Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Anton Kaalestet süüdistatakse KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 184 lg 1 järgi süüdistatakse A. Kaalestet selles, et ta omandas ebaseaduslikult enne XXX eeluurimisel tuvastamata asjaoludel joobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks vähemalt 1,20 g kanepist valmistatud hašišit, mida hoidis enda sõiduautos XXX registreerimismärgiga XXX, kuni politsei selle XXX kella 00:05 ajal XXX linnas XXX juures leidis ja ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Hašiš kuulub

sotsiaalministri 18.05.2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine ” lisa 1 (tervise- ja tööministri 22.02.2023. a määruse nr 7 sõnastuses) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Hašiši puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1 g hašišist. Seega pani A. Kaaleste toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse A. Kaalestet selles, et ta juhtis XXX kella 00:00 ajal XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) narkootilisest ainest põhjustatud joobeseisundis. A. Kaaleste rikkus LS § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani A. Kaaleste toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ingmar Laas, süüdistatav Anton Kaaleste ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Kaaleste tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 1-aastase vangistusega. Samuti tuleb A. Kaaleste süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 4-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A. Kaalestele liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Kaaleste ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A. Kaalestelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. KarS § 191 alusel konfiskeerida ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul EKEI-s, ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Mõista A. Kaalestelt välja riigieelarve tuludesse joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 108 eurot ja sundraha 1812,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 2127,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A. Kaalestel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki

Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 123 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 108 eurot ja sundraha 1812,50 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb need kulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Kaalestel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KarS § 191 alusel tuleb konfiskeerida ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine, mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas, ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.