Liiklussüüteod

1-23-5960 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Kristo Kiviaru kohustatud üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Kristo Kiviaru kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Kristo Kiviarult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p 9 KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Kristo Kiviarult riigituludesse menetluskuluna vähendatud sundraha 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulu tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15 eurot. Määratud kaitsjale määratud tasu jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99923700031580. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lk 2 / 4

1-23-5960 Kristo Kiviarule on esitatud süüdistus selles, et tema olles karistatud 16.11.2021 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7092 joobes juhtimise eest KarS § 424 lg 1 järgi (tegu 24.08.2021), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 17.07.2023 kella 15:06 paiku Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Viljandi mnt 2a juures mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,10 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Kristo Kiviaru pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Kristo Kiviaru süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Eve Jundasele 129,60 eurot, mis jätta riigi kanda. Sundraha 1087,50 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava sissetuleku puudumise tõttu vähendada 180 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 180 eurot tasuda ositi, s.o 12 kuu jooksul tasudes igakuiselt 15 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Lk 3 / 4

1-23-5960 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.