Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

3.1 ja 3.2),

Uue otsusega:

-53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; -5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; -5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; -107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; -200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; -25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; -1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; -120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; -389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; - käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; -kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; -kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; - kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt, mis asuvad Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse.

Apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 2040 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

Norman Talson talle esitatud süüdistustes KarS § 201 lg 1 ja § 281 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 274 lg 1 alusel 15 padruni (9x19 mm kaliibrilist püstolpadrunit), millised leiti XXX, Pärnu kriminaalmenetlus lõpetada Norman Talsoni suhtes. KrMS § 274 lg 1 alusel kahe padruni (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit), millised leiti XXX, Pärnu ja 18 padruni (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit), millised leiti XXX talust, lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu ning saata kriminaalasja materjal Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Muus osas mõista Norman Talson talle esitatud süüdistustes KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi õigeks. Jätta kohaldamata lisakaristus relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse osas. Jätta KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel esitatud konfiskeerimise asendamise taotlus rahuldamata. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning mõista Eesti Vabariigilt Norman Talsoni kasuks välja kaitsjatasu. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda

käesoleval juhul täidetud jätkuva kuriteo eeldused. Esiteks on ülekande summad erinevad, varieerudes vahemikus 50 – 2300 eurot. 4.2 Tuleb silmas pidada seda, et kui mitmed käitumisaktid leidsid aset 2016.a ning seda mitte iga kuu (jaanuaris 2 ülekannet; veebruaris 1 ülekanne; mais 5 ülekannet; juunis 3 ülekannet; juulis 1 ülekanne; augustis 2 ülekannet; septembris 1 ülekanne; oktoobris 1 ülekanne; detsembris 3 ülekannet), siis toimus ülekandeid ka 2017.a jaanuaris ja veebruaris – seega ei saa rääkida ajalisest lähedusest. Norman Talson 29. märts 2016-27. jaanuar 2017.a perioodil kandnud oma isiklikult pangakontolt P OÜ (edaspidi ka P) pangakontole raha summas 2365 eurot (süüdistusakti tõend nr 10). Seega ei ole alust eeldada, et Norman Talsonil oli esimest käitumisakti toime pannes tahtlus ka järgmiste käitumisaktide sooritamiseks (nn ühtne tahtlus). Vaevalt et ta üldse mõtles esimest tegu toime pannes tulevaste tegude peale. Kui ta aga neile mingilgi määral mõtles, ei olnud see mõtlemine kindlasti konkretiseeritud ega seetõttu ühtsest tahtlusest rääkimiseks piisav. Tahtlikult toime pandud teod, mida prokurör Norman Talsonile ette heidab, ei ole ühtset tahtlust tuvastatud ning seega ei saa olla hõlmatud ühtsest tahtlusest. Järelikult ei ole ka võimalik vaadelda toime pandud üksiktegusid ühe jätkuva teo osategudena. Eeltoodust lähtuvalt on iga väidetav ülekande tegemine Norman Talsoni poolt käsitatav iseseisva teona, mille toimepanemise aeg on konkreetse ülekande teostamise aeg. Seega taotleb kaitsja lõpetada kriminaalmenetlus osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu Norman Talson'i suhtes KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab tegusid perioodil 04. jaanuar 2016 kuni 17. märts 2017. 4.3 Vaidlusküsimuseks on Norman Talsonile esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, kas P pangakontolt ülekannete tegemisel ja Nissan Primastar ja mootorsaani Yamaha Viking (edaspidi ka Vallasasjad) võõrandamisel oli olemas P liikmete nõusolek. Maakohus asus seisukohale, et P pangakontolt ülekannete tegemise hetkel ja/või Vallasasjade võõrandamisel ei olnud P liikmete nõusolekut. Õigemini /.../kriminaalasjas ei ole tuvastatud, milline oli MTÜ P liikmete seisukoht Norman Talsoni tegevuse suhtes ajal, mil Norman Talson MTÜ P-le kuuluvat raha enda arvelduskontodele kandis. (Otsuse lk 17). Seda tühimikku on maakohus täitnud enda siseveendumusega, milline on vastuolu Riigikohtu lahendis öelduga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Täiendavalt on maakohus oma otsuse rajanud Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-17-5242. Viidatud lahendis mõisteti isik aga omastamise süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul, millisega nõustub ka kaitsja, tuleb kontrollida, kas on tõsikindlalt tuvastatav või vähemalt põhjendatud alus arvata, et MTÜ liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal sellega nõus (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2019.a otsus nr 1-17-5242, p 46 jj). Kaitsja hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja uuritud ainult selliseid tõendeid, millised kinnitavad asjaolu, et käesoleval juhul on alust arvata, et P liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal nõus, et Norman Talson tegi P pangakontolt ülekandeid, s.o makstes endale tasu ning asjaoluga, et Norman Talson P vara võõrandas ning müügist saadud tasu (kulude hüvitis) endale sai. Nimetatut ei väära asjaolu, et Norman Talsonile töötasu maksmist ei ole deklareeritud, milline ei ole käesoleva kriminaalasja esemeks. 4.4 Asjaolu, et Norman Talsoni tegutsemine oli seaduslik kinnitab P 12. detsembri 2020 üldkoosoleku otsus. P 12.12.2020 üldkoosoleku otsuse kohaselt olid kõik liikmed nõus ega oma pretensioone, et Norman Talson on saanud tasu MTÜ juhatuse liikme kohustuste täitmiste eest või kulude hüvitamist (süüdistusakti tõend nr 4). Kaitsja hinnangul on üldkoosoleku protokollis kantut võimalik mõista nii, et P liikmetel puudusid sel hetkel pretensioonid Norman Talsoni tegevuse osas. Ehk üldkoosolek nõustus Norman Talsoni poolt

iseendaga tehtud tehinguga tasude maksmisest ja Vallasasjade võõrandamisel tasu saamisega (kulude hüvitamine) ka pärast selliste tehingute teadasaamist ja ülekannete toimumist. Sama hästi on võimalik üldkoosolekul toimunut mõista, et P liikmed olid süüdistuses märgitud etteheidetavate tegude ajal nõus Norman Talsoni tegemistega, kuna P liikmetel ei olnud selles osas tagasiulatuvalt 1 (ehk varasemasse aega ulatuv periood) pretensioone. Sellest järeldub, et süüdistuses märgitud perioodil oli P liikmete nõusolek olemas ning vastav kinnitus on fikseeritud 12. detsembri 2020 üldkoosoleku otsusega. Nimetatu on kooskõlas kohtupraktikaga, kuna nõusoleku andmisele ei saa kehtestada vorminõuet – näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama –, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Lisaks Riigikohtu praktika kohasel ei ole keelatud määrata juhatuse liikme tasu ka tagasiulatuvalt (RKTK 2-15-18186, p 16). P liikmete vaikiva nõusoleku olemasolu kinnitab fakt, et Norman Talson valiti juhatuse liikmeks kõigi MTÜ liikmete nõusolekul nii 2015 kui ka 2020.a ning P liikmete näol oli tegemist sõpruskonnaga (vt tunnistaja ET ütlused, 07.10 protokoll, lk 12). 4.5 Asjaolu, et P liikmed olid nõus Norman Talsoni etteheidetavate tegevustega kinnitavad kohtus küsitletud tunnistajad (vt tunnistaja SB; 03.10 protokoll, lk 5; tunnistaja KR ütlused; 03.10 protokoll, lk 27-29; tunnistaja MK ütlused; 03.10 protokoll, lk-d 40, 46; tunnistaja JL ütlused; 03.10 protokoll, lk-d 50-51, 54-55; tunnistaja NV ütlused; 03.10 protokoll, lk 58; tunnistaja TP ütlused; 07.10 protokoll, lk-d 5, 7; tunnistaja ET; 07.10 protokoll, lk 14; tunnistaja RR ütlused, 07.10 protokoll, lk 33; tunnistaja AR ütlused; 17.10 protokoll, lk 15). Seega olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega P liikmete vaikival heakskiidul. 4.6 Vähemoluline ei ole asjaolu, et P liikmed ei pea ennast kannatanuteks, P-le ega liikmetele ei ole kahju põhjustatud. Seda kõike vaatamata uurija Marika Liiv püüdluste ja ebaõigete asjaolude ettekuvamisega P liikmetele (süüdistusakti tõend nr 6a (tl 13-18), mille esitas tõendina kaitsja 21. novembri 2022 istungil). Vastavat asjaolu tõendab ka kannatanuks tunnistamise määrus, mida ei ole P liikmetele tutvustatud ega ka allkirjastatud (süüdistusakti tõend nr 6 (tl 33-36)). Eeltoodu viitab üheselt sellele, et erinevalt maakohtu seisukohtadest, kiideti Norman Talsoni tegevus ka n-ö vaikivalt heaks. Puuduvad argumendid, miks eraõigusliku isiku MTÜ P sellised kaalutlused ja otsustus on ebaseaduslikud ning sellesse peaks sekkuma riik karistusõigusega. Kaitsja hinnangul riik ei saa sekkuda sellesse eraõigussuhtesse ja P liikmete kaalutlustesse, kui käesoleval juhul on kannatanu seisukoht, et see pole juriidilisest isikust kannatanu jaoks oluline ja kahju pole talle tekkinud. Seda enam, et kõik Norman Talsoni tehtud väljamaksed on seotud tema tegevusega ja panustamisega P-i. Kogu Norman Talsoni tegevus, sh rahaliste vahendite kasutamise eest süüdistuses märgitud ulatuses, mahub juhatuse liikme igapäevase majandustegevuse alla (süüdistuses nimetatud maksete kogusumma 18 920 eurot on olnud mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga. Väljamaksete summa on kolm korda väiksem kui P sissetulekud). Kõikide väljamaksete puhul järgnes ka vastusooritus ning kriminaalasjas ei ole tuvastatud vähimatki kahtlust Norman Talsoni antud panuses P tegevusse. Norman Talsoni juhatuse liikme tegutsemise ajal oli P hästi majandatud. P pangakonto (XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) väljavõttest nähtub, et perioodil 01. jaanuar 2016 – 16. september 2020 on P pangakontole laekunud 68 226,96 eurot ja väljaminekud on samal perioodil 56 620,59 eurot. Oluline on rõhutada, et konto jääk on 16.09.2020 seisuga 12 009,88 eurot. Kui jätta P pangakontole laekumistest välja liikmemaksud, siis Norman Talsoni juhatuse liikmeks olemise ajal 2016 – 16. september 2020 on P kontole laekunud erinevatest vahenditest kokku 60 133,40 eurot 42 kandega. Kuna P liikmed on oma seisukohta

väljendanud Norman Talsoni tegemiste osas ning P liikmed olid vaikivalt nõus, siis tuleb nende nõusolek varakäsutuseks omistada ka mittetulundusühingule. Sellisel juhul on varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik. Seega ei toiminud Norman Talson ebaseaduslikult KarS § 201 tähenduses ja ta tuleb P vara omastamises õigeks mõista. 4.7 Kaitsja hinnangul on maakohus esitanud süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid ning sedastanud, et remondivajadust ning Norman Talsoni poolt kulutuste tegemist pidanuks tõendama kuludokumentidega. Kaitseversioon on, et esines P liikmete vaikiv nõusolek Vallasasjade võõrandamisel (käsitletud eelnevalt) ning Norman Talson tegutses P huvides, s.o hooldas ja remontis Vallasasju, viies need seisundisse, milline võimaldas neile raha eest ostja leida. Nimetatud panus ongi käsitletav P huvides toimimisena. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et Vallasasju on alates P varaks saamisest kuni vara võõrandamiseni hooldatud ja remonditud. Nimelt Nissan Primastar ja Yamaha Viking võõrandati P-le riigi poolt (läbi PPA) tasuta (süüdistusakti tõendid nr 16 ja 21). Nii on 14. veebruar 2017 tehtud peadirektori asetäitja varade alal korraldus riigivara tasuta võõrandamiseks, millega tasuta võõrandati P-le Nissan Primastar reg.nr XXXXXX. Vara soetamise aeg on 02. veebruar 2006 ning jääkväärtus on 0 eurot (süüdistusakti tõendid nr 16; tl 163-165). Samuti võõrandati tasuta P-le Yamaha Viking 540 reg.nr XXXX. Vara soetamise aeg on 07. aprill 1999 ning jääkväärtus on 0 eurot (süüdistusakti tõendid nr 21; tl 182-184). Seega olid Vallasasjad enne P-le võõrandamist kasutusel 11 aastat (mahtuniversaal) ja 18 aastat (mootorsaan). Asjaolu, et tegemist ei olnud uueväärsete Vallasasjadega kinnitab varade üleandmise-vastuvõtmise aktid. Aktide kohaselt vajasid sõiduauto ja mootorsaan remonti, kuivõrd need olid kulunud, värvkate vajas värviparandust ning soetama pidi sõiduautole uued rehvid (süüdistusakti tõendid nr 17 (tl 169- 170) ja 22 (tl 189-190). Samuti on tunnistaja ET kohtuistungil kinnitanud, et praktikas võõrandab riik vara, mida ei ole enam mõttekas, kasulik remontida või remondid lähevad liiga kalliks (vt 07.10 istungi protokoll, lk 24). Vaatamata eeltoodule müüs P juhatuse liige sõiduauto 4500 euro eest ning mootorsaan 1800 euroga. Oluline on siinkohal, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Vallasasjadel oleks esinenud puudusi nende võõrandamisel AM-le ja AO-le või pärast seda. 4.8 Käesoleval juhul kinnitavad kaitseversiooni asjaolu, et Vallasasju hooldati ja remonditi. Maakohus on õigesti tuvastanud viitega süüdistatava ütlustele, et Vallasasjad vajasid peaaegu kõigi kuluosade välja vahetamist. Norman Talson vahetas neid ise, ta on autoremondilukksepp. See nähtub ka Norman Talsoni Pärnu Kutseõppekeskuse 21. juuni 2002 lõputunnistusest (IV kd, tl 81) (Otsuse lk 19). Sel põhjusel on kaitseversioon eluliselt usutav, milline on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume. Küsimus on, kes need tööd tegi ning kas Norman Talsonil oli õigus müügist saadud rahalised vahendid endale saada. Kaitsja hinnangul ei pea nimetatud tõendama kuludokumentidega. Norman Talsonile kulude tekkimist on võimalik tõendada ka muul viisil. Selleks on tunnistajad (P liikmed), kes on kohtuistungil kinnitanud, et Norman Talson on P vara remontinud ja hooldanud (tunnistaja KR; 03.10 protokoll, lk 28-29; tunnistaja KR; 03.10 protokoll, lk 30; tunnistaja NV; 03.10 protokoll, lk 63; tunnistaja TP; 07.10 protokoll, lk 5). Kriminaalasjas on piisavalt tõendeid tõdemaks, et kaitseversioonil on alust ning Vallasasju on hooldatud ja remonditud Norman Talsoni poolt. Kuivõrd Norman Talson kandis varasemalt Vallasasjade hooldamise ja paranduskulud siis, oli tal õigus saada P-lt kulude hüvitamist. Kuna kaitsetees on usutav ja haakub tõendikogumiga, tulebki maakohtu otsus tühistada ning mõista N. Talson temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks. 4.9 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on võtnud endale süüdistaja rolli ja asunud täitma süüdistust kinnitavate tõendite puudumisest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega

KarS § 281 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Kohus ei saanud praegusel juhul asuda oma subjektiivsete hinnangute esitamisega heastama prokuratuuri tegematajätmisi tõendite kogumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, et L OÜ-l oli: majandustegevus ning see esines 2017. aastal. Praegusel juhul on maakohus jaatanud OÜ-l L majandustegevuse olemasolu puhtalt selle pinnalt, et OÜ L kontole on laekunud ajavahemikul 21.06 – 26.10.2017 kokku 6702 eurot. Seda, kas raha on OÜ L pangakontole laekunud majandustegevuse teostamise või millegi muu tõttu, ei ole tuvastatud. Süüdistusaktis nimetatud tõendid (nr 30 ja 31) tõendavad üksnes pangakonto olemasolu ja selle sisu, mitte majandustegevuse olemust ja sisu. Milline ja mis oli see OÜ L poolt iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgil ja püsiv majandustegevus, mille kajastamata jätmist majandusaasta aruandes OÜ L juhatuse liikmele Norman Talsonile ette heidetakse, on jäänud täielikult sisustamata. Seejuures ei ole Otsusest arusaadav, miks tegemist peaks olema just 2017.a majandustegevusega, mitte näiteks mingi muu aastaga (nt 2016.a). Ilma pangakonto kannete tegeliku sisu teadmata ei ole võimalik seda ka tuvastada. Praegusel juhul on pangakonto kannete tegelik sisu tuvastamata ja on lähtutud ainuüksi faktist, et äriühingu kontole on toimunud laekumised. Nimetatud asjaolu ei ole aga majandustegevuse tekkimiseks piisav, sest prokurör oleks pidanud tõendama teenuse osutamise tasu eest ning ülekannete sisu. Kaitsja hinnangul võib reaalse majandustegevuse toimumist tõendada majandusaasta aruandel kajastatavad andmed, töötajate olemasolu, maksude, sh tööjõumaksude tasumine, sõlmitud lepingute realiseerimine jms. Aga näiteks pelgalt lepingute sõlmimine ei tõenda, et nende alusel majandustegevus toimuks. Ka rahasumma panka kandmine ei tõenda, et just äriühingul oleks reaalne majandustegevus (Tallinna halduskohtu 11.09.2017.a otsus nr 3-17-685). Majandustegevuse tuvastamiseks pidanuks prokurör tõendama ka pangakonto laekumiste (kannete) sisu. Tegelikkuses on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et L OÜ-l puudus majandustegevus süüdistuses märgitud perioodil ning seega ei ole majandusaasta aruandes ebaõigeid andmeid esitatud (vt süüdistusakti tõend nr 15). Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa nende suhtes tõstatatud kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et rahade liikumised on seotud erinevate arvetega. Selliselt toimides on maakohus oma otsustuse Norman Talsoni süü tuvastatuse kohta rajanud oletustele, mitte seda kinnitavatele tõenditele. Praegusel juhul ei ole tõendamist leidnud KarS § 281 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu täidetus ning seetõttu tuleb süüdistatav Norman Talson selles episoodis õigeks mõista. 4.10 Käesoleval juhul on vaidlus, kas 28. oktoobri 2020 läbiotsimine aluseks olnud läbiotsimismäärus oli nõuetekohane ning kas esines alus Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (edaspidi Kinnistu) läbiotsimiseks. KrMS § 91 lg 1 II lause sätestab, et läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Viimane lause lisati seadusesse 01. septembri 2016 seadusemuudatusega, millega rõhutati, et läbiotsimist saab toimetada üksnes juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Muudatus annab menetlejale selge juhise, et millegi määratlemine läbiotsimisel otsitava esemena/objektina peab olema põhistatav ega saa tugineda lihtsalt oletusel või spekulatsioonil. Seega seaduseelnõuga täpsustati menetleja kohustust näidata läbiotsimisel selgemini, mida otsitakse, ning reegleid läbiotsimisel ettetuleva juhuleiu lubatavuse puhul. Praegusel juhul on läbiotsimismääruses märgitud, et otsitakse erinevatel andmekandjatel asuvaid raamatupidamisdokumente, pearaamatu väljavõtteid jne. Läbiotsimismääruse lõpus on möödaminnes ka märgitud, et otsitakse tõendeid, mis omavad kriminaalasja lahendamiseks tähtsust. Läbiotsimismäärus on otseselt vastuolus eelnõu seletuskirjas märgituga ja sõnastatud liiga ebamääraselt. Läbiotsimise põhjendusena tuleb määruses märkida, miks sellist toimingut ja just selles kohas on vaja teha.

Läbiotsimismäärusest ei nähtu, kuidas on Kinnistu seotud Pi või L OÜ tegevustega. Samuti ei ole kriminaalasjas uuritud tõendit, mis läbiotsimise tegemise ajal tõendanuks Norman Talsoni seost Kinnistuga. Kaitsja hinnangul ei ole täidetud KrMS § 91 lg-s 1 II lauses sätestatud eeldus – läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Seega on kaitsja hinnangul rikutud läbiotsimise korda ning läbiotsimine oli õigusvastane. Kuna tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, saab lugeda tõendid üldjuhul lubamatuks (18. juuni 2021. a otsus nr 1-16-6179/111, p 58). 4.11 Vaidlust ei ole, et 29. oktoobri 2020 läbiotsimisel viibinud isikutest (v.a Norman Talson) ei osalenud eelmisel päeval toimunud läbiotsimisel. Vaidlust ei saa ka olla selles, et 29.10 läbiotsimise eesmärk oli leida Kinnistult suitsuküünlad, granaadid vms. Käesoleval juhul on vaidlus, kas läbiotsimiseks oli vajalik eraldi läbiotsimismäärust ja kohtu luba ning kas menetlejad toimetasid läbiotsimist läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil. Kaitsja on seisukohal, et tegemist on uue läbiotsimisega, mitte 28. oktoobri 2020 läbiotsimise jätkuna nagu on sedastatud 29. oktoobri läbiotsimisprotokollis. Seda põhjusel, kuna 29. oktoobri läbiotsimisel osalesid uued isikud, s.o ükski neist ei osalenud 28. oktoobri läbiotsimisel ning ka protokolli koostaja on erinev. Teiseks kinnitab kaitsja seisukohta asjaolu, et otsitav objekt oli miskit muud, kui oli sedastatud 28. oktoobri läbiotsimismääruses. Ning sel põhjusel oligi vaja uut läbiotsimismäärust. Praegusel juhul menetlejad teadsid juba enne menetlustoimingu tegemisele asumist, et otsitavas kohas võib olla suitsuküünlad, granaadid. Seega võimaldavad tõendid sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Sellise järelduseni lubab jõuda eelkõige fakt, et uurimistoimingule olid enne läbiotsimist teiste hulgas kaasatud ka Lääne-Eesti pommigrupi D83 koos lõhkeainete otsiva koeraga Melli, samuti Lääne-Eesti pommigrupi D97 ja D94. Eeltoodud järeldust kinnitab ka tunnistaja AV ütlused (21. novembri 2022 istungi protokoll, lk 12). Läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise tulemusena saadud tõendid on praegusel juhul lubamatud tõendid. Kaitsja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas tõendi kogumisel järgiti KrMS § 91 nõudeid ning kas 29. oktoobri 2020 toimingu näol oli tegemist eelmise päeva jätkuga või uue läbiotsimisega. 4.12 Käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktides 20E-TB0138 ja nr 21E-PL0023 puuduvad igasugused viited analüüsimisel ja tulemuste hindamisel kasutatud metoodikale ning täielikult on jäetud näitamata, kuidas ekspertiisiuuringute tulemusena saadi tulemused, mis on ekspertiisi uurimusliku osa lahutamatu lüli, sest eksperdiarvamus ise rajaneb ainuüksi nendele (KrMS § 107 lg 3 p-dele 1 ja 2). Kohtuistungil on ekspert AJ kinnitanud, et EKEI-l on välja töötatud spetsiaalne metoodika (21. novembri 2022 istungi protokoll, lk 6). Seetõttu ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on eksperdid teinud süüdistatavat puudutavad järeldused. 4.12.1 Lisaks juhib kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et peale ekspertiisiakti nr 21E-PL0023 valmimisele, on menetleja pöördunud 27. jaanuari 2022 taotlusega ekspert AJ poole, millele on ekspert andnud 03.02.2022 kirjaliku vastuse. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on eksperdi kontekstis tõendiks ekspertiisiakt või eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Seadusandja ei ole pidanud muud liiki dokumenti (nt eksperdi kirjalik selgitus) nõuetekohaseks tõendiks (vt analoogiat Riigikohtu 16. märts 2023.a otsus asjas nr 1-21-6698, p-d 16-19 /.../ Kriminaalmenetluse seadustikus ei nähta seejuures ette võimalust, et asjatundja saaks koostada tema osavõtul sedastatud leidude ja nende põhjal tehtud järelduste kohta eraldi kirjaliku dokumendi. KrMS § 105 kohaselt pidanuks korraldama tõendamisvajadusest lähtudes ekspertiisi. Kaitsja hinnangul on menetleja eiranud KrMS § 106 lg 5 p-s 2 sätestatud

keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud eksperdile esitada küsimusi, millele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Viidatud keeld on seadusesse sätestatud põhjusel, et ekspert tagaks eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse (KrMS § 98 lg 2 p 3). Kohtuistungil on ekspert ütlustega kinnitanud, et ta tugines toodete tootja infole (21. novembri 2022 istungi protokoll, lk 8). Kaitsja järeldab eeltoodust, et tegelikkuses ekspert eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevaid järeldusi eksperdiarvamuse andmisel ei rakendanud, vaid arvamus on antud pelgalt tuginedes toodete tootja infole. Käesoleval juhul aga ühtegi muud tõendit asjas ei ole esitatud, mis tõendaks suitsuküünalde, -granaatide ja gaasigranaadi näol oleks tegemist militaarse pürotehnilise tootega. Täiesti tõendamata on ka KarS § 415 lg 11 p-s 3 sätestatud koosseisutunnus – lahingumoon suur kogus. Ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 küll on tuvastatud objektide enda mass grammides, kui tuvastatud ei ole objektis sisalduva pürotehnilise või muu keemilise aine mass. RelvS § 832 lg 6 kohaselt on lahingumoona suures koguses kui seda käideldakse alates viiest ühikust või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. Siinkohal ei ole eksperdi 03. veebruari 2022 kirjalik vastus tõend, kuivõrd see ei sisalda eksperdiuuringut ning on vastuolus kohtupraktikas toodud nõuetega (RKKK 3-1-1-63-08, p 17.2). Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et eksperdi kirjalikult 03. veebruari 2022 antud vastus ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb koos ekspertiisiaktis sisalduvate puudustega tõendina kõrvale jätta. Samuti on küsitav ekspertiisiakti tõendina lubatavus ja vastavus seaduse kui ka kohtupraktika nõuetele ning tõendamata on ka KarS §-s 415 sätestatud kõik vajalikud koosseisutunnused. 4.12.2 Täiendavalt toob kaitsja ekspertiisiakti nr 20E-TB0138 puudusena välja, et ekspert on teinud ekspertiisiaktis üldistavaid järeldusi ning asjaolusid ei ole tuvastatud tõsikindlalt. Nii nähtub ekspertiisiaktis, et tulirelva laskemoona laskekõlblikkuse kontrollimiseks ei ole kontrollitud kõiki ekspertiisiobjekte, vaid kontrollimiseks on valitud väike hulk laskemoona, mille katselasu tulemusena (120 5,45x39 mm vintpüssipadruni puhul katselaske üldse ei tehtud) on tehtud üldistav järeldus kogu ülejäänud laskemoona osas, milliste osas ei ole ekspert katselasku teinud. Ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema menetlusosalistele kui ka kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Praegusel juhul ei ole osasid padruneid üldse kontrollitud ning on järeldused põhinevad üksnes välisel vaatlusel või pakendi seisukorrale. Nimelt järeldab ekspert üldistavalt, et kõik padrunid on laskekõlbulikud. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK 3-1-1-29-14, p 12). Kuigi maakohus on paljasõnaliselt sedastanud, et kohtupraktika kohaselt ei pea ekspertiisi käigus kontrollima kõiki padruneid, ei ole maakohus teinud ühtegi viidet kohtupraktikale (Otsus, lk 27), mis juhul ei ole võimalik maakohtu argumendile vastata. 4.13 Laskemoonal, milline leiti ja võeti ära hoone konteinerist aadressil XXX, Pärnu, kokku 15 padrunit (9x19 mm kaliibrilist püstolpadrunit), tööruumidesse XXX, Pärnu, kokku 2 padrunit (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit) ning XXX talus 18 padrunit (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit). Seejuures sätestab seadus, et relva tuleb hoida hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga (RelvS § 46 lg 1). Relva salve või laskemoona osas vastavat kohustust seadus ei sätesta. Seega on ebaõige süüdistuses sedastatu, et Norman Talson hoidis omamata õigust käidelda laskemoona süüdistuses viidatud asukohtades. Seetõttu ei ole Norman Talson laskemoona ebaseaduslikult käidelnud karistusseadustiku mõttes. Vähemoluline ei ole asjaolu, et TsÜS § 14 kohaselt võib isikul olla mitu elukohta, misjuures

võib isik hoida laskemoona mitmes asukohas. Süüdistuses kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi, s.o laskemoona ebaolulise koguse käitlemine. Seetõttu on seadusandja näinud KarS § 418 lg-st 1 ette erandi, mille kohaselt padrunite ja muu laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav väärteona RelvS § 8913 järgi ja sedagi üksnes juhul, kui käitlejal puudus juurdepääs nende padrunite kasutamiseks ettenähtud tulirelvadele (RKKK 3-1-1-40-11 p 16.1). Vähemoluline ei ole asjaolu, et 29. oktoobri 2020 XXX, Pärnu läbiotsimisel andis Norman Talson 15 padrunit vabatahtlikult välja (vt süüdistusakti tõend nr 33, läbiotsimisprotokoll ptk 6, lk 2 II lõige). Seega tulnuks kohaldada KrMS § 199 lg 1 p-i 7. Eelkõige saab vabatahtlikust väljaandmisest rääkida juhul, kui isik teavitab menetlejat esemetest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2017.a ostus asjas nr 1-16-1036, p 9.1). Nimetatud asjaolu kinnitas samas kohtuasja ka Riigikohus (RKKK 1-16-1036, p 12). Seega on tegemist vabatahtliku loovutamisega, kuna käimasolevas kriminaalasjas (29. oktoobri 2020 hetkel) ei kahtlustatud Norman Talsoni KarS § 414, 415, 418 või 4181 sätestatud objektide käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises. Seega tuleb viidatud episoodi osas KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus lõpetada Norman Talsoni suhtes (esineb KrMS § 199 lg 1 p 7 alus). Muus osas (tööruumidesse XXX, Pärnu, kokku 2 padrunit (5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit) ning XXX talus 18 padrunit (.22 LR kaliibrilist ääretulepadrunit) KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12). 4.14 Kõigi muude süüdistusaktis nimetatud KarS § 418 lg, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi, s.o tulirelva oluline osa, ülejäänud laskemoona ja lahingumoona osas Norman Talson neid esemeid omaks ei võta ning oma süüd ei tunnista. Tegemist on esemetega, millised leiti aadressilt Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (edaspidi Kinnistu). Nimelt ei ole viidatud objektide puhul tuvastatud, et need kuuluksid Norman Talsonile, arvestades sealjuures, et kinnisasja omanik ei ole Norman Talson (süüdistusakti tõend nr 37). Norman Talson ei eita, et tal on puutumust Kinnistuga, kuivõrd seda on käinud hooldamas, s.o nt muru niitmas. Seda on kinnitanud ka tunnistaja ÜI kohtus (vt 10. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 30). Samas ei ole kriminaalasjas tõendeid, et Kinnistul asuvad esemed, millised nimetatud süüdistusaktis kuulunuks Norman Talsonile. Kaitseversioon on, et süüdistusaktis nimetatud objektid on sinna jäänud erinevate õppuste käigus, millise eest ei vastuta Norman Talson. Kaitsjale ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamiskoormust ehk süüdistatav ei pea tõendama oma süü puudumist. 4.15 Kaitseversiooni kinnitavad järgmised tõendid: kahtlustatava ütlused (14. aprilli 2021 kahtlustatava ülekuulamise protokoll, lk 8, VII lõige; 02. märtsi 2022 kahtlustatava ülekuulamise protokoll, lk 4) ja selgitus (28. oktoobri 2020 XXX talu läbiotsimisprotokoll) ning erinevate tunnistajate ütlused koos viidetega kohtuistungi protokollidele. Asjatundja kinnitas, et Kaitseväes kui ka Kaitseliidus esineb lahingumoona käitlemisega probleeme (10. oktoobri 2020 protokolli, lk 14). Samuti kinnitab Kaitseliidu ebakompetentsust asjaolu varalise vastutuse leping ja nende lisa (vt süüdistusakti tõend nr 52), millise eksemplari esitas kohtule tõendina ka kaitsja. Nii on lepingu lisa nr 2 (09. jaanuar 2013 nr 4.1-2/13/300LP) täiendatud, kuigi prokuröri esitatud tõendis vastav täiendus puudub. Eeltoodu seab kahtluse all kogu Kaitseliidu tegevuse ning kaitsja hinnangul teeb eluliselt usutavaks argumendi, et Kaitseliidu inimesed on laskemoona, lahingumoona maha jätnud õppustele. Lisaks isikulistele tõenditele, kinnitavad kaitseversiooni ka kirjalikud tõendid. Nii esitas kaitsja tõendina fotod Kinnistust ning hoone sissepääsudest. Kaitsja juhib tähelepanu pildile, millisest uksest (lisaks garaažiuksele) on võimalik ilma võtmeta sisse pääseda. Vastavat asjaolu kinnitasid ka

tunnistajad. Asjaolu, et Kinnistul asuvat hoonet on kasutatud õppustel, kinnitas kirjalikult Kaitseväe Peastaap. Nimelt on Kaitsevägi ajavahemikul 01. jaanuar 2011 – 28. oktoobri 2022, koostöös Kaitseliidu Pärnumaa maleva allüksustega osalenud õppustel Häädemeeste vallas, Pärnumaa. Selliste õppuste jooksul on tavapärane, et osalevad üksuses kasutavad kohalikku taristut, milleks on olnud ka XXX talu (süüdistusakti tõend nr 54, tl 210). Samuti nähtub Kaitseliidu kirjalikust vastusest, et suitsugranaat Rökfackla 4 3,5 MIN, suitsugranaat ASGV460, suitsugranaat RDG-2 ja RDG-2h on olnud Kaitseliidus kasutusel. Lisaks olid nimetatud granaadid kasutuses Kaitseliidu Pärnumaa malevas. Oluline on siinkohal, et Kaitseliidu Pärnumaa maleva kinnitusel ei ole suitsugranaate ja -küünlaid, gaasigranaati Norman Talsonile ega ka õppuste/harjutuste käigus väljastatud (vt süüdistusakti tõend nr 10; vastuse pd 1), 1-4, 6). Eeltoodule on andnud omapoolse täiendava kinnituse Eesti Kaitseväe Peastaap. Nii nähtub Kaitseväe kirjalikust vastusest, et suitsugranaat Rökfackla 4 3,5 MIN ja suitsugranaat ASGV-460 on olnud Kaitseväes kui ka Kaitseliidus kasutusel. Täiendavalt on Kaitseväe Peastaap kinnitanud, et pürotehnilisi vahendeid kasutati igal suurõppusel nagu Kevadtorm/Rahvusvahelised õppused. Rõhutamist vajab Kaitseväe vastus, mille kohaselt pürotehnilised vahendid tagastamisele ei kuulu, kuna nende eluiga on maksimaalselt 5 aastat ja korraldus on olnud käes olev materjal ära kasutada (vt 05. august 2022 süüdistusakti tõend nr 11; vastuse p-d 1, 5). Viimati nimetatud kinnitas kohtuistungil asjatundja NL (10. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 13). See on ka põhjus, miks peale õppusi moona endast maha jäeti. Lisaks kinnitas asjatundja, et Rökfackla 4 ja suitsugranaati RDG-2h kasutati õppustel Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt (10. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 12). Sama kinnitas ka tunnistaja RR (10. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 20). Kaitseliidu Pärnumaa Malev on kirjalikult 03.11.2022 kinnitanud, et perioodil 01-03.12.2017 toimus õppus ORKAAN 12 muuhulgas XXX piirkonnas, kus osaleti koostöös PPA-ga, eesmärgiga tagada sisejulgeolek, millest üks kontroll-läbilaske punkt asus XXXs. Õppustel osales Läti üksus (ca 200 isikut) ning kokku osales õppustel ca 300 isikut (kaitsja esitatud täiendav tõend, vt 28. novembri 2022 istungi protokoll, lk 6-7). Nimetatud tõend kinnitab ka isikuliste tõendite usaldusväärsust viidetega kohtuistungi protokollidele. Mainimata ei saa jätta laskemoona osas, et Kaitseliit on kirjaliku vastusega kinnitanud, et 5,56x45 mm padrun M855 kuulub laskemoona komplekti (lahingukomplekt) ning see on väljaõppe kõigus kulutatud ning see laskemoon on maha kantud (vt 05. augusti 2022 süüdistusakti tõend nr 9; vastuse lk 2 I lõige). Lahingukomplekti osas on tunnistaja AR, Kaitseliidu relvastusspetsialist väitnud vastupidist /.../ K: Kui laskeväljaõppes lahingukomplekt ära kulutatud, mis siis saab? V: Väljaõppes lahingkomplekti kulutada ei tohi. Lahingkomplekt on väljastatud kodusel hoiusel puutumata tagavarana (10. oktoobri 2022 istungi protokoll, lk 29). Oluline on siinkohal Kaitseliidu kinnitus, et ei ole võimalik kindlaks teha, konkreetselt millist marki ja millise partiinumbriga laskemoona on Norman Talsonile õppustel väljastatud. Nimetatud juhul ei ole kaitsjal võimalik ka selles osas tõendeid esitada. Kaitseliidule teadaolevatel andmetel ei ole Norman Talsonile kätte jäänud laskemoona (vt 05. august 2022 süüdistusakti tõend nr 9; vastuse lk 2 IV lõige). Kaitseliit on kirjalikult kinnitanud, et süüdistuses nimetatud laskemoona (v.a 5,56x45 mm) ei ole Norman Talsonile väljastatud ajaperioodil 2013-2021.a ning enamus laskemoona näol on tegemist Kaitseliidu kasutuses olevaga (süüdistusakti tõend nr 51, tl 201). Seega tuleb otsus tühistada ning teha õigeksmõistev kohtuotsus. 4.16 Maakohus on Norman Talsonile kohaldanud lisakaristust maksimaalses määras, s.o viieks aastaks. Maakohus põhjendus on ses osas aga olematu – Norman Talsoni poolt laskemoona kergemeelne käitlemine annab aluse laskemoona käitlemise õiguse äravõtmiseks ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ka eripreventiivsetest eesmärkide saavutamiseks. Selle karistuste põhjendused jäävad kaitsjale suuresti arusaamatuks. Kaitsja hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, arvestades, et Norman Talson ei ole varasemalt ühtegi rikkumist toime pannud. Samuti ei leia argumente, miks põhikaristus ei ole eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks piisav ning miks süüdlane võib jätkuvalt ohtlik olla. Puuduvad andmed, et isikut oleks varem taolise rikkumiste või muude süütegude eest karistatud. Kuriteo eest karistamise fakt pole iseenesest põhjus kaalutlusõiguse välistamiseks isikute suhtes, kellele riik on usaldanud relva. Kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda, et isik oleks relva kasutades edaspidi alati ohtlik. Seega ei ole alust käsitada Norman Talsoni isikuna, kes sageli rikuks erinevaid nõudeid. Arvestades, et Norman Talsoni süü on keskmine, kuid lisakaristus on määratud maksimaalne ning puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületavad määratud põhi- ja lisakaristus kogumis menetlusaluse isiku süü suurust. Arvestades, et kaitsja taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, siis taotleb kaitsja ka lisakaristuse kohaldamise tühistamist. Kui ringkonnakohtu hinnangul leiab siiski kinnitust Norman Talsoni süü, siis tuleb alternatiivselt lisakaristus jätta kohaldamata või vähendada. 4.17 Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KrMS § 126 lg 3 p-i 2, kuivõrd asitõendi (metallkast) osas on vaidlust selle kuuluvuse osas. Kuivõrd Kinnistult leitud objektid ei kuulu Norman Talsonile, siis ei ole metallkasti kuuluvus tuvastamist leidnud. Seega tuleb kohaldada KrMS § 126 lg 3 p-i 4, mille alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast. Kuna kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, siis tuleb jätta rahuldamata ka konfiskeerimisnõue summas 19 403 eurot. Alternatiivselt palub kaitsja kohutuste täitmist ajatada 12 kuu võrra. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

Samas ei rääkinud Norman Talson selles, kui palju on ta P raha endale võtnud ega sõidukite müügist saadud raha omastamisest. Summasid ei kajasta ei üldkoosoleku protokoll ega räägi ükski ülekuulatud tunnistaja. Need asjaolud näitavad, et Norman Talson juhatuse liikmena omastas P vara. Tal ei olnud enne ega pärast, menetluse ajal läbi viidud 12. detsembri 2020 üldkoosolekut P üldkoosoleku luba rahaliste vahendite omastamiseks ega iseendaga tehingute tegemiseks. Õige on kaitsja väide, et ei ole keelatud määrata juhatuse liikme tasu ka tagasiulatuvat, kuid sellel koosolekul tagasiulatuvalt palga määramist ei toimunud. Seda põhjusel, et polnud juttu tasu summast, tasu arvutamise aluseid ega aega, mis ajast ja mis intervalliga tasu maksmine toimuks ega üldkoosoleku konkreetset otsustust. Seda ei väära seegi, et liikmed (peale ühe) ei vaielnud otseselt Norman Talsonile tasu määramise vastu. Sellest ei ole kuidagi võimalik aru saada, et määramine pidi toimuma juba möödunud aja kohta vaid kui üldse, siis oli tulevikku suunatud konkretiseerimata arutelu. Vähetähtis pole seegi, et liikmete peataolekut süvendas seegi, et eelnevalt oli Norman Talson andnud liikmetele ülevaate oma kriminaalasjast ja veeretas selliselt liikmetele kaudselt süüdistava koorma. Tegemist oli omavahel tuttavate ja ka sõprussuhetes olevate inimestega. Seega ei jää mingit mõistlikku kahtlust ja puudub igasugune alus arvata, et üldkoosolek otsustas Norman Talsonile juhatuse liikme tasu määramise. Norman Talsonil polnud õigust P rahalisi vahendeid ega raha endale jätta. 5.4 Kaitsja leiab, et kõike polegi vaja kuludokumentidega tõendada, kuid siis ei ole ju õigus ka P-lt selle eest raha küsida. Isegi siis kui jaatada, et Norman Talson tegi sõidukitele enne müüki veidi remonti, ei ole teada, mis summa eest (kust varuosad saadi ja mis hinnaga), sest välistatud ei ole ka tasuta saamine. Isegi, kui Norman Talson hooldas ja remontis sõidukeid oli tegemist vabatahtlikke ühendava mittetulundusühinguga, mille liikmetelt eeldatigi vabatahtlikku tasuta tööd. Seda kinnitasid kohtuistungitel ka tunnistajad. Peale nende müümist ei jäänud P-le neist midagi ehk siis P vara vähenes. Norman Talsoni tegevusele õigusliku hinnangu andmine ei sõltu mingilgi viisil kannatanu menetluslikust seisundist. Seda ei muuda asjaolu, et kannatanu (P) ei saatnud kriminaalmenetlusse esindajat ja sellega menetluses osaleda ei soovinud. 5.5 Väär on kaitsja väide, et „riik ei saa sekkuda sellesse eraõigussuhtesse“, sest ei ole omastatud avalikku raha. Karistusõigus ei kaitse üksnes avalikku raha, vaid Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt kaitstakse kodanike põhiõigusi ning PS § 9 lg 2 kohaselt laienevad need „juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.“. Puudub alus Norman Talsoni KarS § 201 lg 1 järgi õigeks mõistmiseks, sest maakohus ei ole rikkunud kriminaalõigust. 5.6 Kaitseversioon oli, et OÜ L majandustegevus puudus ja selleks polnud vajalik midagi deklareerida. Seda, et majandustegevus toimus näitas pangakonto. Samas juhatuse liige võib töötata nii tasu eest kui tasuta ning sellest, et juhatuse liige tasu ei saa, ei järeldu, et majandustegevust ei toimunud. Kuigi kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tehingute arveid ei muuda see tegu tõendamatuks ega kohtu järeldusi vääraks. Tõesti on arve dokument, mis tõendab majanduses kauba või teenuse müümise fakti. Samas OÜ L raamatupidamisdokumente, vaatamata mõistlikele pingutustele, ei leitud. Mitte ükski asjaolu ei pisenda pangakonto tõendusväärtus. Pangaülekande selgitusest on näha mis tehing tehti ning maksjast ja saajast lepingu pooled ning väärtus. Eluliselt ei ole usutav, et pangakontole kantud andmed ei vasta tõele, sest rahalised vahendid on liikunud. Arve saaja on arve tasunud ehk siis aktsepteerinud maksmiseks esitatud arvet. Arve makstakse kui teenust või kaupa

saadakse. Pangakontoväljavõte on usaldusväärne, lubatud ja kohane tõend, mis annab piisavalt vajalikku tõenduslikku teavet. 5.7 Kaitsja on viidanud Tallinna Halduskohtu 11. septembri 2017 otsusele nr 3-17-685 ja andnud sellele oma tõlgenduse. Samas kohtuotsuses on punktis 14.6 märgitud „Kohus nõustub vastustajaga, et reaalse majandustegevuse toimumist tõendavad tehingud äriühingu pangakontol, majandusaasta aruandel kajastatavad andmed, töötajate olemasolu, maksude, sh tööjõumaksude tasumine, sõlmitud lepingute realiseerimine jms.“. Ka kaitsja viidatud lahend kinnitab, et pangakonto on tõend ja kajastab majandustegevuses toimuvaid tehinguid. Puudub alus Norman Talsoni KarS § 281 lg 1 järgi õigeks mõistmiseks, sest maakohus ei ole rikkunud kriminaalõigust. 5.8 Erinevalt kaitsjast leiab prokuratuur, et läbiotsimine on olnud seaduslik, on toimunud eelnevalt antud loa alusel. Loas on põhistatud, miks on vajalik teostada läbiotsimine ja kus on see vaja teostada ja mida leida. Alati võib kõiki asjaolusid kirjutada üksikasjalikult, pikalt ja põhjalikult. Oluline on aga see, et kõik vajalik oleks täidetud. XXX talu oli Norman Talsoniga seotud ja ta kasutab seda juba pikka aega kui isiklikku. Järelikult on eeldus olnud õige. Läbiotsimine vastas igati KrMS § 91, § 92 nõuetele ning selle alusel tekkisid lubatud seaduslikud tõendid. Läbiotsimisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, kahtlustatava õigusi, ei ole püütud mööda minna kahtlustatava õigustest ega rikutud ausa kohtupidamise põhimõtteid. Samuti ei ole aset leidnud menetlusõiguse rikkumisi ega eksimusi. Eksimus ega rikkumine ei ole ka läbiotsimise katkestamine ja jätkamine järgmisel päeval. Katkestamise põhjustas objektiivne asjaolu. Selleks oli läbiotsitavas kohas lõhkematerjalile viitavate esemete leidmine. Vajalik oli kaasata demineerijaid. Läbiotsimiskoht suleti ja puutumatus tagati. Järgmisel päeval jätkati demineerijatega. Tagati turvalisus ja läbiotsimine viidi lõpule. Tegemist oli ühe ja sama läbiotsimisega ning ühte läbiotsimist teostatakse ühe määruse alusel. 5.9 Tulirelvaekspertiisist nähtub eksperdiuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus ning on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud, mida ekspert nägi ja mida hindas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andis kirjaga teada (koos lisadega II tõend 8), millise teabe alusel väärteomenetlus lõpetati ja materjal saadeti kriminaalmenetluses jätkamiseks. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Samu objekte hindas lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi käigus ekspert, kes ekspertiisiaktis kirjeldades oma tegevust, hindas tegevuse tulemusi ja andis põhistatud ekspertarvamuse. Ekspertiisiaktist (II tõend 6) on näha, et objekte on valgustatud röntgeniga ja saadud sisemuse ülesvõtted. Samuti on ekspert kirjeldanud objektide omadusi. Seega on ekspertiisiaktis jälgitav ja selge, millist meetodi on ekspert kasutanud arvamuseni jõudmiseks. Puutuvalt eksperdi kirjalikku vastusesse (tõend 7) on tegemist samuti lubatud dokumentaalse tõendiga, sest ekspertiisiasutus on ekspertiisi teostamise väliselt edastanud ekspertiisiasutuses oleva teabe kõnealuste esemete tehniliste andmete kohta, kinnitades üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kirjas toodu. Kõik need dokumendid kajastavad samu esemeid ning täiendavad ja kinnitavad, et tegemist on summeeritult suures koguses lahingumoonaga. Ekspertiisiaktid on kontrollitavad, sest kõik on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Mingeid täiendavaid uuringuid, mida ekspertiisiakt ei kajastaks, ei ole ekspert arvamuse andmisel kasutanud. Asjaolu, et laskekatset ei tehtud kõigi objektidega ning anti üldistushinnang on kooskõlas senise kohtupraktika ja tulirelvaekspertiiside teostamise praktikaga. Menetluse käigus tehtavad jõupingutused peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Juhuvalimi alusel laskekatsete tegemine on vajalik, et tuvastada laskekõlblikkus, kuid proportsionaalne ei ole ei

eksperdi tööajakasutus kõigi padrunite ära laskmisel. Laskekõlblikkuse osas annab teavet mitte üksnes lasu sooritamine, vaid ka padruni välimus, hoiukoht ehk siis välised mõjutajad, mis võivad põhjustada laskekõlbmatust. 5.10 Alusetult püüab kaitsja esitleda 35 padruni puhul Norman Talsoni tegevust vabatahtliku loobumisena. Läbiotsimine on just sarnane situatsioon, kus väljaandmine ei tähenda vabatahtlikku loobumist. Põhjendatult ja seaduslikult on kogu Norman Talsoni valduses olnud moon liigitatud otstarbe järgi vastavalt KarS § 418, § 418-1 ja § 415 objektidena, mitte leiukohtade järgi. Relvaseadus ei pea silmas, et loa omajal võib mitmes kohas olla lubatud kogus moona. Relvaseadus näeb ette kus ja kuidas peab loa omaja tsiviilkäibes lubatud moona hoidma. Tsiviilkäibes keelatud relva moona ei tohi inimene üldse hoida. Asjas ei ole jäänud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks lugeda süüdlase kasuks ning Norman Talsoni süü on tõendatud „väljaspool mõistlikku kahtlust“. 5.11 Kaitsja võib küll mitte rahul olla lisakaristuse põhistuse pikkusega, ei saa nõustuda, et põhistus puuduks. Oluline, et maakohus on põhjendanud, miks peab vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Juhul kui ringkonnakohus peab vajalikuks midagi veel lisada põhistusele on selline õigus olemas. Samuti ei peaks kuuluma rahuldamisele ka kaitsja alternatiivne taotlus Norman Talsoni lisakaristuse vähendamiseks. Moona käideldud kogus on suur.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet (vt RKKKo nr 1-20-1208, p 32). 6.4 Kolleegiumi hinnangul on põhjust prokuratuurile ette heita seda, et toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Läbiotsimismäärusest nähtub üheselt, et kuriteo kvalifikatsioon on KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 järgi (II kd, tl 84-86) ning kahtlustus oli esitatud KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 järgi (IV kd, tl 137-144). Prokurör on juhindunud KrMS § 91 lg 3 sättest ning sellele ka viidanud. Prokurör on eiranud läbiotsimismäärust koostades täielikult fakti, et läbiotsimist võib toimetada vaid juhul, kui isikut kahtlustatakse KrMS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega näeb KrMS § 91 lg 3 ette konkreetse kuritegude kataloogi ehk ammendava loetelu kuriteokoosseisudest, mille puhul on võimalik toimetada läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et määruses märgitud kuriteod KarS § 201 lg 1, § 281 lg 1 kataloogi ei kuulu, mistõttu ei olnud võimalik toimetada ning ei esinenud aluseid 28. oktoobril 2020 ja 29. oktoobril 2020 toimunud läbiotsimiseks Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talus. See viga on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 6.5 Kriminaalasjas saab üheselt sedastada, et prokurör pidi teadma juba läbiotsimist määrates ja määrust koostades, et menetletavad kuriteokoosseisud välistavad läbiotsimise toimetamise. KrMS § 91 lg 3 redaktsioon jõustus juba 01.09.2016. Seega ei ole võimalik väita, et prokurör koostades läbiotsimismäärust ei teadnud kehtivat regulatsiooni. Maakohtu eeluurimiskohtunik otsustades peale läbiotsimiste toimumist 29. oktoobril 2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise pealdisena (I kd, tl 88) jättis samuti täielikult tähelepanuta, millistel tingimustel on võimalik toimetada prokuratuuri määruse alusel läbiotsimist. Maakohtu eeluurimiskohtunik hinnates Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu (kinnistu XXXXXX) läbiotsimise lubatavust jättis tuvastamata, kas konkreetse läbiotsimismääruse puhul olid KrMS §-s 91 lg 3 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud. Kolleegium asub üheselt seisukohale, et rikutud on KrMS § 91 lg 3 nõuded ning läbiotsimismääruse puhul ei olnud KrMS §-s 91 lg 3 sätestatud materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu tuleb maakohtu eeluurimiskohtuniku pealdisena koostatud 29. oktoobri 2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrus tunnistada õigusvastaseks. 6.6 Kolleegiumil tuleb märkida, et prokuratuuri 28. oktoobri 2020 läbiotsimismääruse alusel Pärnumaa Häädemeeste vald XXX küla XXX talu läbiotsimise käigus leiti nn juhuleiuna tulirelva olulised osad ja laskemoon, tsiviilkäibes keelatud laskemoon ja suures koguses lahingumoon. Iseenesest ei oleks nn juhuleiu puhul tegemist rikkumisega, kuna vastav alus tuleneb KrMS § 197 lg 2. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse juhuleiu all uuele kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku menetlustoimingu loast (vt RKKKo nr 3-1-1-28-14, p 17.1). 6.7 Kolleegium asub seisukohale, et on üheselt selge, et kui KrMS § 91 lg 3 nõudeid ei oleks rikutud, poleks tõendeid KarS §-de 418 lg 1, § 4181 lg 1, § 415 lg 11 p 3 koosseisude kohta saadud. Seega saadi ebaseadusliku läbiotsimismääruse alusel tõendid, s.o

läbiotsimisprotokollid, mida menetlusõigust rikkumata poleks saadud. Kuivõrd tegemist ei olnud õiguspärase läbiotsimismääruse alusel tehtavate läbiotsimistoimingutega ning kolleegium tunnistas maakohtu eeluurimiskohtuniku pealdisena koostatud 29.10.2020 läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määruse õigusvastaseks, siis on läbiotsimistoiminguga saadud tõendid ehk 28. oktoobri 2020 ja 29. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid ja nende lisad lubamatud tõendid. Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda kaitsja lõppjäreldusega, et läbiotsimine on toimunud rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning asjas ei või tugineda läbiotsimisega saadud tõenditele, sest tegemist on lubamatute tõenditega, mis tuleb tõendikogumist välja jätta. 6.8 Kolleegium tunnistas 28. oktoobri 2020 ja 29. oktoobri 2020 läbiotsimisprotokollid lubamatuteks tõenditeks, siis ei käsitle kolleegium kaitsja väiteid selle kohta, kas 29. oktoobri 2020 toimunud läbiotsimise näol oli tegemist eelmise päeva jätkuga või uue läbiotsimisega.

ülekuulamisega oli nii süüdistataval kui ka tema kaitsjal võimalus saada andmeid ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegiumil tuleb märkida, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning sellist kaitsja esitatud argumenti peab kolleegium otsituks. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu eksperdi ütluste põhjal välja selgitada kaitseversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud süüdistusversiooni. Apellatsioonis toodud sellekohased põhjendused ei anna kolleegiumile alust tunnistada ekspertiisiakti nr 20E-TB0138 lubamatuks tõendiks. 7.3 Ka ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 on sõnaselgelt kirjeldatud meetodit, mida ekspert kasutas tegemaks kindlaks, millega on tegemist, milleks neid esemeid kasutatakse, kas need sisaldavad lõhkeainet, kas need esemed on kasutuskõlblikud, seda kontrolliti mõõtmisega kalibreeritud nihikuga, kaalumisega, röntgenülesvõtted tomograafiga ning katsetati lõhkamisega. Seejuures on näidatud ära nende meetodite kasutamise põhjal saadud tulemused, mistõttu ei näe kolleegium siin minetusi KrMS § 107 lg-s 3 sätestatus. 7.4 Kaitsja märgib lisaks, et eksperdi 03. veebruari 2022 vastuskiri taotlusele nr 2-22/183-2 ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb tõendikogumist kõrvale jätta, kuna tõendiks on ekspertiisiakt või eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kolleegiumil tuleb nõustuda kaitsjaga, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et ekspert saaks koostada ekspertiisiaktis nr 21E-PL0023 kirjeldatud objektides sisalduvate ainete nimetuste, koguste ja segude masside kohta mingi eraldi kirjaliku dokumendi ehk vastuskirja taotlusele. Sisult ekspertiisiakti tunnustele vastav dokument võiks olla materiaalses mõttes ekspertiisiakt, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata kui see vastaks KrMS § 107 lg 3 p-de 1, 2 sätestatud nõuetele. Käsiloleval juhul vastuskiri taotlusele KrMS § 107 lg 3 p-de 1, 2 sätestatud nõuetele ei vasta, mistõttu ei ole võimalik kolleegiumil asuda seisukohale, et tegemist on materiaalses mõttes ekspertiisiaktiga. Seega menetleja, soovides saada mingeid lisaandmeid, pidanuks määrama täiendekspertiisi. 7.5 Kolleegiumil tuleb nõustada kaitsjaga ka selles, et juhul kui objektides sisalduvate ainete nimetused, kogused ja segude massid on kirjas toote tootja infos, siis on tegemist sellise küsimusega, mille kohta ei ole KrMS § 106 lg 4 p 2 kohaselt eksperdile lubatud esitada küsimusi. Toote tootja info lugemine ei eelda kindlasti eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Kindlasti saab ekspert toetuda erialakirjandusele, kuid antud juhul ei ole võimalik teha kindlaks, kas 03. veebruari 2022 vastuskirjas taotlusele nr 2-22/1832 on toetutud pelgalt toote tootja infole või erialakirjandusele. Seega menetleja, soovides neid andmeid kasutada KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendina pidanuks määrama täiendekspertiisi või info saamiseks võis menetleja lähtuda ka arvutivõrgu enamlevinumates keskkondades märgitud toote tehnilisest infost, kuid seda käsilolevas asjas tehtud ei ole. 7.6 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et KrMS § 292 lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks ning KrMS § 63 lg 1 kohaselt on ekspertiisiakti selgitamisel antud eksperdi ütlusel tõendi väärtus. Maakohtus oli kohtuistungile kutsutud ka ekspert, kes saaks anda ütlusi ekspertiisiaktis märgitud objektida kohta, sh objektides sisalduvate ainete nimetuste, koguste ja segude masside kohta ning anda ütlusi, milliste andmete põhjal on need tuvastatud. Ekspert AJ on küll selgitanud, et konkreetses ekspertiisiaktis ehk 21E-PL0023 tuvastas massi ja aine kirjanduse andmetel (IV kd, tl 117), kuna ka ekspertiisi ülesandeks ei olnud aineid objektidest välja võtta. Seega on tuvastatud, et ekspertiisi tegemiseks kasutas ekspert ka erialakirjanduse

andmeid. Samas ei ole küsitud, mis andmetel põhines 03. veebruari 2022 vastuskiri taotlusele nr 2-22/183-2. Ka prokuröri küsimusele, mis allikatest tutvusite toote tehniliste andmetega ja kui usaldusväärsed on need materjalid, on ekspert vastanud, et on usaldusväärsed, kuid jätnud ülejäänud küsimusele vastamata (IV kd, tl 120). Ka ei selgu, kas küsimus oli esitatud ekspertiisiakti nr 21E-PL0023 või 03. veebruari 2022 vastuskiri taotluse nr 2-22/183-2 kohta. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhul ei olnud võimatu eksperdi ütluste põhjal välja selgitada süüdistusversiooni paikapidavust ning hinnata esitatud kaitseversiooni, kuid see on jäetud prokuröri poolt tegemata. Kokkuvõtvat tuleb kolleegiumil nõustuda kaitsjaga, et eksperdi 03.02.2022 vastuskiri taotluse nr 2-22/183-2 ei ole kohtukõlbulik tõend ning tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta.

8.3 Maakohus viitas küll Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-17-5242, kuid jättis tähelepanuta lahendis viidatud kohtupraktika, mille kohaselt on leitud, et karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Samas ei saa nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet – näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt (vt nt RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Maakohus on küll märkinud, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, milline oli MTÜ P liikmete seisukoht Norman Talsoni tegevuse suhtes ajal, mil Norman Talson MTÜ P-le kuuluvat raha enda arvelduskontodele kandis. MTÜ liikmete nõusolek selliseks tegevuseks pidi olema antud enne Norman Talsonile etteheidetavate tegude toimepanemist. Samas jättis maakohus kontrollimata, kas on vähemalt põhjendatud alus arvata, et MTÜ P liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal sellega nõus. Kuivõrd maakohus on jätnud selle asjaolu kontrollimata, siis teeb seda ringkonnakohus. 8.4 Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, kes olid täpselt süüdistuses märgitud ajal ehk aastatel 2016-2020 MTÜ P liikmed. Kolleegium tutvus avaliku äriregistri teabesüsteemiga, kus on olemas majandusaasta aruanded, millest nähtub, et liikmete arvuks 2016, 2017 on märgitud 18, 2018 on märgitud 14, 2019 on märgitud 13, 2020 on märgitud 11. MTÜ P 31. oktoobri 2015 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kohalolijateks olid peale Norman Talsoni ka KR, AR, MK, SB, TR, JL, MK, TP, RR (I kd, tl 96-98). 12. detsembri 2020 seisuga olid MTÜ P liikmeteks: MK, MK, JL, TP, AR, KR, RR, TR, Norman Talson, ET ja NV (I kd, tl 108). Seega on võimalik esitatud tõendite pinnalt tuvastada, et alates 2015 aastast on läbivalt P liikmeteks peale Norman Talsoni ka KR, AR, MK, TR, JL, MK, TP, RR. 8.5 Norman Talsonile oli esitatud kahtlustus 28. oktoobril 2020 KarS § 201 järgi nii MTÜ P rahaliste vahendite omastamises, sõiduki Nissan Primastar müügist saadud rahaliste vahendite omastamises ja mootorsaani Yamaha Viking müügist saadud rahaliste vahendite omastamises (IV kd, tl 137-144). MTÜ P 12. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist saab teha ühese järelduse, et P liikmed olid teadlikud kahtlustuse sisust ning kõik kohal olnud liikmed on 12. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt kiitnud heaks Norman Talsoni tegevuse ning mingeid pretensioone seoses Norman Talsonile esitatud kahtlustusega liikmetel ei olnud. See annaks justkui põhjendatud aluse arvata, et isikud, kes olid P liikmed juba alates 2015 aastast ning kuulusid liikmete hulka ka ajal, mil Norman Talsonile etteheidetavad teod aset leidsid ning kes hääletasid 2020 aastal, olid nõus sellega, et Norman Talson on ainuisikuliselt määranud ja tasunud hüvitisi ja tasusid ehk nad olid nõus sellega, et Norman Talson kandis endale P rahalisi vahendeid summas 18920 eurot ja võttis endale sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. 8.6 Kolleegium leiab, et P liikmete poolt saaks justkui nõusoleku antuks lugeda ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates. 12. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et P liikmed nõustusid, et ka edaspidi on juhatajal ainuisikuliselt õigus määrata endale ja P liikmetele tasusid ja hüvitisi, st sellise ettepaneku heakskiitmisega tunnustasid P liikmed sisuliselt ka eelmiste hüvitiste ja tasude maksmist, isegi siis, kui selle kohta eelnevalt sõnaselgelt dokumenteeritud otsust ei olnud. P liikmetel oli enne tasude ja hüvitiste ainuisikulise määramise nõusoleku andmist reaalne võimalus keelduda nõusoleku andmisest ja nõuda Norman Talsonilt alusetult saadu tagastamist, kuid vastupidi, P andis nõusoleku sisuliselt endistviisi jätkamiseks. Seejuures ehkki küll vaid kaudselt, räägib sellise

asjaolu kasuks ka 12. detsembri 2020 üldkoosoleku protokollis märgitud otsustus, et P juhatuse liikmena jätkab Norman Talson. 8.7 Vaatamata eeltoodule ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud alus arvata, et MTÜ P kõik liikmed olid süüdistatavale etteheidetavate tegude, s.o 2016-2020 toimepanemise ajal nendest vara käsutustest teadlikud ja nõus sellega, et Norman Talson kandis enda arvele P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot ja võttis endale P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt ei ole tuvastatav, et P liikmed teadsid P-le kuuluvate rahaliste vahendite kandmisest süüdistatava arvele, varadest ja nende müügist ning oleksin sellise tegevusega nõustunud. Lisaks saab asuda seisukohale, et P liikmed ei olnud teadlikud detailselt esitatud kahtlustuse sisust. 8.8 Kaitsja vaikib sellest, et maakohtus on ülekuulatud isikulised tõendiallikad ehk on olemas otsesed tõendid, millest tuleneb, et aastatel 2016-2020 olid MTÜ P liikmeteks ka isikud, kes ei osalenud 12. detsembri 2020 üldkoosolekul ega andnud nõusolekut süüdistuses märgitud P vara käsutamiseks. Tunnistaja SB on andnud ütlusi, et P-ga puutus kokku alates 2011 aastast seoses liikmeks astumisega ning 2-3 aastat ei ole olnud aktiivne liige (vt III kd, tl 103-104). Tunnistaja SB ütlustest nähtub üheselt, et ta oli P liige süüdistuses märgitud aastatel, hiljem küll mitte aktiivne, kuid ikkagi liige. SB oma nõusolekut vara käsutamiseks andnud ei ole. Tunnistaja ET ütlustest nähtub, et on P liige hetkest, kui see moodustati, ühelgi üldkoosolekul ei ole osalenud (vt III kd, tl 21, 24). Seejuures oli ET veel P liige, kui hääletati n-ö P liikmete nõusolekut süüdistuses märgitud vara käsutamiseks, sest teda arvati P liikmeskonnast välja peale eelmärgitud otsustuse hääletamist (vt I kd, tl 99-101). Kolleegium asub seisukohale, et üheselt on leidnud tõendamist, et MTÜ P liikmete hulka aastatel 2016-2020 kuulus veel liikmeid peale 12. detsembri 2020 märgitud osalejate, mistõttu saab asuda seisukohale, et vara käsutustega ei olnud nõus selle mittetulundusühingu kõik liikmed. Seega ei toimunud MTÜ P vara käsutamine omaniku nõusolekul, mistõttu ei olnud varakäsutus KarS § 201 tähenduses seaduslik. 8.9 Apellant on tunnistajate ütlustele viidanud osas, mis on sobilik esitatud kaitseversiooniga ning jätnud ilmselgelt tähelepanuta tunnistajate ütlused osas, mis kinnitavad süüdistusversiooni. Üheselt on tõendamist leidnud, et tunnistaja SB, olles P liige, ei teadnud, et P juhatusele on määratud mingit tasu. Ka ei olnud ta teadlik P varadest, s.o autost ja mootorsaanist (vt III kd, 105). Tunnistaja MK, olles P liige, ei tea kas juhatuse liige võis P vara kasutada isiklikuks otstarbeks (vt III kd, tl 111). Tunnistaja TR ei olnud teadlik, et juhatuse liikmele oli määratud töötasu (vt III kd, tl 115). Tunnistaja KR ei tea, kas juhatuse liikmele oli määratud töötasu, ka ei tea, mis on saanud teisest mootorsaanist (vt III kd, tl 126127). Tunnistaja MK on viibinud koosolekul, kus on räägitud, et juhatuse liikmele on tasu makstud, kas töötasuna või kulude kompenseerimisena. Samas ei tea tunnistaja, kas mootorsaanid on alles ning nende müügist ei tea ka midagi (vt III kd, tl 141, 145, 146). Tunnistaja JL ei tea, et juhatuse liige oleks saanud palka ja ei tea, et P-l oleks olnud maismaasõidukeid. Ka ei avaldatud kahtlustuse sisu üldkoosolekul detailselt, vaid seda tehti üldiselt (vt III kd, tl 151-152). Tunnistaja NV ei tea, et juhatuse liige oleks saanud palka ning nendel koosolekutel, kus tema käis ei arutatud juhatuse liikme palga maksmist. Teab, et üks mootorsaan on mis sõidab, palju neid oli, ei tea (vt III kd, tl 158). Tunnistaja TP on andnud ütlusi, et võib olla võis kunagi juttu olla juhatuse liikmele töötasu määramisest. Maismaasõidukeid tema teada P-l ei ole, ei ole näinud mootorsaane ega sõiduautosid. Koosolekul arutasid, et võiks võtta hüvitisi, mitte töötasu. Võib võtta ka raha, aga mitte isiklikuks otstarbeks, vaid P tegevusega seotud kohustuste täitmiseks (vt III kd, tl 174, 175,

179). ET andis ütlusi, et tema ei tea, kas P maksis kellelegi millegi eest või mitte. Oli mingisugune küsimus, et Norman Talson oleks nagu P-le või liikmetele põhjustanud mingisugust majanduslikku kahju või omastamist või mida iganes. Väidetavalt olla ta maksnud endale mingeid tasusid kusagilt P arvelt. Arvan, et see võis olla mingite kulude kompensatsioon. Tema teada ei olnud sellel koosolekul juttu, et P maksab Talsonile töötasu, ei tea, kas vahepeal on midagi muutunud, algusest peale küll ei olnud sellist varianti, et oleks millegi eest üldse mingit töötasu maksta. Selleks lihtsalt ei ole vahendeid. Nad ei arutanud, et Norman Talsonil oleks tagasiulatuvalt õigus saada mingit töötasu (vt III kd, tl 184, 186-188). Tunnistaja ET selgitas, et on kuulnud, et Nissan Patrol võõrandati, tema ei tea mootorsaanidest midagi (vt III kd, tl 195). Tunnistaja RR andis ütlusi, et P-l oli kaks mootorsaani, kuid ei tea kus teine mootorsaan on. Ta ei tea, kas P-le mõni sõiduauto kuulus. Ka ei ole kunagi küsinud, kas Norman on omale raha maksnud (vt III kd, tl 201-202). 8.10 Analüüsides tunnistajate ütlusi kogumis, saab üheselt asuda seisukohale, et P liikmed ei olnud süüdistuses märgitud ajal teadlikud ja nõus sellega, et Norman Talson kandis enda arvele MTÜ P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot. Kuivõrd prokurör vähendas süüdistust 5817 euro võrra, siis tuleb omandatud rahaliste vahendite summaks lugeda 12803 eurot ning Norman Talson omastas P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Kokku omastas Norman Talson P vara 19103 eurot. Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust Norman Talsoni süüditunnistamisel KarS § 201 lg 1 järgi.

summad kannavad selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes. Pea olematu on kolleegiumi arvates tõenäosus, et märgitud tehingutega laekunud raha oli kantud L OÜ arvelduskontole muul otstarbel, mitte majandustegevuses ehk ärilisel eesmärgil. Asjaolu, et süüdistatav andis kohtueelsel uurimisel ütlusi, et majandustegevuseks pidas ta konkreetset ärilist tegevus, mida saaks kirjeldada kui stabiilset rahavoogu, ei muuda seda tegevust vähem majandustegevuseks ega anna alust jätta seda majandusaasta aruandes kajastamata. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Norman Talsoni käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 281 lg 1 järgi.

11.4 Olukorras, kus prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita süüteo toimepanemist ning ülejäänud kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemist Norman Talsoni poolt, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Ringkonnakohtul tuleb maakohtu 3. märtsi 2023. a otsus Norman Talsoni süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 418 lg 1, § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi tühistada ning Norman Talson tuleb KarS § 418 lg 1 (puudutab 786 padrunit, mis leiti XXX talus XXX külas Häädemeeste vallas Pärnu Maakonnas) § 4181 lg 1 ja § 415 lg 11 p 3 järgi õigeks mõista.

kerge kuuliga; 7 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstoli paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 2 laskekõlbmatut ja 200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; 389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt. 17.1 KrMS § 126 lg 3 p 3 kohaselt kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse. Kuivõrd Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuvate laskekõlbuliku tulirelva laskemoona hulka kuuluvate padrunite ja relvaosade omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda: 18 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit; 55 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 14 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit soomustläbistava süütekuuliga; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüssipadrun trasseeriva kuuliga; 7 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit kerge kuuliga; 7 laskekõlbulikku 9x19 mm kaliibrilist püstoli paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 53 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 33 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist harjutuspadrunit, millel trasseeriv kuul; 5 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 107 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,56x45 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit; 200 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit; 25 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit; 1 laskekõlbulik tulirelva laskemoona hulka kuulub 7,62x25 mm kaliibriline püstolipadrun; 120 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 5,45x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, millel on trasseeriv kuul; 389 laskekõlbulikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 9x19 mm kaliibrilist püstolipadrunit; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin püssilaad; käsitöönduslikult valmistatud püssilae kaba, mille kuulumist tulirelva osade hulka ei olnud võimalik määrata; kasutuskõlbulikud tulirelva

osade hulka kuuluvad 7,62x54R kaliibrilise vintpüssi Mosin relvaraud lukukoja ja päästemehhanismiga; kasutuskõlbulikud tulirelva osade hulka kuuluvad vintpüssi Mosin karpsalve kere päästikukaitsmega; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin lukukoja saba polt; kasutuskõlbulik tulirelva osade hulka kuuluv vintpüssi Mosin karpsalve polt kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse. 17.2 KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lääne Prefektuuris Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuvad: 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit raske kuuliga ja 2 laskekõlbmatut tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist vintpüssipadrunit, siis tulenevalt KrMS § 126 lg 3 p 4, tuleb nimetatud laskekõlbmatud padrunid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 17.3 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad hoiul 120 5,45x39 kaliibrilist vintpüssipadrunit originaalpakendis ja 33 9x19 mm harjutuspadrunit. Ka nende padrunite omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, siis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda 120 5,45x39 kaliibrilist vintpüssipadrunit originaalpakendis ja 33 9x19 mm harjutuspadrunit kohtuotsuse jõustumisel EKEI relvakogusse 18. novembri 2020. a esitatud taotluse alusel. 17.4 Kolleegium nõustub apellandiga, et kuivõrd ei ole tuvastamist leidnud, kellele kuulub Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast, siis tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kasti tagastamist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale Norman Talsonile. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Seega tuleb Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlas asuv metallkast hävitada kohtuotsuse jõustumise KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

18.4 Väljaspool apellatsiooni piire märgib kolleegium järgmist. Kaitsja ja maakohus jätsid täielikult tähelepanuta, et maakohtus muutis prokurör süüdistust (I kd, tl 49-51), mille kohaselt kandis Norman Talson enda arvele MTÜ P rahalisi vahendeid summas 18620 eurot, mitte 18920 eurot nagu esialgses süüdistuses. Kuivõrd prokurör kohtuvaidlustes n-ö vähendas (V kd, tl 30) süüdistust 5817 euro võrra, siis tuleb omandatud rahaliste vahendite summaks lugeda 12803 eurot. Lisaks omastas Norman Talson P-le kuuluva sõiduki müügist saadud rahalised vahendid 4500 eurot ja mootorsaani müügist saadud rahalised vahendid 1800 eurot. Seega kokku omastas Norman Talson P vara 19103 eurot. Kuivõrd Norman Talson on süüteoga saadud vara ära tarvitanud, siis tuleb ja on võimalik KarS § 831, § 84 alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist summas 19103 eurot.

alusel riigilt Norman Talsoni kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jääb valitud kaitsjale maksutud tasu Norman Talsoni kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.