Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2024, Rakvere
Kriminaalasja number
1-23-7393 (23259050304)
Kohtunik
Heli Väinaste
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla
Kriminaalasi
M Ti kahtlustustes KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 349 järgi
Kahtlustatav
M T, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud, e-post: xxxx
Kirjalik menetlus
Juhindudes KrMS §-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. Lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus M T’i suhtes kahtlustustes KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 349 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada M T’i 6 (kuue) kuu jooksul arvates kriminaalmenetluse lõpetamisest hüvitama kannatanule K R kuriteoga tekitatud kahju 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot K R (R) arvelduskontole nr XXXX. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada M T’i osalema Rakvere Linnavalitsuse poolt pakutaval võlanõustamisteenusel, s.o registreerima end hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest teenusele ning osalema teenusel kuni vajaduse äralangemiseni. Võlanõustamisteenusele saab registreerida läbi Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna tel 322 5880; 322 5889; 5304 7000. M T on kohustatud esitama
võlanõustamisteenusel osalemise kohta õiendi prokuratuuri. Kohustuse täitmist kontrollitakse kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 (kuus) kuud. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KrMS § 206 lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendades kahtlustatava M Ti nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale.
Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23259050304, milles alustati menetlust 02.08.2023. a selles, et M T - 16.09.2022. a sai enda valdusesse xxxx alevikus xxxx korteris K R (R) Eesti Vabariigi isikutunnistuse koos selle paroolidega ning esitas 16.09.2022 K R teadmata, nimel ja isikuandmeid kasutades xxxx OÜ veebiportaalis www.kaup24.ee osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx taotluse ning allkirjastas 16.09.2022 K R teadmata, tema Eesti Vabariigi isikutunnistust ja PIN-koode kasutades digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx ja soetas Samsung Galaxy A13 32GB hinnaga 153 eurot, millele lisandus tarne summas 1,74 eurot. Kaubale läks M T järgi 21.09.2022 kell 11.41 aadressile xxxx asuvasse xxxx Omniva pakiautomaati; - 17.09.2022. a sai enda valdusesse xxxx alevikus xxxx korteris K R Eesti Vabariigi isikutunnistuse koos selle paroolidega ning esitas 17.09.2022 Elektrilevi OÜ-le võrgulepingu sõlmimise taotluse aadressile xxxx, mis oli M Ti elukoht ajavahemikus 07.12.2019 kuni eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal oktoober 2023. 19.09.2022 saadeti Elektrilevi OÜ poolt K R meiliaadressile xxxx pakkumine võrgulepingu allkirjastamiseks, kuid K R antud lepingut ei allkirjastanud, mistõttu jäi kuritegu M Ti tahtest olenemata lõpule viimata. Seega on M Ti alus kahtlustada teisele isikule varalise kahju tekitamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Samuti kahtlustatakse M Ti KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 16.09.2022 ja 17.09.2022 kasutas ebaseaduslikult, s.o ilma K R nõusolekuta, K R identiteeti ning sõlmis K R isikuandmeid kasutades 16.09.2022 interneti teel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx, jättes ettevõttele mulje, et järelmaksulepingu lepingupooleks on K R ning jättis seejärel lepingust tulenevad rahalised kohustused ettekavatsetult täitmata, mille tulemusena hakkas laenuandja ja kohtutäitur järelmaksulepingu alusel saadut tagasi nõudma K Rlt. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas M T moraalset kahju kannatanu K R seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti kahtlustatakse M Ti KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga
omandada õigusi või vabaneda kohustustest, mis seisnes selles, et tema 16.09.2022 ja 17.09.2022 kasutas K R nimele väljaantud Eesti Vabariigi isikutunnistust koos paroolidega: - esitas 16.09.2022 K R teadmata tema nimel ja tema isikuandmeid kasutades DLB Trading OÜ veebiportaalis www.kaup24.ee osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx taotluse ning allkirjastas 16.09.2023 K R’a teadmata, tema Eesti Vabariigi isikutunnistust ja PINkoode kasutades digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx ja soetas Samsung Galaxy A13 32GB, blue summaga 153 eurot, millele lisandus tarne summas 1,74 eurot. Kaubale läks M T järgi 21.09.2022 kell 11.41 aadressile xxxx asuvasse xxxx Omniva pakiautomaati; - esitas 17.09.2022 Elektrilevi OÜ-le võrgulepingu taotluse aadressile xxxx, mis oli M T’i selleaegne elukoht ajavahemikus 07.12.2019 kuni eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal oktoober 2023. 19.09.2022 saadeti Elektrilevi OÜ poolt K R meiliaadressile xxxx, K R antud lepingut ei kinnitanud. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et M Tile esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lõike 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetavate süütegude näol on tegemist II astme kuritegudega, mille eest karistusseadustiku eriosa näeb võimaliku karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse (KarS § 213 lg 2 p 1); rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 1572 lg 1); rahalise karistuse (KarS § 349). Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-des 57 ja 58 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta
jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt M Ti osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. M Til puuduvad kehtivad karistused ning tema suhtes ei ole varasemalt lõpetatud kriminaalmenetlusi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Käesolevas menetluses oli M Ti puhul tegemist esmakordse käitumisega, mis oli suuresti ajendatud raskest majanduslikust olukorrast. M T lahkus tervislikel põhjustel omal soovil viimasest töökohast 06.10.2023 ning käesoleval hetkel on isik töötuna arvel Eesti Töötukassas ning tegeleb aktiivselt uue töö otsimisega. Hoolimata isiku raskest majanduslikust olukorrast, on M T asunud kannatanule kahju hüvitama (19.12.2023 hüvitas 20 eurot) ning on motiveeritud hüvitama ülejäänud kahju, s.o 488 eurot, kuue kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. Lisaks on isik valmis minema vabatahtlikult võlanõustamisteenusele, et leida võimalusi majanduslikult raske olukorra leevendamiseks. Vajadusel saab kahju hüvitamise kohustusega M Ti aidata tema abikaasa, kes käib ametlikult tööl. M T on 20.12.2023.a andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja on valmis endale võtma kohustuse hüvitada kannatanule K R kuriteoga tekitatud kahju summas 488 eurot tähtajaga 6 kuud (KrMS § 202 lg 2 p 2). Samuti on M T valmis endale võtma kohustuse osaleda Rakvere Linnavalitsuse poolt pakutaval võlanõustamisteenusel, s.o registreerima end hiljemalt ühe kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest teenusele ning osalema teenusel kuni vajaduse äralangemiseni. Kohustuse täitmist kontrollitakse kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuud (KrMS § 202 lg 2 p 7). M Tile on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Ülaltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et M Ti suhtes on võimalik kohaldada KrMS §-s 202 sätestatut. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202, abiprokurör taotleb:
2 p 7).
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 23259050304 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et: - 16.09.2022 sai M T enda valdusesse xxxx alevikus xxxx korteris K R (R) Eesti Vabariigi isikutunnistuse koos selle paroolidega ning esitas 16.09.2022 K R teadmata, nimel ja isikuandmeid kasutades DLB Trading OÜ veebiportaalis www.kaup24.ee osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx taotluse ning allkirjastas 16.09.2022 K R teadmata, tema Eesti Vabariigi isikutunnistust ja PIN-koode kasutades digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx ja soetas Samsung Galaxy A13 32GB hinnaga 153 eurot, millele lisandus tarne summas 1,74 eurot. Kaubale läks M T järgi 21.09.2022 kell 11.41 aadressile xxxx asuvasse xxxx Omniva pakiautomaati; - 17.09.2022 sai M T enda valdusesse xxxx alevikus xxxx korteris K R Eesti Vabariigi isikutunnistuse koos selle paroolidega ning esitas 17.09.2022 Elektrilevi OÜ-le võrgulepingu sõlmimise taotluse aadressile xxxx, mis oli M Ti elukoht ajavahemikus 07.12.2019 kuni eeluurimisel täpselt tuvastamata ajani oktoobris 2023. 19.09.2022 saadeti Elektrilevi OÜ poolt K R meiliaadressile xxxx pakkumine võrgulepingu allkirjastamiseks, kuid K R antud lepingut ei allkirjastanud, mistõttu jäi kuritegu M Ti tahtest olenemata lõpule viimata. Eeltoodust tulenevalt on M Ti alus kahtlustada KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti kahtlustatakse M Ti KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, nimelt kasutas M T 16.09.2022 ja 17.09.2022 ebaseaduslikult, s.o ilma K R nõusolekuta, K R identiteeti ning sõlmis K R isikuandmeid kasutades 16.09.2022 interneti teel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx, jättes ettevõttele mulje, et järelmaksulepingu lepingupooleks on K R ning jättis seejärel lepingust tulenevad rahalised kohustused ettekavatsetult täitmata, mille tulemusena hakkas laenuandja ja kohtutäitur järelmaksulepingu alusel saadut tagasi nõudma K Rlt. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas M T moraalset kahju kannatanu K R seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti kahtlustatakse M Ti KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga
omandada õigusi või vabaneda kohustustest. See seisnes selles, et M T 16.09.2022 ja 17.09.2022 kasutas K R nimele väljaantud Eesti Vabariigi isikutunnistust koos paroolidega: - esitas 16.09.2022 K R teadmata tema nimel ja tema isikuandmeid kasutades DLB Trading OÜ veebiportaalis www.kaup24.ee osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx taotluse ning allkirjastas 16.09.2023 K R teadmata, tema Eesti Vabariigi isikutunnistust ja PIN-koode kasutades digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järelmaksulepingu nr xxxx ja soetas Samsung Galaxy A13 32GB, blue summaga 153 eurot, millele lisandus tarne summas 1,74 eurot. Kaubale läks M T järgi 21.09.2022 kell 11.41 aadressile xxxx asuvasse xxxx Omniva pakiautomaati; - esitas 17.09.2022 Elektrilevi OÜ-le võrgulepingu taotluse aadressile xxxx, mis oli M Ti selleaegne elukoht ajavahemikus 07.12.2019 kuni eeluurimisel täpselt tuvastamata ajani oktoobris 2023. 19.09.2022 saadeti Elektrilevi OÜ poolt K R meiliaadressile xxxx pakkumine võrgulepingu allkirjastamiseks, kuid K R antud lepingut ei allkirjastanud. Kohus leiab, et kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on tõendamist leidnud M Ti poolt temale etteheidetavate süütegude toimepanemine. M T on oma süüd ka tunnistanud. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 1572 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 349 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb karistusena ette rahalise karistuse. Seega kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod, milles kahtlustatava M Ti süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. M Ti näol on tegemist isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. KrMS § 202 lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 202 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kuus kuud. Kahtlustatav M T on nõustunud võtma endale kohustuse hüvitada kannatanule K R kuriteoga tekitatud kahju summas 488 eurot tähtajaga 6 kuud. Kriminaalmenetluse kulud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. KrMS § 202 lg 2 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks täita muu asjakohane kohustus. Kahtlustatav M T on valmis endale võtma kohustuse osaleda Rakvere Linnavalitsuse poolt pakutaval võlanõustamisteenusel, s.o registreerima end hiljemalt ühe kuu jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest teenusele ning osalema teenusel kuni vajaduse äralangemiseni. Kohustuse täitmist kontrollitakse kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuud. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatava nõusolekul talle KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks KrMS § 202 lg 6 alusel.
Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-23-7393 M Ti suhtes kahtlustustes KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 lg 1, § 349 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.