1-21-5771
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19.06.2023. a Tallinn
Kohtuasja nr
1-21-5771
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi sekretär
Laura Ubei-Kon
Tõlk
Katrin-Jana Aavingu
Kaitsja
Liis Suik
Kohtuasi
Tallinna Vangla esitatud materjalid S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
S.V (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, koht
12.06.2023. a, Tallinn, avalik kaugkohtuistung
Määrus väljastada kinnipeetavale S.V-le , tema kaitsjale, prokurörile ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 29.05.2023. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.09.2021. a kohtuotsusega nr 1-21-5771 tunnistati S.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, KarS § 6 5 lg 2, KarS 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algus oli 05.07.2021. a ja lõpp on 01.07.2024. a. S.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, läbis struktureeritud vestlusi, läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ja positiivselt toetavate lähedaste – vanematega. Vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, kuna väidetava tööandjaga ühendust saada ei õnnestunud. Isikul on suured rahalised kohustused. S.V taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Siider edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab S.V ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil S.V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ja allutada ta käitumiskontrollile. S.V suhtes on vanglas koostatud positiivne iseloomustus. Isikul on narkosõltuvus ning ta on püüdnud sellega tegeleda. Ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides, et sõltuvusest jagu saada. Vabaduses soovib ta jätkata töötamist praegusel töökohal ning elama naaseb ta vanemate juurde. Kriminaalhoolduse järelevalve oleks talle oluline. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. S.V omab praegusel ajal 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib 8. korda. Varasemalt on tal kehtivad kriminaalkaristused varguste, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt on teda karistatud varguse eest, mistõttu käitumine on sarnane varasema käitumisega. Käesoleva kuriteo põhjusteks on majandusliku kasu saamine, grupi mõju, sõltuvusprobleemid, kuritegelikud hoiakud ning puudulik probleemide lahendamise oskus.
Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, läbis struktureeritud vestlusi, läbis tagasilanguse ennetamise tugigrupi ja distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et S.V enda sõnul tarvitas alkoholi enne vangistust umbes paar korda nädalas. Viimati tarvitas ta alkoholi paar päeva enne vangistust. Ta ei leia, et tal oleks probleeme alkoholi tarvitamisega, küll aga tunnistab probleemi seoses narkootikumidega. Samas tunnistab, et tarvitas vahel nii narkootikume kui ka alkoholi koos. Kuna ta ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks, ei leia ka, et peaks täielikult tarvitamisest loobuma. Pigem soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. S.V on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Ka kinnipeetav ise tunnistas endal narkosõltuvust ning on valmis sellega tegelema. Esimest korda proovis enda sõnul narkootilisi aineid 16-aastaselt. Tunnistab, et tarvitab pigem raskeid narkootikume. Enne vangistust oli põhinarkootikumiks fentanüül ja igapäevaselt tarvitas fentanüüli ja metadooni. Elu jooksul on proovinud pea kõiki aineid - ecstasy, amfetamiin, kokaiin, LSD, GHB, kanep, fentanüül ja vangla meditsiiniosakonna andmetel viimasel ajal ka ravimeid (rahusteid). Enda sõnul tegeles ta sõltuvusprobleemiga, käis psühholoogi vastuvõttudel, läbis programme, kuid alustas uuesti metadooni tarvitamist 2021. a. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud vägivaldseid kuritegusid narkojoobes või sooviga teenida raha narkootiliste ainete soetamiseks. Käesolevalt leiab, et tal on tugev motivatsioon loobuda narkootikumide tarvitamisest, ei taha neid rohkem tarvitada ning soovib läbida vanglas programme ja sõltuvusrehabilitatsiooni. Sellegipoolest ei ole varasemad rehabilitatsioonid soovitud tulemusi andnud. S.V sõnul on ta korduvalt viibinud ka sõltuvusravil, kuid mõne aja möödudes on taas hakanud narkootikume tarvitama. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et S.V puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ja kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine ning vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Kuid vangla täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ja seal kehtestatud reeglitest kinnipidamine aga ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elukoht oli tal olemas enne süüteo toimepanemist, kuid see asjaolu ei hoidnud ära isiku poolt jällegi uue süüteo toimepanemist. Kinnipeetav S.V on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning sealhulgas kasutanud ka vägivalda või ähvardanud vägivalla kasutamisega. Senini on tema väljaminekud ületanud sissetulekuid, kuna suurem osa ajast on puudunud ametlik sissetulek ning raha on kulutanud sõltuvusainete peale. Kuritegude toimepanemist on ka ise põhjendanud narko tarvitamise ja raha saamise sooviga. K-raha andmetel on 12.05.2023. a seisuga kinnipeetaval täitmisel nõudeid summas 26 868,96 €. Seega on kinnipeetaval palju võlgnevusi, mille tasumine on raskendatud. Vanimad tasumata võlad pärinevad 2004. a, mis viitab asjaolule, et isik ei ole olnud huvitatud enda võlgade tasumisest. Suurima võla summas 10 363,66 € moodustab elatise võlg tütar Ale, millele lisandub elatise võlg tütar Ble summas 4777,56 €. Võttes arvesse isiku lühiajalisi töötamisi ning tasumata võlasummat on ilmne, et kinnipeetaval on puudulikud oskused oma tulusid-kulusid tasakaalus hoida. Kinnipeetavat on materiaalselt toetanud enamasti ema ja vabanemisjärgselt tal kindel töökoht puudub. Positiivselt sisustamata piisava
aja ja sissetuleku puudumine on suureks ohuks järjekordse varavastase kuriteo toimepanemiseks. S.V on varasemalt mitmel korral kriminaalhooldusel viibinud, viimati kriminaalasjas nr 1-21-1250, mil talle Harju Maakohtu 24.03.2021. a kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi kandmisele 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Kuid S.V pani juba 30.06.2021. a toime uue varguse ehk katseaja 4. kuul. Seega ei ole põhjendatud allutada S.V jällegi kriminaalhooldusele. Kohus on seisukohal, et kuigi S.V on karistuse kandmise ajal olnud hõivatud – töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi ning tema mõtteviis on muutunud positiivsemaks , on uute kuritegude toimepanemise oht veel piisavalt suur. Hoolimata sellest, et S.V on korduvalt vangistuses viibinud, paneb ta vabadusse saades jällegi uusi kuritegusid toime. Seega ei ole kohus praegu veendunud, et praegusel ajal oleks ainuüksi kriminaalhooldus piisavalt tõhus mõjutusvahend kinnipeetavale uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Lisaks on S.V tugev narkosõltuvus ning ta on korduvalt viibinud sõltuvusravil, kuid tulemusteta. Kohus leiab, et S.V ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada S.V uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta S.V tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Isikul on võimalik vanglas osaleda veel sekkumisprogrammides, et tegeleda oma sõltuvusega. S.V tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad prokurör ja Tallinna Vangla, kuid prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Küll aga kohus annab S.V-le võimaluse näidata kohtule, et ta on asunud paranemise, muutuste ja seaduskuulekale teele ning võimaldab S.V suhtes uuesti tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemise taotluse arutamist 6 kuu pärast käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.