Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2023, Rakvere
Kriminaalasja number
1-22-4402
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Annika Veissbach
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Fred Grossi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
FRED GROSS, isikukood 39005120229, xxxx kodanik, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 18.06.2022 ja lõpp 18.01.2026
Kaitsja
vandeadvokaadi abi Toomas Metsma määratud korras
Jätta FRED GROSS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (asukoht Paju 2, 50603 Tartu) kasuks 144 (ükssada nelikümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 24 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt määratud korras süüdimõistetu Fred Grossi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Fred Grossilt menetluskuluna kaitsjatasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt osutatud õigusabi eest. Fred Grossil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700032550 ning selgitus: „Fred Gross, 1-
1(6)
22-4402, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 28.07.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4402 tunnistati Fred Gross süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades Fred Grossile nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Harju Maakohtu 19.10.2021 otsusega nr 1-21-6823 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 7 kuud) võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Fred Grossi eelvangistuses viibimise aeg ja karistusaja alguseks loetakse tema kinnipidamine 18.06.2022. Viru Vangla esitas 12.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Fred Grossi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab Viru Vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Fred Grossi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 18.01.2026 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud alates valveseadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Fred Grossi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Fred Gross kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Antud elukohas elas ta ka vahetult enne vangistust. Põhiliselt on seal selline süsteem, et töötamine on üks osa programmist. Töötamine tegelikult on vabatahtlik, see ei ole tasustatud, aga kui inimene näitab seal ennast usaldusväärsena, siis on
2(6)
erandeid, keda lubatakse töötama enda valitud töökohale, kus saab ka tasu. Tal ei ole elukaaslast, tal ei ole kellegagi niivõrd lähedast suhet olnud juba 2018. aastast. Last tal ei ole, ekslik informatsioon oli selles osas, sest alguses talle öeldi, et tal on, kuid hiljem selgus, et siiski mitte. Pere osas ta täpsustab, et mitte, et tal ei ole pereliikmetega midagi ühist, vaid ta avaldas vestluses arvamust, et ta on ise oma tegevuste ja elatud eluga niivõrd võõraks ja kaugeks jäänud nende jaoks, et ei ole nii palju ühiseid hetki, kui võiks olla ühes normaalses peres. Seda enam, arvestades, kui palju neid peres on, peale tema veel 5 õde ja 4 venda. Osade õdede-vendadega ta suhtleb natuke vähem, aga neil ei ole läbisaamine ka halb. Ema ja paari õega ta suhtleb rohkem, see oli enne vanglat juba nii ja on ka vanglas nii. Halba läbisaamist pereliikmetega ei ole, nad suhtlevad küll, lihtsalt osadega intensiivsemalt kui teistega. Kõige suurem probleem on tema suhtumine, varem ka alkohol, narkootikumid ja üle võimete elamine. Alkoholist ta on õnneks juba prii üle paari aasta ja narkootikumidest samuti. Suhtumine on aga kõige suurem probleem, millega ta peab igapäevaselt vaeva nägema. On neid hetki, kus ta saab paremini hakkama, kus ta on enesekindlam, kus ta julgeb astuda uusi samme, võtta vastu uusi võimalusi. Ta polnud veel 11 saanud, kui sattus Lasnamäel õue peal vanemate poistega ringi hulkuma ning juba alaealisena sattus ta vanglasse, ja ka hiljem sattus sinna väga tihti tagasi. Enamuse oma oskustest ja teadmistest on ta saanud vangla keskkonnas ja see ei ole just kõige meeldivam koht. Tal ei ole õigustusi nende tegude suhtes, mis teda sinna on toonud ning selles osas, mis ta vanglas on teinud. Need distsipliinirikkumised on lapsikud rikkumised. Vanglaga on selline justkui vägikaika vedu. Need on olnud teadvustatud tegevused, ei ole olnud impulsiivne tegevus. Ta tahtis pääseda üksikvangistusse, tegeleda iseendaga. Ta on palju halvemini vanglas käitunud, ta ei tahtnud, et miski viiks teda emotsionaalselt selleni, et ta midagi hullemat toime paneks või mis võiks viia tema karistuse pikendamiseni. Ta tahab saada paremaks inimeseks. Ta alustas sellel sügisel uuesti hariduse omandamisega, käib 10. klassis. Ta on Xxxx kontaktisikuga ka rääkinud sellest, et tal on võimalik jätkata haridusteed täiskasvanute gümnaasiumis, nad toetavad seda. Ta on saanud kinnitust erinevatelt isikutelt nii vanglas kui ka väljaspool, et ta on juuksurina väga hea, seega ta tahaks omandada juuksuri eriala. Tallinna Kutsehariduskeskus näiteks võimaldab seda. Tal on ka paar sõpra, kes on kristlased ja talle heaks eeskujuks, nad on ka pereinimesed ning on talle toeks ja kinnitavad talle ikka ja jälle, et see, et ta on vanglas, see ei mõjuta nende arvamust temast. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, ta õppis kuidas majanduslikult paremini toime tulla, kuidas emotsioone talitseda, kuidas uusi suhteid luua ja vanu hoida. See oli põhirõhk, sest ta iseenda pealt näeb, et need on need kohad, mis nõrgaks jäävad ja mõjutavad käitumist. Samuti sai rõhku pandud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisele, aga kuna need olid tema poolt juba iseseisvalt välja lülitatud, siis see oli lihtsalt selline kohustuslik teema, mida läbi käia. Ta ei suhtle enam isikutega, kellega koos on kuritegusid toime pannud. Ta ei suhtle ka väljaspool vanglat enam isikutega, kellega kandis koos vangistust, ta ei soovi nendega ühendust hoida. Ta soovib püüelda selle poole, et saada paremaks inimeseks, seega tema suhtlusringkond koosneb valdavalt seaduskuulekatest isikutest. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, siis ta on nõus läbima ka sotsiaalprogramme. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Fred Gross on vangistuses olles teinud järeldused oma käitumise suhtes. Isik on saanud aru, et selline käitumine ei ole enam jätkusuutlik olnud, kus pannakse toime kuritegusid. Isik viibib vanglas seitsmendat korda, jätkates sellist elustiili, ei ole see tema nägemuses enam jätkusuutlik. Isik on motiveeritud elama õiguskuulekalt, vabanedes läheb ta elama Xxxx MTÜ-sse elektroonilise valve alla. Tal on võimalik seal teha tööd, see töö tegemine toimub kontrollitud keskkonnas, isik ei jää tähelepanuta, on pideva jälgimise all. Kui ta peaks selles MTÜ-s rikkuma reegleid, siis ta teab, kuhu tema tee edasi viib – tagasi vanglasse. Kui isik suudab järgida sealset kodukorda ja tõestada oma võimekust õiguskuulekalt elada, siis on võimalik, et ta on mõistnud oma käitumist ja teinud kõik endast oleneva, et edaspidi ühiskonnas eksisteerida õiguskuulekalt. Tal on motivatsioon omandada haridust, sh ka kutseharidust. See on
3(6)
oluline, et olla hiljem tööturul konkurentsivõimeline. Alkoholi tarbimise osas on isik saanud arusaamise, et alkohol võib viia ta tagasi vanglasse. Kaitsja loodab, et isik on teinud lõpparve alkoholi ja narkootikumidega. Isik tõi välja ka, et tema põhiprobleem on suhtumine. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi vangistuses ning varasemalt on läbinud ka teise sotsiaalprogrammi, nende läbimine on olnud isikule kasulik, sest ta on muutnud oma suhtumist. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et isikule tuleks anda võimalus ennast tõestada väljaspool vanglat. Kokkuvõtvalt taotles kaitsja isiku vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
4(6)
5(6)
individuaalses täitmiskavas väljatoodule, siis on kinnipeetaval seal märgitud tegevustest veel täitmata keskhariduse omandamine. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav loobus keskhariduse omandamisest 2022. aastal seoses tervisliku seisundiga, kuid käesoleval aastal alustas taas õpinguid kümnendas klassis. Kohus leiab, et hariduse omandamisega jätkamine vangistuses aitab parandada isiku võimalusi tööturul pärast vabanemist ning seeläbi ka vähendada uue kuriteo toimepanemise riske. Lisaks planeerib kontaktisik kinnipeetavale vangistuse jätkumisel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevused, mis samuti aitavad vähendada isiku riskivast ja hoolimatust elustiilist ja puudulikust probleemide lahendamise oskusest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.