Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Luminor Bank või EE571010220229377229 SEB Pank AS või EE567700771003819792 LHV Pank, märkides viitenumbri 33392300015108 ning selgituse „M. V., kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-23-6892”.

Kohtumäärus edastada M. K., M. V. ja prokurörile.

Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt KrMS § 385 p-le 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu. Menetluse käik Kriminaalasjas nr 21230100073 alustati menetlust 19.01.2021 KarS § 209 lg 2 p 4 tunnustel selles, et Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud maksumenetluse käigus tuvastati, et 27.11.2019 esitas XXX OÜ (kuni 04.09.2020. a nimetusega XXX OÜ) endine juhatuse liige M. K. tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (edaspidi TSD) valeandmeid. Kohtueelse menetluse käigus on selgunud, et M. K., tegutsedes M. V. grupis ja olles volitatud isikuks, esitas XXX OÜ (registrikood XXX) nimel Maksu- ja Tolliametile 27.11.2019 XXX OÜ 2019 veebruari kohta ebaõigete andmetega tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (edaspidi TSD), millelt nähtus väljamakse M. V. summas 12 420 eurot. Väljamakselt on arvestatud ja deklareeritud sotsiaalmaksu 4098,60 eurot. Väidetavalt oli XXX OÜ ja M. V. vahel sõlmitud käsundusleping perioodil 03.11.201825.02.2019. Tegelikkuses ei nähtu, et M. V. oleks osutanud XXX OÜ-le teenust ning samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et XXX OÜ-l oleks olnud vahendeid teha sularahas väljamakseid, mis nähtuvad veebruari deklaratsioonist. Valeandmete esitamise eesmärk oli tekitada M. V. õigus saada alusetult suuremas summas vanemahüvitist. 10.01.2020 on M. V. esitanud taotluse Sotsiaalkindlustusametile vanemahüvitise määramiseks seoses lapse L. K. kasvatamisega. Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu lõid M. K. ja M. Sotsiaalkindlustusametile väära ettekujutuse M. V. 2019 aasta tulust. Selle tulemusena maksis Sotsiaalkindlustusamet M. V. alusetult välja vanemahüvitist perioodil 21.12.2019-31.10.2020 kokku summas 4469,84 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2020 otsusega tunnistati tagasiulatuvalt andmise hetkest kehtetuks 10.01.2020 vanemahüvitise otsus ning sellest tulenevalt jäi sellel perioodil alusetult suurem hüvitis välja maksmata. Kriminaalmenetluse käigus on M. V. ja M. K. kuulatud üle kahtlustatavana KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil mis on toime pandud grupis. Eelnimetatud kuriteo eest näeb seadus karistusena ette ühe- kuni viieaastast vangistust.

2 (5)

Kahtlustatavana ülekuulamisel M. V. teo toimepanemist ei tunnistanud. 01.11.2023 prokuratuuris toimunud kohtumisel selgitas prokurör pooltele võimalikku asja lahendamist KrMS § 202 sätete järgi. 24.11.2023 M. V. teatas, et soovib asja lahendamist KrMS § 202 lg 1 sätete järgi. Ka M. K. ei ole tunnistanud teo toimepanemist, kuid sarnaselt M. V. soovib asja lahendamist KrMS § 202 lg 1 sätete järgi. 24.11.2023 andsid kahtlustatav M. V. ja M. K. Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, millest nähtuvalt on mõlemad isikud nõus tasuma riigituludesse 700 eurot. Kriminaalasjas ei ole kannatanud esitanud avalikõiguslikku nõuet. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ning võttes arvesse M. V. ja M. K. isikuid ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuröri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Kriminaalmenetluses kogutud materjalidest nähtub, et M. V. ei ole varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Lisaks ei ole alust arvata, et M. V. oleks pannud toime uusi kuritegusid. Sama kehtib ka M. K. kohta, keda ei ole kriminaalkorras karistatud ning kehtivaid väärteokaristuse ei ole. Eelnevast võib järeldada, et kahtlustatavad on juhtunust teinud piisavalt järeldusi ja suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma, et nende suhtes peaks käesoleval ajal rakendama karistusõiguslikke meetmeid. Avaliku huvi hindamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud veidi üle 4 aasta tagasi. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud isikute elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. V. on järjepidevalt hüvitanud kannatanule tekkinud kahju ning jätkab kahju hüvitamist ka pärast kriminaalmenetluse lõppu. M. V. avaldas, et talle on jõukohane lisaks kahju hüvitamisele tasuda ka kindel summa riigituludesse. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et M. V. ja M. K. on küll kelmuse toimepanemises süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole tänaseks päevaks niivõrd suur, et isikuid peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. 3 (5)

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st § 202 lg 1-4, taotleb abiprokurör lõpetada kriminaalasjas nr 21230100073 menetlus ning määrata nii M. V. kui ka M. K. mõlemale kohustuseks tasuda 700 eurot riigituludesse. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest. Kohtu seisukoht Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus leiab, tutvunud ka kriminaalasja materjalidega, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatavate M. K. ja M. V. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ning M. K. ja M. V. karistamine vajalik. Nii M. K. kui ka M. V. on kriminaalkorras karistamata ja neile süüksarvatud tegevus jääb 2019. aastasse ning puuduvad andmed, et kahtlustatavad oleks pärast seda uusi õigusrikkumis toime pannud. See annab alust arvamuseks, et ei M. K. ega M. V. ei pane enam uusi kuritegusid toime ja jätkavad oma elu seaduskuulekalt. Kohus võtab arvesse sedagi, et M. V. on asunud kannatanule kahju hüvitama, on seda teinud juba küllaltki suures summas ning sel põhjusel ei ole kannatanu soovinud tema vastu nõuet esitada (tl 115). Neil asjaoludel võib väita, et kahtlustavate süü ei ole suur. Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et M. K. ja M. V. seaduskuulekuse tagamiseks ei ole käesoleval ajal tingimata vajalik nende kriminaalkorras karistamine, vaid piisab, kui määrata neile mõlemale kohustuseks tasuda riigituludesse 700 eurot, millega nad on ka ise nõus olnud. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrab kohus mõlemale kahtlustatavale KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuseks maksta riigituludesse 700 eurot. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb kahtlustatavatel seda teha 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse koostamisest, s.o hiljemalt 12.06.2024. a. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui M. K. ja M. V. ei täida neile määratud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaalasja juures asuv CD-plaat Swedbank AS edastatud pangakontode andmete ja dokumendifailidega jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja 4 (5)

eeluurimiskohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.