Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus Marko Priksi süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi selles, et tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, lõi ta kannatanutele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes järgnevas. Olles Contigo Eesti OÜ ainuomanik, juhatuse liige ja esindades äriühingut ning tegutsedes seeläbi ka juriidilise isiku huvides, paigutas M. Priks avalikkuse poole pöördudes Contigo Eesti OÜ poolt hallatavates üldkättesaadavates veebipoodides iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee üles informatsiooni erinevate esemete müügi kohta. Müügis olevate esemete eest sai ta ostjatelt ülekannetena soovitud asjade ostuhinna ja saatekulude summad, kuid ostjatele kaupa ei saatnud, kuna pakutud kaupa tal tegelikult ei olnud ja tellimusi täita ei olnud võimalik ning saadud raha ostjatele ei tagastanud. Contigo Eesti OÜ süüdistatakse KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Contigo Eesti OÜ juhatuse liige M. Priks, olles äriühingu ainuomanik, juhatuse liige ja esindades äriühingut ainuisikuliselt ning tegutsedes juriidilise isiku huvides ja varalise kasu saamise eesmärgil, luues kannatanutele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et paigutas avalikkuse poole pöördudes üldkättesaadavates veebipoodides iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee, mida haldab firma Contigo Eesti OÜ, üles informatsiooni erinevate esemete müügi kohta. Müügis olevate esemete eest sai ta ostjatelt ülekannetena soovitud summad, kuid ostjatele kaupa ei saatnud, kuna pakutud kaupa tal tegelikult ei olnud ja tellimusi täita ei olnud võimalik. M. Priksi ja Contigo Eesti OÜ esindaja juhatuse liikme M. Priksi tegevus seisnes järgnevas: - 05.04.2021 tegi Mariri OÜ esindaja M.K. firma nimel internetilehel iShop24.ee sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019 hinnaga 3499 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve kogusummas 3502,90 € (eseme hind koos postikuluga). Kohe 05.04.2021 teostas M.K. Mariri OÜ arveldusarvelt sülearvuti Apple MacBook 16'' 2019 eest (tellimus nr 201580) ülekande summas 3502,90 € Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud asja M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ta ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks Mariri OÜ kahju summas 3502,90 €; - 19.04.2021 tegi A.K. internetilehel ultra.ee põrandapesuri Kärcher FC 5 Premium W tellimuse hinnaga 349 €. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja seejärel tegi A.K. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele elukaaslase Roman Tokarenko arvelduskontolt ülekande summas 363,32 € (s.o eseme hind koos postikuluga) (tellimus nr 202647). Tellitud asja M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ta ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks A.K. le kahju summas 363,32 €; - 26.06.2021 tegi A.G. internetilehel ilike.ee kaamera Nikon COOLPIX P900 tellimuse hinnaga 679 €. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve. 27.06.2021 tegi A.G. Contigo

-

-

-

Eesti OÜ arveldusarvele nr EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 679 € kaamera eest (tellimus nr 3000785). Tellitud asja M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks A.G. le kahju summas 679 €; 02.07.2021 tegi Novus Grupp OÜ esindaja J.N. firma nimel internetilehel ultra.ee õhupuhastusvahendi Dyson Pure Cool TP04 väärtusega 586,20 € ja Dyson V8 Absolute tolmuimeja väärtusega 386,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve ja seejärel tegi Novus Grupp OÜ õhupuhastusvahendi ja tolmuimeja eest (tellimus nr 202724 ja nr 202725) ülekanded Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr EE032200221050094968 (Swedbank AS). Tellitud asju M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal neid ei olnud ning raha ta ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks Novus Grupp OÜ kahju kokku summas 972,40 €; 25.10.2021 tegi J.T. internetilehel iShop24.ee mänguasja ANKI Cozmo robot hinnaga 272,90 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve, misjärel tegi J.T. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr EE037700771001281092 (AS LHV Pank) ülekande summas 272,90 € (tellimus nr 201633). Tellitud asja M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ka ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks J.T. ile kahju summas 272,90 €; 27.10.2020 tegi L.P. Contigo Eesti OÜ kuuluvalt internetilehelt õmblusmasina hinnaga 3926,20 € tellimuse. Samal päeval esitas Contigo Eesti OÜ arve, mispeale tegi L.P. Contigo Eesti OÜ arveldusarvele nr EE032200221050094968 (Swedbank AS) ülekande summas 3926,20 € (arve nr 2002507). Tellitud asja M. Priks ostjale ei saatnud, kuna tal seda ei olnud ning raha ta ei tagastanud. Oma tegevusega põhjustas M. Priks L.P. le kahju summas 3926,20 €.

Maakohtu otsus

teadvalt ebaõige ettekujutuse, paigutades OÜ poolt hallatavatel üldkättesaadavatel veebilehtedel iShop24.ee, ultra.ee ja ilike.ee üles reklaami erinevate esemete müügi kohta. Peale tellimuse saamist OÜ kodulehel esitas OÜ arve kogu kauba maksumuse ulatuses, kuid peale raha ettemaksuna laekumist ei teinud tarnijale edasist tellimust või jättis selle tellimuse eest tasumata. Sellest tulenevalt ei edastanud süüdistatavad kaupa ka OÜ kodulehel tellijatele ega tagastanud ettemaksuna saadud raha. Maakohtu arvates puudus kriminaalasjas vaidlus selle üle, et M. Priks oli ja on Contigo Eesti OÜ ainus omanik ja ainus juhatuse liige. Samuti puudus vaidlus selle üle, et OÜ tegevusalaks oli veebikaubandus põhimõttel, et tellimuse eest küsiti ettemaksuna kogu kauba maksumus (vahel lisati ka saatekulu) ja alles seejärel toimus kauba tellimine tarnijatelt, enamus kaupu OÜ laos ei olnud. Maakohus leidis, et kuritegu on süüdistatavate poolt toime pandud. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatav, et OÜ poolt hallatavatel veebilehtedel olid üleval erinevate kaupade müügikuulutused. Kuus erinevat kannatanut tegid OÜ-le kauba tellimuse, said ettemaksuarve kogu summa ulatuses, tasusid selle arve, kuid ei saanud kaupa ega raha tagasi, reaalselt neid kaupu OÜ laos ei olnud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi tekstis TTJA) 2. septembri 2021 teatest nähtub, et tegelikkuses oli neid isikuid, kellele OÜ ei tarninud kaupa, ei tagastanud õigeaegselt raha, ei vastanud tarbijate kirjadele ega lahendanud tarbijate kaebusi, palju rohkem. Seetõttu tegi TTJA OÜ-le ettekirjutuse, nõudes eksitavate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamist tähtajaga 26. august 2021. Kuna määratud tähtpäevaks OÜ kirjalikke selgitusi ei esitanud ega korrarikkumise kõrvaldamist ei kinnitanud, määras TTJA 30. augustil 2021 OÜ-le sunniraha 7000 € ja pöördus registripidajate poole veebilehtede kolmandatele isikutele mittekättesaadavaks tegemiseks. Vaatamata sellele jätkas OÜ klientide tellimuste vastuvõtmist (kannatanu J.T. i tellimus on esitatud 25. oktoobril 2021, seega 2 kuud peale sunniraha määramist). M. Priks kinnitas maakohtu istungil, et kannatanute poolt tellitud kaupu OÜ laos ei olnud ning põhimõte oli selline, et ettemaksu laekumisel teeb OÜ oma tarnijatele tellimuse ja kannab selle raha neile edasi. Tegelikkuses aga OÜ nii ei toiminud. M. Priks seletas, et erinevate tellijate poolt tasutud ettemaksete summad kasutati ära OÜ igapäevases äritegevuses – tasuti teisi arveid, tasuti OÜ jooksvaid kulusid ning tagastati laenumakseid, sh OÜ poolt M. Priksile endale. Kohus leidis, et tegemist oli kannatanute petmisega. Kõigepealt ei andnud OÜ kannatanutele kohe veebilehtedel või hiljemalt tellimuse kinnitamisel teada, et nende poolt tellitud kaupa OÜ laos ei ole ja OÜ asub seda alles tarnijatelt tellima. Teiseks ei teavitanud OÜ kannatanuid ka sellest, et OÜ-l on finantsilised raskused, mis võivad välistada tellimuste täitmise. Kolmandaks ei tagastanud OÜ kannatanutele ettemaksuna laekunud raha kohe, kui oli selge, et OÜ ei suuda tellimust täita. Kuigi M. Priks selgitas maakohtu istungil, et hilisemate tellijate poolt tasutud ettemaksu summadest püüti rahuldada varasemate klientide tellimusi, nähtub kaitsja poolt esitatud materjalist pigem muster, mille kohaselt OÜ-le laekunud summad kanti kiiresti üle M. Priksi kui eraisiku arvele, tihtipeale igapäevaselt. See näitab üheselt ja selgelt, et OÜ-l ega M. Priksil ei olnud mingit kavatsust kannatanute tellimusi täita. Tegelikult polnud süüdistatavatel juba tellimuse saamisel, s.o lepingu sõlmimisel valmidust ega võimalust kokkulepitud viisil kokkulepet täita. Seega on nad oma võimaluste kohta

esitanud valeandmeid ehk neid asjaolusid moonutanud. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine seisneski selles, et süüdistatavate poolt oli kannatanutele tekitatud ettekujutus, et tellimuse esitamise ja ettemaksusumma tasumise järel täidab OÜ oma kohustused ning tarnib tellitud kauba. Kuigi OÜ-l olid finantsilised raskused, jättis ta kannatanutele vastupidise mulje ega teavitanud neid õigetest asjaoludest. Kõikidele kannatanutele tekitasid süüdistatavad ebaõige ettekujutuse, et nad saavad tellitud kauba õigeaegselt kätte. Maakohtu istungil väitsid nii M. Priks eraisikuna ja juriidilise isiku esindajana kui ka kaitsja, et süüdistatavad pakkusid erinevaid kaupu müügiks teadmisel, et nad suudavad tellimused ka OÜ ärimudeli kasutamisel täita ja kõik eeldused olid selleks olemas. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud ning leidis, et taaskord toimus tellijate petmine. M. Priksi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et hiljemalt 2021 toimus järsk tellimuste arvu vähenemine, OÜ käive langes ning tellimuste täitmisel tekkisid rahalised probleemid. Vaatamata sellele jätkas OÜ reaalselt mitte laos olevate kaupade reklaamimist, nende ostudeks tellimuste vastuvõtmist ja tellimuste täitmise lubadusi ning seda isegi siis, kui TTJA oli juba teinud ettekirjutuse ja määranud trahvi. Maakohtu istungil viitasid nii süüdistatavad kui ka kaitsja sellele, et tegemist on tavapärase ebaõnnestunud äritegevusega. Maakohus möönab, et see võis selline olla ja selliseks jääda juhul, kui tegemist oleks olnud üksiku juhtumiga. Kriminaalasja materjalidest nähtub aga ilmselgelt, et tegemist oli süsteemsusega vähemalt 2021. aasta vältel. Seejuures ei teinud M. Priks eraisikuna ega juriidilise isiku esindajana midagi, et kannatanud saaksid kätte oma tellitud kauba või tagasi ettemaksuna tasutud summad. Juba varasemalt viidatud TTJA materjalide kohaselt oli perioodil 4. märts 2021 – 16. august 2021 selliseid OÜ poolt petetud kliente vähemalt 103. Maakohtu istungil viitas kaitsja sellele, et tegemist ei ole tavapärase olukorraga, kus portaalis pakutakse kaupa, mida isikul ei ole kunagi olnud ja mida tal pole ka võimalik olnud kuskilt hankida. Maakohus märkis, et tõepoolest pakuti erinevatel veebilehtedel OÜ poolt kaupa, mida sellel OÜ-l ei olnud olemas. Selles osas ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust. Teiseks märkis maakohus, et tõendid mingite eriliste ja soodsate hankelepingute kohta süüdistatavate ja erinevate tarnijate vahel kriminaalasjas puuduvad. M. Priks viitas küll maakohtu istungil erinevatele tarnijatele, kelle käest oli OÜ-l võimalik tellida kaupu soodsamate hindadega kui tavakodanikul, kuid tegemist oli vaid paljasõnaliste väidetega. Eeltoodut kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et M. Priks lõi kannatanutele ebaõige ettekujutuse, et võttes vastu tellimuse ettemaksu kogu ostusumma ulatuses, tarnib ta ka kauba. Vastavalt KarS § 14 lg 1 p-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. M. Priks oli OÜ ainus juhatuse liige ja selles osas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Juriidilise isiku huvides tegutsedes oli M. Priksi eesmärk teenida kasumit juriidilise isiku omanikule, st sisuliselt iseendale. Seega oli OÜ tegutsemine ja toimimine veebiturul oluline ja juhatuse ainsa liikmena jätkas M. Priks OÜ nimel tegutsemist. Maakohus leidis, et M. Priks pani kuriteo toime kavatsetult. Nii kriminaalasja materjalides olevatest tõenditest kui ka M. Priksi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et erinevate kaupade erinevatele veebilehtedele reklaami/müügikuulutuste ülespanemise eesmärk oli uute tellimuste ja sellega seoses ka ettemaksete saamine, mis oli omakorda hädavajalik OÜ jooksvate kulude

ja muude kohustuste finantseerimiseks. Samas teadis M. Priks selgelt, et uute tellimuste täitmine, s.o kaupade tellimine teistelt tarnijatelt ei ole võimalik, kuna OÜ-l puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leidis, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud.

APELLATSIOON

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate kaitsja, kes palub Viru Maakohtu

Apellatsioonivastused 7. mai 2024 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi, miks leidis maakohus, et M. Priks ja Contigo Eesti OÜ on toime pannud kelmuse. Ringkonnakohus märgib sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida kaitsja on juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osutab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud. Sellest lähtudes ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis leiab kaitsja, et süüdistatavate tegevuses puudus kelmuse objektiivne koosseis ehk pettus, mis seisnes tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises. Kaitsja arvates ei ole maakohtu poolt otsuses esile toodud asjaolud, s.o kannatanute mitteteavitamine tellitud kauba puudumise kohta osaühingu laos, osaühingu finantsraskutest mitteteavitamine ning ettemaksuna laekunud raha mittetagastamine lepingu täitmise võimatuse korral, vaadeldavad kannatanute petmisena. Esitatud süüdistusest ja maakohtu otsusest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Priksi ja Contigo Eesti OÜ-d ei süüdistagi kannatanute petmises kaitsja poolt vaidlustatud viisil, vaid kannatanute eksitamises lepingute sõlmimisega. Asjas ei ole vaidlust selles, et M. Priks eraisikuna ja Contigo Eesti OÜ esindajana paigutas osaühingu poolt hallatavatel üldkättesaadavatel veebilehtedel iShop24.ee, ultra.ee ja ike.ee üles reklaami erinevate esemete müügi kohta. Peale tellimuse saamist osaühingu kodulehel esitas

osaühing tellijale arve kogu kauba maksumuse ulatuses, kuid pärast raha ettemaksuna laekumist ei teinud M. Priks kauba tarnijatele kauba tellimust või jättis esitatud tellimuse eest tasumata. Ringkonnakohus leiab, et M. Priksi poolne pettus, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, seisnes selles, et M. Priks sõlmis süüdistuses toodud konkludentsete tegudega (müügiks pakkumine ja raha ettemaksuks saamine) lepingud kannatanutega ning sõlmitud lepingutest järeldasid kannatanud, et süüdistatavad sõlmitud lepingud ka täidavad, s.o kannatanud saavad enda valdusse tellitud kauba. Teisisõnu, pakkudes müügiks kaupa ja saades esitatud tellimuste eest kannatanutelt ka ettemaksu, väljendas M. Priks ja Contigo Eesti OÜ nendepoolset tahet leping täita. Tegelikkuses polnud süüdistatavatel aga lepingute sõlmimise ajal valmidust ega võimalust lepingut täita, s.o nad esitasid oma tahte ja võimaluste kohta valeandmeid ehk moonutas asjaolusid. Sisuliselt on samale järelduse tulnud kohtuotsuses ka maakohus (I kd tl 78). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt esile toodud asjaolud, mida kaitsja apellatsioonis vaidlustab, tõendavadki maakohtu järeldust, et „tegelikult polnud süüdistatavatel juba tellimuse saamisel, s.o lepingu sõlmimisel valmidust ega võimalust kokkulepitud viisil kokkulepet täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt ei esinenud M. Priksil ja Contigo Eesti OÜ-l 2021. aastal selliseid rahalisi raskusi, mis oleksid välistanud kannatanute tellimuste täitmise. M. Priks on oma ütlustes väitnud, et osaühingu rahaline seis muutus keeruliseks juba 2020. aastal, kui tellimuste täitmise aeg hakkas venima, sest ei olnud nii palju sissetulevat rahavoogu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) andmetel jättis Contigo Eesti OÜ ajavahemikul 4. märtsist kuni 16. augustini 2021 rahuldamata 48 tarbija kaebust ja tema varaliste nõuete suuruseks oli 24 425,13 eurot (III kd tl 46). M. Priks on prokuröri küsimustele vastates väitnud, et firma miinus oli 2021. aasta augustiks 30 000 eurot. Sellest nähtub ringkonnakohtu arvates see, et Contigo Eesti OÜ-l esinesid tõsised rahalised raskused ning tal puudus sisuline maksevõimelisus. Ilmekalt kinnitab nimetatut asjaolu, et M. Priks ja talle kuuluv osaühing jättis juba 2020. aasta oktoobris täitmata L.P. 3926,20-eurose õmblusmasina tellimuse ning võttis 25. oktoobril 2021, s.o hetkel kui TTJA oli eksitavate kauplemisvõtete kasutamise eest teinud Contigo Eesti OÜ-le juba ettekirjutuse, vastu J.T. i 272,90-eurose tellimuse, mille jättis samuti täitmata. Ainuüksi M. Priksi paljasõnaline väide, et varasemale kogemusele tuginedes (M. Priksi väitel 2014. aasta kogemus) lootis ta finantsraskustest üle saada, ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ülalkirjeldatud Contigo Eesti OÜ finantsiline olukord tõdemust, et 2021. aastal kannatanutega lepingute sõlmimisel ei olnud R. Priksil ja Contigo Eesti OÜ-l soovi ega võimalustki sõlmitud lepingute täitmiseks. Nimetatut kinnitab ka järgnev. Ringkonnakohus möönab, et veebipoodide puhul on võimalik, et kogu kaupa, mida ostjatele müügiks pakutakse, ei pruugi olla veebipoe laos ning see tellitakse tarnijatelt ja edastatakse tellijale, nagu seda väidabki kaitsja apellatsioonis. Samas nähtub M. Priksi ja Contigo Eesti OÜ käitumisest, et neil puudus soov ülalkirjeldatud viisil tegutseda ja seda juba lepingute sõlmimisel. M. Priksi enda ütlustest nähtub, et saades A.K. lt tellimuse põrandapesuri Kärcher ostmiseks ning saades selles eest ka ettemaksu, ei esitanud M. Priks tarnijale isegi mitte tellimust A.K. poolt tellitud kauba saamiseks. Ka ei esitanud M. Priks tarnijale tellimust J.T. i poolt soovitud kauba saamiseks. M.K. tellimuse puhul esitas M. Priks enda väitel küll tarnijale taotluse sülearvuti tarnimiseks, kuid seda ei

tarnitud, sest M. Priks ei tasunud tellitud kauba eest. Taoliselt käitus M. Priks ka A.G. , Novus Grupp OÜ ja L.P. tellimustega. Ringkonnakohtu arvates näitab M. Priksi ülalkirjeldatud käitumine üheselt, et juba kannatanutega lepingute sõlmimisel ei olnud M. Priksil soovi sõlmitud lepinguid täita. Nimetatut kinnitab seegi, et M. Priks ei tagastanud ettemaksudena saadud raha, vaid kasutas seda osaühingu ja enda jooksvate kulude katteks (laenu tagasimaksed, palgad, kontori üür, telefon, kommunaalkulud, maksud). Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et arvestades Contigo Eesti OÜ finantsraskusi, millest M. Priks oli teadlik, tegevust, kus M. Priks jättis osaliselt esitamata tarnijatele isegi kannatanute tellimused või ei tasunud esitatud tellimuste eest ning ei tagastanud kannatanutelt ettemaksudena saadud raha, vaid kasutas seda osaühingu ja enda isiklike kulude tasumiseks, puudus M. Priksil ja talle kuuluval Contigo Eesti OÜ-l juba kannatanutega lepingute sõlmimisel tahe ja võimalus sõlmitud lepinguid täita. Teisisõnu, M. Priks esitas lepingute sõlmimisel kannatanutele valeandmeid oma tahte ja võimaluste kohta ehk moonutas asjaolusid. Just valeandmete esitamise tõttu tegid kannatanud varakäsutuse, s.o tasusid tellitud kauba eest ettemaksu. Nõustudes maakohtuga, leiab ringkonnakohus sedagi, et M. Priks täitis oma kirjeldatud tegevusega kelmuse objektiivse koosseisu ning maakohus on M. Priksi ja Contigo Eesti OÜ õigustatult süüdi tunnistanud kelmuse toimepanemises. Menetluskulu Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib kaitsja, et tal kulus apellatsiooni esitamiseks 90 minutit, mille eest soovib kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamist 108 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid M. Priksile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning ajakulu on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning talle tuleb hüvitada 131,76 eurot koos käibemaksuga (108+23,76). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, s.o jätab M. Priksi ja Contigo Eesti OÜ suhtes tehtud maakohtu otsuse muutmata, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt M. Priksilt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.