Liiklussüüteod

1-23-2039

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui StenAnder Kask ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Sten-Ander Kask kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.04.2023. a.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1-23-2039

Sten Ander Kaske (Kask) süüdistatakse selles, et tema - isikuna, kes on juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 28.06.2022 (karistatud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse Kohtuesindusgrupi poolt rahatrahviga 600 eurot) ja juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust 27.07.2022 (koostatud Lääne-Harju politseijaoskonna poolt väärteoprotokoll, lõpetatud väärteoasi 231722005412 kohtumäärusega Harju Maakohtu poolt seoses kuriteotunnuste ilmnemisega), juhtis taas 09.08.2022 kella 20:47 ajal X. kilomeetril sõiduautot mark BMW registreerimisnumber XXX XX, pannes sellega toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Sten-Ander Kask juhtis mootorsõidukit isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/ l kohta. Sten Ander Kask rikkus liiklus- ja käitusnõudeid, mis seisnes selles, et esmalt sõitis Sten-Ander Kask tema poolt juhitud BMWga otsa ees liikuvale sõidukile Škoda Fabia registreerimisnumber XXXXXX, mida juhtis kaine, juhtimisõigusega ja XXXXXXX T T. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Škoda Fabia sõiduk vastassuunavööndisse ning teisalt toimus vastassuunavööndis Škoda Fabia-ga kokkupõrge veoautoga Man Wielton NW-3 XXXXXX, kokkupõrke tagajärjel paiskus Škoda Fabia uuesti tagasi oma suunavööndisse, millele järgnes kolmas kokkupõrge sõiduautoga BMW. Sõidukit juhtides rikkus Sten-Ander Kask liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid sellega, et ei jälginud liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning ei taganud liikluse sujuvust vältimaks ohtu ja kahju tekitamist; liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid sellega, et oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; liiklusseaduse § 50 lg 3 p 2 ei vähendanud kiirust, vajaduse korral seisma jäädes, kui tingimused seda nõudsid; liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem; liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning liiklusseaduse § 93 lg 2 p 3 juhtides sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt pani Sten-Ander Kask toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt, teeb prokurör kohtule ettepaneku Sten-Ander Kask süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõista 10 kuud vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud kolm päeva, kandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva vangistust jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Sten-Ander Kask ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-23-2039

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt, tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Sten-Ander Kaselt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 256.80 eurot; riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu summas 457 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1801.30 eurot. Tasumist võimaldada 12 kuu jooksul. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sõidukite hoiukulu summa 1978,44 jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Nuut Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.