Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Kannatanu G B esitatud tsiviilhagi 100 (ükssada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju Maakohtu 06.12.2022 otsusega nr xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D D VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista G B kasuks 100 eurot, mis tuleb kanda kannatanu G B arveldusarvele nr xxx (Paysera pank, Swift: xxx), märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D D, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

kanda kannatanu H P-B arveldusarvele nr xxx SEB, märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

ulatuses ning L L’le kuuluva jalgratta Panther TS 222 Moccasin väärtusega 250 eurot, tekitades seega kannatanule varalist kahju 250 euro ulatuses. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 04.08.2021 kella 05:20 ajal tungis metallist paneelseina painutamise teel sisse Tallinnas, S 193 asuvasse rattaparklasse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E P`ile kuuluva jalgrattalukuga kinnitatud jalgratta Classic maksumusega 463,20 eurot koos jalgrattalukuga, mille maksumuseks on 25 eurot ning lasteistme adapteriga maksumusega 30 eurot, tekitades seega kannatanule varalist kahju 518,20 euro ulatuses. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti sisenes 28.08.2021 kella 07:22 paiku lukustuse kõrvaldamise teel Tallinnas M tn 18 asuva kortermaja keldribokside (XXX) üldkoridori, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattaluku lõhkumise teel kaks E Kle kuuluvat jalgratast: jalgratta Esperia 7500U (raaminumber xxx) hetkeväärtusega 200 eurot koos spidomeetriga maksumusega 30 eurot ja jalgratta Bottecchia hetkeväärtusega 200 eurot koos kiivriga maksumusega 29 eurot. Sellele järgnevalt sisenes luku lõhkumise teel boksi nr x, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E Kle kuuluva Bosch lööktrelli koos kohvriga maksumusega 49 eurot. Vargusega tekitatud E Kle varalist kahju summas 508 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 04.10.2021 tungis kella 01:02 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos D D ja T T, Tallinnas V tn 4 kortermaja välisukse juures asuva fonoluku kiibi lõhkumise teel maja trepikotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm jalgratast: T L kuuluva maastikuratta Romet Rambler Fit hetkeväärusega 200 eurot ja G Ble kuuluva jalgratta Haro hetkeväärtusega 200 eurot ja heledat värvi raamiga jalgratta (jalgratta omanik ja maksumus tuvastamata) ning kortermaja maa-alusest garaažist parkimiskohal nr x M P-L kuuluvalt jalgrattalt vedrustusega istme koos sadulatoruga (uue samaväärse istme ja sadulatoru kogumaksumus 85,86 eurot). Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, tungis ajavahemikul 20.07.2022 kell 10:00 kuni 25.07.2022 kell 08:45 Tallinnas aadressil L 7 asuvasse lukustatud trepikotta ja seejärel lukustatud keldrisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 1) lukustamata üldkasutatavast keldriboksist M M kuuluvad järgnevad esemed: - musta värvi Trek jalgratta sadul, maksumusega 30 eurot; - musta värvi tööriistakohver Allit (maksumusega 25 eurot), milles olid erinevad kinnitusvahendid (maksumusega 10 eurot) ja üldehitustööriistad (maksumusega 40 eurot). Tööriistakohvri koguväärtus on 75 eurot. 2) M M lukustamata keldriboksist, mis kuulub korterile 10 järgnevad esemed: - Bosch rohelist värvi ketaslõikuri tööriistakohver, milles olid järgnevad esemed: • rohelist värvi Bosch ketaslõikur, maksumusega 40 eurot; • 10 tk lõike- ja lihvimiskettaid, mille kogu maksumus on 20 eurot; • punast värvi raamiga kaitseprillid, maksumusega 10 eurot. 3) lisaks tungis ta H Ki tabalukuga lukustatud keldriboksi, mis kuulub korterile x, ukseaasade ja ukse lõhkumise teel, millega tekitas varalist kahju summas 15 eurot ning võttis sealt H. K kuuluvad järgnevad esemed: - sinist ja valget värvi jalgratas CUBE (raaminumber xxx), maksumusega 600 eurot; - helerohelist värvi plastikkast (maksumusega 30 eurot), milles olid järgnevad esemed: • Makita akutrelli tööriistakomplekt, milles akulaadija, kaks 18V akut ja akutrell, maksumusega 240 eurot; • metallist ukselukk koos võtmega, maksumusega 40 eurot; • karp koos rombmutritega, maksumusega 100 eurot; • erisuuruses 7 tk kantvõtit;

• karp, milles erinevas suuruses 30 tk akutrelliotsikut; • läbipaistev kilekott, milles roostevabad seibid, mutrid ja poldid. • Rombmutrite, akutrelliotsikute, roostevabade seibide, mutrite ja poltide maksumus kokku 150 eurot. Plastikkasti maksumus koos esemetega on 560 eurot. Vargusega tekitas M M kahju summas 175 eurot ja H Kile kahju summas 1160 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 26.08.2022 kella 03:32 paiku Tallinnas K 6 hoone trepikojast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K K kuuluva jalgratta Kross Hexagon maksumusega 399 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, tungis aadressil Q, Tallinn asuvasse lukustatud maa-alusesse parklasse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.09.2022 ajavahemikul kell 04:02 kuni kell 04:10 parkimiskohalt number 42 J Lile kuuluva musta värvi raamiga ja hõbedast värvi kirjetega jalgratta Merida. Vargusega tekitas J Lile kahju summas 500 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, tegutsedes ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D Biga tungis ukse avamise teel kolmel korral ajavahemikul 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00:09 kuni kell 06:43 Tallinnas aadressil Q lukustatud keldrisse. Keldris tungis ta sisse üheksasse tabalukuga lukustatud panipaika ukseaasade lõhkumise teel, millega tekitas varalist kahju Tallinn, Q korteriühistule summas 237,60 eurot. Sisse tungiti panipaikadesse number 8, 13, 16, 20, 31, 45, 49, 51 ja 54. Samuti lõhkus ära avaliku mänguväljaku alalt sisehoovi viiva kaardilugeja, millega tekitas varalist kahju Tallinn, Q korteriühistule summas 108 eurot. Panipaikade ja kaardilugeja lõhkumisega tekitati kahju Tallinn, Q korteriühistule kokku summas 345,60 eurot. Panipaikades võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viiest erinevast panipaigast järgnevad esemed: - firmale X OÜ kuuluvast panipaigast number 45 võeti kaasa järgnevad esemed: • Makita Combokit DLX214AJ, maksumusega 239,97 eurot; • puuri- ja trelliotsikud, maksumusega kokku 30 eurot. Vargusega tekitati firmale X OÜ varalist kahju summas 269,97 eurot. - J Kle (Kuusk) kuuluvast panipaigast number 16 võeti kaasa järgnevad esemed: • jalgratas Kona Honzo DL 2021 (raaminumber xxx), maksumusega 2499 eurot; • Xpedo Ambix jalgratta pedaalid, maksumusega 76,63 eurot. Vargusega tekitati J K varalist kahju summas 2575,63 eurot. - A K kuuluvast panipaigast number 13 võeti kaasa järgmised esemed: • jalgratas Fuji Nevada 1.9 26“, maksumusega 300 eurot; • jalgratta lukk, maksumusega 30 eurot; • jalgratta tagumine punane tuli, maksumusega 10 eurot. Vargusega tekitati A K varalist kahju summas 340 eurot. - K V kuuluvast panipaigast number 54 võeti kaasa järgmised esemed: • Scott 21 SUB CROSS 10 MEN (raaminumber xxx), maksumusega 800 eurot; • metallist jalgrattalukk koodiga, maksumusega 20 eurot. Vargusega tekitati K V varalist kahju summas 820 eurot. - J K Kile kuuluvast panipaigast number 49 võeti kaasa järgmised esemed: • jalgratas Spyder Lumen 20 (raaminumber xxx), maksumusega 500 eurot; • jalgratta lukk, maksumusega 50 eurot; • taarakott, mille umbes 15 pudelit, maksumusega 1,5 eurot; • tööriistakohver Wisent koos tööriistadega, maksumusega 80 eurot. Vargusega tekitati J K Kile varalist kahju summas 631,5 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, tungis VK tn 48, Tallinn lukustatud trepikotta ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D B ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 koridorist järgnevad H P-Ble kuuluvad esemed: - sinist ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 40 seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot.; - halli ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 50 seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot.; - musta värvi jalgratta esituli Omeril, maksumusega 9 eurot.; - musta ja halli värvi rattapump Muddyfox, maksumusega 5 eurot.; - musta ja halli värvi lastetool "Hamax Zenith", maksumusega 75 eurot.; - musta värvi jalgratta tagatuli Omeril, maksumusega 9 eurot.; - halli värvi istmealune kott "Muddyfox Saddlebag 100”, milles jalgratta paranduskomplekt, maksumusega 10 eurot.; - tumehalli värvi silikoonist telefonihoidja, maksumusega 5 eurot. Vargusega tekitas kannatanule H P-B kahju summas 913 eurot. Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, tungis K 13, Tallinn asuvasse aiaga piiratud prügimajja ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D B Tallinnast aadressilt K 13 ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 prügimajast järgnevad K OÜ-le kuuluvad esemed: - Makita lehepuhur DUB184, seerianumbriga xxx koos Makita 18 V BL1850B akuga, maksumusega kokku 201,60 eurot; - Makita akulaadija DC18RC seerianumbriga xxx, maksumusega 82,80 eurot; - kaks võtit, maksumusega kokku 3,8 eurot. Vargusega tekitati asutusele K OÜ kahju summas 288,20 eurot. Seega Renee Mikk pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, märkides, et ta ei tunnista end süüdi L 7 ja S 193 toime pandud süütegudes. Süüdistatav jäi lühimenetluse juurde. Süüdistatav tunnistas esitatud tsiviilhagisid, välja arvatud L 7 ja S 193 vargustega tekitatud varalise kahju osas. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, kvalifikatsioon on õige.

niikuinii maksad mitu aastat. Kui tahad täna koju minna, siis pead aru saama, et pead nõustuma selle episoodiga. See valge Classic, mis maha jättis, selle müüs edasi. Varastas koos D K, selle Szolnoki peatuse lähedal eelmises episoodis. Sellist jalgratast nagu S 193 varastati, ei ole kellelegi edasi andnud ega müünud. See jalgratas oli musta värvi Classic. See jalgratas oli ühe tuttava keldris, keldiboksis, kes kasutas seda jalgratast, kes aeg-ajalt elas tema juures ja aegajalt elas K 9 asuvas sotsiaal- või munitsipaalmajas. See oli K S, ütles, et talle mingi narkomaan oli selle müünud. Sõitis ka selle jalgrattaga, sest K elas aeg-ajalt tema juures. Ei oska vastata küsimusele kas on kunagi S 193 maja juures viibinud. Võttis omaks selle episoodi, sest too päev oli selline nagu väga halb päev, magas kriminaalhooldaja juure mineku sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks metadoonile. Hakkasid võõrutusnähud ja uurijad ütlesid, et kui sa episoodi omaks ei võta, siis võtame su vahi alla ja põed seal oma võõrutusnähte. Arusaadav, kui öeldakse, et üks episood karistust ei muuda, siis 500 eurot rohkem või 500 eurot vähem, see tundus mitte nii suur probleem, kui võõrutusnähud. On aru juba saanud, et ikkagi mängib rolli üks episood rohkem, üks episood vähem. Need asjaolud, mis uurijale kirjeldas, mõtles ise välja. Tallinna vanglas käib grupis „Anonüümsed narkomaanid“, lisaks sellele on alandanud iga nädal enda metadooni annust ja iga kahe nädala tagant suhtleb V rehabilitatsioonikeskuse juhatajaga, M, kes võtab seal vastu patsiente rehabilitatsioonile. On iga kahe nädala tagant pidanud sidet, et kuidas on olukord, kas on oma meelt muutnud, kui peaks vabanema, soovib minna kohe sinna rehabilitatsioonikeskusesse, milleks on öelnud, et ei ole muutnud oma meelt, on soov minna rehabilitatsioonikeskusesse ja viimane vestlus oli just eile, järjekorrad on kuni 2 nädalat. On taotlenud metadooni koguste vähendamist et vabaneda täielikult sõltuvusainetest. V Haiglas on piirang metadooni tarvitajale, 30 ml maksimum kogus, millega nad on valmis vastu võtma. See ongi see põhjus, mille pärast pöörati täitmisele kuna eelnevad kogused olid 120 ühikut ja 130 ühikut. Praegu on 25 ühikut. Palus M, et ta tuleks Tallinnasse vastu, et vabanedes ei läheks kuskile tänavatele kooserdama või kuskile, et tee peal mingi vana sõber vastu ei tuleks ja ei hakkaks ära rääkima vana tee peale tagasi. Palus M, et kas oleks võimalik, et ta tuleks ise talle järgi, siis ütles, et jah selline variant on olemas. On juba 7 aastane poeg, kellega avanes võimalus nüüd alles hiljuti alustada suhtlust kuna on kaine, eelnevalt see ei olnud võimalik, sest oli pidevalt narkojoobes ja seepärast oli ämma ja äia poolt keelatud pojaga suhelda. Nüüd kuna on juba ligemale aasta olnud puhas, on suhelnud pojaga, poeg läks esimesse klassi ja see on üks põhi motivatsioon, miks tahab jääda puhtaks. Vanus hakkab ka juba sinnamaani jõudma, et võiks nagu mõistuse pähe võtta ja pereelu peale minna. Narkoprobleem on ainuke kuritegude toimepanemise põhjus. Narkoravi on jäänud alati metadooni pärast poolikuks, viimane kord oli see siis, kui oli veremürgitus S rehabilitatsioonikeskuses, koha peal olev meedik, kes seal oli, ütles, et on veremürgitus niivõrd kaugel, et see tuleb sõita koju ja välja ravida ja siis tagasi pöörduda, mida kahjuks ei jõudnud teha sellepärast, et enne pöörati täitmisele. Kasutab liikumiseks abivahendeid, sest septembris peaks uuesti olema konsultatsioon operatsioonile, oli kaks varianti, siin mõned aastad tagasi aga kuna lõi araks, keeldus seljaoperatsioonist. 3 diski on katki, kahes diskis on mõra ja kolmas on kildudeks ja need killud on parempoolses närvikanalis. Teatud mingitel trenni tegemistel nikastas selga, siis need killud suruvad sinna närvile peale, sellest on ka häiritud parempoolne jalg. Kirurg ütles, et on suur oht ratastooli jääda kui seda operatsiooni ei tee. Vabaduses on võimalik operatsioon korraldada, vanglas ei saa sellisele operatsioonile. Vangla on nõus panema mingi, millega meedik sai seal vanglas aidata oli see, et anti kargud, seljatugi plastmassplaatidega, et selg oleks paigas, topelt madrats, tugevad valuvaigistid ja siis neurokirurgi juurde konsultatsioonile panna kinni lähim operatsiooni aeg. Võib olla on see operatsioon mingil määral suure tahtmise juures võimalik, kuid seal on väga suur risk, et invaliidiks jääb, taastumisvarianti vanglas ei ole, ei ole seda võimalust taastada seal, operatsioon iseenesest oleks võimalik. Keegi ei hakka seal tagumikku pühkima ja sind WCsse viima ja riideid vahetama ja pesema. Koheselt kõiki menetluskulusid tasuma ei ole võimeline, kuu sissetulek antud hetkel on ainult invaliidsuspension, mis on nats üle 300 euro, kõiki kinni maksta kohe loomulikult ei saa, enne kinnipidamist oli kohtutäituritega maksegraafik, mida maksis igakuiselt 45 eurot. On võimalik maksta, kui läheb peale oppi ema juurde elama, siis ei pea maksma korteri eest, siis võib maksta rohkem. S K ja S K on sama isik, hüüdnimi oli K. Ei ole temaga nii väga ammustest aegadest suhelnud, teab teda võib-olla mingi 2-3 aastat, siis kui

oli fototabeli äratundmine, siis eelnevalt enne seda 2-3 aastat oli temaga tutvust, teadis teda K, ta on FBs ja igal pool K. Kõik need ütlused, mida andis S K kohta talle jalgratta müümisest, kõik on valed ütlused. 04.08.2021 grupis D. K varguse episood aadressil Tallinn E 60 Kohus leiab, et 04.08.2021 kella 02.00 paiku E 60 asuvas rattamajas rataste Esperia Motion Tour 5300U väärtusega 1290 eurot ja Panther TS 222 Moccasin väärtusega 250 eurot, varguste toimepanemine sissetungimisega süüdistatava poolt grupis koos D. K on tõendatud kannatanute süüteoteadete, videosalvestuste, nende vaatlusprotokollide ja D K ning süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (III kd, tl 61-71) on vaadeldud E 60, Tallinn asuvat jalgrattamaja, mille seinad on laudadest ning ühel ukseluku kõrval oleval laual on puudu kaks kruvi ning laua teises otsas on kaks kruvi pooleldi välja keeratud. Jalgrattamaja uks on avatud asendis, ukselukul väliseid vigastusi ei ole, osad rattahoidjad on tühjad. E 60 kortermaja välistrepi käsipuu küljes on katki lõigatud jalgrattalukk. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 73-83, DVD plaat tl 84) on vaadeldud E 60 KÜ saadud turvakaamerate videosalvestisi kuupäevast 04.08.2021 ajavahemikul 00.49-03.53. Kaamerate vaateväljas on isik, kes kannab kollast värvi kapuutsiga dressipluusi, kapuutsi alt paistavad pikemad blondid juuksed ja teine isik, kellel on pruunid juuksed ja tumedat värvi riided. Tumedates riietes isik käib kahel korral trepikoja ukse juures, toimetab ukse luku kallal ja käib kahel korral väheseks ajaks trepikojas sees, kaamerapildilt on näha, et isikul on vasakus käes hõbedast värvi sõrmus. Kollases dressipluusis isik on jalgrattamaja juures, kus kella 00.52 ajal on näha korraks ukse avanemist ja uuesti kell 01.54, kui on näha ka jalgratta liikumist. Kella 01.57 ajal tulevad kaks isikut ratastega hoone taha puu juurde ning 02.03 lahkuvad jalgratastel. Kell 03.51 ajal tuleb rattamaja juurde heledat värvi jakiga meesterahvas, kes sõidab ära roosat värvi jalgrattaga, isik on tuvastatud kui A Š. R N esitas süüteoteate (III kd, tl 104-106), mille kohaselt 04.08.2021 ajavahemikul 01.00-04.00 aadressil E 60, Tallinn jalgrattahoidlast varastati tema valget värvi ratas Esperia Motion Tour 5300U, lisatud on foto rattast. Majal on turvakaamerad. Tunnistaja R N ütluste (III kd, tl 107108) kohaselt oli tema kasutuses sõbra E Tle kuuluv jalgratas Esperia Motion Tour 5300U, mis varastati 04.08.2021 öösel E 60, Tallinn asuvast lukustatud rattahoidlast. Ratas ei olnud hoidlas lukustatud, üks ratta kummidest oli veidi tühjaks läinud. Rattahoidlast varastati ka teisi rattaid, päev enne antud vargust varastati ka maja ees käsipuu külge lukustatud ratas. Kannatanu E T antud ütluste (III kd, tl 109-110) kohaselt oli oma valget värvi ratta Esperia Motion Tour 5300U andnud sõbra R N kasutusse. Ratas varastati 04.08.2021 E 60 asuvast rattahoidlast, sõbra sõnul oli üks rattakummidest varguse hetkel natukene tühi. Ratta väärtuseks hindaks umbes 120 eurot. On varastatud ratta politsei käest kätte saanud, hagi esitada ei soovi. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 42-46) on vaadeldud 04.08.2021 aadressilt S 193 rattahoidla juurest politseipatrulli poolt leiuna võetud jalgratast Esperia Motion, mis on valge-musta-punase värvusega. L L esitas süüteoteate koos fotodega (III kd, tl 114-119), mille kohaselt varastati 04.08.2021 E 60, Tallinn asuvast jalgrattahoidlast tema ratas musta värvi Panther TS 222 Moccasin, hetkeväärtusega 250 eurot. Kannatanu L L ülekuulamise protokollis (III kd, tl 120-123) lisab, et jalgratas ei olnud hoidlas sees eraldi lukustatud, oli hiljuti remonditud ja hindab hetkeväärtuseks 250 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi. Renee Miku kahtlustatava ülekuulamise protokolli (III kd, tl 127-130) kohaselt 04.08.2021 helistas talle öisel ajal tema tuttav D J, kes palus abi jalgrataste äraviimisega. Sõitsid trolliga Mustamäele, tulid maha Szolnoki peatuses, läksid tumedat värvi maja taha, kus puu najal olid kaks lukustamata jalgratast ja sõitsid nendega minema. Ei tea, kust D need rattad oli saanud. Tema ise võttis valget värvi ratta, Ds tumedat värvi ratta, marke ei mäleta. Järgmisel päeval jättis valget värvi ratta Mustamäe haigla lähedal oleva jalgrattaboksi juurde, kust võttis endale

teise ratta. Selle tumedat värvi maja juures käisid ainult korra, võtsid puu juurest rattad ja sõitsid minema. Tema ei tea sellest, et rattad võetud sama maja rattakuurist ja sinna oli sisse murtud, mitte midagi, samuti ei tea ta midagi trepikotta sissemurdmisest. Teab, et tema võttis puu juurest Esperia ratta. Lisas, et kannab hõbedast värvi klotsereid, mõlemas käes ühte, väikese sõrme kõrval olevas sõrmes. 01.04.2022 ülekuulamise protokollis (III kd, tl 148-149) jäi Renee Mikk enda varasemalt antud ütluste juurde. Äratundmiseks esitamise protokollis (III kd, tl 132-134) tunneb Renee Mikk ära D Ji (K) kui isiku, kellega käis 04.08.2021 varastamas jalgratast. D K kahtlustatavana antud ütluste (III kd, tl 151-153) kohaselt sai ta 04.08.2021 juhuslikult oma ammuse tuttava Renee Mikuga Szolnoki peatuses kokku. R. Mikk ütles, et teab kohta, kus on palju jalgrattaid ja tegi ettepaneku sealt jalgrattaid varastada, millega ta oli nõus, kuna tal olid rahalised raskused. Läksid E, täpset aadressi ei mäleta, kus oli jalgrattamaja. R. Mikk tegi ukse magnetluku elektrijuhtme katki ja uks läks lahti ning lõikas kahe ratta rattalukud tangidega katki. Tema võttis tumedat värvi ratta, R. Mikk valget värvi ratta ja sõitsid ratastega ära. Politsei pidas neid teel kinni, rattaid ära ei võtnud. Sõitsid ratastega edasi, vahepeal jäi R. Mikk maha ja kui D K teda uuesti P 10 nägi, oli tal uus ratas, R. Mikk ütles, et valget värvi ratta jättis Regionaalhaigla juurde. Viisid rattad trepikoja rõdule, mingit raha D K ratta eest ei saanud. Varguse pani toime ammu, kõiki detaile ei mäleta. Tutvustatud videokaamerate salvestistelt tunneb endana ära isiku, kes kannab oranži dressipluusi ja on kottidega, R. Mikk on tumedates riietes ja kõnnib tema kõrval. Kahetseb tehtut. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu E T antud ütluste kohaselt 04.08.2021 varastati tema valget värvi jalgratas Esperia Motion Tour 5300U E 60 asuvast rattahoidlast, mille väärtuseks hindas umbes 120 eurot. L L esitatud süüteoteate kohaselt varastati 04.08.2021 E 60, Tallinn asuvast jalgrattahoidlast tema musta värvi jalgratas Panther TS 222 Moccasin, hetkeväärtusega 250 eurot. Süüdistatav vargust ja sissetungimist ei tunnista, kuid tunnistab, et võttis antud kuupäeval koos D K puu najalt lukustamata rattad. Varguse ja sissemurdmise asjaolusid kinnitavad aga E 60 turvakaamerate salvestised ja D K antud ütlused, kes on salvestistelt tuvastanud enda ja Renee Miku. Seetõttu ei pea kohus süüdistatava osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd need on vastuolus teiste omavahel riimuvate tõenditega, milliste usaldusväärsuses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanute süüteovormidest nähtuvalt kuulusid jalgrattad kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgrattad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgrataste äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanutele tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt jättis ta varastatud valge ratta Mustamäe haigla juures oleva jalgrattaboksi juurde, kuivõrd leidis endale parema. Seega käitus süüdistatav varastatud jalgrattaga kui omanik, käsutades seda vastavalt oma äranägemisele. Ratta, millega D K ära sõitis, pidi ta viimase sõnade kohaselt maha müüma. See aga näitab seda, et süüdistataval võetud jalgrataste kannatanutele tagastamise soov puudus, ühe jalgratta hülgas ja teise soovis maha müüa, seega süüdistatav pööras võõrad vallasasjad enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta ja objektiivset käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatava ja D K kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o murdsid sisse jalgrattamajja ning võtsid sealt kaks jalgratast, millega ära sõitsid. Isikute tegevus E 60, Tallinn asuva rattamaja juures on tuvastatud turvakaamerate salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud ka D K. Seega järeldub, et süüdistatava ja D K tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele, ühise eesmärgi nimel kooskõlastatud tegutsemisele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.08.2021 kella 02.00 ajal E 60, Tallinn asuvasse jalgrattamajja ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine jalgrattamajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud jalgrattamajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka jalgrattamaja seinalaudade lahtikruvimise teel ukse lukustuse avamine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 04.08.2021 kella 02.00 ajal E 60, Tallinn asuvasse jalgrattamajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 04.08.2021 varguse episood aadressil Tallinn S 193 Kohus leiab, et 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvas rattamajas jalgratta Classic maksumusega 463,20 eurot koos lisadega väärtusega 55 eurot, varguse toimepanemine sissetungimisega süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuste, nende vaatlusprotokollide, tunnistajate D Ki ja S K ütlustega. Kuigi süüdistatav tunnistas kohtueelsel menetlusel kuriteo toimepanemist, siis kohtulikul arutamisel süüdistatav enam oma süüd ei tunnistanud. Seega kuna süüdistatava ütlused süüteo toimepanemise osas on erinevas menetlusstaadiumis omavahel kardinaalses vastuolus ja kohtuistungil antud süüd eitavad ütlused on vastuolus muude kogutud tõenditega, peab kohus

süüdistatava ütlused selle süüteo osas tõendikogumist kõrvale jätma ja piirduma süüdistatava süü tuvastamisel muude asjas kogutud tõenditega. Patrullpolitseiniku ettekande koos lisadega kohaselt (III kd, tl 1-8) 04.08.2021 kell 05.26 said väljakutse aadressile S 193, Tallinn, kus oli sisse murtud T maja rattakuuri. Painutatud oli rattakuuri metallist paneelseina ja lõigati läbi magnetluku toitejuhe, mille tõttu avanes kuuri lukk. Turvamees ei osanud öelda, kas midagi rattakuurist varastati, kuid kaameratest oli näha, et sissemurdja sõitis rattaga minema, jättes sinnasõiduks kasutatud tühja esirehviga valge raamiga ratta rattakuuri kõrvale. Rattakuuri kõrval oli valge raamiga jalgratas „Esperia Motion tour“, mille esirehv oli tühi. Jalgratas „Esperia“ raaminumbriga xxx võetud kaasa leiuna ning paigutatud Rahumäe tee 6/1 rattahoidlasse. Samal kuupäeval kella 02.12 paiku märkas patrull E 66 juures kolme isikut, kelledest üks oli Renee Mikk. Isikutest tehti fotod ja rinnakaamera videod, milledelt nähtub, et Renee Mikul on valge raamiga jalgratas, mis on sarnane rattaga, mis T rattakuuri juurde jäeti. Leiuna vastuvõtmise akti kohaselt Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S S võttis R P leiuna hoiule 04.08.2021 kell 05.38 S 193 maja tagant rattahoidla juurest leitud valge raamiga jalgratta Esperia Aluminuim (III kd, tl 9). Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 10-13, CD tl 14) on vaadeldud 04.08.2021 kell 02.12 algavat politsei vormikaamera salvestist, kus nähtuvad jalgratastega liigelnud kolm isikut, mh valge raamiga jalgrattaga sõitnud isik ja tema välimus. E P esitas süüteoteate (III kd, tl 17-19), mille kohaselt 04.08.2021 kella 05.20 paiku varastati T E AS lukustatud rattaparklast ja täiendavalt lukustatud tema meeste raamiga jalgratas Classic 29`` Alu D raaminumbriga xxx, mille maksumus oli 463,20 eurot. Teatele lisatud foto rattast. Kannatanu E Pi ülekuulamise protokolli (III kd, tl 20-23) kohaselt sai ta 04.08.2021 töö e-posti teel teada, et tema ratas, mille ta T rattaparklasse pani juulis 2021, on varastatud. Kannatanu kirjeldab jalgratta omadusi, on värvuselt musta-punasega, minimaalsete kulumisjälgedega. Ratta ja selle lisade vargusega tekitati kannatanule kokku kahju 518,20 eurot. Ratas oli kindlustatud, soovib esitada tsiviilhagi. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 34-40, CD tl 41) on vaadeldud S 193, Tallinn asuva T maja turvakaamerate videosalvestisi 04.08.2021 ajavahemikul 04.51-05.21, milledelt nähtub, et kella 04.51 ajal ilmub keemara vaatevälja tumedates riietes meesteravas heledat värvi raamiga jalgrattal, käes heledad kindad, seljas tume ruutudega kapuutsiga jope, seljakott, millel hele piklik embleem ja jalas valge tallaga spordijalatsid. Läheb tõkkepuu juures asuva väikese hoone juurde, avab selle ukse ja väljub sealt tumedat värvi jalgrattaga, millega kell 05.21 ära sõidab. Tumedat värvi raamiga rattaga ära sõitval isikul on seljas sama tume ruuduline kapuutsiga jope, peas musta värvi kapuuts, käes heledad kindad, seljas tume seljakott, millal on valget värvi kujutised. Jalas musta värvi püksid ja jalanõud, millel on valge tald. Seejuures on näha, et valgel jalgrattal kohale tulles rippus valge raamiga jalgratta lenkstangi küljes tume seljakott ja ka musta rattaga lahkudes ripub lenkstangi küljes seljakott. Mõlemal juhul rippus seljakott vasakul pool. Seega on väliste tunnuste põhjal võimalik asuda seisukohale, et musta värvi jalgrattaga lahkub sama isik, kes tuli kohale valget värvi jalgrattaga ja valget värvi jalgratta maha jättis. Renee Mikk kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (III kd, tl 127-130) kohaselt tunnistab ta 04.08.2021 kella 05.20 S 193, Tallinn asuvast rattaparklast ratta vargust. Öisel ajal oli talle helistanud D J, kellega läksid ja võtsid Mustamäelt puu najalt kaks ratast, tema ise võttis valge ratta. Said vahepeal ka teiste tuttavatega kokku, mh S P ja tema mehega, kellega koos olles politseipatrull nende nimed ka tuvastas ja küsiti rataste päritolu kohta. Päeval magas ja hiljem sai Diga kokku, sõitis sinna sama valge rattaga. Kuskil Mustamäe haigla juures kaotas D ära ja ühe maja hoovis nägi kinnist jalgrattaboksi, pani suvalise kaardi luku vahele, lõikas läbi punase-musta värvusega Classic ratta luku ja sõitis selle rattaga minema. Valget värvi ratta jättis sinna. Vahetas rattad, kuna teadis kuhu Classic maha müüa, müüs selle S, kelle hüüdnimi

on „K“, mille eest sai 100 eurot. S tegeleb varastatud asjade kokkuostuga. Täpsustab, et rattaboksi seinu ei painutanud ja mingit kaablit läbi ei lõiganud, avas ukse kaardiga. Äratundmiseks esitamise protokollis (III kd, tl 135-137) tunneb Renee Mikk ära S K, kelle hüüdnimi on „K“ ning kellele müüs jalgratta Classic. Äratundmiseks esitamise protokollis (III kd, tl 138-140) tunneb Renee Mikk ära D B kui isiku, keda mainis 24.08.2021 ülekuulamisel, kui D, kelle hüüdnimi on „T“ ja kes ostis S P ära ühe jalgratta. Kuivõrd kohtuistungil Renee Mikk selgitas, et need ütlused mõtles ta välja ja tegelikkuses seda süütegu toime ei pannud, jätab kohus süüdistatava ütlused selle kuriteoepisoodi osas tõendikogumist välja ja arvestab muude kogutud tõenditega. S K ülekuulamisel antud ütluste (III kd, tl 162-164) kohaselt tunneb ta Renee Mikku, keda nägi viimati 2021 aasta augusti alguses, kui R. Mikk palus tal aidata jalgratta remondiga. R. Mikk palus abi ühe musta värvi võimsa, suurte ratastega jalgrattaga, tegemist võib olla sama rattaga, mille pilti uurija näitas, aga ei ole selles 100 % kindel. Kindlasti ei olnud sellel rattal sadula all adapterit, nagu fotol oleval jalgrattal, samuti ei olnud laternaid ja juhtraual ei olnud samu lisatarvikuid. Mäletamist mööda olid Renee toodud rattal porilauad, aga sellel ei ole. R. Mikk palus taga ratta juures oleva põrklingi korda teha, kuid see tal ei õnnestunud. R. Mikk oli öelnud, et ostis ratta 80 euroga ja tahab 120 euroga edasi müüa, tema ise seda R. Mikult ostnud ei ole, tema kodus see olnud ei ole. Teab, et R. Mikk sõidab koguaeg erinevate ratastega. Seega ei nähtu tunnistaja ütlustest, et ta oleks elanud Renee Miku juures või et Renee Mikk oleks tema kasutada olnud jalgratast kasutanud. Lisaks sellele selgitas Renee Mikk kohtuistungil, et selle valge Classiku, mille ta maha jättis, selle müüs ta hiljem edasi. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et see E 60 rattahoidlast varastatud E T kuuluva ja S 193 juurde maha jäetud jalgratta võttis politsei 04.08.2021 hommikul sündmuskohalt leiuna kaasa ja hiljem anti see E T kui omanikule tagasi, s.t Renee Mikul ei oleks kuidagi olnud võimalik seda ratast hiljem maha müüa. Sellest saab järeldada, et ka kohtuistungil antud ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 04.08.2021 S 193 rattahoidla juurest politseipatrulli poolt leitud valget jalgratast Esperia Motion Long Distance Line nr xxx ning tuvastati, et esimese ratta kumm on tühi (III kd, tl 42-46). Seejuures on tuvastatud, et sama jalgratas varastati samal ööl E 60 rattahoidlast ja varguse pani toime Renee Mikk koos D K. Vaidlusalune jalgratas varastati E 60 rattaparklast ning kuulus E T, kes selle pärast leidmist ja politseile üleandmist politseist tagasi sai. Eelmise kuriteoepisoodi osas üle kuulatud D K ütlustest (III kd, tl 151-153) nähtuvalt on kahtlustatav D K selgitanud, et E rattamajast võttis Renee Mikk valget värvi jalgratta ja tema musta värvi raamiga jalgratta. Pärast vargust peeti neid politsei poolt kinni ja jalgrattaid ära ei võetud. Renee Mikk jäi maha ja tema sõitis edasi P 10 aadressile Reneed ootama, sest Renee elas seal. Samale aadressile tuli aga Renee Mikk juba uue jalgrattaga, kuid see ei olnud see jalgratas, mille nad E varastasid. Renee Mikk ei öelnud, kust ta uue jalgratta oli saanud. Renee Mikk ütles, et jättis E varastatud valge raamiga jalgratta Regionaalhaigla juurde. Järgmise päeva hommikul kella 7.30 paiku nägi ka et antud jalgratas oli Regionaalhaigla peahoone jalgrattaparklas. Temale on esitatud fotod (E 60 turvakaamerad) videokaamera salvestistest, millel tunneb ära enda ja Renee Miku. On fotol oranži värvi dressipluusiga ja kannab kotte, Renee Mikk on tumedates riietes ja kõnnib tema kõrval. Viidatud fotodel (III kd, tl 153) on näha, et D K osutatud isikul, kelleks D K on nimetanud Renee Mikku, on seljas tumedate ruutudega ja kapuutsiga jope, seljas tume seljakott, jalas tumedad, kuid valge tallaga jalanõud. Samas riietuses isik on nähtav ka E 60 maja trepikoja turvakaamerate salvestiselt kui isik liigub trepist üles ja alla (III kd, tl 74-75) ning seejuures on trepist alla laskuv isik hästi näha ja on üheselt tuvastatav, et sellel tumedas ruutudega ja kapuutsiga jopes oleval isikul on seljas seljakott, millel on valged piklikud kujutised nagu isikul, kes samal ööl S 193 jalgrattahoidla juurde valge jalgrattaga sõitis, valge jalgratta maha jättis ja tumeda jalgrattaga ära sõitis. Seejuures ei ole kahtlustatav Renee Mikk iseennast suutnud ühelgi fotol ära tunda, leides, et ta ei tunne fotodel kujutatud isikut (III kd, tl 141, 143, 144). Seega saab järeldada, et isiku välistest

tundemärkidest tulenevalt pani sama isik toime samal ööl kaks jalgrataste vargust E 60 jalgrattahoidlast ja S 193 jalgrattahoidlast. Kohtu arvates kinnitavad seda peale erinevate videosalvestiste ka kahtlustatava D K ütlused selle kohta, et ta tundis videosalvestisel E 60 juures ära nii iseennast kui Renee Mikku, kui ka selles osas, et pärast seda kui Renee Mikk oli varastanud E 60 juurest valge raamiga jalgratta, jäi Renee Mikk temast maha ning mõne aja pärast ilmus kohale musta värvi raamiga rattaga, mis varastati S 193 jalgrattahoidlast. Seejuures selgitas Renee Mikk talle, et jättis valge raamiga jalgratta Regionaalhaigla juurde ja politseile anti see leiuna ka üle. Seejuures on tuvastatud, et E 60 varastatud jalgratas leiti S 193 juurest ja tagastati omanikule. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on toime pannud temale süüks arvatud varguse ning süüdistatava süüd eitavaid ütlusi loeb kohus ebausaldusväärseteks ega saa neid tõendina arvestada, kuivõrd süüdistatava süüd eitavad ütlused on vastuolus nii süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütluste kui ka teiste omavahel riimuvate tõenditega. S K on selgitanud, et temale näidatud fotol olev ja Renee Miku poolt toodud jalgratas olid erineva varustusastmega, s.t R. Miku toodud jalgrattal olid porilauad, kuid pildil oleval jalgrattal need puudusid. Sellest tulenevalt asus kaitsja seisukohale, et see asjaolu tõendab süüdistatava väidet selle kohta, et tegemist ei olnud sama jalgrattaga ja süüdistatav ei ole vargust toime pannud. Kohus leiab, et sellel asjaolul ei ole süüküsimuse lahendamisel erilist tähtsust. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatav ja temaga koos tegutsenud teised kaastäideviijad varastasid erinevatelt kannatanutelt jalgrattaid ja jalgrataste istmeid ning neid kombineeriti omavahel. Paljudel kordadel on jalgrataste omanikud jalgrattad tagasi saanud, kuid jalgratastele on külge pandud erinevat lisavarustust, mida jalgratta varastamise ajal jalgratastel küljes ei olnud. Osadelt jalgratastelt on aga vastupidi ära võetud lisavarustust ja lisatud teistele jalgratastele tulesid, samuti joogipudeleid, nende hoidjaid, adaptereid, ratta kotte, vahetatud sadulaid. Ilmselgelt on jalgratta ümber tegemisel olnud eesmärgiks kas muuta jalgratast endale käepärasemaks või siis muuta jalgratta välimust selliseks, et endine omanik seda juhuslikult tänaval ära ei tunneks ja varastatud jalgratta omandanud isik jalgrattast ilma ja vargusega vahele ei jääks. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. E P esitatud süüteoteate kohaselt varastati 04.08.2021 T rattaparklast tema Classic ratas, millega tekitati talle kokku kahju 518,20 eurot. Ka varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad T maja turvakaamera salvestiselt ning patrullpolitseinike ettekandele lisatud fotodelt ning erineval ajal tehtud fotodest saab järeldada, et kuriteo toimepanijaks on Renee Mikk. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu süüteovormist nähtuvalt kuulus jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt müüs ta jalgratta maha ja kasutas raha enda tarbeks, mis näitab seda, et süüdistataval võetud jalgratta kannatanule tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvasse jalgrattamajja ning pani toime kannatanutele kuuluva asja varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine jalgrattamajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud jalgrattamajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka rattakuuri metallist paneelseina painutamise ja magnetluku toitejuhtme läbilõikamise teel sisenemise viis näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvasse jalgrattamajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 28.08.2021 varguse episood aadressil M tn 18 Kohus leiab, et 28.08.2021 kella 07.22 paiku Tallinnas M tn 18 asuva kortermaja keldribokside üldkoridorist ja boksist nr 148 jalgrataste koos lisavarustusega ning lööktrelli koos kohvriga varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuste, nende vaatlusprotokolli, kannatanu ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu E K ütluste (I kd, tl 2-3) kohaselt 28.08.2021 kella 14.50 paiku avastas ta, et Xxx hoiubokside üldkoridorist oli varastatud kaks tema perele kuuluvat jalgratast, valge-sinise värvusega meeste maastikuratas väärtusega u 200 eurot ja valge-musta-punase värvusega jalgratas väärtusega u 200 eurot, mis olid omavahel ühendatud rattalukuga, väärtusega 50 eurot, mis on kaasa võetud. Keldribokside üldkoridori uks oli lukus ja väliste lõhkumisjälgedeta. Tema pere rattad olid alles veel 26.08.2021 kella 06.00 ajal. Majal on olemas videokaamerad ja sealt on näha, et 28.08.2021 varahommikul käisid keldriboksides kaks isikut. Uurija kirjavahetusest E K ja R S ja selle lisadest (I kd, tl 6-12) nähtub, et R S võti asus fuajees kapi peal, isikud sisenevad võtmega kannatanute panipaika nr 148, varastatakse Bochi lööktrell väärtusega 49 eurot, panipaiga ees olevast koridorist jalgratas Esperia 7500U koos spidomeetriga kokku väärtusega 230 eurot ning noorte ratas Bottecchia väärtusega 200 eurot, lisaks kiiver väärtusega 29 eurot ja rattalukk, lisakulud võtmete tegemiseks 50 eurot ja lukkude vahetuseks oli 20 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd, tl 19-29) on vaadeldud M tn 18 asuva kortermaja keldribokse, milledele pääseb ligi väljast poolt võtmega, väliskoridoris on valvekaamerad, avades keldriukse PP128-148 on näha keldribokse ja koridoris seisvaid rattaid. M tn 18 koridori 28.08.2021 videosalvestuse ja selle vaatlusprotokollist (I kd, tl 32-44) nähtub, kuidas Mees 1, kellel on seljas laiguline jope ja musta värvi kapuutsiga kampsun, teeb kell 02.14 (kaamera kell on ca 1 tund tegelikust ajast maas) keldriukse kirjega XXX võtmega lahti, siseneb ja seejärel lahkub elumajast. Kell 06.19 tuleb Mees 1 tagasi koos Mees 2-ga, kellel on

seljas helesinist värvi jope ja tumesinine kapuutsiga kampsun. Mees 2 siseneb uksest kirjega xxx. Mees 1 siseneb uksest kirjega XXX, kell 06.37 väljub valget värvi jalgrattaga ja punast värvi kilekotiga, mille sees on roheline kohver ning väljub vaateväljast. Mees 1 siseneb uuesti eelnimetatud ruumi, kell 06.46 väljub valget värvi jalgrattaga. Mees 2 väljub kell 07.50 ruumist PP149-PP156, seljas musta värvi jope, kahe tumedat värvi reisikohvriga. Renee Mikk kahtlustatavana ülekuulamise protokollide (II kd, tl 12-15, 17-19) kohaselt tunnistab ta 28.08.2021 M tn 18, Tallinn asuvast majast jalgrataste ja tööriistakomplekti vargust. Leidis juhuslikult Xxx maja välisukse eest võtmekomplekti, millest andis sama päeva õhtul teada oma tuttavale V I , kellega jõudsid maja juurde vastu hommikut. R. Mikk tegi võtmetega kaks hoiuruumi ust lahti, ise sisenes ruumi kirjega XXX, kust võttis kaks lukustamata jalgratast, kiivri ja lukustamata keldriboksist Bosch tööriista komplekti, millised viis oma elukohta P x-x, Tallinn. Seda, mida V. I varastas ei tea, sellest nad ei rääkinud. Järgmisel päeval viis varastatud asjad, jalgrattad, kiivri ja tööriista, juhuostja juurde, asjade eest sai kokku 200 eurot, saadud raha raiskas enda tarbeks ära. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu ütluste kohaselt varastati 28.08.2021 varahommikul nende kortermaja keldribokside ühiskoridorist kaks jalgratas ning keldriboksis Bosch lööktrell kohvriga, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt ning asitõendi vaatlusprotokollist. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgrataste ning lööktrelli vargust nimetatud kuupäeval. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu avaldusest nähtuvalt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav müüs varastatud esemed juhuostjale maha ning müügist saadud raha pööras enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 28.08.2021 kella 07.22 paiku Tallinnas M tn 18 asuvasse kortermajja ja kortermaja keldribokside üldkoridori ja boksi nr x ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine hoonesse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks

õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Seejuures ei olnud süüdistataval põhjust ka sellesse hoonesse kellelegi külla minna, sisenemaks hoone elaniku nõusolekul, kuivõrd süüdistatav hoones elavaid inimesi ei tundnud ja sisenemise eesmärk oli võõraste vallasasjade varastamine. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud hoonesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja selles asuvatesse hoiuruumidesse. Ka leitud võtmetega võõrasse valdusesse sisenemise puhul on üheselt tegemist omaniku tahte vastasusega, kuivõrd sissepääs võõrasse hoonesse ja selles asuvatesse ruumidesse on saadud hoone valdaja ja selles hoones elavate elanike tahte vastaselt ja teadmata. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 28.08.2021 kella 07.22 paiku M tn 18 asuva kortermaja keldribokside üldkoridori ja boksi nr x valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 04.10.2021 grupis D. Dzjamko ja T. Tunglaga varguse episood aadressil V tn 4 Kohus leiab, et 04.10.2021 kella 01.02 paiku Tallinnas V tn 4 kortermaja trepikojast kolme jalgratta grupis koos D D ja T T sissetungimisega varguse toime panemine Renee Miku poolt on tõendatud süüteoteadete, videosalvestuste, nende vaatlusprotokolli, süüdistatava ja kahtlustatavate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu T L esitatud süüteteate (I kd, tl 63-66) kohaselt KÜ V tn 4 elamus varastati 04.10.2021 kella 02.56-03.29 vahel pojale kuuluv maastikujalgratas Romet Rambler Fit 29 ́ ́, mis on musta värvi, punaste tähtedega, tagumine pidur ei tööta korralikult, hetkeväärtusega 250 eurot, lisatud foto rattast. Kannatanu T L lisas ütlustes (I kd, tl 67-69, 75-76), et jalgratas seisis kortermaja trepi all jalgrattahoidlas. Hindab ratta väärtuseks vähemalt 200 eurot. Majal on turvakaamerad. Varastatud ratas on kannatanule tagastatud. Trepikotta tungimiseks on välisukse juures asuva fonoluku kiip lõhutud, millest edastab fotod ja ratta ostuarve uurijale (I kd, tl 70-74). Kannatanu G B esitatud süüteoteate koos lisadega (I kd, tl 78-90) kohaselt 04.10.2021 öösel ajavahemikul 01.00-03.00 aadressil V 4, Tallinn lõhkusid kolm meest fonoluku ja varastasid temale kuuluva musta värvi jalgratta kirjega HARO hetkeväärtusega 200 eurot, teatele lisab fotod jalgrattast. Kannatanu G B lisas ütlustes (I kd, tl 91-95) selgitab täpsemalt jalgratta välimust ning ratta küljes oli ka rattalamp ja spidomeeter. Ratas oli trosslukuga kinnitatud. Tunneb piltide järgi ära politseijaoskonnas oleva ratta, kui temale kuuluva ratta, rattal on sadul vahetatud, puudu on tagumine lamp, porilaud, rattapump ja spidomeeter. Ratta vargusega tekitati talle kahju vähemalt 100 eurot, soovib esitada tsiviilhagi. Kannatanu M P -L esitatud süüteoteate koos fotoga (I kd, tl 101-103) kohaselt 04.10.2021 ajavahemikul 02.56-03.39 aadressil V 4, Tallinn varastati tema rattalt sadul, vedrustusega ergonoomiline iste, mille hetkeväärtus on umbes 100 eurot. Ülekuulamisel (I kd, tl 104-106) kannatanu lisas, et varastati vaid sadul Slow Fit Foam koos sadulatoruga, rattal kahjustusi ei ole, 04.10.2021 oli trepikoja garaaži viiv uks lukustamata. Uurija poolt esitatud fotodelt tunneb ära temale kuuluva varastatud sadula ning soovib selle tagastamist. Kannatanu R I esitatud süüteoteate (I kd, tl 108-109) kohaselt 04.10.2021 öösel ajavahemikul 02.56-03.29 aadressil V 4, Tallinn toimus varavastane süütegu. Kannatanu on e-kirjaga (I kd, tl 110-112) edastanud pildi katkisest fonolukust ning arve, mille kohaselt fonoluku kiibi remont läks maksma 72 eurot. Kannatanu selgitas ülekuulamisel (I kd, tl 115-118), et 04.10.2021 öösel lõhuti fonoluku kiip, maja trepikojast varastati jalgrattaid, sissetungijateks olid temale võõrad kolm meesterahvast. Turvakaamera salvestised on politseile edastanud. Korteriühistu tsiviilhagi esitada ei soovi. V tn 4 turvakaamerate videosalvestist (I kd, tl 124) on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 125-129), millest nähtub, et 04.10.2021 kella 00.53 on trepikoja ukse ees kolm tumedates riietes isikut, must-valge jopega isik seisab seljaga ukse poole, hallide pükstega isik

ja sinise kapuutsiga isikud tegelevad trepikoja uksega. Kell 01.02 uks avaneb ja isikud sisenevad trepikotta, käivad garaažis, seejärel liiguvad kell 01.27 tagasi trepikotta, must-valge jopega isik hoiab trepikoja ust lahti kui samal ajal kaks teist isikut lahkuvad trepikojast, mõlemal käekõrval üks jalgratas. Sinise kapuutsiga isik võtab tumeda ratta, hallide pükstega isik heledama ratta ja lahkuvad maja juurest. Kolmanda isiku A OÜ esindaja K M ütluste (I kd, tl 138-140) kohaselt andis pandimaja töötaja politseile üle kaks panditud jalgratast, maastikuratas Romet Rambler Fit ja jalgratas Haro ning koopiad pandilepingutest (I kd, tl 145, 155), millede kohaselt jalgratta Romet eest maksti 35 eurot ja jalgratta Haro eest 40 eurot. Rattad tõi pandimajja J L . Asitõendi vaatlusprotokollides on vaadeldud pandimaja poolt välja antud jalgratast Romet Rambler Fit (I kd, tl 146-148), jalgrattalt Romet eemaldatud sadulat Slow Foam Fit koos sadulatoruga (tl 150-152), jalgratast Haro (tl 156-158) ning jalgrattalt Haro eemaldatud sadulat kirjega Romet koos sadulatoruga (tl 162-164). Kahtlustatava J L ülekuulamise protokolli (I kd, tl 171-172) kohaselt ta süüd ei tunnista, talle helistas oktoobri kuus Renee Mikk, kes soovis jalgrattaid pandimajja pantida, kuid ei omanud kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Sai Renee jutust aru, et mõlemad talle antud rattad olid tema omad, tõstsid rattad auto peale ja viisid V 90 asuvasse pandimajja, ei mäleta enam kui palju rataste eest raha sai, seda oli vähe ja andis raha ning lepingud Renee kätte. Kui Renee talle mingit raha sel korral andis, siis ainult kütuse eest. R. Mikk ei ole temalt varem asjade pantimiseks abi palunud. Kahtlustatava T T ülekuulamise protokolli (I kd, tl 189-191) kohaselt tunnistab ta 04.10.2021 Tallinnas V tn 4 jalgrataste varguse toimepanemist. Elasid koos R. Miku ja D D kuni R. Miku kinnipidamiseni P 10, Tallinn ühiselamus. Oktoobri alguses tegi R. Mikk neile D ettepaneku V tn kortermajast rattaid varastada, maja välisuksed olid lukus, need sai lahti R. Mikk, kuidas, seda kahtlustatav ei pannud tähele. Valiti kolm jalgratast välja, käidi ka garaažis, tema ise garaažist midagi ei võtnud. Oli kokkulepe, et igaüks saab ühe ratta endale, sõitsid nendega P 10 ühiselamusse ja panid need tubadesse peitu. Renee võttis temalt järgmisel päeval heleda ratta endale, lubas hiljem tagasi anda, kuid ei teinud seda. Ei tea, mis ratastega edasi sai. Rataste varguse eest Reneelt või D raha ega narkootilisi aineid ei saanud. D D kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 1-2) kohaselt 04.10.2021 kolasid Renee Miku ja T T ringi, V tn 4 maja juurde jõudes otsustasid majas ringi vaadata, mingit eelnevat informatsiooni, mida majast otsida, ei olnud. Renee avas plastikkaardiga fonoluku ja läksid kolmekesi majja sisse. Trepikojas nägid kolme jalgratast, tema ise võttis heledama ratta, vist Classic ja teised võtsid tumedamad rattad. Käisid ka garaažis, kust T võttis ratta sadula, mis sellest sai, ei tea. Varastatud rattad viisid nende ühisesse elukohta P 10. Ühel hetkel olid rattad kadunud, ei tea, mis neist sai, tema ise nende eest mingit kasu ei saanud. Renee Miku kahtlustavana antud ütluste kohaselt (II kd, tl 21-23) tunnistab ta, et pani V tn 4 toime pandud vargused toime koos T T ja D D . Päev enne rääkis D , et V tn 4 on võimalik jalgrattaid varastada, T sattus seltskonda juhuslikult. Trepikoja uks oli lukus, kuidas nad sisse pääsesid ta enam ei mäleta. Trepikojast tema võttis tumedat värvi maastikujalgratta R , Ds teise ratta ja T vaatas ukse peal, et keegi neid ei segaks. Varastatud rattad andis tuttav J L paar päeva hiljem pandimajja panti, sai kahe ratta eest 75 eurot, mille jagasid kahekesi omavahel ära. T ja Ds rataste müügist raha ei saanud. Ostis saadud raha eest narkootilisi aineid. 19.11.2021 kahtlustavana ülekuulamisel (II kd, tl 43-46) lisas, et antud aadressil panid toime kolme ratta vargused, T T midagi ei varastanud. Dsi kätte jäi jalgratas Haro, tema enda kätte Romet ja Classic, viimase viis garaaži, kuid ei taha öelda kuhu. Vahetasid ratastel sadulad ära, jalgratta Haro sadul peaks olema tema elukohas. L ei teadnud, et rattad on varastatud. Pandimajast saadud rahaga aitas oma naabrit. On nõus sadulate tagastamisega omanikele. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu V tn 4, Tallinn elavate kannatanute süüteoteadetest nähtub, toimus 04.10.2021 antud aadressil vargus, kus kolm meesterahvast

varastasid kaks ratas ja lisaks ühe jalgratta sadula. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgrataste vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanute avaldustest nähtuvalt kuulusid rattad ja rattasadul kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud asju kannatanutele tagastada. Süüdistatava selgituste kohaselt lasi ta jalgrattad tuttaval pandimajja viia ja kulutas saadud raha vastavalt oma äranägemisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatava, D D ja T T kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o tungisid sisenemiseks mitte ette nähtud viisil sisse kortermaja trepikotta ning võtsid sealt kaks jalgratast ja jalgratta sadula, mis nad endale võtsid. Isikute tegevus V tn 4, Tallinn asuva kortermaja juures ja garaažis on tuvastatud turvakaamerate salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud ka kõik kolm isikut. Seega järeldub, et süüdistatava, D D ja T T tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.10.2021 kella 01.02 ajal V tn 4, Tallinn asuva kortermaja trepikotta ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine trepikotta oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et

tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eramajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka fonoluku lõhkumise teel ukse avamine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 04.10.2021 kella 01.02 ajal V tn 4, Tallinn asuvasse trepikotta valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 varguse episood aadressil L 7, Tallinn Kohus leiab, et 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 varguse episoodid aadressil L 7, Tallinn asuvast keldrist esemete varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku poolt on tõendatud kannatanute ja tunnistaja ütluste, ekspertiisiakti ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu H Ki ütluste, koos lisadega, (V kd, tl 2-3, 4-9, 12-17) kohaselt käis ta enda L 7, Tallinn asuvas korterile 9 kuuluvas keldriboksis 20.07.2022 ja siis oli kõik korras, kui aga 25.07.2022 kella 08.45 paiku keldrisse läks, avastas, et tema keldriboksil ei ole tabalukku ees, boksi ees maas oli nuga, mis ei ole tema oma ning keldriboksist oli varastatud kannatanule kuuluv sinise-valge värvusega jalgratas CUBE lisadega, Fox kleebisega, hetkeväärtusega 600 eurot. Samuti oli varastatud heleroheline karp, milles erinevad mutrid, võtmed, lukk ja trelliotsikud ning Makita akutrell koos akude ja laadijaga, millede kõige väärtus kokku on umbes 460 eurot. Keldriukse parandas ise ära ja ostis uue tabaluku väärtusega 15 eurot. Kannatanu M M süüteoteate (V kd, tl 21-23) kohaselt L 7, Tallinn keldris käisid vargad, mille toimumisaeg on ebaselge. Kannatanult varastati üks ketaslõikur Bosch originaalkohvris koos lõike- ja lihvketastega, kaitseprillidega kokku väärtusega 70 eurot ning musta värvi tööriistakohver Allit koos kasutatud üldehitus tööriistadega väärtusega 75 eurot. Samuti varastati Trek jalgrattasadul väärtusega 30 eurot. Ülekuulamise protokollis (V kd, tl 24-27) lisas kannatanu, et tema pere asjad olid üldkasutatavas keldriboksis ja enda keldriboksis, millel pole ust, keldrisse saab võtmega, mis on kõigil majaelanikel. Tunnistaja M R ütluste (V kd, tl 35-37) kohaselt 2022 suvel kutsus Renee Mikk teda M juurde aadressile L 2, Tallinn ja pakkus talle tööriistakohvrit. Sinna jõudes läksid kolmekesi keldrisse, kust võtsid suure plastikkasti ja musta värvi tööriistakasti, mõlemad kastid olid täis tööriistu. Tunnistaja sõitis koos R. Mikuga aadressile P 10, pakkisid kasti korteris nr 135 lahti, tunnistajale andis R. Mikk tasuta trelliotsikute komplekti ja tõi talle vastu väiksema punase kaanega musta värvi tööriistakohvri. Kastides oli veel mh Makita akutrell, selle akud ja laadija, tööriistu, ketaslõikuri kettad, kinnitusvahendid ja pronksi värvi metallist lukk. Renee ütles tunnistajale, et M juures on veel ka korralik jalgratas, tunnistaja soovis seda osta, koos läksid tagasi L 2. Renee viis M juurde akutrelli koos lisadega, et see tema vennale maha müüa. Ratas oli valget-sinist värvi raamiga, kuid ratast tunnistaja lõpuks endale ei saanud. Tunnistaja J P ütluste (V kd, tl 38-39) kohaselt suvel 2022 tema vend M P helistas ja teatas, et on üks akutrell müüa, vist 50 euro eest. Paari päeva pärast ostis akutrelli ära. Et see oli varastatud, tuli talle üllatusena. On nõus akutrelli koos aku ja laadijaga politseile üle andma. Tunnistaja M P ütluste (V kd, tl 40-41) kohaselt 2022 suvel palus Renee Mikk jätta oma asju tunnistaja keldrisse. Renee Mikk tõi keldrisse jalgratta ja suure musta värvi koti koos esemetega. Järgmisel päeval tuli Renee Mikk koos M, viimase autoga, ja soovis asjad ära viia. Keldris enne asjade ära viimist Renee sobras kotis ja sel ajal tunnistaja nägi teda kotist välja võtmas musta värvi tööriistakohvrit ning veel ühte tööriistakohvrit. Renee viis asjad ja jalgratta autosse. Tunnistaja oli paar nädalat enne küsinud Reneelt, kas tal on akutrelli pakkuda, kes vastas, et tal on olemas, rohelist värvi. Nädal pärast tunnistaja juurest asjade ära viimist, sai tunnistaja Reneega kokku ja ostis temalt akutrelli koos akuga, võib olla oli ka akulaadija, hinnaga umbes 30 eurot, mis müüs sama hinnaga edasi oma vennale J P.

Sündmuskoha L 7, Tallinn vaatlusprotokollist (V kd, tl 42-58) nähtub, et hoone välisuks on lukustatud, trepikojas on valge uks, millest saab keldrisse. Keldris on keldriboksid, nende seas on heledast puidust uks, see on avatud, tabalukuhoidja lõhutud. Puidust käepidemega nuga leitud enne keldriboksi musta värvi ämbrist. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 59-66) on vaadeldud keldrist leitud puidust käepidemega nuga, nähtuvad DNA proovide võtmiste kohad. DNA-ekspertiisiakti nr xxx (V kd, tl 70-77) kohaselt sündmuskohalt leitud noalt võetud kahelt proovilt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, millistes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Renee Miku DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 80-83) on vaadeldud musta värvi tööriistakohvrit Allit, mis on saadud D B, milles on erinevad kinnitusvahendid ja tööriistad. Kannatanu M M on andnud allkirja (V kd, tl 84) selle kohta, et on temale kuuluva tööriistakohvi tagasi saanud. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 86-92) on vaadeldud J P poolt üle antud akutrelli Makita koos aku ja akulaadijaga. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 95-97) on vaadeldud M R poolt üle antud trelliotsikute komplekti. Kannatanu H K on andnud allkirjad (V kd, tl 93, 98) selle kohta, et on temale kuuluva akutrelli Makita koos aku ja akulaadijaga ning trelliotsikute komplekti BAHCO tagasi saanud. Kahtlustatavana ülekuulamisel (VII kd, tl 49-55) selgitas Renee Mikk, et tema L 7 trepikotta ega keldrisse sisse tunginud ei ole, tema aitas M Rl sealt asju ära tuua. M palus abi L kandist asjad ära tuua, mis ta kellegi käest sebis, R. Mikk oli nõus, kuna tal oli akutrelli vaja ja said kokkuleppele, et ostab selle temalt ära. Kohale jõudes M läks aeda, kust tõi suure musta värvi kilekoti, mille andis R. Mikule. M läks tagasi ja tõi veel ühe tööriistakohvri ja veel ühe kohvri. Läksid tagasi P 10, M korterisse x, kus M asjad lahti pakkis ja kahtlustatav nägi, et suures kotis oli Makita akutrell akude ja laadijaga, Bosch tööriistakomplekt, musta värvi tööriistakohver tööriistadega ja kandiline kohver pahtlite ja värvipurkidega, lisaks pronksi värvi metallist lukk. R. Mikk sai endale Makita tööriistakomplekti, Bosch tööriistakomplekt, tühjaks tehtud musta värvi tööriistakohvri ja luku, M andis vastu väiksema tööriistakasti. Tema keldris sees ei käinud, aitas ainult asjad ära tuua, asjad mis tema sai, peaks veel Ps tema juures olema, Makita müüs maha 10 euroga, kohvri andis tema loal politseile üle D. B . Jalgrattast ei tea. Järgneval kahtlustatavana ülekuulamisel (VII kd, tl 56-61) kinnitas Renee Mikk, et tema L 7, Tallinn episoodi toime ei pannud. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanute ütlustest ja süüteoteatest nähtub, toimus täpsemalt tuvastamata ajahetkel ajavahemikul 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 Tallinnas, L 7 keldrist ja keldriboksidest vargus, kus varastati erinevaid tööriistu ja jalgratas. Süüdistatav antud episoodis enda süüd ei tunnista, kuid süüdistatava ütlused ei riimu ei tunnistajate ütlustega, kes aitasid tal varastatud esemeid hoiustada või temalt neid ostsid ega ka muude kogutud tõenditega. Süüdistatava R. Miku süüd kinnitab üheselt kohtu arvates asjaolu, et sündmuskohalt, lahti murtud lukuga keldriboksi eest leitud noalt saadi segaprofiilid, kus on eristatav peamine Renee Miku DNA-profiil. See asjaolu viitab aga sellele, et süüdistatav viibis mitte L 7 hoone juures, vaid L 7 hoones asuvas keldris, keldriboksi juures, kusjuures selle keldriboksi lukk oli lõhutud ja sellest boksist oli varastatud asju. Kuna eristatav oli peamine profiil, mis kuulus süüdistatavale, siis leiab kohus, et kaitsja pakutud bioloogilise materjali ülekandumine on välistatud ja kaitseversioon sellest, et keegi kõrvaline isik kasutas seda nuga keldrisse sissetungimisel, ei ole usutav. Kohtulikul arutamisel selgitas Renee Mikk alguses, et tema bioloogiline materjal sattus sinna seetõttu, et tema juures elanud isik kasutas tema kindaid ja nuga. Samas andis süüdistatav sellised selgitused enne seda kui ta taotles enda ülekuulamist. Seega on need ütlused vaid selgitused, mis on saadud enne süüdistatava ülekuulamiseks rakendamist KrMS § 293 korras ning neid selgitusi ei saa tõendina, s.o süüdistatava ütlusena arvestada KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega on süüdistatava ütlusteks ütlused, mis on antud kahtlustatava ülekuulamisel ja süüdistatava vastus kohtu küsimusele kas talle on süüdistus arusaadav ja kas ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav vastas kohtule, et tema

seda kuritegu toime pannud ei ole. Kuna süüdistatavana ülekuulamisel ei nimetanud süüdistatav isikut, kes võis tema nuga ja kindaid kasutades vargust toime panna, leiab kohus, et selliseid väiteid ei saa kohus tõendina arvestada. Seejuures nähtub kriminaalasjast, et valdav osa varastatust oli süüdistatava käes, kes osa asjadest teistele kas andis või maha müüs ning seetõttu ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et väidetav varas kõik väärtuslikumad asjad süüdistatavale andis ja piirdus seejärel vaid süüdistatavalt väikese tööriistakohvri vastusaamisega. Kohtu arvates puuduks sellisel juhul võõra vallasasja äravõtmiseks mõte. Küll saab süüdistataval sissetuleku puudumisest ja süstemaatilisest varguste toimepanemisest just keldritest ja rattahoidlatest teha järeldusi sarnase varguste toimepanemise viisi kohta, mis on süüdistatavale omane ja korduv käitumine. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü eitamise kaalub üles kriminaalasjas kogutud ja riimuv muude tõendite kogum, mis üheselt viitab süüdistatavale kui varguse toimepanijale ning sarnane süüteo toimepanemise viis ning varastatud esemete sarnane iseloom, s.t varguste toimepanemine hoonete koridoridest ja keldritest ning keldriboksidest lukuaasade lõhkumise teel, jalgrataste, tööriistakohvrite ja tööriistade varastamine ning kohus leiab, et süüdistatav on temale inkrimineeritud varguse toime pannud. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanute ütlustest nähtuvalt kuulusid varastatud esemed kannatanutele, ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks alust selles kahelda ja seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanutele tagastada, vastupidi süüdistatav tegeles esemete maha müümisega või tuttavatele andmisega. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ning soovi asjad endale võtta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata täpsemalt tuvastamata ajahetkel ajavahemikul 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 Tallinnas, L 7 keldrisse ja keldriboksidesse ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine trepikotta oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eluhoonesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka keldriboksi tabaluku lõhkumise teel ukse avamine näitab üheselt omaniku

tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 Tallinnas, L 7 asuvasse hoonesse, hoones asuvasse keldrisse ja seal asuvatesse keldriboksidesse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 26.08.2022 varguse episood aadressil K 6, Tallinn Kohus leiab, et 26.08.2022 kella 03.32 paiku Tallinnas K 6 hoone trepikojas varguse toimepanemine Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuse ja selle vaatlusprotokolli, kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu K K süüteoteate koos fotodega (IV kd, tl 3-5) kohaselt hoidis oma jalgratast lukustatuna K tn 6, Tallinn maja koridoris, ratas oli veel alles 24.08 õhtul, kuid avastas, et jalgratas on kadunud 26.08. Kahjustamata jalgratta lukk jäeti maha. Majal on turvakaamerad. Lisas fotod punast värvi jalgrattast Kross Hexagon, hetkeväärtus 399 eurot. Kannatanu K K lisas oma ülekuulamisel (IV kd, tl 6-9), et jalgratta maksumus oli 356,85 eurot, on juurde ostnud lisadena porilauad maksumusega 12,97, pudelihoidja maksumusega 6 eurot. Edastab uurijale jalgrattapassi ja ostutšeki. Tunnistaja A P antud ütluste (IV kd, tl 11-12) kohaselt ostis augusti lõpus 2022 punast värvi jalgratta Kross Hexagon, oli nõus selle ostma, kuna see oli heas korras ja maksis 100 eurot. Ei arvanud, et ratas on varastatud. Jalgratas anti talle üle P 10 maja nurgal kolme meesterahva poolt. On nõus jalgratta politseile üle andma, soovib jääda kolmandaks isikuks ja saada tagasi 100 eurot, mis ratta eest maksis. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (IV kd tl 17-21, koos CD plaadiga) on vaadeldud K 7, Tallinn asuva maja 26.08.2022 videosalvestusi, milledelt nähtub, et kell 03.17 siseneb paremal pool lahtisest uksest trepikotta meesterahvas, väljub ja seejärel siseneb uuesti vasakul pool lahti olevast uksest. Kell 03.32 liigub isik trepist alla koos punast värvi jalgrattaga Kross ja suundub väljapääsu suunas. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (IV kd, tl 23-28) on vaadeldud 07.10.2022 politseile välja antud punast värvi jalgratast Kross Hexagon. Kahtlustatavana ülekuulamisel (IV kd, tl 31) Renee Mikk tunnistas K 6 trepikojast jalgratta vargust. Selgitab, et sattus K 6, Tallinn juurde, märkas, et trepikoja uks on lahti, sisenes trepikotta ja nägi punast värvi jalgratast teisel korrusel. Ratas ei olnud lukustatud, võttis ratta kaasa ja lahkus. Järgmisel päeval helistas tuttavale, kes jalgrattale järgi tuli ja maksis talle ratta eest 80 eurot. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu süüteoteadetest nähtub, toimus ajavahemikul 24.08-26.08.2022 antud K 6, Tallinn asuvast trepikojast vargus, kus varastati jalgratas. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgratta vargust 26.08.2022, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu avaldusest nähtuvalt kuulus ratas kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Süüdistatava selgituste kohaselt müüs ta jalgratta tuttavale. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 11.09.2022 varguse episood aadressil Q, Tallinn Kohus leiab, et 11.09.2022 ajavahemikul kell 04:02 kuni kell 04:10 aadressil Q, Tallinn maaalusest parklast jalgratta varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuste ja selle nende vaatlusprotokolli, kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. J Li esitatud süüteoteate ja lisatud foto (V kd, tl 107-109) kohaselt varastati 10.09.2022 ööl vastu 11.09.2022 Q garaažist tema parkimiskohalt nr Y tema jalgratas. Garaažis on kaamerad, lisab pildi rattast, mille väärtus 500 eurot. Kannatanu J L lisas ülekuulamisprotokollis (V kd, tl 110-112), et jalgratas oli tema parkimiskohal lukustamata. Parkla on lukustatud, sinna saab puldiga või võtmega. Varastatud jalgratas Merida on musta värvi hõbedase kirjega, tegemist on võistlusrattaga, mis on kergem kui tavaratas, vahetatud on sadul ja juhtraud on lühemaks tehtud, väärtus vastavalt seisukorrale on 500 eurot. Kannatanu edastas e-kirja teel (V kd, tl 122-123) uurijale ka parema pildi varastatud rattast. Asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 131-142, lisaks CD plaat) nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, Q ja 4 asuva kortermaja 11.09.2022 turvakaamerate videosalvestisi. Kell 04.02 siseneb Q hoonesse meesterahvas, kellel on seljas helesinist värvi kapuutsiga jope, jalas tumedat värvi dressipüksid ja jalas musta värvi Nike jalanõud. Kell 04.03 on kaamera Q Trepp vaateväljas ja ilmub sinna tagasi kell 04.08 koos musta värvi raami ja halli värvi kirjega Merida jalgrattaga ning väljub hoonest koos rattaga kell 04.10. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 136-142) on vaadeldud 11.09.2022 P 10, Tallinn asuva kortermaja turvakaamera videosalvestisi, kellaaeg salvestisel on reaalajast taga 18 minutit. Kell 01.32 väljub hoonest meesterahvas, kellel on seljas helesinist värvi kapuutsiga jope, jalas musta värvi püksid ning musta värvi jalanõud. Kell 04.46 siseneb hoonesse tumesinist värvi dressipluusiga meesterahvas, tema järel tuleb eelkirjeldatud meesterahvas, kes varem hoonest väljus, kellele järgneb naisterahvas. Isikud liiguvad koos mööda treppe üles ja sisenevad viimasel korrusel olevasse koridori. Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 49-55) selgitas Rene Mikk, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ning tunnistab 2022 septembris Q aadressil toime pandud vargust. Võis olla 03.00-04.00 ajal kui läks kortermajja, uks oli lahti, kuna seal käis ehitus, liikus maa-alusesse garaaži, kus uksed olid lahti. Sealt otsis varastamiseks sobivat ratast, huvi pakkus lukustamata musta värvi raamiga Merida, mille juhtraual olid väiksemad sarved. Viis ratta Xxx, Tallinn, kus müüs ratta V G 100 euro eest. 15.02.2023 ülekuulamisel (VII kd, tl 56-61) selgitas Rene Mikk, et viis ratta V le, kuna talle oli tellimus sisse antud, soovis enda kasvule sobivat Merida jalgratast. V ütles, et ratas läheb Lasnamäele ja maksis selle eest 180 eurot. V G ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 74-77) kohaselt 2022 aastal aadressile Xxx tuli Renee Mikk jalgrattaga Merida ja pakkus seda müüa A V. V ütles V, et ta tahaks seda ratast aga ta ise vaataks, kas ostab selle talle või mitte. V ostis jalgratta ära ja ütles V le, et maksis pool sularahas ja pool narkootikumidega. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu süüteoteatest ja ütlustest nähtub, et

11.09.2022 kuupäeval Q maa-alusest garaažist varastati jalgratas. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgratta vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu ütluste kohaselt kuulus jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav müüs jalgratta juba samal päeval ära. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine, kuivõrd süüdistatava selgituste kohaselt müüs jalgratta kohe ka edasi. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, kortermajja ja kortermaja garaaži minek eesmärgiga leida varastamiseks sobiv jalgratas, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 11.09.2022 kella 04.02 ajal Q maa-alusesse garaaži ning pani toime kannatanule kuuluva eseme varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine garaaži oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud kortermajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 11.09.2022 kella 04.02 ajal Tallinnas, Q asuvasse garaaži valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 grupis koos D B varguse episood aadressil Q, Tallinn asuvas keldris olevates keldriboksides Kohus leiab, et 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 Tallinnas aadressil Q lukustatud keldrisse ja seal olevasse üheksasse keldriboksi sissetungimisega varguste toime panemine Renee Miku poolt grupis koos D B on tõendatud videosalvestuste, vaatlusprotokollide tunnistajate, kannatanute ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

A K esitatud süüteoteate (V kd, tl 146-148) kohaselt avastati 08.10.2022 kell 06.45 paiku, et Q asuva kortermaja panipaikadesse on sisse murtud ja temalt on varastatud jalgratas 2014 aasta Fuji Nevada 1.9 26 ́ ́, mille hetkeväärtus on 250-300 eurot. Lisatud foto jalgrattast. Kannatanuna ülekuulamisel A K (V kd, tl 149-150) lisas, et elab koos elukaaslase A -S U aadressil Q-3, korteri juurde kuulub panipaik nr 13. panipaika sisse saamiseks lõhuti ära tabaluku kõrvad, kahju on täpsustamisel. 20.10.2022 politseijaoskonnas näidatud ratas Fuji on tema oma, ratta küljest on kadunud jalgrattalukk maksumusega 30 eurot ja tagumine punane tuli maksumusega 10 eurot. Rattale juurde pandud võõrad asjad annab politseile. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 158-165) on vaadeldud P 12, Tallinn juhatuse liikme poolt politseile üle antud jalgratast Fuji Nevada, mis on suuremas osas valget värvi, osaliselt ka valget ja sinist värvi. Allkirjalehe (V kd, tl 166) kohaselt on kannatanu A K temale kuuluva jalgratta Fuji Nevada tagasi saanud. J K esitatud süüteoteate (V kd, tl 170-174) kohaselt murti tema panipaika nr 16 aadressil Q sisse ja varastati maastikujalgratas Kona Honzo Dl 2021 väärtusega 2000-2500 eurot ja rattalukk väärtusega 50-70 eurot. Lisatud pildid jalgrattast ja lõhutud panipaiga lukust. Kannatanuna ülekuulamisel (V kd, tl 175-178) selgitas J K, et jalgratta lisad olid väärtusega 76,63 eurot. Varasemalt mainitud rattalukku ei varastatud. E-kirjaga (V kd, tl 179-182) saatis J K uurijale jalgratta ja selle lisade ostuarved. M J poolt esitatud süüteoteate (V kd, tl 189-191) kohaselt on ta X OÜ esindaja, kellele kuulub korter Q-18 ning keldiboks nr 45. Keldriboksist on 08.10.2022 hommiku seisuga varastatud Makita trellide komplekt rohelises kohvris, väärtusega 240 eurot. Kohvris olid ka mõned puuride komplektid, trellide otsikud väärtusega kokku 30 eurot. Lisatud ostuarve. Kannatanuna ülekuulamisel (V kd, tl 195-198) lisas M J, et panipaiga nr 45 ukse tabaluku aas oli lõhutud ja varastatud asjade väärtus 269,97 eurot. L OÜ vastusest päringule (V kd, tl 205-2011) nähtub, et D B on 15.10.2022 viinud pandimajja kaks Makita akutrelli ja ühe aku ning saanud nende eest 50 eurot. J K K poolt esitatud süüteoteate (V kd, tl 214-219) kohaselt oli 08.10.2022 talle kuuluvast Q asuvast panipaigast varastatud jalgratas Spyder Lumen 20 ́ ́ väärtusega 500 eurot, tööriistakohver tööriistadega väärtusega 100 eurot ja 2 taarakotti taaraga väärtusega 5 eurot. Panipaik asub suletud ja kiibiga ligipääsetavas hoones, panipaik on suure tabalukuga suletud ukse taga. Lisatud pilt jalgrattast ja murtud lukust. Kannatanuna ülekuulamisel (V kd, tl 220228) lisas J K K, et varastatud oli ka rattalukk väärtusega 50 eurot, taarakottide väärtus on 1,5 eurot. Protokolli lisaks on fotod tööriistakohvrist, jalgrattast ning viimase ostuarvest. 06.12.2022 J K Ki kannatanuna ülekuulamise (V kd, tl 229-231) kohaselt varastatud oli tööriistakohver Wisent, 81-osaline ja sisaldab erinevaid tööriistu. Varguse hetkel oli tal kodus vaid ristpeaga kruvikeeraja, ülejäänud asjad oli kohvris. Kannatanule näidatakse Renee Mikult saadud Wisent tööriistakohvi vaatlusprotokolli (V kd, tl 237-247), milles kannatanu tunneb ära enda tööriistakohvri, kuid puudu on mõned tööriistad, millede väärtuseks hindab 20 eurot. Allkirjalehe (V kd, tl 248) kohaselt on kannatanu J K K kätte saanud temale kuuluva tööriistakohvri Wisent koos loetletud tööriistadega. K V esitatud süüteoteate (VI kd, tl 3-7) kohaselt kuulub temale Q asuv korter x ja panipaik nr 54, viimasest varastati 08.10.2022 hübriidratas Scott Sub Cross 10, väärtusega 1300€. Lisatud fotod murtud panipaiga lukust ja lõhutud elektrilisest lukust. Kannatanuna ülekuulamisel (VI kd, tl 8-9) K V lisas, et temalt varastatud ratas on halli ja punast värvi, hetkeväärtus on 800 eurot ja samuti varastati rattalukk, mille väärtus on 20 eurot. E-kirjaga (VI kd, tl 10-12) on kannatanu edastanud ratta ostudokumendid. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 22-36) on vaadeldud Renee Miku poolt saadud jalgratast Scott 21 SUB Cross Men, oranži värvi jalgratast Merida ning musta ja punast värvi jalgratast Kross Hexagon. Allkirjalehe (VI kd, tl 37) kohaselt on K V saanud kätte temale kuuluva halli ja punast värvi jalgratta Scott 21 SUB Cross Men.

Tunnistaja H L ülekuulamisprotokolli (VI kd, tl 45-46) kohaselt töötab tema C OÜ-s, mis haldab ka aadressil Tallinn, Q asuvat kortermaja. Sai 10.10.2022 teada, et panipaikadesse on sisse murtud, läks kohale 11.10.2022. Arvab, et panipaika siseneti siseukse kaudu, kuigi sellele vastavaid jälgi ei ole. Lõhutud oli mänguväljaku alalt sisehoovi viiva ukse kiibilugeja, mille vahetus maksab 108 eurot. Panipaika saab nelja ukse kaudu. Panipaigas oli sisenetud 9 boksi, kõigil oli katki lõigatud uksepoolne lukuaas, millede kõikide vahetus läheb maksma eeldatavalt 237,60 eurot. Tunnistaja A G ülekuulamise protokolli (VI kd, tl 62-64) kohaselt 2022 aasta sügisel kutsus Renee Mikk ta P 10, Tallinn kortermaja ette, et tal on hea ratas pakkuda. Väljas oli tumedat värvi ratas, firmat ei mäleta aga oli suure ja sirge raamiga, suurte ratastega, nupuga reguleeritava istme ja juhtraua stabilisaatoriga. Ostis Reneelt selle ratta 100-200 euroga, mille müüs kohe pärast seda ühele tuttavale Venemaal. Renee Mikk näitas telefonis ka ühe valget värvi Fuji ratta pilti, aga see tunnistajale huvi ei pakkunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis fototabeliga (VI kd, tl 65-81) on vaadeldud Q, Tallinn kortermaja panipaika, mille esiuks on metallist ja avatav kiibiga. Sisse on murtud 9 panipaiga boksi numbritega 8, 13, 16, 20, 31, 45, 49, 51 ja 54, kõikide bokside lukustusblokk on lõhutud. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 85-94) on vaadeldud P 10, Tallinn kortermaja 07.10.2022 ja 08.10.2022 turvakaamerate videosalvestisi (kellaaeg on reaalajast 18 minutit taga), millelt nähtub kahe meesterahva liikumine nimetatud ajavahemikul. Selle aja jooksul vahetavad isikud riideid, on vahepeal seljakottidega, liiguvad majast sisse ja välja, liiguvad trepikojas jalgrattaga ja suurte prügikottide, kilekotiga. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 95-99) on vaadeldud Q ja 4 Tallinn asuvate kortermajade turvakaamerate 08.10.2022 videosalvestusi, milledelt nähtub, et kella 00.09 ajal väljuvad kaks meesterahvast hoonest, mõlemal käes üks kilekott. Meesterahvaste välimus on sama, mis P 10 turvakaamerate salvestistelt vaadeldud isikutel. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 100-107) on vaadeldud Q ja 4 Tallinn asuvate kortermajade turvakaamerate 08.10.2022 videosalvestusi, kust nähtuvad taas samad meesterahvad, kes varasemal salvestisel, mõlemal on seljas seljakotid. Nähtub, et 06.05 paiku on neid näha kaamera Värav vaateväljas, kell 06.10 väljuvad hoonest, kell 06.11 on kaamerast Hoov näha, kuidas mõlemad taas hoonesse sisenevad. Kell 06.43 isikud väljuvad hoonest kahe jalgrattaga, milledest üks on valget värvi ja kirjega Fuji, teine musta värvi raamiga. D Bi kahtlustatava ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 19-23) kohaselt 2022 aasta sügisel kõndis ta Renee Mikuga Q majadest mööda, läksid mänguväljakule, mille juures olev uks oli avatud, läksid sellest ja veel ühest avatud uksest sisse ja sattusid keldrisse, kus olid panipaigad. Käisid ringi ja vaatasid, mis panipaikades on, Reneel olid kaasas näpitsad ja lõhkusid ära need ukse aasad, kus sees olid asjad, mis neile huvi pakkusid. Käisid seal 2-3 korral. Mäletab, et võtsid sealt kolm jalgratast, musta värvi Scott ja valget värvi Fuji, teisi rattaid ei mäleta, Renee müüs rattad 2-3 päevaga maha, v.a Scott ratast, kuna see oli katki. Samuti võtsid sealt Makita akutrellide komplekti, ei tea kuhu see läks, kuna ta ise ei olnud sel ajal kaine. Võtsid ka musta värvi tööriistakohvri, kus olid sees oranži värvi tööriistad, selle jätsid endale. Kõik asjad viisid P x-160, Tallinn asuvasse koju. Teisel korral lõhkus Renee uksekiibi, et sisse saada, aga see ei õnnestunud. Seejärel ronis Renee kuidagi territooriumile sisse ja tegi ka temale ukse lahti. Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 49-55, tl 56-61) selgitas Renee Mikk, et 2022 oktoobris läksid D B Q, said mänguväljaku kõrval olevast mitte lukus olevast uksest sisse, nägid seal Makita akutrelli aga otsustasid õhtul hiljem tagasi tulla, välisuste ukselukkudesse pani salvräti nutsakad. Kui hiljem tagasi läksid oli uks, millest enne sisse said, kinni. Müüri juures oli ava mille kaudu sai sisehoovi ja sealt ukse juurde, kuhu varem oli salvräti pannud ja läksid panipaikade juurde. Vahekäigus seisis sinist värvi raamiga jalgratas Spyder, veidi eemal musta värvi raamiga jalgratas Scott. Mõlemad võtsid ühe ratta ja viisid need P 10, korterisse 160. Samal õhtul tuli A G jalgrattale Spyder järgi, ostis selle 180 euro eest. Siis läksid D B tagasi Q, lõhkusid näpitsatega 9 panipaigaboksi lukuaasad, võtsid koristaja ruumist kaks kilekotti, kuhu

panid jalgrattapumba, musta värvi tööriistakohvri, Makita tööriistakomplekti, puuride ja trellide otsikud. Lahkusid majast autovärava jalakäijate väravast. Asjad viisid taas tema korterisse. Makita kohver on tühjana kodus, tööriistad viis D pandimajja. Puhkasid natukene ja läksid tagasi Q, kust juba kahest lahti tehtud panipaigast võtsid kaks ratast, valge raamiga Fuji ja musta värvi raamiga jalgratta Kono Hanzo, viisid need samuti tema koju. Fuji jalgratta müüs G 140 euro eest. Musta värvi ratta müüs V G 200 euro eest. V G ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 74-77) kohaselt 2022 aastal müüs Renee Mikk talle musta värvi raami ja punaste kirjetega ratta, V ostis selle talle 70 euroga. Samuti tõid Renee Mikk ja Ds talle ostmiseks valge jalgratta Fuji siniste kirjetega aga ta ei tahtnud seda, kuna paistab silma ja on kallis. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanute süüteoteadetest nähtuvalt lõhuti ajavahemikul 07.10.2022 kuni 08.10.2022 kell 00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuva kortermaja x panipaiga lukku ja varastati sealt jalgrattaid ja tööriistu. Ka süüdistatav ise ja tema temaga grupis süüteo toime pannud isik tunnistasid jalgrataste ja tööriistade vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanute süüteoteadetest nähtuvalt kuulusid neilt varastatud asjad kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud asjad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus asjade äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud asju kannatanutele tagastada, vastupidi, süüdistatav müüs kaks jalgratast ära juba samal õhtul, kui eelmisest vargusest puhkasid, enne kui uuesti samasse asju tooma läksid ning osa asju anti pandimajja. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine, kuivõrd süüdistatava selgituste kohaselt müüs jalgrattad kohe ka edasi. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, mitmel korral kortermaja keldris käimist ja lukkude lõhkumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatava ja D B kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, videosalvestiste vaatlusprotokollidest tuvastatut, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o tungisid mitmel korral sisse kortermaja keldrisse, lõhkusid panipaikade lukud ning võtsid sealt jalgrattaid ja tööriistu. Isikute tegevus Q, Tallinn asuva kortermaja juures ja garaažis on

tuvastatud turvakaamerate salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud mõlemad isikud. Seega järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuva kortermaja keldrisse ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine kortermajja, keldrisse ja panipaikadesse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eramajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka kiibilugeja ja panipaikade lukkude lõhkumise teel uste avamine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuvasse kortermajja ja keldrisse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 grupis koos D B varguse episood aadressil VK tn 48, Tallinn asuvas trepikojas Kohus leiab, et ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvast trepikojast grupis koos D B esemete varguse toime panemine Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuste, nende vaatlusprotokolliga, kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. H P-B esitatud süüteoteate koos lisadega (VI kd, tl 108-113) kohaselt 24.10.2022 öösel varastati VK tn 48 maja 0 korruse koridorist kaks Scott mägiratast, ratastel olid lisadena lasteiste, porikaitsmed, istmealune kott asjade hoiustamiseks, telefonihoidja, esi- ja tagatuled. Mõlema ratta hetkeväärtus on 500 eurot, lisade väärtus kokku 200 eurot. Lisatud fotod jalgratastest ja laste istmest. Kannatanu H P-B ülekuulamise protokolli (VI kd, tl 114-116) kohaselt avastas 24.10.2022 umbes kell 07.00, et kortermaja lukustatud trepikojast on ära varastatud kaks tema jalgratast koos lisadega, jalgrattad ei olnud lukustatud. Viimati nägi oma rattaid 21.10.2022 umbes kella 18.00 paiku. Varastati järgmised esemed: sinist ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 40 seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot; halli ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 50 seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot; musta värvi jalgratta esituli Omeril, maksumusega 9 eurot; musta ja halli värvi rattapump Muddyfox, maksumusega 5 eurot; musta ja halli värvi lastetool "Hamax Zenith", maksumusega 75 eurot; musta värvi jalgratta tagatuli Omeril, maksumusega 9 eurot; halli värvi istmealune kott "Muddyfox Saddlebag 100”, milles jalgratta paranduskomplekt, maksumusega 10 eurot; tumehalli värvi silikoonist telefonihoidja, maksumusega 5 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kahju summas 913 eurot. Ostutšekid saadab uurijale e-posti teel.

Kannatanu edastas uurijale jalgrataste dokumendikoopiad ja ostutšekid, lisade arved ja väljatrükid (VI kd, tl 117-127), milledelt nähtub jalgrataste seerianumbrid ja ostuhinnad, lastetooli ja tulede arved, tööriistade, sadulakoti ja rattapumba ostuhinnad. Tunnistaja T A ütluste (VI kd, tl 130-133) kohaselt helistas talle 24.10.2022 umbes 10.3011.00 Rene Mikk ja pakkus müüa musta värvi meeste jalgratast 50 euroga, ütles, et rattaga ei tule probleeme. Tunnistaja oli nõus ja läks samal päeval P 10 maja juurde, vastu tuli vene keelt kõnelev meesterahvas, kes oli umbes 35-aastane, heledate juustega ja umbes 180 cm pikk, koos musta värvi Scott jalgrattaga. Tunnistaja andis meesterahvale 50 eurot ja sõitis rattaga minema. Tunnistaja pani ratta Facebooki J K Talina nime alt müüki hinnaga 250 eurot, inimesed hakkasid ratta vastu huvi tundma. Tunnistaja helistas 25.10.2022 Renee Mikule ja küsis, kas tal on veel rattaid, sai vastuseks, et üks on veel. Tunnistaja läks uuesti P 10 aadressile, läks R. Miku juurde, kus leppisid kokku, et aitab ratta maha müüa ja annab R. Mikule sellest 50 eurot. Tegemist on musta värvi sinist värvi kirjetega Scott jalgrattaga. R. Mikk ütles taas, et tegemist ei ole varastatud jalgrattaga, tal on see juba ammu. Tunnistaja sõitis rattaga koju, pani jalgratta taas Facebooki müüki hinnaga 280-300 eurot. Järgmisena tuli juba politsei ja tunnistaja andis mõlemad jalgrattad koos lisavarustusega üle. Tunnistaja V G ütluste (VI kr, tl 136-139) kohaselt viibis Renee Miku ja D Bi toas, koos A ja T ja nägid seal kahte musta värvi jalgratast, T arvas, et nendele ratastele on ostjaid ja võtsid jalgrattad Renee korterist kaasa ja T viis need enda juurde. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 144-159, koos 2 DVD plaadiga) on vaadeldud P 10, Tallinn kortermaja 23.10.2022 turvakaamerate videosalvestisi kella 05.57 ja 14.19 paiku, milledelt nähtub, et kell 05.57 sõidavad maja ette kaks meesterahvast jalgratastega ja lähevad majja sisse. Mees 1 on meeste raamiga tumedat värvi jalgrattaga, seljas tumesinist värvi jope kapuutsiga, oranži-heleda ja tumeda kirju seljakotiga, kapuuts pähe tõmmatud. Mees 2 on tumedat värvi näsite raamiga jalgrattaga ja eraldi hoiab käes jalgratta ratast, mehe seljas on jope mis on ülevalt hele halli värvi, alt tumehall, peas musta värvi müts, seljas tumedat värvi seljakott. Mehed liiguvad 4. korrusele ja sisenevad korterisse nr 160. Kell 14.19 tuleb elumajast väljas Mees 3 koos eelnevalt mainitud meeste raamiga jalgrattaga, seljas on tumesinist värvi jope, jalas sinised püksid. Samal minutil kõnnib Mees 4 elumajast välja eelnevalt nimetatud naiste jalgrattaga, meesterahva kõrval kõnnib naisterahvas. Samuti on vaadeldud W, Tallinn 23.10.2022 turvakaamerate videosalvestusi kella 14.56 paiku, milledest nähtub, et kella 14.56 tuleb Mees 4 kahe jalgrattaga maja ette ja viib mõlemad rattad I korrusel asuvasse korterisse. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 161-171) on vaadeldud T A poolt üle antud sinist ja musta värvi jalgratast Scott Sub Cross 40, musta ja halli värvi jalgratast Scott Sub Cross 50, jalgrattapumpa Muddyfox ja jalgrattatuld Omeril. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 174184) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud VDO rattalampi ja kotti rattaparandusvahenditega. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 187-190) on vaadeldud Renee Mikku poolt üle antud Muddyfox kotti. Allkirjalehtede (VI kd, tl 172, 185, 191) kohaselt on kannatanu H P-B kätte saanud jalgratta Scott Sub Cross 40, jalgratta Scott Sub Cross 50, jalgrattapumba Muddyfox, jalgrattatule Omeril, koti rattaparandusvahenditega ja halli värvi istmealuse koti Muddyfox Saddlebag

kui märkasid, et u kella 5 ajal ühe kortermaja uks oli irvakil ja sisenesid trepikotta. Jalgrattad seisid trepikojas, trepi all ja olid lukustamata. Üks ratas oli vist sinist värvi ja tema võttis selle. Renee Mikk võttis ratta, millel oli ka lastetool, ei tea, mis lastetoolist sai, sest kui nad P 10 maja juurde jõudsid, seda enam ei olnud. Viisid rattad korterisse 160. Päeval tulid korterisse V , T ja A, kellel tekkis Reneega konflikt ja mh võtsid kaasa ka varastatud kaks jalgratast. Tal Reneega oli plaan neid jalgrattaid ise kasutada ja hiljem püüda need maha müüa ning kasu teenida. Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 42-46, 56-61) tunnistas Renee Mikk, et on nimetatud kuriteo toime pannud, oktoobris 2022 kella 22.00 paiku olid D K , märkasid uuemat kortermaja, lootsid sealt leida jalgratta, mida kaasa võtta. Avas ukse plastmasskaardiga, sisenesid trepikotta, läksid trepist 0 korrusele, kus oli kaks Scott jalgratast seina ääres, üks musta ja halli värvi, teine sinist ja musta värvi. Sõitsid ratastega P 10-160, pärast liikuma hakkamist keeras lastetooli rattalt maha ja pani prügikasti. Jõudsid korterisse umbes 00.00-01.00 ajal. Järgmisel päeva lõunal tulid tema juurde V , A, T ja B M, neid nähes jooksis ta ära ja ootas nende lahkumist. Kui korterisse tagasi läks nägi, et korter on segamini tõmmatud ja äravõetud eelmisel ööl D koos varastatud jalgrattad. Ei tea, mis nendest ratastest edasi sai. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu süüteoteatest nähtub, varastati 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvast trepikojast kaks jalgratast koos lisavarustusega. Ka süüdistatav ise ja tema kaastäideviija tunnistasid jalgrataste vargust nimetatud kuupäeval ning rataste enda korterisse toimetamise asjaolud on näha ka turvakaamerate salvestistelt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu teatest nähtuvalt kuulusid jalgrattad kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgrattad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgrataste äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud rattaid kannatanule tagastada. Vastupidi, isik viis rattad endale koju ning koos D B oli plaan jalgrattad maha müüa. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, trepikotta sissetungimist varguse toimepanemise eesmärgil, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava ja D Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o tungisid sisse kortermaja trepikotta ja võtsid sealt jalgrattad koos lisavarustusega plaaniga need hiljem maha müüa, milliseid asjaolusid on kinnitanud mõlemad süüteo toime pannud isikud. Seega järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvasse trepikotta ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine kortermaja trepikotta oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eluhoonesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka plastmass kaardiga trepikoja ukse lukustuse avamine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvasse trepikotta valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. 30.10.2022 kuni 31.10.2022 grupis D B varguse episood aadressil K x, Tallinn asuvast prügimajast Kohus leiab, et ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvast prügimajast grupis koos D B esemete varguse toime panemine Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuste, nende vaatlusprotokolliga, tunnistajate ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja R Ri ülekuulamise protokollist (VI kd, tl 212-214) nähtuvalt töötab ta K OÜ’s tehnika ja välitööde juhina, nende üheks objektiks on xxx Valitsus, mis asub K x, Tallinn, kus teostavad välikoristustöid ja tehnohooldust. Antud territooriumil asub prügimaja, kus välihooldaja hoiab ka oma töövahendeid, kühvleid, labidaid, harju, prügikotte, kui ka akulehepuhurit Makita koos akuga ja laadijaga. Välihooldaja käib objektil tööl iga päev, on seal hommikupoole paar tundi. 31.10.2022 kell 08.02 andis välihooldaja tunnistajale teada, et K x asuvast prügimajast on varastatud lehepuhur Makita koos aku ja akulaadijaga. Viimati oli välihooldaja K x objektil 30.10.2022 hommikul ja siis olid asjad olemas. Lehepuhuri ja aku väärtus on 201,60 eurot, akulaadija väärtus 82,80 eurot, kõik asjad on uueväärsed ja kasutatud vähe. Varastatud oli ka kaks võtit, millede väärtus on 3,80 eurot. Prügimaja väraval ja võredel kahjustusi ei ole, võidi sisse saada vajutades millegagi maja sees olevat nuppu. K x objektil on olemas videovalve. R R esitas arved (VI kd, tl 215-217), kust nähtub varastatud asjade väärtus. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 218-225) vaadeldi K x, Tallinn turvakaamerate salvestusi 30.10.2022 kella 23.25 paiku. Kell 23.17 liiguvad 2 meest K x, Tallinn juures. Mees 1 sõidab oranži värvi jalgrattaga, kannab musta värvi riideid, kapuuts peas. Mees 2 on seljas ülevalt helehalli värvi, alt tumehalli värvi jope, kapuuts peas. Kell 23.18 siseneb Mees 1

prügimajja, Mees 2 jääb rattaga prügimaja ette. Mees 1 annab Mees 2-le kätte kilekoti, kes sõidab koti ja jalgrattaga minema. Mees 1 lahkub kell 23.22 hoides käes suuremat musta värvi kilekotti. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 227-231) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud Makita lehepuhurit DUB184 koos akuga ja Makita akulaadijat. Allkirjade (VI kd, tl 232, 238) kohaselt on R R kätte saanud K OÜ-le kuuluva Makita lehepuhuri koos akuga ja akulaadija ning võtmekimbu kahe võtmega. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 233-234) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud kollast värvi lõiketange. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 236-237) on vaadeldud Renee Miku kinnipidamisel ära võetud võtmekimpu kahe võtmega. D Bi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 16-18) kohaselt tunnistab ta aadressil K 13, Tallinn varguse toimepanemist. 30.10.2022 või 31.10.2022 kella 22.30 paiku liikusid Renee Mikuga, kes sõitis oranži värvi Merida rattaga, S P 10 poole. K linnavalitsuse lähedal Renee ütles, et ta seisma jääks, andis talle ratta hoida ja ronis kojamehe varustuse ruumi. Renee on nii peenike, et mahtus väravavahest läbi, leidis sealt Makita lehepuhuri, aku ja akulaadija ning ulatas asjad kotiga B, ta läks koti ja rattaga eemale. Renee tuli hiljem puhuriga järgi, näitas ka teistsuguseid võtmeid, mis sealt kaasa võttis. Ratta jätsid kuhugi kortermaja juurde ja asjadega läksid koju, P 10. Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 42-46, 56-61) tunnistas Renee Mikk, et on nimetatud kuriteo toime pannud. Oktoobri lõpus liikusid D S keskuse juurest koju P tn-le. S hosteli fuajeest varastas oranži värvi jalgratta Merida. Sotsiaalmaja territooriumil nägid, et prügimaja tuli läks põlema, mõtlesid vaadata, mis seal sees on. Kahtlustatav ronis aiavahest sisse, leidis sealt kilekotist Makita lehepuhuri, aku ja akulaadija, andis need D ja koos liikusid kodu poole. Plaan oli varastatud asjad maha müüa. Tee peal peatusid ühe kortermaja juures, kuhu trepikotta jättis oranži värvi jalgratta. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, varastati 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvast prügimajast Makita lehepuhur koos aku ja akulaadijaga. Ka süüdistatav ise ja tema kaasosaline tunnistasid esemete vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka K x, Tallinn asuvate turvakaamerate salvestistelt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtuvalt kuulusid esemed K OÜ-le ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, isik viis esemed endale koju ning koos D B oli plaan need müüa. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, varastamiseväärse leidmise eesmärgil prügimajja sissetungimist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatava ja D Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o R. Mikk läks prügimajja ja võttis sealt lehepuhuri koos aku ja akulaadijaga ning andis edasi D. B, kes asjad sündmuskohalt ära toimetas, jätkates teiste varastamiseks kõlbulike asjade otsimist, varastades ka võtmed, misjärel liikusid asjadega koos minema plaaniga need hiljem maha müüa, milliseid asjaolusid on kinnitanud mõlemad isikud. Seega järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvasse prügimajja ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine prügimajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud prügimajja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka lukustatud värava vahest ruumi sisenemine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvasse prügimajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Renee Mikk toime pannud 11 vargust. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Renee Mikk pani toime 11 varguse episoodi ning seda ligi aasta ja kolme kuulise aja jooksul, s.o ajavahemikul 04.08.2021 kuni 30.10.2022, s.t süüdistatava poolt varavastaste süütegude toimepanemine on olnud süsteemne. Lisaks sellele on teda eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamise eest, mis on toime pandud 02.10.2019. Lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuu pikkune vangistus, millest kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud vangistust ning ülejäänud 5 kuud vangistust jäi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga, milline karistus pöörati täitmisele määratud kontrollnõuete rikkumise tõttu. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ja kohus leiab, et Renee Mikule inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Renee Mikk oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi pool, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et süüdistatav pani osa KarS § 199 ettenähtud kuritegudest toime grupis D K, D D ja D B KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes ja tekitasid kannatanule varalise kahju, siis vastutavad nad kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varalised kahjud tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Renee Mikult ja grupis toime pandud episoodides solidaarselt kaastäideviijaga kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusest nr xxx nähtuvalt on D B süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temalt on ühiselt Renee Mikuga tekitatud varaline kahju 269,97 eurot välja mõistetud kannatanu X OÜ kasuks, 571,50 eurot J K K kasuks, 345,60 eurot Q KÜ kasuks, 89 eurot H P-B kasuks, 186 eurot K OÜ kasuks, 2575,63 eurot J K kasuks. Seega on teises kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D Bi süü kui ka solidaarse vastutuse alused varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt Renee Mikk ja D B tekitatud varaline kahju välja mõista solidaarselt. Harju Maakohtu 06.12.2022 otsusega nr xxx on D D süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temalt on ühiselt Renee Miku ja T T G B tekitatud varaline kahju 100 euro ulatuses välja mõistetud täies ulatuses. Seega on teises kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D D süü kui ka solidaarse vastutuse alused varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt Renee Mikk ja D D tekitatud varaline kahju välja mõista solidaarselt. Kohtuinfosüsteemi kannetest nähtub ka seda, et Harju Maakohtu menetluses oli kriminaalasi nr xxx D K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning D Kle on muu hulgas esitatud süüdistus selles, et tema koos Renee Mikuga 04.08.2021 tungis E 60 asuvasse rattamajja, varastades E Tle kuulunud jalgratta Esperia Motion Tour 5300U ja L Lle kuuluva jalgratta Panther TS 222 Moccasin, tekitades varalist kahju vastavalt 120 eurot ja 250 eurot. Seega süüdistatakse D Ka ühises kuriteo toimepanemises Renne Mikuga ja nendes episoodides on tuvastatud kaastäideviimine, mis on solidaarse vastutuse aluseks varalise kahju tekitamisel. D K mõisteti temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi Harju Maakohtu 23.08.2023 otsusega ja temalt mõisteti välja kannatanu L L kasuks 250 eurot täies ulatuses. Seega on teises kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D K süü kui ka solidaarse vastutuse alused varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt Renee Mikk ja D K tekitatud varaline kahju välja mõista solidaarselt.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et kõigi kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult ja osades episoodides ka grupis toime pandud süütegudega, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.o Renee Miku ning grupis toime pandud episoodide puhul solidaarselt kaastäideviija rahaliste vahendite arvelt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagisid osaliselt, siis peaks kohalduma TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad süüdistatava poolt õigeks võetud nõuded täies ulatuses rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Puutuvalt kahte hagisse, milliste kahjude põhjustamist süüdistatav süütegude toimepanemise eitamisega ei tunnistanud, on kohtu seisukohad süü tõendatusse kohta esitatud ülevalpool ning hagid kuuluvad väljamõistmisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

süüdistataval sissetulek, mis võimaldaks tal ära elada. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks aastate jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et ta on varastanud selleks, et asjad maha müüa. Seega on süüdistatav varavastased süüteod toime pannud eesmärgiga saada rahalisi vahendeid enda ära elatamiseks ning pension on ilmselgelt ebapiisavaks sissetulekuks. Eeltoodule tuginedes saab asuda seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Renee Miku süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja aastate vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Renee Mikule inkrimineeritakse 10 varavastase kuriteo toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne vangistus. Arvestades seda, et varalist kahju on tekitatud 21-le kannatanule, kelledest 12 esitasid tsiviilhagid, leiab kohus, et süüdistatava süü on üle keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses mõnede episoodide puhul avaldanud kahetsust. Kohtuistungil pärast süüdistatavale antud viimast sõna lisas süüdistatav veel kaks sõna: „Kahetsen tehtut“. Arvestades süüdistatava ülekuulamises antud ütlustes ja viimases sõnas toodud pikki selgitusi süüdistatava terviseseisundi ja narkosõltuvusega võitlemise kohta, mille eesmärgiks oli kohtule selgeks teha süüdistatava raske olukord, narkosõltuvusega võitlemisel tehtud edusammud ja soov asuda koheselt vabanemise järgselt ravile kui kohus osa karistusest täitmisele pööramata jätaks, ei saa kohus viimase sõna lõpus väljendatud kahetsust tõsiselt võtta. Süüdistatav selgitas seda, et ta asus ennast korduvalt ravima, kuid iga kord tekkis mingi tõrge ja ravi jäi pooleli temast sõltumata asjaoludel. Kohus leiab, et süüdistataval on olnud aastaid võimalus asuda ravile nii pärast iga süüdimõistvat otsust kui ka enne iga järjekordset otsust, kuid süüdistataval on ravile mineku soov tekkinud just siis kui teda ähvardab järjekordne vangistus. Seejuures on oluline see, et süüdistatav jätkas käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olevate varguste toimepanemist pärast eelmise otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmisele kuulunud vangistuse kandmist teadmises, et ülejäänud osa karistusest jääb kohaldamata kui ta allub käitumiskontrollile ega pane toime uusi kuritegusid. Süüdistatav aga jätkas uute kuritegude toimepanemist katseajal ja ei allunud ka kriminaalhooldusele. Seega süüdistatava süsteemne õigusvastane käitumine pärast eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse osa ärakandmist näitab üheselt süüdistataval kahetsuse puudumist. Samas ei saa kohus lakooniliselt avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras. Süüdistatav on ülekuulamistel korduvalt väitnud, et enam ta ei varasta, kuid sellisele lubadusele vaatamata on ta jätkanud varguste toimepanemist. Sellised lubadused, mida ei täideta, annavad kohtule aluse suhtuda süüdistatava avaldatud kahetsusse ja lubadustesse asuda koheselt ravile kriitiliselt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude ja kannatanute rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras ega ka alla keskmise määra või keskmises määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas lõpuks tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus, kuivõrd varasemad korduvad ja leebemad karistused ei ole süüdistatavas arusaama omandi puutumatusest tekitanud. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü suurus ja eripreventiivne eesmärk tingivad süüdistatavale keskmist määra ületava karistuse mõistmise.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust, millistest kaks viimast on isikule mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h aastate jooksul ära kantud reaalsed vangistused, osaliselt tingimisi karistused ja käitumiskontroll ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav teinud teadliku valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Käitumiskontrollile allutamist on süüdistatava suhtes proovitud alles üpris hiljuti, kuid kohaldamata jäetud karistus pöörati täitmisele, s.t käitumiskontroll kui süüdlast õiguskuulekusele suunav meede jäi tagajärjetuks ning süüdistatav näitas oma käitumisega üheselt, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seejuures pöörati karistus täitmisele seetõttu, et süüdistatav ei allunud kriminaalhooldusele ja kriminaalmenetluse käigus ilmnes ka see, et süüdistatav pani kõik kuriteod toime käitumiskontrolli ajal. Kriminaalhooldus eeldaks süüdistataval elukoha olemasolu, kuid kohtule on jäänud mulje, et süüdistataval püsiv elukoht puudub ja senine eluruum kuulus väidetavalt süüdistatava emale, kusjuures süüdistatav majutas seal ka süüteo kaastäideviijaid. Kuivõrd süüdistataval oli ka eelmise kohtuotsusega kohaldatud käitumiskontrolli ajal olemas elukoht, kuid see ei välistanud uute kuritegude toimepanemist käitumiskontrolli ajal, siis arvestades tulemuseta jäänud käitumiskontrolli leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse osaline täitmisele pööramata jätmine ja süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine on välistatud. Kuivõrd juba KarS § 74ga kaasnev käitumiskontroll ei suutnud süüdistatavat õiguskuulekusele suunata, siis ei saa enam rääkida ka süüdistatava suhtes KarS § 73 sätete kohaldamisest. Lisaks eeldaks KarS § 74 sätete kohaldamine süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu, kuid kohtul ei ole tekkinud veendumust, et süüdistataval püsiv elukoht olemas on ning kohus ei saa KarS § 74 sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid KarS § 74 sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Kuivõrd süüdistataval peale pensioni mingit sissetulekut ei ole, ei ole ta ka võimeline eluasemekulusid katma, rääkimata elusaseme üürimisest. Kuna süüdistatav on ka väidetavalt töövõimetu, ei saa ta ka töise sissetuleku saamiseks tööle asuda ning süüdistatava tervisesisund seega välistab ka karistuse asendamise üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 5 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele ning kohus ei pea võimalikuks jätta osa karistusest tingimisi kohaldamata. Mis puudutab süüdistatava väiteid seljavigastuse ravimise võimatusest vangla tingimustes või sõltuvusravi vajadustest just nimelt vabaduses olles, peab kohus vajalikuks märkida, et kõigis vanglates on meditsiiniosakonnad, millistes töötavad oma eriala spetsialistid, s.o üldarstid ja

eriarstid ning meditsiiniosakonda teenindav personal. Seega on vanglas olemas kõik valikud meditsiiniteenused ning juhul, kui vastava eriala spetsialisti vangla meditsiiniosakonnas ei ole, kasutatakse vastavat tervishoiuasutuse teenust ning keegi ravimata ei jää. Seega jätab kohus süüdistatava väited tema terviseseisundist kui asjaolust, mis peaks tingima mõistetava karistuse ositi täitmisele pööramata jätmise, tähelepanuta. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaaltoimikus ei leidunud mingeid andmeid süüdistatava tervisesisundi kohta ning kuivõrd kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, millega nõustusid nii süüdistatav kui ka tema kaitsja, ei saanudki täiendavaid tõendeid enam kohtulikul arutamisel esitada. Seetõttu jäävad süüdistatava väited ebaõnnestunud narkosõltuvusravi ja terviseseisundi kohta kui tõendamata väited nii või teisiti tähelepanuta.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kohta andmed puuduvad, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Renee Mikk on aga varem nii kriminaal- kui väärteokorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime paneva isikuga. Seega on süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatavalt välja mõistetavate tsiviilhagide suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

värvi kummist korpusega jalgrattatuli ning valget ja oranži värvi kummist korpusega jalgrattatuli. Eeltoodud esemed olid lisatud kannatanu A K ratta külge ning ratast tagasi saades tagastas kannatanu nimetatud esemed politseile. Asjade omanikku(e) ei ole menetluses tuvastatud. Antud juhul on tegemist asjadega, millel puudub nende vähese materiaalse väärtuse tõttu ka kaubanduslik väärtus, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega ja sellest tulenevalt tuleb Nike logoga joogipudel, musta värvi plastikust korpusega jalgrattatuli, musta värvi kummist korpusega jalgrattatuli ning valget ja oranži värvi kummist korpusega jalgrattatuli hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.