1-23-5556/6 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Karoline Sepp võttis 24. august 2023 ajavahemikul kell 00:10 kuni kella 00:30 ajal xxx maja hoovist omavoliliselt ilma omaniku loata ajutiseks kasutamiseks K J’ile kuuluva mootorsõiduki - sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga XXX väärtusega 1000 eurot, mida juhtides sõitis xxx maja hoovist xxx maja ette. Sellise tegevusega pani Karoline Sepp toime asja omavolilise kasutamise s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 24. august 2023 kella 00:10 kuni 00:45 vahelisel ajal xxx maja ette K J’ile kuuluvat mootorsõidukit - Volvo V70 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse number TTRC-23/00050) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,05 mg\l ± 0,10 mg\l kohta, seega kellel oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,95 mg\l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punktist 1 loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Karoline Sepp mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus Karoline Sepp LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (s.o LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu). Sellise tegevusega pani Karoline Sepp toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 4) Kohtus nõudis prokurör Karoline Sepa süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.08.2023 s.o 1 päev vangistust ja ära kandmata karistus on 5 kuud 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 jätta 5 kuu 29 päeva pikkune vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1-23-5556 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Karoline Sepa süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. K. Sepp on kahtlustatavana kinni peetud 24. august 2023 kell 1.22-17.00, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. DVD plaat on ja jääb kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdimõistetult kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1087,50 eurot (1,5*725). Kokkuleppes on taotlus, et arvestades Karoline Sepa varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses talle üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel mõista Karoline Sepalt välja 1/2 sundrahast, s.o 543,75 eurot. Kohus rahuldab taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale K. Sepa kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 86,40 eurot ja 188,40 eurot (tl 37-38, 43-46), kokku 274,80 eurot. Karoline Sepalt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 818,55 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik