Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 18. mai 2023 määrus
Määruskaebuse esitaja
Reiko Madi kaitsja jurist Toomas Alp
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tallinna Vangla
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
38202196020)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 25. novembri 2021 otsusega tunnistati Reiko Madi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda vangistust R. Madile Tartu Maakohtu 10. septembri 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati vangistuse kandmise aja algust R. Madi kahtlustatavana kinnipidamisest
2.Viru Maakohtu 21. juuli 2022 määrusega vabastati R. Madi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseaeg pidi kulgema kuni 16. märtsini 2024. R. Madil keelati alkoholi tarvitamine ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ning teda kohustati alluma alkoholivastasele ravile, asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas, ilmuma kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 tööpäeva jooksul alates ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast ning alluma elektroonilisele valvele 2 kuu kestel alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Määrus jõustus 6. augustil 2022.
3.29. märtsil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata R. Madi vangistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et R. Madi oli kriminaalhooldusametnikule
9.veebruarist kuni 20. märtsini 2023 kättesaamatu, 12. märtsil 2023 tuvastati tal välised alkoholi tarvitamise tunnused (ta ei olnud võimeline puhuma indikaatorvahendisse) ning täitmata on kohustus alluda alkoholivastasele ravile. Kohtuistungil lisas kriminaalhooldusametnik veel mõne etteheite: 8. mail 2023 rikkus R. Madi alkoholi tarvitamise keeldu ega ilmunud 11. ega 12. mail 2023 registreerimisele. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Tartu Maakohus rahuldas 18. mai 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras R. Madi kandmata 1 aasta 7 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.Põhjendamatu on etteheide, et R. Madi ei olnud 9. veebruarist kuni 20. märtsini 2023 kriminaalhooldusametnikule kättesaadav: arstitõendist nähtuvalt ei saanud ta ilmuda ametniku vastuvõtule tervislikel põhjustel. Etteheited 11. ja 12. mail 2023 registreerimiskohustuse rikkumise kohta on aga põhjendatud. Et R. Madi ei ilmunud neil päevil registreerimisele, kinnitavad kriminaalhooldusametniku ütlused ja R. Madi kirjalik seletus. Tõsi, R. Madi sõnul ei ilmunud ta registreerimisele, sest tema elukaaslane kukkus jala katki. Ühtegi tõendit selle kinnituseks aga R. Madi esitanud ei ole ning seetõttu on rikkumine mõjuvalt põhjendamata. Õiged on ka etteheited alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta 12. märtsil ja 8. mail 2023. Neist rikkumistest esimest tõendavad Politsei- ja Piirivalveameti 14. märtsi 2023 kiri, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ning R. Madi kirjalik seletus. Nimelt nähtub neist dokumentidest, et 12. märtsil 2023 palus Viljandi haigla erakorralise meditsiini osakond kiiresti politseid, kuna R. Madi ründas haigla töötajat. Kui indikaatorvahendiga taheti kontrollida R. Madi joovet, ei olnud ta võimeline indikaatorvahendisse puhuma, aga samas esinesid tal joobele viitavad välised tunnused: alkoholi lõhn suust; silmade punetus; väga aeglane reaktsioon; segane, arusaamatu ja aeglane kõne; aja-, isiku- ja kohataju häired; väga häiritud koordinatsioon (ei suutnud liikuda ilma toetamata). Kirjalikus seletuses väitis R. Madi, et võttis peotäie unerohtu ja rahustit, kuna ta närvid ütlesid üles, ning peale jõi vedelikku, mis osutus viinaks. 8. mai 2023 rikkumist tõendavad e-politsei teavitus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning R. Madi kirjalik seletus. Nimelt nähtub neist dokumentidest, et R. Madil mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,52 mg/l kohta. R. Madi väitel jõi tema elukaaslane kodus alkoholi, tema ei suutnud seda taluda ja võttis ka ise alkoholi. Põhjendatud on seegi etteheide, et R. Madil on täitmata kohustus alluda alkoholivastasele ravile. Nimelt nähtub Viljandi haigla 30. augusti 2022 kirjast, et R. Madi küll pöördus sel päeval kriminaalhooldaja suunamisel Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, kuid ei soovinud nõustamist ega ravi ning ta enda sõnul ei ole tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Viljandi haigla 16. mai 2023 kirja kohaselt pöördus R. Madi pärast erakorralise ettekande esitamist 25. aprillil 2023 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele. Et aga juba
8.mail 2023 oli R. Madi uuesti joobes, on alust järeldada, et tal ei ole raviks motivatsiooni.
6.Lisaks eeltoodud rikkumistele nähtub erakorralisest ettekandest ja kriminaalhooldusametniku ütlustest, et R. Madi ei ilmunud registreerima ka 24. novembril 2022 ja 9. jaanuaril 2023, põhjendades seda haigusega. 24. novembri 2022 kohta on R. Madil haigusleht, mistõttu on see mitteilmumine põhjendatud. 9. jaanuari 2023 ilmumata jäämine on aga alusetu. Erakorralises ettekandes on märgitud sedagi, et R. Madi ei olnud 8. ja 9. augustil 2022, st vahetult pärast vangistusest vabanemist kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Viru Maakohtu 21. juuli 2022 määrusega kohustati R. Madi ilmuma kriminaalhooldusosakonda 3 tööpäeva jooksul alates 2(6)
ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast. R. Madi 12. augusti 2022 kirjalikust seletusest nähtub, et ta pöördus kriminaalhooldusosakonda 10. augustil 2022. Niisiis sellega seoses ühtegi rikkumist tuvastada ei saa. Küll aga on R. Madi rikkunud elektroonilise valve ajakava, kuna läks ilma kriminaalhooldusametniku loata 24. septembril 2022 poodi. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi kord) § 8 lg 2 kohaselt, kui kriminaalhooldusalune ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, peab ta viibima oma elukohas. Korra § 8 lg 5 kohaselt muudetakse ajakava kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse eelneval kokkuleppel ning kriminaalhooldusalune peab esitama ajakava muutmiseks kirjaliku taotluse. Kuna kriminaalhooldusametniku ja R. Madi ütlustest nähtub, et R. Madi konkreetsel juhul kirjalikku taotlust ajakava muutmiseks ei esitanud, siis järelikult rikkus ta elektroonilisele valvele allumise kohustust. Selle rikkumise eest on teda kirjalikult hoiatatud.
7.Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine R. Madi puhul otstarbekas ega täida oma eesmärki. Kohus andis R. Madile võimaluse kanda oma karistust vabaduses, kuid R. Madi rikkus korduvalt ja tahtlikult karistuse kandmise tingimusi. Kuna R. Madi suhtumise tõttu ei ole alust arvata, et kriminaalhooldust oleks võimalik tulemuslikult jätkata, tuleb ta vanglasse saata. Määruskaebus
8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Madi kaitsja Toomas Alp, paludes maakohtu määrus tühistada ja pikendada R. Madi katseaega 6 kuu võrra. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
9.Kohus väljus erakorralise ettekande piiridest ning käsitles karistuse täitmisele pööramise alusena ka neid rikkumisi, millele kriminaalhooldaja ise erakorralises ettekandes erilist tähelepanu ei osutanud ega pidanud neid rikkumisi otseseks aluseks karistuse täitmisele pööramisele.
10.Kohus jättis tähelepanuta, et seaduse kohaselt tuleb erakorraline ettekanne esitada alles siis, kui kriminaalhooldaja on rikkumistele juba korduvalt kirjaliku hoiatusega reageeritud.
11.Enamuste (kaalukamate) kriminaalhooldaja etteheidetud rikkumistega kohus ei nõustunud, kuid reageeris vähestele tuvastatud rikkumistele siiski ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt, riivates seega liigselt R. Madi põhiõigusi.
12.Kohus tegi meelevaldse järelduse, et R. Madil ei ole motivatsiooni tegeleda alkoholismivastase raviga. Tähtis ei ole see, kas R. Madi pöördus Viljandi haiglasse alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse esmasele hindamisele enne erakorralise ettekande esitamist või pärast seda – fakt on see, et ta pöördus sinna. Kui R. Madi pöördus haiglasse esimest korda, öeldi talle, et ravi ta ei vaja. Puudub igasugune alus väita, et R. Madi ei ole täitnud alkoholivastasele ravile allumise kohustust või et tal puudub motivatsioon alkoholisõltuvusega tegelemiseks.
13.Kohtu seisukoht, et iga elektroonilise valve ajakava kõrvalekaldumise üksikjuhtumi puhul peaks kriminaalhooldusalune taotlema kriminaalhooldusametnikult elektroonilise valve ajakava muutmist, ei tulene seadusest. Korra § 14 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta elektroonilise valve nõuete rikkumiseks juhtumeid, mil kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub sellega. Ka R. Madi helistas 24. septembril 2022 valvekeskusesse ja talle anti luba poodi minna. Kuna tegemist oli laupäevaga, ei olnud kriminaalhooldusametnik R. Madile kättesaadav. Et seadus ei näe ette sellises olukorras muud võimalust kui teavitada erakorraliste asjaolude ilmnemisel valveametnikku, siis ei saa öelda, et R. Madi oleks rikkunud elektroonilisele valvele allumise kohustust.
3(6)
14.Kohus heitis R. Madile põhjendamatult ette registreerimiskohustuse rikkumist 9. jaanuaril ning
11.ja 12. mail 2023. Seoses 9. jaanuari 2023 etteheitega selgitas R. Madi, et ta helistas pereõele, kes väitis, et ta paneb haigestumise digilukku kirja, kuid ei teinud seda. Seetõttu ei saanud R. Madi esitada oma haigestumise kohta tõendit. Kriminaalhooldusalune ei saa kanda vastutust selle eest, et registreerimiskohustuse järgimise päeval ei ole perearst kättesaadav ja sissekanne digilukku tehakse mõnevõrra hiljem. Nüüd on R. Madil olemas digiloo väljavõte, millest nähtub, et tal esinesid alates 7. jaanuarist 2023 haigusnähud ning ta konsulteeris selles osas raviasutusega telefoni teel. Seda tõendit ei saanud ta esitada maakohtule, kuna ei olnud tõendi olemasolust enne maakohtu istungit teadlik: tal puudub arvuti käsitsemise oskus ning elukaaslane edastas talle selle tõendi pärast maakohtu istungit. 11. mail 2023 ajas R. Madi registreerimise kuupäeva segi, kuid ta helistas enne registreerimist ametnikule ja teavitas sellest ametnikku. Kokku lepiti uus aeg
12.maiks 2023, kuid siis ei olnud R. Madil võimalik registreerimisele tulla, kuna tema elukaaslane murdis 11. mai 2023 õhtul jalaluu ja tema jalg pandi lahasesse. Seega ei saanud R. Madi tema tahtest olenemata registreerimisele ilmuda, kuid ta helistas ametnikule ja teavitas oma mitteilmumisest. Ei R. Madil ega tema elukaaslasel ole arvutit ega seega ka ligipääsu digiloole. Praeguseks on R. Madi elukaaslane raamatukogu lugemissaalist selle haigusloo väljavõtte saanud ja seetõttu esitab kaitsja selle väljavõtte ringkonnakohtule.
15.Tõendamata on etteheited R. Madi alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta. Joobe tuvastamine ei toimunud seaduses sätestatud korda järgides. R. Madi siiski tunnistab ise rikkumisi ja kahetseb neid, mistõttu ei ole esmakordse kriminaalhooldaja ettekande puhul karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Seda enam, et nüüdseks on R. Madi juba pöördunud abi saamiseks psühhiaatriahaigla alkoholikabineti poole. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. See säte ega ükski muu säte ei räägi sellest, et erakorralise ettekande võib kriminaalhooldusametnik esitada kohtule alles siis, kui ta on kriminaalhooldusalust juba varasemalt rikkumiste eest korduvalt hoiatanud, mistõttu on kaitsja seesugune seisukoht ekslik.
17.Praegu esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule R. Madi suhtes erakorralise ettekande, heites talle ette kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämist 9. veebruarist kuni 20. märtsini 2023, alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 12. märtsil 2023 ning alkoholivastasele ravile allumise kohustuse mittetäitmist. Kohtuistungil täiendas kriminaalhooldusametnik neid etteheiteid: 8. mail 2023 rikkus R. Madi alkoholi tarvitamise keeldu ning 11. ja 12. mail 2023 registreerimiskohustust. Neist süüdistustest ei pidanud maakohus põhjendatuks üksnes kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämise etteheidet. Ülejäänud rikkumised aga luges kohus tõendatuks ja ringkonnakohus nõustub sellega.
18.Et R. Madi rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 12. märtsil ja 8. mail 2023, kinnitavad Politseija Piirivalveameti 14. märtsi 2023 kiri, indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid ning R. Madi kirjalikud seletused, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist. Kuna R. Madi tunnistas neid rikkumisi ka maakohtu istungil, on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et rikkumised on tõendamata ning pikemalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks nende rikkumistega seonduval peatuda.
4(6)
19.Alkoholivastasele ravile allumise kohustuse rikkumist tõendab Viljandi haigla 30. augusti 2022 kiri. Sellest nähtub, et kuigi R. Madi pöördus sel päeval kriminaalhooldaja suunamisel haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, siis nõustamist ega ravi ta sealt saada siiski ei soovinud ning leidis, et tal ei ole alkoholi tarvitamisega probleemi. Ei ole põhjust arvata, et raviasutus avaldas kriminaalhooldajale valeinfot. Paljasõnaline on R. Madi väide, et tegelikult öeldi talle haiglast, et ta ei vaja ravi. R. Madi ütles ka kriminaalhooldusametnikule, et tal ei ole alkoholiga probleemi. Kriminaalhooldusametnik vestles R. Madiga pärast seda haiglasse pöördumist ja andis talle võimaluse uuesti haiglasse minna. Nähtuvalt kaitsja esitatud Viljandi haigla 16. mai 2023 kirjast R. Madi pöörduski 25. aprillil 2023 uuesti Viljandi haiglasse esmase hindamise teenusele. Kaitsja meelest tähendab see, et ravile allumise kohustuse rikkumisest rääkida ei saa. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Pärast esmast haiglasse pöördumist ja kriminaalhooldajaga vestlemist oli R. Madil ravile minekuks mitu kuud aega. Siiski pöördus R. Madi haiglasse alles siis, kui kriminaalhooldaja oli esitanud kohtule käesoleva erakorralise ettekande. Selline ajastus annab igati alust arvata, et tegelikult ei ole R. Madil sisemist motivatsiooni ravile allumiseks. Eeltoodust tulenevalt on alust rääkida ravikohustuse rikkumisest.
20.Seoses 11. ja 12. mail 2023 registreerimiskohustuse rikkumistega on vaidlus selles, kas R. Madil oli tulemata jätmiseks mõjuvaid põhjusi.
21.11. mai 2023 rikkumise kohta viitas R. Madi kuupäevade segi ajamisele. See ei ole mõjuv põhjus mitteilmumiseks. Kaitsja esitas ringkonnakohtule digiloo väljavõtte, millest nähtub, et
11.mail 2023 vigastas R. Madi elukaaslane tõesti oma jalga. See aga juhtus õhtul, mistõttu ei saanud see asjaolu vabandada R. Madi registreerimisele mitteilmumist 11. mai 2023 hommikul.
22.12. mai 2023 etteheite kohta väitis R. Madi oma kirjalikus seletuses, et tema elukaaslane kukkus jala katki, ta pidi elukaaslast aitama ega saanud seetõttu kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Samas kohtuistungil väitis ta, et ei ilmunud registreerimistele, kuna oli haige ning viitas ka sellele, et tema elukaaslane kukkus jala katki, nad olid maal ega saanud millegagi linna. Seega on R. Madi andnud registreerimistele mitteilmumise kohta erinevaid selgitusi. Registreerimisele mitteilmumist ei saa vabandada maal olemisega. Kui inimene ei saa olla kindel, et ta saab maalt registreerimisele tulla, ei tohigi ta enne registreerimisaega maale minna. Haigestumise kohta ei ole R. Madi esitanud ühtegi arstitõendit, st see väide on paljasõnaline. Ka ei vajanud R. Madi elukaaslane 12. mai 2023 hommikul oma trauma tõttu möödapääsmatult R. Madi abi. Esiteks on oluline, et kõnesolevale registreerimisele mitteilmumist on R. Madi põhjendanud erinevalt. Teiseks nähtub kaitsja esitatud digiloo väljavõttes kajastatud anamneesist, et R. Madi elukaaslane kutsus endale 12. mail 2023 kiirabi, kuna ei saanud poodi minema hakates enam oma jalale toetada, kiirabi tõi ta lõuna paiku haiglasse ning talle paigaldati kips- või kerglahas. Seega saab öelda, et 12. mai 2023 hommikul ei vajanud R. Madi elukaaslane möödapääsmatult R. Madi abi: esiteks ilmnes R. Madi elukaaslase terviseprobleem alles vahetult enne lõunat ja teiseks ei olnud jalatrauma seesugune, millega ei saaks isik tingimata ilma kõrvalise abita vähemalt mõnda aega hakkama.
23.Lisaks eeltoodule leidis kohus, et R. Madi rikkus ka 9. jaanuaril 2023 registreerimiskohustust ja 26. septembril 2022 elektroonilisele valvele allumise kohustust.
24.9. jaanuari 2023 rikkumisse puutuvalt esitas kaitsja ringkonnakohtule digiloo väljavõtte, mille kohaselt oli R. Madi selle registreerimise ajal haige. Haigestumine on mõjuv põhjus registreerimisele mitteilmumiseks. Niisiis seda rikkumist ringkonnakohtu hinnangul jaatada ei saa.
25.Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud on etteheide elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et 26. septembril 2022 käis R. Madi ajakavaväliselt poes ega küsinud selleks kriminaalhooldajalt 5(6)
eelnevat luba. Korra § 8 lg 2 kohaselt peab elektroonilisele valvele allutatud kriminaalhooldusalune ajal, mil ta ei viibi tööl või koolis või mujal ajakavas ettenähtud kohas, viibima oma elukohas. Järelikult rikkus R. Madi ilma kriminaalhooldaja eelneva loata ajakavaväliselt poodi minnes seda kohustust. R. Madi ise väidab, et enne poodi minekut ta helistas valvekeskusesse ja sealt anti talle luba poes käia. Esiteks on R. Madi seesugune väide kinnitamata. Ent isegi kui seda väidet uskuda, ei saa jätta tähelepanuta, et kriminaalhooldusametnik selgitas R. Madile erakorralise ettekande kohaselt elektroonilise valve seadme paigaldamisel, et loa liikumiseks saab anda üksnes kriminaalhooldusametnik. Seega ei olnud R. Madil põhjust eeldada, et ta võib minna poodi ka valvekeskusest loa saamisel. Määruskaebuses viitab kaitsja ka sellele, et korra § 14 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta elektroonilise valve nõuete rikkumiseks juhtumeid, mil kriminaalhooldusalune informeerib erakorralise juhtumi puhul selle toimumisest valveametnikku kohe ning kriminaalhooldusametnik nõustub sellega. Sellele sättele tuginevalt ei saa praegu rikkumist eitada juba seetõttu, et norm räägib vaid erakorralisest juhtumist. Nimelt ei kvalifitseeru soov minna poodi vähemalt üldjuhul erakorraliseks juhtumiks. Nii on ka praegu.
26.Eeltoodu põhjal tuleb öelda, et R. Madi rikkus kaks korda alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust, ühe korra elektroonilisele valvele allumise kohustust ning lisaks ka alkoholivastasele ravile allumise kohustust. Kõiki neid rikkumisi oli maakohus õigustatud erakorralise ettekande lahendamisel ka arvestama ja seda vaatamata asjaolule, et elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumine ei tinginud erakorralise ettekande esitamist, see etteheide ei lisandunud ka kohtumenetluse käigus ning selle rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik tegelikult R. Madit juba kirjalikult hoiatanud. Nimelt tuleb KarS § 76 lg-t 7 mõista nii, et kui kriminaalhooldaja esitab mingisuguste kriminaalhooldusalusele tehtavate rikkumisetteheidete tõttu erakorralise ettekande ja kohus loeb vähemalt ühegi neist etteheidetest põhjendatuks, tuleb kohtul otsustada, kuidas sellele rikkumisele reageerida. Selle otsuse tegemisel on kohtul õigus ja ta peabki arvestama kriminaalhooldusaluse käitumist katseajal tervikuna, mitte keskenduma üksnes erakorralise ettekande aluseks olevale (või kohtumenetluses lisandunud) tuvastatud rikkumisele. Praegu on kõik eeltoodud rikkumisetteheited peale elektroonilise valvega seonduva rikkumisetteheite sellised, mis on olnud aluseks erakorralise ettekande esitamisele või on lisandunud juba kohtumenetluse ajal. Niisiis oli maakohtul õigus kaaluda, millisel KarS § 76 lg-s 7 sätestatud viisil neile rikkumistele reageerida ning arvestada selle otsustuse tegemisel ka elektroonilise valvega seonduvat rikkumisetteheidet.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et R. Madi kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata ja ta tuleb saata vanglasse. R. Madi on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ei ole põhjust loota, et edaspidi tema suhtumine muutub ja kriminaalhooldust on võimalik jätkata probleemivabalt. Tema katseaja pikendamine, nagu taotleb kaitsja, võimalik ei ole, kuna KarS § 76 lg 7 näeb ette üksnes võimaluse pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni. Käitumiskontroll on R. Madile aga juba määratud kuni katseaja lõpuni. Täiendavate kohustuste määramine ei ole samuti põhjendatud, kuna senistegi kohustustega ei ole R. Madi hakkama saanud.
28.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. mai 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.