurör kutsunud kohtuistungile ka kannatanud. Taotluse kriminaalasja läbivaatamiseks lühimenetluse korras esitasid süüdistatavad ja kaitsja alles esimese kohtuistungi alguses. Menetlusosalised ei taotlenud kannatanute ristküsitlust lühimenetluse istungil. Seoses üldmenetluse korras kohtuistungil osalemise kohustusega esitasid kannatanud A. G. ja MARIRI OÜ esindaja M. K. taotlused hüvitada kohtuistungil osalemisega seotud kulud. Kannatanu A. G. esitas 01.02.2024 maakohtule avalduse, milles palub hüvitada talle saamata jäänud 2,5 päeva töötasu summas 931,48 €, sõidukulud summas 88,67 € ja toidukulud summas 20 €. Taotlusele on lisatud xxx Ltd töötõend, mille kohaselt on A. G. aastapalk 75 100 £, kuupalk 6258,33 £ ning ühe tunni töötasu 36,11 £. Taotlusele on lisatud ka Intercity Express bussipilet 5,55 €, National Expressi bussipilet 15,50 £ ja Ryanairi lennupilet 55,38 £. Vastavalt Eesti Panga valuutakursile (seisuga 18.03.2024) 1 € = 0,855300 £. Kannatanu MARIRI OÜ esindaja M. K. esitas 30.01.2024 maakohtule avalduse ja palus hüvitada talle saamata jäänud ühe päeva töötasu (8 h) summas 34,40 € ning sõidukulud 17,97 €. Taotlusele on lisatud Elroni rongipilet 6,72 € ning Lux Express AS bussipilet 11,25 €. Kannatanu esindaja märkis taotluses, et ta ei esita töötasutõendit ning on nõus hüvitisega, mis lähtub kehtivast palga alammäärast.

KrMS §178 lg.1 p.1 alusel hüvitatakse kannatanule seoses kriminaalmenetlusega saamata jäänud päevasissetulek KrMS §178 lg.4 järgi. KrMS §178 lg.4 alusel hüvitatakse kannatanule, kellele ei säilitata töökohal palka, menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. KrMS §178 lg.5 p.1, 2 sätestavad, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule makstava tasu suuruse ning maksmise korra ja hüvitise suurused. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §2 lg.1 tulenevalt hüvitatakse menetlusest osavõtjale, kellele ei säilitata töökohal töötasu, kohtusse kutsumise korral töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine töötasu tööandja tõendi alusel, milles on märgitud töökoht ja amet ning keskmise tööpäevatasu suurus. Keskmine tööpäevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr.91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord järgi. Vastavalt sama määruse §8 lg.2 hüvitatakse välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale muuhulgas töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine töötasu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr.91 §2 lg.1 võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad. Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et A. G. taotlus saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks 2,5 tööpäeva eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Vastavalt taotlusele oli selle esitaja eemal 22 tundi. 22 töötundi x 36,11 £ = 794,42 £ x 0,855300 = 679,46 €. KrMS §178 lg.5 p.1, 2 sätestavad, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule makstava tasu suuruse ning maksmise korra ja hüvitise suurused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §2 lg.2 kui kannatanu ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr.113 §1 on tunnitasu alammäär alates 01.01.2024 4,86 €. Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et MARIRI OÜ esindaja M. K. taotlus saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks 8 töötunni eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 34,40 €, s.o. vähem, kui Vabariigi Valitsuse määrusega ette nähtud. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §3

lg.2 alusel hüvitatakse menetlusest osavõtjale sõidukulud, kui menetlus toimub väljaspool tema elukohta. Vastavalt sama määruse §8 lg.2 hüvitatakse välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale muuhulgas Eestisse sõidu ja Eestis viibimise kulud. Käesolevas kriminaalasjas nähtub eelnimetatud kannatanute taotlustest, et kannatanu A. G. praegune elukoht on xxx ja kannatanu MARIRI OÜ esindaja M. K. elukoht on xxx. Kohtuistung kriminaalasjas toimus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, mis asub aadressil Kooli 2a Jõhvi vallasisene linn. Seega toimus kohtuistung mõlema kannatanu jaoks väljaspool tema elukohta. Tõendid sõidukulude olemasolu kohta on kannatanute poolt taotlustele lisatud. Eeltoodu alusel on kannatanu A. G. taotlus sõidukulude hüvitamiseks põhjendatud. 15,50 £ + 55,38 £ = 70,88 £ x 0,855300 = 60,62 € + 5,55 € = 66,17 €. Samuti on põhjendatud MARIRI OÜ hüvitamiseks kokku summas 17,97 €.

esindaja

M. K.

taotlus

sõidukulude

A. G. taotles ka toidukulude hüvitamist summas 20 €. Maakohus leiab, et A. G. taotlus toidukulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vastavalt KrMS §178 lg.1 p.1 – 3 ei ole toidukulude hüvitamine ette nähtud. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr.322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §9 lg.1 ls.2 maksab menetlusest osavõtja kulud seoses kohtuistungil osalemisega kohus, sõltumata sellest, kes oli menetlusest osavõtja väljakutsujaks. Eeltoodu alusel kohtuotsusega.

on

põhjendatud

kannatanute

taotluste

lahendamine

käesoleva

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid vastavalt sama paragrahvi lg.3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleva kohtuotsusega on süüdi mõistetud Marko Priks ja ainuisikuliselt talle kuuluv OÜ. Seoses süüdimõistmisega kuuluvad mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ja lisaks ka tsiviilhagide summad. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kummalgi süüdistataval oleks olemas märkimisväärset vara, mille saaks pöörata käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summade hüvitamiseks. Vastupidi, süüdistatav Marko Priksi ütluste kohaselt on tema eelmine elukoht juba kohtutäituri poolt maha müüdud varasemate võlgnevuste katteks ning OÜ ei ole tasunud TTJA poolt määratud rahatrahvi ja tagastanud teisi ettemakseid väljaspool käesolevat kriminaalmenetlust. Lisaks sellele tuleb arvestada ka OÜ-le mõistetud tingimisi rahalise karistuse summaga.

Maakohus leiab, et antud juhul on ilmselgelt kõige olulisem tsiviilhagide summade hüvitamine kannatanutele ning seejärel kriminaalmenetluses tehtud kulude hüvitamine Eesti Vabariigile. Seetõttu leiab maakohus, et kahe kannatanu kulude jätmine Eesti Vabariigi kanda on võimalik, põhjendatud ja vastab KrMS §180 lg.3 põhimõttele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.