M.P hagi NEY&AM OÜ ja C.D vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: M.P (isikukood XXX) Kostjad: NEY&AM OÜ (registrikood 14649230), C.D (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind
3357,88 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Ärakuulamise aeg
07.01.2025.a Hageja M.P
Ärakuulatav
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 18.07.2024.a, 21.08.2024.a, 19.09.2024.a, 03.10.2024.a ja 14.11.2024.a esitatud vastuväited kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata hageja 25.04.2024.a ja 06.08.2024.a taotlus tõendite kogumiseks.
3.Hagi rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista NEY&AM OÜ-lt M.P kasuks võlgnevus 1700 eurot.
5.Välja mõista NEY&AM OÜ-lt M.P kasuks viivis võlgnevuselt (1700 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2024.a kuni nõude tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.
6.Välja mõista C.D-lt M.P kasuks võlgnevus 260 eurot.
7.Välja mõista C.D-lt M.P kasuks viivis võlgnevuselt (260 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2024.a kuni nõude tasumiseni, kuid mitte üle võlgnevuse summa.
8.Ülejäänud osas s.o summas 1040 eurot jätta M.P hagi NEY&AM OÜ ja C.D vastu rahuldamata.
9.Menetluskulud jätta kostjate kanda.
10.Kostjal NEY&AM OÜ tuleb riigilõiv summas 315 eurot tasuda ühekordse maksena Eesti Vabariigi riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele kohtulahendi jõustumisel.
11.Välja mõista kostjalt NEY&AM OÜ viivis menetluskulult (315 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
12.Kostjal C.D tuleb riigilõiv summas 100 eurot tasuda ühekordse maksena Eesti Vabariigi riigituludesse vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehele kohtulahendi jõustumisel.
13.Välja mõista kostjalt C.D viivis menetluskulult (100 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 25.04.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale NEY&AM OÜ-le kostja C.D käendusel ajavahemikul 01.03.2024.a kuni 15.04.2024.a suulisel kokkuleppel laenu 3000 eurot majutusteenuse alustamiseks. Pooled leppisid kokku, et majutusteenuse osutamisel saab hageja laenatud summa tagasi. Hageja sai teada, et kostjad majutustegevusega ei tegele. Seega ütles hageja suuliselt 24.04.2024.a laenulepingu üles ja palus hiljemalt 25.04.2024.a kogu summa tagastada. Kostjad ei ole tänaseni laenu tagastanud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 3000 eurot ja viivis VÕS § 113 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte alusel. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei ole hagejaga suulisi laenulepinguid sõlminud. Hageja palus kostjatel aidata hostelit avada aadressil Xxx. Hageja ise ei ole teinud kostjate pangakontodele ühtegi makset. Kanded on teinud teised isikud selgitusega investeering. Kostja NEY&AM OÜ on kontole kantud raha 25.03.2024.a edasi kandnud Xxx üüripinna kasutusse saamiseks üürileandja M OÜ kontole. Ülejäänud raha eest on ostetud Xxx üüripinnale erinevaid asju, mis on kõik jäänud äripinnale. Hageja ja temaga seotud isikud on tänaseks Xxx äripinna majandamise ise üle võtnud ja tegutsevad ise seal edasi.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära hageja seisukoha ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.08.2024.a kohtumääruses (dtl 121-124). Kohus on küsinud pooltelt kooskõlas TsMS § 392 lg 3 täiendavaid selgitusi (dtl 212).
5.Käesoleva asja hind on 3357,88 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad on sõlminud hagejaga suulise laenulepingu. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostjad peavad hagejale hagetava rahasumma tasuma.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil
vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
12.Hageja palub nõude rahuldada kostjate vastu solidaarselt ning tugineb selles osas sellele, et laen anti kostjale NEY&AM OÜ-le kostja C.D käendusel.
13.VÕS § 143 lg 1 ja 2 järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
14.VÕS § 144 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
15.Kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole, mistõttu nõuet solidaarselt rahuldada ei ole võimalik. Vaata selles osas Riigikohtu 30.09.2014.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-166-14 punkt 23. Sellest tulenevalt hindab kohus kostjate vastu esitatud nõuet eraldi.
16.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on 19.03.2024.a ja 20.03.2024.a J T poolt NEY&AM OÜ üle kantud kokku 1700 eurot selgitustega „M.P investeerib“, „ M.P investeerib 2“ ning „M.P investeerib 3“ (dtl 137). J T kohtule esitatud 20.11.2024.a kirjaliku selgituse kohaselt on ta kostja NEY&AM OÜ arvelduskontole kandnud kokku 1700 eurot ning tegemist oli hageja rahaliste vahenditega (dtl 245). Nimetatu on kooskõlas kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga, millise kohaselt on 12.03.2024.a K M kandnud J Tle 1000 eurot selgitusega „M.P“ (dtl 140). Osundatud tõendist tuleneb, et vahetult enne kostjale NEY&AM OÜ arvelduskontole 19.03.2024.a ja 20.03.2024.a raha ülekandeid on nimetatud isikule hagejale viidates rahalisi vahendeid kantud. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks.
17.Kohus leiab, et kohtu ette toodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kostja on saanud suulise laenulepingu alusel 1700 eurot, milline summa tuli laenuandjale hiljemalt 25.04.2024.a tagastada. Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud ega oma vastuväiteid ei põhistanud.
18.Kuivõrd tõendatud on, et antud kostjale on hageja korraldusel summas 1700 eurot üle kantud (VÕS § 619) ning kostja ei ole tõendanud, et üle kantud raha tagastamisele ei kuulu, siis tuleb nimetatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 1700 eurot. Vaata selles osas Riigikohtu 27.03.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-08 punkt 11.
19.Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on M C OÜ teostanud 04.04.2024.a ülekande kostjale NEY&AM OÜ-le summas 300 eurot selgitusega „AM laen“ (dtl 138-139), mis nähtub ka antud kostja pangakonto väljavõttest (dtl 204).
20.Kohtule esitatud 18.11.2024.a seletuskirja kohaselt on 04.04.2024.a teostatud ülekanne summas 300 eurot M C OÜ arvelt NEY&AM OÜ arveldusarvele hageja palvel, kuna antud summa kuulus temale (dtl 234).
21.Kohus leiab, et kuivõrd raha ülekanne summas 300 eurot on teostatud äriühingu poolt, siis puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks, kuivõrd vastav nõudeõigus
saab olla ülekande teostanud osaühingul, mitte hagejal. Sellest tulenevalt hageja nõue selles osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
22.Kohtule esitatud 17.01.2024.a ja 01.04.2024.a maksekorralduste kohaselt on J T teostanud kostja C.D arvelduskontole ülekandeid selgitustega „M.P“ ja „M.P T“ kogusummas 60 eurot (dtl 136).
23.Samuti on tõendatud kostja C.D konto väljavõttega, et viimasele on teostatud A M poolt 01.04.2024.a ja 08.04.2024.a ülekanded kogusummas 200 eurot selgitustega „M.P“ (dtl 203). Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja korraldusel on eelpool nimetatud isikud kostjale C.D rahasummasid üle kandnud (VÕS § 619).
24.Kuivõrd antud kostja pole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et hagejal pole õigust raha tagasi saada, siis tuleb hagi selles osas kostja C.D vastu rahuldada ning hageja kasuks välja mõista 260 eurot. Vaata selles osas Riigikohtu 27.03.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-08 punkt 11.
25.Ülejäänud osas on hagi tõendamata ning jääb rahuldamata. Hageja on küll paljasõnaliselt väitnud, et kostjale on antud laenu osaliselt sularahas (dtl 105, 214), kuid kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole.
26.Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
28.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
29.Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise alates hagi esitamisest s.o 25.04.2024.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni (dtl 3).
30.Kostjad vastuväiteid viivise nõudele ega selle suurusele ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Viivist saab vähendada vaid kohustatud poole nõudmisel (vaata Riigikohtu 27.05.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 punkt 14).
31.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, tuleb ka viivise nõue vastavalt rahuldada, sest kostjad on viivitanud nõude täitmisega.
32.Hagi esitati kohtule 25.04.2024.a, kuid kuna hageja on hagis selgitanud, et laenuleping öeldi üles 24.04.2024.a ja kogu summa paluti tagastada hiljemalt 25.04.2024.a (dtl 115), siis tuleb viivis välja mõista alates 26.04.2024.a.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt NEY&AM OÜ kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1700 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1700 eurolt alates 26.04.2024.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Kostjalt C.D kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 260 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1
sätestatud määras põhinõudelt, s.o 260 eurolt alates 26.04.2024.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Ülejäänud osas jääb hagi kostjate vastu rahuldamata tõendamatuse tõttu.
34.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
35.Hageja esitas 18.07.2024.a, 21.08.2024.a, 19.09.2024.a, 03.10.2024.a, ja 14.11.2024.a vastuväited kohtu tegevusele (dtl 108, 111, 172, 183, 222). Hageja on olnud rahulolematu, et kohus pole piisavalt kiiresti hagi menetlusse võtnud, pole teinud kostjate suhtes tagaseljaotsust, kohtuotsust. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 7 on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed ning TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega tuleb asja lahendamisel järgida, et asja menetlemisel järgitakse kohtumenetluse üldpõhimõtteid ja menetlusõiguse norme. Asja kiirema lahendamise eesmärgil ei saa kohus jätta vajalikke toiminguid tegemata (TsMS § 2).
36.Samuti selgitab kohus, et kooskõlas § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Nimetatud sättest tuleb, et kohus võib, kuid ei pea tagaseljaotsusega asja lahendama. Antud juhul on kostjad hagile vastanud, mistõttu puudus kohtul alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Seda on kohus hagejale selgitanud 17.10.2024.a (dtl 195). Kõige eelpooltoodu alusel jäävad viidatud vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata.
37.Hageja on esitanud kohtule 25.04.2024.a ja 06.08.2024.a taotluse tõendite – kostjate konto väljavõtete kogumiseks. Kuivõrd hageja ja ka kostjad ise on vastavad pangakonto väljavõtted esitanud, siis puudub vajadus tõendite kogumiseks.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3357,88 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Kohus on 22.08.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6613 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ning vabastanud hageja täielikult riigilõivu 385 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.
42.TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja
riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
43.Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud osaliselt, siis tuleb kostjalt NEY&AM OÜ hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 315 eurot riigi kasuks välja mõista.
44.Samuti tuleb kostjalt C.D hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot riigi kasuks välja mõista.
45.Vastavalt TsMS § 179 lg 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Sellest tulenevalt tuleb kostjatel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist väljamõistetud summadelt eurot Eesti Vabariigi kasuks. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.