Liiklussüüteod

1-23-2284

2 (13)

1-23-2284 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates päevast, mil on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.SÜÜDISTUS ja KOHTU SEISUKOHT 1.1.Tõnu Paltsi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 26.11.2021 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 19.02.2023 kella 20.24 paiku Harju maakonnas, xxx. km-l mootorsõidukit Opel Combo Van registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l). Tõnu Palts põhjustas mootorsõidukit joobeseisundis juhtides ka liiklusõnnetuse, sõites otsa K V juhitud mootorsõidukile Audi A6 registreerimismärgiga CCC. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Tõnu Palts liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, samuti liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus ta liiklusseaduse § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellise tegevusega pani Tõnu Palts toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kuriteona kvalifitseeritav karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi. KarS § 424 objektiivne koosseis on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: - Tõnu Palts on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja tema ütluste kohaselt (I kd tl 27-29) tunnistab ta, et juhtis 19.02.20223 kella 20.24 paiku Harju maakonnas xxx.km mootorsõidukit Opel Combo VAN reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Tarvitas enne rooli istumist alkoholi, jõi ära umbes 0,5 l Vana Tallinnat. Seejärel alustas sõitu xxx külast ja sõitis xxx poole, xxx töökoha juures ära käies jätkas ta liikumist kodu poole. Tallinn-Pärnu-Ikla mnt sattus ta avariise, ei pannud tähele, et teine sõiduk tuleb; - tl 30 I kd õiend näitab, et T.Paltsil oli 19.02.2023 olemas juhtimisõigus ja mootorsõidukit Opel Combo VAN reg.nr XXX omanik on P OÜ; - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 1-3), mille kohaselt T. Palts peeti kinni 19.02.2023.a kell 21.00 kuriteo toimepanemiselt Harju maakonnas, xxx. km; - indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundi kirjeldamise protokoll (I kd tl 12), mille kohaselt T. Paltsil kontrollimisel 19.02.2023.a kell 21.00 ajal indikaatorvahendiga oli selle näit positiivne ja T. Paltsil esinesid joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, suured pupillid, segane kõne, esines kergeid häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged koordinatsioonihäired, rahutu käitumine, higistamine, ärritumine, omamehelik käitumine; - tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja taatlustunnistus (I kd tl 16-17) näitab, et taadeldud mõõtevahendiga (taadeldud 05.01.2023.a ning kehtiv kuni 31.07.2023.a) on kindlaks tehtud 19.02.2023.a kell 21.37 T.Paltsi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus – lõplik mõõtetulemus 0,85 mg/l; - tunnistaja K V ütluste (I kd tl 10-11) kohaselt toimus 19.02.2023.a kella 20.24 ajal liiklusõnnetus, kui talle tagurdas ette teine sõiduk. Liiklusolud olid suhteliselt libedad ja lumised. Ta liikus

3 (13)

1-23-2284 veoauto taga kiirusel 60 km/h, kui tuli pikk ja sirge koht, otsustas veokist mööduda. Peale möödumist sõitis kiirusega u 70-80 km/h. Tee tema ees oli tühi, kaugemal nägi paremal servas sõidukit, mis mitmel korral proovis tagurpidi käiku sisse lükata, nägi, et tagurpidi käigu tuled liikusid sisse ja siis jälle välja. Vähendas kiirust, kuna see sõiduk tundus kahtlane. Veel lähemale jõudes sai aru, et sõiduk liigub tagurpidi ning ootamatult keeras rattad välja ja liikus talle ette. Kuna vastas oli suund tühi, siis püüdis koos pidurdamisega mööda põigata, kuid see ei õnnestunud. Andis ka pikalt signaali. Kuna teine sõiduk ei peatunud, vaid liikus edasi, siis ei õnnestunud tal temast mööduda ja toimus kokkupõrge. Tema auto paiskus üle vastassuuna vasakule tee kõrvale ja peatus seal. Teine sõiduk jäi paremale sõidurajale ja saadud lõõgist seisma nüüd juba suunaga Pärnu poole. Läks autost välja teise sõiduki juurde, mille juht püüdis autot käivitada, kuid see ei õnnestunud. Sai aru, et teine juht on joobes, seda oli ta kõnest ja näost aru saada. Võttis teise auto võtmed enda kätte. Eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kokkulangevalt, et T.Palts juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles joobeseisundis, millega Tõnu Palts rikkus liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, samuti liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. T.Paltsi poolt liiklusõnnetuse põhjustamist tõendavad peale T.Paltsi ja tunnistaja K V ütluste järgmised tõendid: - asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 19-20) kohaselt K V helistas häirekeskusele 19.02.2023.a. kell 20.26 ning rääkis, et helistab Tallinn-Pärnu mnt pealt, valge kaubik Combo registreerimismärgiga XXX keeras temale ette ja juht tundub kahtlane, keegi kannatada ei saanud; - sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 5-6) kohaselt 19.02.2023 kella 20.24 paiku Harju maakonnas, xxx. km-l toimus kokkupõrge ees liikuva sõidukiga, tagant otsasõit, milles osalesid T. Palts poolt juhitud mootorsõiduk Opel Combo Van registreerimismärgiga XXX ja K V poolt juhitud Audi A6, registreerimismärgiga CCC, skeemil on näha sõidukite paiknemine pärast kokkupõrget; - sõiduki Opel Combo Van registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokollis (I kd tl 7-8) on näha T. Paltsi juhitud sõiduki vigastused - tagaosa on kahjustatud, sõiduk teisaldati hoiukohta ( akt I kd tl 18). K V sõnade kohaselt T.Paltsi poolt juhitud auto manöövrid olid ootamatud, ta tagurdas tema autole ette ja kuigi K V püüdis autode kokkupõrget vältida, ta oli vähendanud kiirust, pööras vastassuunavööndisse, toimus kokkupõrge. T.Palts on kirjeldanud, et tema ei näinud läheneva auto tulesid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja K V ütluste kohaselt oli tee libe ning ilmastikuolud kehvad – sadas lund, kuid see ei mõjutanud K V nägemast T.Paltsi auto tagurdamistulesid. Kohus leiab, et T.Paltsi poolt liiklusolude mittetajumine (läheneva auto esitulede nägemine) ja ootamatu manöövri tegemine oli tingitud tema joobeseisundist. Kohus leiab, et T.Paltsi joobeseisund (rikkus sellega LS § 69 lg 1) põhjustas tema poolt ka liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1 nõuete rikkumise, mille kohaselt iga liikleja peab olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eelnimetatud nõuete rikkumine T.Paltsi poolt oli liiklusõnnetuse põhjuseks. Karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsused (I kd tl 33-38) tõendavad, et T. Palts oli 19.02.2023 isikuks, kes oli karistatud KarS § 424 lg 2 järgi. 19.02.2023 kandis ta Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust, tegi üldkasulikku tööd. Seega oli T.Palts 19.02.2023 KarS § 424 lg 2 märgitud

4 (13)

1-23-2284 isikuks – ta pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime korduvalt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T. Palts on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 424 lg 2 kirjeldatud kuriteo objektiivse külje. Kohus on seisukohal, et T. Palts pani teo toime kavatsetult. T. Palts ütluste kohaselt jõi ta ära umbes 0,5 l Vana Tallinnat, seejärel istus mootorsõiduki rooli ja hakkas autoga sõitma. T.Paltsi on eelnevalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud kahel korral, seega oli talle teada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu. Arvestades T.Paltsi karistatust ja olukorda, kus ta jõi enne autoga sõitma hakkamist ära 0,5 liitrit Vana Tallinnat (üldteada on asjaolu, et see on kange alkohoolne jook), teadis ta või vähemalt pidas võimalikuks, et ta autot juhtides on joobeseisundis. Eelkirjeldatud näitab, et T. Paltsi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ja kinnitab, et ta pani kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et T. Paltsi poolt toime pandud tegu vastab KarS § 424 lg 2 sätestatud süüteokooseisule, tegu on õigusvastane ja T.Palts on selle toimepanemises süüdi ja kohus mõistab T. Paltsi KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. 1.2.Peale selle Tõnu Palts süütas tahtlikult 19.02.2023 kella 14.40 paiku yyy kinnistul K J S ja S S ühisomandisse kuuluva yyy talu suvemaja väärtusega 100 000 eurot, mis hävines tulekahju tagajärjel täielikult koos seal asunud asjadega (nimekiri lisatud eraldi tabelina), millega põhjustas varalise kahju kokku 151 446 eurot. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Sellise tegevusega pani Tõnu Palts toime võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 203 lg 1 järgi. Hävinud asjade nimekiri ja nende väärtused tabelina

Väärtuslikum hävinud vara (tehnika, moobel, tooriistad)

Soetamise/mudeli aasta

Väärtus

Droon DJI Mavic Air 2 2021 (kasutamata)

2021 Vannitoamööbel

1 820

2021 Rõduaken (kolmnurkne)

1 794

2021 Aknakate.ee sääseevõrgud

2021 WC-mööbel

1 000

Raadio/CD-mängija Panasonic

2020 Robotniiduk

1 800

2019 Terassiklaasid

Pesumasin

2017 Kamin + ahi

5 (13)

1-23-2284 2017 Integreeritav jahekapp

2016 ülemise korruse kapid

3 830

2016 õhksoojuspump

1 496

Teleskoop Bresser Messier 2014 AR-102/1000 EXOS-2

1 100

2012 Köögimööbel

2009 Saunakeris Harvia

2009 Maja

100 000

Suur televiisor koos teadmata seinajalaga

teadmata Mootorsaag

teadmata Integreeritav sügavkülmik

teadmata Sony muusikakeskus

teadmata Mikrolaineahi

teadmata Pliitahi Candy

teadmata Akutrell Makita

teadmata Mikrokiibiga kassiuks

Muu hävinud vara (kunstitarbed, muu mööbel, antiikesemed jm)

Raamatute kogu (200 raamatut)

Väärtus

4000 (ühe hind keskmiselt 20)

Riided ja jalaõoud

32a vana konjak vanemate pulmast

CD-kogu (300 CD-d)

4500 (ühe hind umbes 15)

Vanavanaisa seinakell 1800-te lõpust

Malekomplekt

Dolores Hoffmani vitraažid Malelaua laud nõud (sh palju Eesti käsiööokeraamikat)

1000 (hinnad 250 + 250 + 500)

Kaks suurt madratsit

Vaibad (5-6 tk)

Kunstitarbed/lõuendid/värvid

Valge antiiklaud Retro restaureeritud söögilaud Valge antiiktool Antiiktugitool Antiikdiivanike Kokku

6 (13)

1-23-2284

Tolmuimeja Triikraud Mahlapress Föönid Lauamängud Lambid Padjad/tekid/voodipesu/rätikud Välivoodi Kokku

Väärtus (hinnanguline)

Kulude kandmise aeg Vara hävimisega kantud kulud

Tulevikus kantavad kulud Lammutus ja utiliseerimine

KarS § 203 objektiivne koosseis on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: -Kinnistusraamatu väljavõte (II kd tl 135) näitab, et yyy kinnistu kuulub K J S’ile ja S S’ile, seda on kinnitanud K J S (tl 14-16 II kd) ja S S (II kd tl 21-25); K J S on avaldanud, et T.Paltsil sellel kinnistul käia ei lubatud; -Tõnu Palts on end yyy kinnistul asunud maja süütamises süüdi tunnistanud (II kd tl 99-101). Põhjendust, miks ta maja süütas, ei oska öelda. Ta sõitis hommikul valge kaubikuga Opel Combo tööle ja siis keeras lihtsalt otsa ringi ja sõitis yyy, kus oli elanud väga lühikest aega 2010 või 2009 suvi ja jalutas talu õue peal ringi. Ei teadnud, et maja omanik on surnud. Vaatas majakest, mis seal hoovis, kus tööriistad ja asjad. Uks oli lahti ja seda ust ta ei avanud millegagi, uks oli kinni aga lukustamata. Siis seal majakeses tuligi mõte, et seal on ühte koma teist, mis natuke põleb. Seal oli ka kütusekanister. Kuuris oli rohkem kanistreid, mingid õli kanistrid ka. Ta võttis need kanistrid ja valas maja peale tühjaks ning tõmbas tule otsa; - turvakaamera salvestuselt ja vaatlusprotokollist (II kd tl 39-40) nähtub, et 19.02.2023 yyy kinnistul asuva maja juures on valge kaubik ja kaamera kaadrisse suundub kell 14.21 tumeda habemega (ilmselt keskealine) mees, kellel on kergeid koordinatsiooni raskusi. Seljas on tal tume riietus ja oranž ohutusjope. Kell 14.40:05 on maja terrass leekides ja valge kaubik sõidab maja juurest minema; - põlengu toimumise aega kinnitavad ka tunnistaja U M ütlused (II kd tl 32-33), kes nägi köögi aknast, et 19.02.2023.a kella 15.00 ajal tõusis yyy talu juurest suitsu. Läks kohale ning siis oli maja juba üleni leekides. Tunnistaja helistas 112 ja yyy talu omanikule K J S’ile; -eelkirjeldatud turvakaamera salvestusel nähtav valge kaubik on sarnane autole, millise juhtimiselt T.Palts 19.02.2023.a kella 21.00 ajal kinni peeti – Opel Cambo VAN registreerimismärgiga XXX (asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga II kd tl 41-59); -T.Palts kahtlustatavana kinnipidamise protollist (I kd tl 1-3) nähtub, et T. Paltsil oli kinnipidamisel seljas punane talvejope, musta värvi saapad, musta värvi talvemüts, musta värvi püksid; -T.Paltsi kinnipidamisel seljas olnud jope, pükste, saabaste vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd tl 60-68), näitab, et turvakaamera salvestusel olnud mehel ja T.Paltsil kinnipidamisel seljas olnud riided olid sarnased, samuti on sarnane T. Paltsi jalatsi ja sündmuskohalt leitud jalatsijälje

7 (13)

1-23-2284 tallamuster (fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga II kd tl 2-13); - turvakaamera salvestisel oleva mehe sarnasust T. Paltsiga kinnitab andmebaasis olev foto T. Paltsist (I kd tl 42); -19.02.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (II kd tl 2-13) ning kannatanute K J S (II kd tl 14-16) ja S S ütlused (II kd tl 25) kinnitavad, et yyy kinnistul asunud maja on põlengu tagajärjel koos majas olnud asjadega hävinenud, majal oli peale põlengut püsti korsten ja paar seina, mis olid üleni söestunud, maja ei olnud taastamiskõlblik. Eelkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kokkulangevalt, et T.Palts 19.02.2023 süütas yyy kinnistul olnud talle võõra maja, põlengu tagajärjel maja koos selles olnud asjadega hävines. Süüdistuses on kirjas, et T.Palts süütas yyy kinnistul olnud suvemaja. Kanntanu K J S avaldas, et tegu ei olnud suvemajaga, seal sai aastaringi elada. Kohus leiab, et süüdistuse seisukohalt ei ole oluline, kuidas kinnistul olnud maja nimetada, KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on oluline tuvastada asja hävitamisega tekitatud kahju. Maja ja seal olnud asjade väärtuse kohta on andnud ütlusi kannatanud K J S ja S S ning esitanud nimekirja tulekahjus hävinud asjadest (II kd tl 14-23, 127-133). Samuti on kannatanud esitanud fotod majast ja majas asunud asjadest, arved ja hinnapakkumised, tules hävinud majale sarnaste majade müügikuulutused, hävinud asjade nimekirja koos asjade väärtusega (II kd tl 86-87, 116119, 27.03 hagiavalduse lisad 3-5 DVD plaadil). Süüdistatav ei vaielnud vastu tulekahjus hävinud maja ja selles olnud asjade väärtusele. Kohus leiab, et kannatanute poolt esitatud tõendid kinnitavad, et Tõnu Paltsi poolt süütamise tagajärjel hävines yyy kinnistu elumaja koos selles olnud asjadega, millega T.Palts tekitas kannatanutele varalise kahju 151 446 eurot. KarS § 12-1 p 1 kohaselt oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et T. Palts on põhjustanud antud teoga kannatanutele olulise varalise kahju. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et T. Palts toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 203 lg 1 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et T. Palts pani teo toime kavatsetult. Seda näitab väline teopilt ja ka T.Palts enda ütlused. T.Palts ei osanud kohtus seletada, miks ta maja süütas, kuid tema tegevus maja süütamisel oli eesmärgipärane. Plaan maja süütamiseks tekkis tal enda sõnul aiamajas, kust ta võttis kanistrid kütusega, läks maja juurde, valas need maja peale tühjaks ja süütas põlema. Kohus on seisukohal, et selline tegevus saab olla vaid kantud eesmärgist maja ja seal olevad asjad hävitada. Süüdistatava eesmärgipärast käitumist näitab ka asjaolu, et peale seda kui maja üks otsasein oli süttinud, ei võtnud ta maja kustutamiseks midagi ette vaid lahkus kinnistult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Seega on tõendamist leidnud, et T. Paltsi poolt toime pandud tegu vastab KarS § 203 lg 1 sätestatud süüteokooseisule, tegu on õigusvastane ja T.Palts on selle toimepanemises süüdi ning kohus mõistab T. Paltsi KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

2.TSIVIILHAGI

8 (13)

1-23-2284 Kannatanud K J S ja S S on esitanud tsiviilhagi Tõnu Palts vastu nõudega hüvitada kuriteoga tekitatud varaline kahju 151 446 eurot (II kd tl 115-116). Süüdistatav T. Palts võttis hagi õigeks (kohtuistungi protokoll lk 2). Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagi tuleb seoses T.Palts poolt hagi õigeksvõtuga KrMS § 38-1 lg 6, TsMS § 440 lg 1 juhindudes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132, § 136 lg 1 alusel rahuldada ning kohus mõistab T. Paltsilt kannatanute K J S ja S S kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju 151 446 eurot.

3.KARISTUS

3.1 KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kannatanu R S on avaldanud arvamust T.Paltsile mõistetava karistuse osas (II kd tl 127-133). Kannatanu leiab, et T.Palts pidi olema täiesti teadlik reaalsest võimalusest, et seda elumaja süüdates paneb ta põlema ka inimese. Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Prokuratuur ei süüdista T.Paltsi isikuvastastas(t)e süüteo(gude) toimepanemises. Seega kannatanu poolt välja toodud asjaolu, et T.Paltsi poolt süüdatud majas oleks võinud olla inimene, kes oleks võinud majja sisse põleda, väljub käesoleva kriminaalasja piiridest. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. T.Palts pani kuriteo toime kavatsetult, mis suurendab süüd. KarS § 203 lg 1 koosseisu täidab vara hävitamisega olulise kahju, s.o üle 4000 eurose kahju tekitamine. T.Palts põhjustas kuriteoga kannatanutele 151 446 eurose varalise kahju, mis KarS § 12-1 lg 2 tähenduses on suur kahju (kahju, mis ületab 40 000 eurot). Samas jäi tekitatud kahju oluliselt alla KarS § 12-1 p 3 sätestatud eriti suurele kahjule (üle 400 000 euro). Seega tekitatud varalise kahju pinnalt on T.Paltsi süü keskmine. Kannatanu S S on arvamuses süüdistatava karistuse kohta märkinud, et tuleb arvesse võtta, et tegemist ei olnud vaid suvel elamiseks kasutatava majaga, maja kasutati ka talvel. Kannatanu on avaldanud, millist materiaalset, moraalset ja mentaalset kahju on T.Paltsi poolt toime pandu talle tekitanud. Kohus märgib, et asjaolu, kas T.Paltsi poolt hävitatud maja kasutati elamiseks hooajaliselt või sai seal elada aastaringi ei suurenda ega vähenda T.Paltsi süüd. Maja ja seal olnud hävinud esemete väärtus on hinnatav rahaliselt. Kannatanud on esitanud tsiviilhagi, milles on avaldatud kuriteoga tekitatud varalise kahju suurus ja kohus eespool hindas T.Paltsi süü suurust seoses kuriteoga tekitatud varalise kahjuga. Kannatanud ei ole esitanud T.Paltsi vastu nõuet kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, kuigi on avaldanud, et moraalne kahju on tekkinud. Kannatanu on selgitanud, miks nõuet esitatud ei ole - riigilõivu tasumise kohustus ja arvamus, et T.Palts ei ole võimeline kahju hüvitama. Kannatanul on õigus, mitte kohustus esitada kriminaalasjas nõue kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kannatanu on kirjeldanud läbielamisi seoses T.Paltsi poolt toime pandud kuriteoga. Kohus leiab, et T. Paltsi süü suuruse hindamisel tuleb arvestada kannatanutele T. Paltsi poolt kuriteoga tekitatud läbielamisi. T. Palts oli majas, mille ta süütas, ka ise elanud, ta teadis, kelle majaga on tegemist. Ta teadis, et tegemist on elumajaga ja ta sai aru, et tema poolt maja süütamisel hävineb nii maja kui ka selle sisustus ja selles olevad asjad. Kannatanutele suurte läbielamiste põhjustamine suurendab T.Paltsi süüd. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kannatanu oli ise loonud eeldused selle teo toimepanemiseks – oli paigaldanud kaamerad, kõrvalhoone ei olnud kindlalt lukustatud, juhuslikult olid seal 9 (13)

1-23-2284 kütusekanistrid. T.Paltsil ei olnud kaasas süütevedelikku. Kannatanu avaldas, et kaitsja sõnad on solvavad. Selles talus elati tavapärast maaelu. Rajakaamerad olid loomade vaatlemiseks, kanistrid kütusega on niitmise jaoks. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht selle kohta, et kannatanud olid loonud nn soodustingimused kuriteo toimepanemiseks, on kohatud ja ei ole kuidagi ka kaitseõiguse seisukohast põhjendatud. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et T. Paltsi süü on suur. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. T. Palts tunnistas süüd ja kahetses toimpandut kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil, palus ka kohtuistungil kannatanutelt vabandust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.Palts on kahel korral kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on liikluskuritegudega, mis on teiseliigilised kuriteod. Varavastaste õigusrikkumiste eest T.Paltsi karistatud ei ole. KarS § 203 lg 1 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse. Kohus leiab, et lähtuvalt T.Paltsi süü suurusest ei ole võimalik T.Paltsi rahalise karistusega karistada. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus T.Paltsi KarS § 203 lg 1 toime pandud kuriteo eest vangistusega üle keskmise sanktsiooni määra ja mõistab karistuseks 3 aastat vangistust. 3.2 KarS § 424 lg 2 sätestab, et korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. Kohus arvestab T. Paltsi süü suurust hinnates joobe suurust, mis oli 0,85 g/l kohta väljahingatavas õhus, s.o kriminaalvastutust ettenägeva piirmäära alumise määra lähedane. T.Palts pani kuriteo toime kavatsetult, mis suurendab süüd. T.Palts ei rikkunud vaid ühte liiklusseaduse normi, joobeseisundi tõttu ei suutnud ta liikluses hoolikalt ja teisi kahjustamata käituda ja põhjustas liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et T.Paltsi süüd suurendab asjaolu, et ta peale alkoholi tarvitamist läbis enda sõnade kohaselt pika marsruudi (alustas sõitu xxx külast, sõitis xxx töökoha juurde ja seejärel jätkas liikumist kodu poole). Kohus on seisukohal, et T. Paltsi süü on keskmisest suurem. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust, tunnistanud oma süüd, mis on karistust kergendavad asjaolud ja kohus arvestab seda. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivse eesmärgi puhul on oluline, et T. Palts on kriminaalkorras karistatud kahel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja uue joobes juhtimise pani ta toime ajal, kui ta kandis Harju Maakohtu 26.11.2021.a otsusega mõistetud karistust, tegi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et eelnev näitab, et varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, sest T.Palts on jätkanud liikluskuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus T.Paltsi KarS § 424 lg 2 toime pandud kuriteo eest vangistuse üle keskmise sanktsiooni määra ja mõistab talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

1-23-2284

Kaitsja avaldas kohtuistungil, et T.Paltsile mõistetud eelmine karistus on Viru Maakohtu poolt 10.02.2023 määrusega täitmisel pööratud. KIS andmebaasist nähtuvalt ei ole T. Paltsile kriminaalasjas nr 1-21-8109 mõistetud karistust täitmisele pööratud. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 05.04.2023.a määrusega kohus jättis rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse T. Paltsile Harju Maakohtu 26.11.2021.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. T. Paltsile mõistetud 3 aasta 6 päeva vangistuse kandmise aja algust tuleb arvestada KarS § 68 lg 1 alusel alates enne vahistamist tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 19. veebruarist 2023.a (I kd tl 1-3, 51-53).

11 (13)

1-23-2284 KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb T. Paltsilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 1087,50 eurot (1,5*725). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see T. Paltsi kaitsmise eest kaitsjale advokaat Merike Allikmäele makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 50,40 eurot (I kd tl 23-25), 86,40 eurot (I kd tl 4547), 43,20 eurot (tl 61-62), 140,40 eurot (II kd tl 94-96), 255,60 eurot (II kd tl 137-139) eurot ja kohtumenetluses 305,40 eurot, kokku 881,40 eurot. Kohus on kaitsja kohtumenetluses esitatud taotluse kulude hüvitamiseks rahuldanud, kuid seda 15 eurot suuremas summas, kui advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja hüvitamise korra § 6 lg 4 ette näeb. Määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Kulud, mis ei olnud seotud istungil osalemisega moodustasid taotluse kohaselt kokku 159 eurot. Seega kohus jätab riigiõigusabi tasu 15 eurot riigi kanda. Kokku T.Paltsilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud on 1968,90 eurot. T. Palts taotles menetluskulude ositi tasumist 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil selgitas ta, et tal on 1 alaealine laps, kelle kasvatamisel ta osaleb. Aasta algusest on ta P’is töötanud, enne on ka töötanud. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtul tuleb arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Toimikus on Tõnu Paltsi varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (II kd tl 8085). Kuigi T.Palts väitis, et töötas 2023.a algusest, ei ole T. Palts ja/või tema tööandjad deklareerinud tema sissetulekuid ajavahemikus jaanuar 2020.a - jaanuar 2023.a. T. Paltsi arvelduskonto on arestitud kohtutäiturite nõuete tõttu. T.Paltsil puudub kinnisvara, ta ei oma mootorsõidukeid. Kokku on T.Paltsil täitmata nõuete jääk 33 456.16 eurot. Eelnev näitab, et T.Paltsil on olnud raskendatud varaliste kohustuste täitmine, vahendid selleks on puudunud. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel lisandub T.Paltsile ka kohustus hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline kahju, mis on üle 150 000 euro. Vangistusseaduse (VangS) § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude ositi tasumise võimaldamine eeldab, et süüdimõistetu asub menetluskulusid tasuma määratud graafiku alusel. Vastasel juhul on see võimalus lihtsalt n.ö paratamatu täitemenetluse edasilükkamine. Kohus, arvestades T.Paltsil vara puudumist, kogunenud täitmata varaliste nõuete suurust ja käesoleva kohtuotsusega lisanduvate nõuete suurust, leiab, et T.Palts suure tõenäosusega ei suuda talle menetluskulude igakuise tasumise graafikut täita ning ositi tasumise võimaldamine oleks vaid paratamatu täitemenetluse edasilükkamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T. Paltsi taotluse menetluskulude ositi tasumiseks rahuldamata. Menetluskulud tuleb tasuda täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele, saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

12 (13)

1-23-2284 saavad nemad vennaga end turvaliselt tunda KrMS § 38 lg 5 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning p 2 alusel taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kohus leiab, et kannatanute teavitamine T. Paltsi vabastamisest vahi alt, ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest on põhjendatud. T.Palts oli varasemalt seotud kannatanute emaga, kuid tunnistas ka ise, et juba aastaid sidet ei olnud. T.Palts ei osanud selgitada, miks ta 19.02.2023.a yyy kinnistule läks ja seal oleva maja süütas. See näitab, et T.Paltsi käitumist on raske prognoosida ja kannatanud peaksid teadma T.Paltsi vabanemisest, et nad saaksid võimaluse kaitsta oma vara. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel kannatanuid teavitada T. Paltsi vahi alt vabastamisest, vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.