Kaebaja Reiko Madi esitas 02.01.2022 Tartu Halduskohtule avalduse. Kaebaja palus tühistada otsuse, et teda viiakse üle Viru Vanglasse. Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset, kuni kohus otsustab, kas teda võib paigutada Viru Vanglasse. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kaebaja soovib karistust kanda Tartu Vanglas, kus ta on ka varem viibinud. Kaebaja elukoht on Viljandis, seal elavad ka tema lähedased (elukaaslane ja sugulased). Kaebaja elukaaslase ema on raskelt haige. Viru Vanglas kaotab kaebaja lähedastega kontakti. Kaebaja ei teadnud, et teda on Halliste vallas Vana-Kariste külas asuvast elukohast tagaselja välja kirjutatud. Kaebajal on elukoht Eestis.
2.Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus 11.12.2021 kaebaja suhtes süüdimõistev kohtuotsus kohtuasjas 1-21-7537. Kohtuotsus edastati Tartu Vanglale 13.12.2021. Enne seda viibis kaebaja Tartu Vanglas vahistatuna. Kaebaja karistusaeg kestab kuni 16.03.2024.
3.Tartu Vangla selgitas kohtule, et kaebaja viibib Tartu Vanglas vahistatuna alates 16.09.2021. Kaebaja staatuseks on kinnipeetav alates 13.12.2021. Tartu Vangla otsustas, et kaebaja paigutatakse kinnipeetavana Viru Vanglasse, kuna tal ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukohta Eestis (määruse „Täitmisplaan“ § 5 lg 2 p 4). Tegemist on kinnipeetava esmase
paigutamise, mitte ümberpaigutamisega. Kinnipeetava esmane paigutamine on toiming. See tähendab, et haldusmenetlust läbi ei viida (sh ei kuulata kaebajat ära) ning haldusakti kaebaja paigutamise kohta ei anta. Kaebaja ei ole alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest 25.11.2021 esitanud vanglale ühtegi pöördumist (taotlust, märgukirja, vaiet vms) seoses tema paigutamisega karistuse kandmiseks Viru Vanglasse.
4.Justiitsministeerium teatas kohtule, et ta ei ole teinud kaebaja suhtes erandkorras paigutamise ega ümberpaigutamise otsust. Samuti ei ole kaebaja esitanud Justiitsministeeriumile ühtegi vaiet ega muud pöördumist seoses tema (ümber)paigutamisega.
Kohtu seisukoht
5.Kohus tõlgendab kaebaja avaldust nii, et kaebaja esitas - kaebuse tema Viru Vanglasse paigutamise otsuse tühistamise nõudes, - esialgse õiguskaitse taotluse keelata tema paigutamine Viru Vanglasse kohtumenetluse kestel.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Vaie tuleb esitada vanglale. Erandina tuleb vaie esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile, kui kaebaja vaidlustab vangla direktori haldusakti või toimingut (VangS § 11 lg 41). Kaebaja ei ole esitanud Tartu Vanglale või Justiitsministeeriumile vaiet seoses Tartu Vangla otsusega, et ta paigutatakse karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema kaebus ei ole lubatav.
7.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kui kaebaja soovib esitada kaebuse uuesti, siis tuleb tal arvestada määruse punktis 8 tooduga.
8.Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse üksnes selle nõudega ja üksnes selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Eristada tuleb kaebaja algset paigutamist vanglakaristuse jõustumisel (VangS § 11 lg 1) ja hilisemat ümberpaigutamist (VangS § 19). Paigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri määrus „Täitmisplaan“. Täitmisplaani § 2, 5 ja 6 põhjal eristatakse omakorda paigutamist üldjuhul, mille otsustab vangla, kuhu isik saabub või kus ta vahistatuna viibib, ja paigutamist erandlikel asjaoludel, mille otsustab Justiitsministeerium vangla taotlusel. Praegusel juhul paigutati kaebaja Viru Vanglasse algse paigutamise raames ning otsuse selle kohta tegi Tartu Vangla.
Kui kaebaja soovib vaidlustada tema Viru Vanglasse paigutamise, siis tuleb tal esitada Tartu Vanglale vaie. Kui kaebaja staatus muutus kinnipeetavaks 13.12.2021, siis ei saa vaide esitamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (haldusmenetluse seaduse § 75) veel möödas olla. Kohtule ei ole teada, kas kaebaja paigutamise Viru Vanglasse otsustas vangla direktor või muu vanglaametnik. Kaebajal tuleb igal juhul esitada vaide Tartu Vanglale. Vajadusel edastab vangla vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja saab esitada kaebuse kohtule pärast vaidemenetluse läbimist. Olenemata eeltoodust on kaebajal võimalus esitada pärast tema Viru Vanglasse paigutamist Viru Vanglale taotlus tema ümberpaigutamise menetluse algatamiseks (täitmisplaani § 8). Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal õigus esitada kaebus kohtule.
9.HKMS § 249 lg 1, 2 ja 5 alusel on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks see, et asjas toimub vaidemenetlus või kohtumenetlus. Kaebaja ei ole vaiet esitanud ning kaebuse menetlusse võtmine ei ole praegu võimalik. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata. Kaebajal on õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti pärast vaide esitamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ei ole vaja ära oodata vaide lahendamist. Kui kaebaja esitab esialgse õiguskaitse taotluse uuesti, siis tuleb tal põhjendada, milliseid raskeid või pöördumatuid tagajärgi põhjustab talle see, kui tal tuleb kohtuvaidluse ajal viibida Viru Vanglas.
10.Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.