Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aimar Korki süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 06.07.2023 kell 23:00 kuni 07.07.2023 kell 00:01 juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata x x x x-x tee 1. kml mootorsõidukit x x x registreerimisnumbriga x, kus tema poolt juhitud sõiduk kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja kraavi ja põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Aimar Kork oli mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,07 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,97 mg/l. Aimar Kork rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis pani Aimar Kork toime kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. Prokurör tegi ettepaneku Aimar Kork süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Aimar Kork ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Lk 2 / 3

1-23-4693 Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 115,20 eurot, kokku 1202,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Aimar Korgil tasuda menetluskulud 1202,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 100 eurot ja viimasel kuul 102,70 eurot iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.