Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2023, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-23-3840
Kohtunik
Julia Katškovskaja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määrus, millega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel Kannatanu X esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jätta kannatanu X esindaja vandeadvokaat Risto Käbi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, kaebepiirang ei laiene. Need seisukohad puudutavad ka küsimusi, milles kohus ei ole seisukohta võtnud, aga oli kohustatud seda tegema. Samuti ei saa piirang hõlmata olukorda, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse, kuid ei pane süüdistatavale seadusest tulenevat kohustust kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks. Määrus, mis ei järgi oportuniteedi tingimusi, on vaidlustatav. Kohus rikkus määrusega kannatanu õigusi, jättes arvestamata kannatanu tsiviilhagi. Kohus oli KrMS § 202 lg 2 alusel kohustatud panema süüdistatavale kohustuse hüvitada tsiviilhagi. Kannatanul on õigus nõuda süüdistatavalt kahju hüvitamist. Kohtul puudus valik, see oli kohustuslik. Kannatanu esitas 25. aprillil 2022 tsiviilhagi, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus võttis tsiviilhagi menetlusse ja see tuleb lahendada. Kannatanu õigus nõuda süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitamist on PS § 25 järgne põhiõigus, mida kannatanu on teostanud vastavalt seadusele. Süüdistatava seisukoht, et mittevaralise kahju hüvitisena on kohane süüdistatava poolt omaalgatuslikult tasutud 400 eurot, ei ole kannatanu poolt heaks kiidetud. Kannatanu tsiviilhagis p-s 1.5 alapunktidega on viidatud kohtupraktikale, milles on kannatanutele sarnastes asjades välja mõistetud suuremaid summasid. Ka 8. septembri 2023 kohtuistungil väljendas kannatanu esindaja seisukohta, et kannatanu soovib kohtu poolt kahjusumma kindlaksmääramist. Kui seadusest tulenev kaebeõiguse piirang takistab kannatanul kaebamast sellele, et kohus on PS § 25 vastaselt üldse lahendamata tema kahjunõude, on selline kaebeõiguse piirang põhiseadusevastane ja tuleb jätta kohaldamata. Kannatanu on 19. septembril 2023 taotlenud maakohtult määruse põhistuste esitamist, kuid neid esitatud pole.
kahtlust, kas piirang on kooskõlas põhiseaduse §-ga 25. Viidatud sätte kohaselt on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ringkonnakohtul kahtlusi kaebepiirangu põhiseaduspäraseuses ei teki. Kõnealune kaebepiirang ei võta kannatanult õigust nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse p-s 25 asjas nr 1-164665/224 selgitanud, et üldjuhul tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, kuid olukorras, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, jääb tsiviilhagi, mis on KrMS § 2631 lg-s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni jätkuvalt kohtu menetlusse. Juhul, kui kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus. KrMS § 202 lg 2 kohaldamisel pole alust kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Eelnev kehtib ka olukorras, kus isikule pandi kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis nõutust. Kui isik täidab talle pandud kohustused tähtaegselt, ei ole kriminaalmenetluse uuendamiseks alust ja kannatanu saab esitada oma täitmata jäänud nõude tsiviilkohtumenetluses (RKKKo 1-16-4665/224, p 25; RKKKm 3-1-133-17, p 15). Riigikohtu eeltoodud seisukohad on asjakohased ka arutataval juhul. Kannatanu X tsiviilhagi on jätkuvalt maakohtu menetluses. Kui süüdistatav täidab talle pandud kohustuse, saab kannatanu esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluses. Kui süüdistatav jätab aga menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmata, uuendab maakohus kriminaalmenetluse ja lahendab X tsiivilhagi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.