Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2023, Tartu
Kriminaalasja number
1-23-2452
Kohtunik
Kristina Domaškina
Kohtuistungi sekretär
Kärt Käära
Kriminaalasi
Margus Kääriku süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson
Süüdistatav
Margus Käärik isikukood: 35702112748; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 24.05.2019. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 6-kuulise vangistusega, millest kandis kohe ära 7 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 5 kuud 23 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseaeg lõppes 23.11.2020. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 25.-26.01.2023
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700017449. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Süüdistuse sisu Margus Käärikut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 24.05.2019. a otsusega KarS § 424 järgi, juhtis uuesti XXX kella 20:43 paiku XXX teel mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,14 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus M. Käärik LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Käärik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduvalt joobeseisundis juhtimise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Margus Käärik ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Käärik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. Kääriku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.-26.01.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M. Käärikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. KarS § 75 lg 4 alusel võtab M. Käärik kohustuse registreerida end hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise“ teenusele ning esitada kriminaalhooldusametnikule tõend ravikabinetti pöördumise kohta. Samuti võtab M. Käärik KarS § 75 lg 4 alusel kohustused teha hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord 3 kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks
laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitada vastav vereanalüüsi vastus kriminaalhooldusametnikule viimasega kokkulepitud viisil ja tähtajaks. Juhul, kui esmase laboratoorse vereanalüüsi kohaselt on M. Käärikul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk PEth näit suurem kui 200 ng/ml, siis kordusproovide näitajad peavad olema eelmise prooviga võrreldes väiksemad ja hiljemalt viimase vereproovi näit peab olema kuni 50 ng/ml. Juhul, kui alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi esimene näit on alla 50 ng/ml, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti väiksemad kui 50 ng/ml. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena M. Käärikult ära juhtimisõigus 9 kuuks. Mõista M. Käärikult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 100,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 1188,30 eurot. KarS § 180 lg 3 alusel võimaldada M. Käärikul tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.