Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-2758/98
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna
Kuulutamise aeg: 23.03.2023
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 57 554

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-2758/116Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.09.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-24-13033/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.11.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr.1-21-2758

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

23.märtsil 2023.a Tallinnas Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Margot Mikler Sekretär Moonika Rubizova, Katrin Lopsik, Maris Karna, Mari Kirs, Irene Valge, Maive Aun ja Maarit Maria Kopso Tõlk Natalia Senkevitš, Maarika Varres ja Ann Tamme juuresolekul Prokurör Maria Entsik Kaitsja O Nääs Kannatanu esindaja Helmeri I osavõtul arutas üldmenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja ELMER MAAS isikukood 37211165239, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx OÜ, varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi LAURI LATT isikukood 38609260233, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx OÜ, varem kriminaalkorras karistamata süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Elmer Maasi ja Lauri Latti süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult panid alates 2018.a algusest kuni 02.07.2018 toime usalduse murdmise X OÜ (reg k xxx, asukoht xxx) suhtes. Lauri Latt oli X OÜ juhatuse liige ajavahemikul 10.03.2011 kuni 02.07.2018 ja Elmer Maas 20.01.2011 kuni 02.07.2018, seega äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liikmed, ning pidid ÄS § 187 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 kohaselt tegutsema lojaalselt ja vajaliku hoolsusega käsundiandjale, so X OÜ-le. Samuti tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 pidid nad juriidilise isiku juhtorgani liikmetena oma

seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule, so X OÜ-le, lojaalsed (hoolsus- ja lojaalsuskohustused). Samuti pidid Lauri Latt ja Elmer Maas tulenevalt VÕS § 624 lg-st 1 teatama käsundiandjale, so X OÜ-le, kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma (teavitamiskohustus). Lauri Latt ja Elmer Maas rikkusid tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega, eeltoodud nõuetest tulenevaid hoolsus-, lojaalsus- ja teavitamiskohustusi järgnevalt. Nimelt 2018. aasta alguses asusid Elmer Maas ja Lauri Latt ühiselt ja kooskõlastatult tegutsema X OÜ ärihuvide vastu ning viima X OÜ äritegevust, sh töötajaid ja klientide tellimusi, üle konkureerivasse ettevõttesse Y OÜ-sse (reg k xxx). Seda järgnevate tegevuste kaudu.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

O G L OY. 09.03.2018-06.06.2018 Elmer Maasi e-kirjavahetus O G L töötaja P L ’iga. Elmer Maas kasutab e-kirjavahetuses e-posti aadressi xxx ning allkirjastab O G L’iga lepingu X’ile teadmata ettevõtte N OY nimel märkides ennast selle ettevõtte „C H “iks – nõukogu juhiks. Tegelikkuses äriühingut N Oy ei eksisteeri ega ole kunagi eksisteerinud. K AS. 29.06.2018 edastab S N X OÜ kliendi K esindajale K A e-kirja, milles teatab, et uuest nädalast toimetavad nad uue nime all ja järgmise nädala info saata Y OÜ-le. Antud e-kirja vastusena küsib K esindaja K A, et kas firma nimi muutub ja kokkulepped jäävad kehtima, millele S N vastab, et kõik kokkulepped ja hinnad jäävad kehtima ja töö toimub edasi vanaviisi ning see puudutab kõiki suundasid. P AS. 30.06.2018 on S Ki poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi AS P esindajale E J, milles teatab, et seoses sellega, et mitmed ettevõtte töötajad, sh juhtkond ka Elmer Maas ning operatiivtöötajad, on ettevõttest lahkunud alates 30.06, ei ole me võimelised rahvusvahelise veo teenuseid pakkuma alates 06.07.2018. 02.07.2018 edastab Elmer Maas e-kirja X OÜ kliendi AS P esindajale E J, milles teatab, et tema on küll lahkunud V aga tunneb vastutust ja teatab, et X OÜ Soome suuna veokorraldaja O on liikunud edasi firmasse Y OÜ ning ta on nõus jätkama Pe teenindamist samadel tingimustel ning edastab kontaktid xxx +372 xxx. M. 18.06.2018 on T Li poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi M esindaja J D, milles teatab, et viidates telefonivestlusele, avagu ta uus konto äriühingule Y OÜ ning ta on tänulik, kui midagi hinnaga saab teha. M esindaja J D poolt tuleb vastuskiri T L, milles ta soovib teada, et kellele nad arved saadavad ja kas neil on uus e-posti aadress. Antud e-kirjale vastab T L 21.06.2018 edastades aadressi xxx. Oy L. 02.07.2018 on H R poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi L esindajatele K K ja T K, milles edastab uued Y OÜ kontaktid ja teatab, et kõik nende tellimused saavad nad laadida, nagu tellitud. 10.07.2018 on X OÜ endise töötaja K Ki poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi L esindajatele teabega, et sel nädalal peaks meil olema kaks tellimust, viited 103506 ja 103509 ning kas see on okei, kui nad laadivad ühe neist saadetistest reedel? 12.07.2018 on K Ki poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi L esindajatele teabega, et tellimus 103506 laaditakse homme ja palve saata allolev täidetud tabel hiljemalt samal päeval kuni 13:00. Samal päeval on L esindaja T H vastanud K Kile, et Te ei saa laadida tellimusi, mille nad on broneerinud V-ilt ja neil ei ole Yiga lepingut. Antud e-kirjale vastab K K 12.07.2018 L esindajatele, et alates juulist on nad kõik kolinud uude ettevõttesse Y ja ta ei teadnud, et see on tehtud V-ile ning eelmine laadimine sel nädalal tehti samuti Yi nimel. Samuti tunnneb ta huvi, et kas nad saavad teise saadetise laadida ja teha arve ilma lepinguta. C OY. 02.07.2018 on H R poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi C OY esindajatele, milles teatab oma uued kontaktid Y OÜ-s. Antud e-kirjale tuleb päring C OY-st küsimusega, et kas tegemist on uue ettevõttega ja kas hinnad jäävad samaks. H R vastab, et uus ettevõte, kuid kogu meeskond ja hinnad on samad. A L SIA . 02.07.2018 on K Ki poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi A L SIA-le Y OÜ andmetega, millele on A L SIA poolt edastatud küsimus Y OÜ registreeringute ja lubade kohta. V A AS. 01.07.2018 on O H poolt edastatud e-kiri X OÜ kliendi V A AS esindajatele, milles palub alates 02.07 kõik info laadimiste kohta saata uutele e-maili aadressidele xxx ja xxx. A T AS. 26.06.2018 on veel X OÜ-s töötav S N meiliaadressilt xxx pidanud ekirjavahetust X OÜ koostööpartneri A T AS esindajaga, milles palub kliendil X’i

2.Kohus uuris ja vaatles kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: 1) J I OÜ kuriteoteade (kd 1, tl 1-5), milles palutakse alustada kriminaalmenetlus; 2) X OÜ äriregistri väljavõte (kd 1, tl 6-7); 3) X OÜ auditeeritud majandusaasta aruanne perioodi 01.07.2016- 30.06.2017 kohta (kd 1, tl 7-20); 4) X OÜ 02.07.2018 osanike erakorralise koosoleku protokoll (kd 1, tl 21-24); 5) Y OÜ äriregistri väljatrükk (kd 1, tl 25-26); 6) S Ki 30.06.2018 e-kirjavahetus X OÜ kliendi esindaja E J (kd 1, tl 27-28); 7) O H 01.07.2018.a e-kirjavahetus X OÜ kliendiga AS V A (kd 1, tl 29-30); 8) X töötajate nimekiri koos kontaktidega (kd 1, tl 31-33); 9) L. T 04.07.2018.a e-kirjaga edastatud 04.07.2018.a e-kiri AS-lt G V -le (kd 1, tl 34-35); 10) L. T 05.07.2018 e-kirjaga edastatud loetelud arvutitest ja telefonidest, mis olid X OÜ töötajate valduses (kd 1, tl 36-39); 11) L T 23.07.2018 e-kirjaga edastatud S Ki 28.06.2018.a e-kiri X kliendile (kd 1, tl 40-41); 12) L T 11.07.2018.a e-kirjaga edastatud X OÜ töötajate töölepingud ja lahkumisavaldused ja uurija õiend nende lisamise kohta toimikusse (kd 1, tl 42-146); 13) L T 11.07.2018 e-kirjaga edastatud I K 10.07.2018 e-kiri K L (kd 1, tl 147); 14) L T 02.08.2018 e-kirjaga edastatud AS Q akt ja arve-saateleht (kd 1, tl 148-152); 15) L T 29.08.2018 e-kirjaga edastatud K Ki ja L L töölepingu lõpetamise avaldused (kd 1, tl 153-157); 16) L T 29.08.2018 e-kirjaga edastatud Elmer Maasi ja P L vaheline e-kirjavahetus koos tõlkega (kd 1, tl 158-216); 17) Uurija koostatud õiend X-tee kaudu saadud andmete alusel S OÜ ja Y OÜ töötajate võrdluse kohta ajavahemikul 01.01.2018-30.06.2018 (kd 1, tl 217-222); 18) Töötajate registri väljavõtted endiste X töötajate kohta (kd 1, tl 223-233); 19) M S poolt üle antud 05.07.2018. koostatud X OÜ arvutite üleandmise ja vastuvõtmise üleandmise akt (kd 1, tl 234-238); 20) M S poolt üle antud juhatuse liikmete vastutusala skeem (kd 1, tl 240); 21) M S poolt üle antud põhivara tabel (kd 1, tl 241-242); 22) C R poolt üle antud Skype vestluse väljatrükid 05.07.2018.a C R ja S Ki ning C. R ja O H vahel (kd 1, tl 243- 244); 23) Videosalvestised mälupulgal, mille andis üle J J (kd 1, tl 245); 24) J Ji poolt üle antud e-kirjavahetus koos tõlgetega (kd 1, tl 246-269); 25) J Ji poolt üle antud OÜ R arved X OÜ-le 29.05.2018.a ja 15.06.2018.a (kd 1, tl 270-271); 26) J Ji poolt üle antud maksekäsud X OÜ töötajate töötasudeks (kd 1, tl 272-273); 27) J Ji poolt üle antud kirjavahetus X OÜ ning Tele2 Eesti AS vahel ning X OÜ nimel Lauri Lati antud volitus telefoninumbri ümberregistreerimiseks (kd 1, tl 274-278); 28) S R poolt üle antud aktid, mis vormistati X OÜ arvutite tagastamisel, protokollid ja fotod (kd 1, tl 279-291); 29) A N poolt üle antud juhatuse liikme lepingud, mis olid sõlmitud ühelt poolt OÜ T H ja teiselt poolt vastavalt Elmer Maasi ja Lauri Latiga ning juhtkonna palgasüsteem (kd 1, tl 292-298); 30) Tele2 Eesti AS 14.08.2018.a vastus päringule ja sellega väljastatud dokumendid, mille alusel vormistati X OÜ telefoninumbrid ümber X OÜ endiste töötajate nimele (kd 2, tl 1-22);

31) 29.12.2020.a koostatud vaatlusprotokoll, millega tuvastati, millised X OÜ-le kuulunud telefoninumbrid vormistati ümber 2018. aastal (kd 2, tl 23-24); 32) X OÜ 28.08.2019.a vastus päringule ja sellega väljastatud Elmer Maasi ja Lauri Lati ülesütlemisavaldused ning kirjavahetus Q OÜ teemal, millised dokumendid on salvestatud CD-plaadile, sh kaks 02.08.2018 A. N, M. S ja J. J poolt digiallkirjastatud erakorralist ülesütlemisavaldust L. Latti ja E. Maasi kohta, Q OÜ äriregistri väljatrükk, Q OÜ-d puudutav e-kirjavahetus, X OÜ töö ja sisekorra eeskirjad (kd 2, tl 25-31); 33) X OÜ 17.07.2019.a vastus päringule (kd 2, tl 32-36); 34) X OÜ e-kiri 02.10.2018.a ja sellega edastatud N tellitud asjatundja U. V arvamus (kd 2, tl 37-42); 35) Elektroonilise side ettevõtjalt andmete nõudmise load 06. ja 18.07.2018 ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 03.08.2018 koos lisaks oleva CD-plaadiga; (kd 5, tl 174- 200); 36) AS LHV Pank 03.08.2018 vastuskiri päringule (kd 2, tl 43-58); 37) AS Swedbank 25.07.2018 vastuskiri (kd 2, tl 59-60); 38) AS SEB Pank 19.07.2018 vastuskiri (kd 2, tl 61-63); 39) AS LHV Pank 08.08.2018 vastuskiri päringule (kd 2, tl 64-68); 40) Uurija koostatud õiend 29.08.2018 ja CD-plaat (kd 2, tl 69-70); 41) Äriregistri väljatrükk J I OÜ kohta (kd 2, tl 71-72); 42) Õiend äriregistri andmete põhjal Elmer Maasi seoste kohta (kd 2, tl 73-75); 43) Õiend äriregistri andmete põhjal Lauri Lati seoste kohta (kd 2, tl 76-77); 44) Õiend 03.07.2020 H. I poolt edastatud tõendite saamise ja vormistamise kohta ning CDplaat, millele andmed salvestatud (kd 2 tl 78-79); 45) Hagi arvamuse lisa 1. www.teatmik.ee väljavõte Y OÜ kohta (kd 2, tl 80-82); 46) Hagi arvamuse lisa 2. www.teatmik.ee väljavõte X OÜ kohta (kd 2, tl 83-85); 47) Hagi arvamuse lisa 8. 12.02.2018.a kokkuleppe juhatuse liikme lepingu muutmise kohta (kd 2, tl 86); 48) Hagi arvamuse lisa 9. Q OÜ põhikiri (kd 2, tl 87); 49) Hagi arvamuse lisa 12. L H OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu (kd 2, tl 88-89); 50) Hagi arvamuse lisa 13. T OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk (kd 2, tl 90); 51) Hagi arvamuse lisa 14. G OÜ äriregistri väljatrükk (kd 2, tl 91); 52) Hagi arvamuse lisa 15. www.teatmik.ee väljavõte G OÜ kohta (kd 2, tl 92- 94); 53) Hagi arvamuse lisa 16. G OÜ 2018. a majandusaasta aruanne (kd 2, tl 95-99);. 54) Hagi arvamuse lisa 17. L H OÜ 2018. a majandusaasta aruanne (kd 2, tl 100-104); 55) Hagi arvamuse lisa 22. S OÜ (end M D OÜ) üld- ja isikuandmete ajalugu (kd 2, tl 105107); 56) Hagi arvamuse lisa 23. 05.04.2018 J. R ja E. Maasi e-kirjavahetus (kd 2, tl 108); 57) Hagi arvamuse lisa 34. TÖR väljavõte X OÜ töötajate kohta 01.06.2018 seisuga (kd 2, tl 109); 58) Õiend 03.07.2020 H. I poolt edastatud tõendite saamise ja vormistamise kohta ning CDplaat, millele on andmed salvestatud (kd 2, tl 110); 59) Hagi lisa 19. T Li 22.05.2018 kiri iseendale V aadressilt xxx aadressile ja selle lisaks olev Y leping tõlkega (kd 2, tl 111-118); 60) Hagi lisa 21. T Li 08.06.2018 kiri iseendale V aadressilt xxx aadressile R kontaktiga (kd 2, tl 119); 61) Hagi lisa 22. T Li 14.06.2018 kiri V aadressilt R T xxx.com lõpuga aadressile koos tõlkega (kd 2, tl 120-124);

62) Hagi lisa 23. T Li 15.06.2018 kiri V aadressilt R T xxx.com lõpuga aadressile koos tõlkega (kd 2, lk 125-134); 63) Hagi lisa 24. T Li 25.06.2018 kirjavahetus V aadressilt J Dga koos tõlkega (kd 2, tl 149154); 64) Hagi lisa 25. T Li 21.06.2018 kiri V aadressilt enda xxx.com aadressile, mis on tema kirjavahetus L kontaktiga koos tõlkega (kd 2, tl 135-140); 65) Hagi lisa 29. T Li 26.06.2018 kiri V aadressilt enda xxx.com aadressile koos tõlkega (kd 2, tl 141-147); 66) Hagi lisa 32. S Na 26.06.2018 kirjavahetus I A (kd 2, tl 155-158); 67) Hagi lisa 34. T Li 27.06.2018 kiri enda V aadressilt xxx aadressile, millelt nähtub E Ni 23.04.2018 kiri Lauri Lattile, Elmer Maasile ja T L (kd 2, tl 148); 68) Hagi lisa 35. R T ja Lauri Latt kirjavahetus A S T ajavahemikul 27.06.2018-29.06.2018 koos lisaga (kd 2, tl 159-160); 69) Hagi lisa 36. T Li, O H ja L Li kirjavahetus A L ja xxx kontaktidega koos tõlkega (kd 2, tl 161-166); 70) Hagi lisa 37. Lauri Latti 29.06.2018 kirjavahetus M S O koos tõlkega (kd 2, tl 167-170); 71) 74 Hagi lisa 47. K K arvuti audit 10.09.2018 (kd 24, tl 171-191); 72) X OÜ 03.09.2018 e-kirjaga edastatud audiitorbüroo G T B OÜ hindamisraport (kd 2, tl 192-242); 73) AS LHV Pank 28.07.2020 vastuskiri päringule (kd 2, tl 243-246), mis tõendab, et Y OÜ omab LHV Pank AS-is kontot. Väljastatud on ka konto väljavõte ajavahemikust 01.07.2018-04.01.2019; 74) AS SEB Pank 04.08.2020 vastuskiri päringule (kd 2, tl 247-250), millega edastatakse X OÜ arvelduskonto väljavõte ajavahemikust 01.01.2018-31.12.2018; 75) AS Swedbank 26.08.2020 (kd 2, tl 251-252), millega on edastatud X OÜ arvelduskonto väljavõte ajavahemikust 01.01.2018-31.12.2018; 76) Uurija koostatud õiend 29.12.2020 ja CD-plaat (kd 2, tl 253-254) Koondab ja sisaldab eelnevas neljas punktis nimetatud andmed 77) X OÜ poolt päringu vastuseks T lingi kaudu saadetud X OÜ pearaamatu väljavõte ja detailne kasumiaraunne perioodi kohta 01.01.2018- 31.12.2018, CD-plaat (kd 2, tl 255258); 78) X OÜ poolt 07.08.2020 päringu vastuseks väljastatud klientide nimekirjad koos CDplaadiga, millele on vastus salvestatud (kd 2, tl 259-261); 79) Y OÜ poolt päringu vastuseks saadetud Y OÜ pearaamatu väljavõte perioodi kohta 01.07.2018- 31.12.2018 ja klientide nimekiri koos CD-plaadiga (kd 3, tl 1-12); 80) X OÜ poolt päringu vastuseks edastatud andmed finantsekspertiisi läbiviimiseks ja CDplaat, millele on vastus salvestatud (kd 3, tl 13-18); 81) Vaatlusprotokoll 01.09.2020, mille eesmärgiks oli võrrelda X OÜ ja Y OÜ kliente 2018. aastal (kd 3, tl 19-64); 82) Finantsekspertiisi määrus ja ekspertiisiakt 13.11.2020 (kd 3, tl 65-90); 83) Läbiotsimistaotlus ja 19.08.20202 läbiotsimismäärus ja 03.09.2020 läbiotsimisprotokoll ( kd 3, tl 91-103); 84) 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadile salvestatud andmetega(kd 3, tl 104-164). Süüdistusaktis on ekslikult märgitud asitõendi vaatlusprotokolli kuupäevaks 08.01.2021, õige kuupäev on 02.03.2021; 85) Soome Vabariigile edastatud Euroopa uurimismäärus koos vastusega (kd 3, tl 165-209);

86) Vaatlusprotokoll 30.12.2020, mille eesmärgiks oli tuvastada S OÜ poolt OÜ-le R teostatud maksed koos lisadega (kd 3, tl 210-215); 87) LHV Pank vastuskiri päringule (kd 3, tl 216-221); 88) Uurija koostatud õiend 15.12.2020 ja CD-plaat (kd 3, tl 222-223); 89) Vaatlusprotokoll 09.12.2020 (kd 3, tl 224-236); 90) Elmer Maasi ja Lauri Lati varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollid ja CD vaadeldud andmetega (kd 2, tl 237-269); 91) S OÜ vastus päringule ja sellega väljastatud telefoni ümbervormistamise volikiri R T (kd 3, tl 270-275); 92) Vaatlusprotokoll 17.12.2020 (3 kd, lk 276-285); 93) S OÜ vastus päringule töötajatele lisatasude maksmise kohta ja CD-plaat, millele on vastus salvestatud (kd 3, tl 286-296); 94) Vaatlusprotokoll S OÜ töötajatele lisatasude maksmise kohta (3 kd, tlk 297-301); 95) P 8 OÜ vastuskiri koos lisadega(3 kd, tlk 302-312); 96) E C OÜ vastuskiri päringule koos lisadega (3 kd, tlk 313-321); 97) X OÜ 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruanded (kd 4, tl 1-23); 98) T H OÜ 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruanded (kd 4, lk 24-33); 99) T H OÜ äriregistri väljavõte (kd 4, lk 34-35); 100) J R, A N ja M S 23.01.2018 toimunud kohtumise helisalvestis CD-plaadil (kd 4, lk 3650); 101) M S 14.06.2018 teade osanike koosoleku kokkukutsumise kohta (kd 4, lk 51); 102) Elmer Maasi 30.06.2018 digiallkirjastatud avaldus V L OÜ osanikele (kd 4, lk 52-53); 103) Lauri Lati 29.06.2018 e-kiri X OÜ osanikele (kd 4, lk 54); 104) 06.02.2020 E. Maasi maksekorraldus (kd 4, lk 55-56); 105) Tele2 Eesti AS 16.03.2022 vastus päringule (kd 4, lk 57-58); 106) M S 09.06.2018 e-kiri E. Maasile (kd 4, lk 59); 107) A N ja J. R 23.01.2018 e-kirjavahetus (kd 5, lk 1-3); 108) A N, L. Latt, E. Maas, M S 24.01.2018 e-kirjavahetus seoses J. R lahkumisega (kd 5, lk 4-5); 109) J. R ja A N 05.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osaluse väljaostu lepingu sõlmimiseks notaris (kd 5, lk 6-7); 110) E. Maas, Latt, J R, A N ja M S 05.02.2018-20.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osa müügilepingu ülevaatamise ja sõlmimise teemal (kd 4, lk 8-27); 111) E. Maas, Latt, A N ja M S 06.-07.02.2018 e-kirjavahetus J. R konkurentsikeelu kokkuleppe ja X OÜ edasise tööjaotuse teemal (kd 5, lk 28-30); 112) E. Maas, L. Latt, A N ja M S 09.03.2018 e-kirjavahetus J. R lahkumisega seotud teemadel (kd 5, lk 31-32); 113) L. Latti, E. Maasi ja M S ja A N 12.-13.03.2018 e-kirjavahetus seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, tl 33-35); 114) E. Maasi 13.03.2018 e-kiri seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, lk 36); 115) A N 02.05.2018 e-kiri J 2017-2018 majandusaasta 9-kuu koondtulemuste kohta ja selgitused grupi ettevõtete olukorra kohta (5 kd, lk 37-39); 116) A N ja K K vaheline e-kirjavahetus 28.-29.06.2018 seoses riikide kaupa müügiaruande koostamisega (kd 5, lk 40-45); 117) Elmeri Maasi 29.06.2018 kell 14.41 e-kiri A Nle ja M Sle teemal kohtumine pühapäeval (5 kd, lk 46);

118) Elmeri Maasi 30.06.2018 kell 10.21 e-kiri X osanike koosoleku teemal osanikele (kd 5, lk 47-49); 119) K Ku 30.06.2018 e-kirja vastus A Nle seoses ettevõttega Y OÜ (kd 5, lk 50); 120) K J 01.07.2018 e-kiri koos piltidega M Sle ja A Nle (kd 5, lk 51-59); 121) K K 02.07.2018 e-kiri A Nle ja koopiana L. Lattile ning E. Maasile (kd 5, lk 60); 122) K J 05.07.2018 info e-kiri kolleegidele (kd 5, tl 61-62); 123) K J 06.07.2018 e-kirjavahetus kliendi PR esindajaga V V (kd 5, lk 63); 124) K J 06.07.2018 e-kiri A Nle, M Sle, K L ja T R (kd 5, lk 64); 125) U V 10.10.2018 e-kirjaga edastatud arvamus O. N ja K -P K tähelepanekute kohta X OÜ-le tekitatud kahju suuruse osas (kd 5, lk 65-66); 126) U V 30.10.2021 arvamus Y omakapitali väärtuse kohta (kd 5, lk 67-73); 127) U V 25.10.2021 arvamus Y omakapitali väärtuse kohta seisuga 30.09.2021 ( kd 5, lk 74-80); 128) A L G käitise müügileping 13.05.2019 koos lisadega, mille poolteks on A L G OÜ (võõrandaja) ja V OÜ (omandaja) vahel (kd 5, lk 81-125); 129) H OY teenuse osutamisega seotud tõendid (kd 5, lk 126-158); 130) X OÜ kasumiaruanne 01.07.2017-30.06.2018 kohta (kd 5, lk 159-160) nähtub, et müügitulu oli kokku 21 316 668 eurot ning aruande perioodi kasum 406 246 eurot; 131) X OÜ kasumiaruanne 01.07.2018-30.06.2019 kohta (kd 5, lk 161-162) nähtub, et müügitulu oli kokku 3 348 322 eurot ning aruande perioodi kahjum 1 326 407 eurot; 132) Auditconsult.ee väljavõte (kd 5, lk 163-164); 133) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri 17.02.2022 (kd 5, lk 165-167); 134) G OÜ 28.04.2017 ja 31.08.2017 arved X OÜ-le (kd 5, lk 168-169; 135) E. Maasi ja M S ning A N 12.12.2017 e-kirjavahetus (kd 5, lk 170); 136) E. Maasi, M S ning A N 13.03.2018 e-kirjavahetus (kd 5, lk 171); 137) E. Maasi, M S ning A N 15.03.2018 e-kirjavahetus (kd 5, lk 172); 138) E. Maasi 27.11.2017 e-kiri L. Lattile, A N ja M S (kd 5, lk 173); 139) Ekspert A J ja menetleja B B vaheline e-kirjavahetus 29.07-25.08.2020 (kd 5, lk 201204); 140) J. J 13.09.2021 e-kiri R. O ja selle lisaks olev fail “V OÜ kliendid 2012-2018” (kd 5, lk 205-221); 141) E. Maasi 27.06.2010 e-kiri K J, A Nle ja M Sle (kd 5, lk 222-223); 142) Mälupulk, millel Harju Maakohtu 12.04.2022.a ja 21.04.2022.a määrused ja 20.04.2022.a ja 27.04.2022.a LHV panga vastused ( kd 5, tl 223); 143) LHV Pank AS 20.04.2022 vastus (5 kd, lk 224-244 ); 144) LHV Pank AS 27.04.2022 vastus (5 kd, lk 245-273);

3.2.1.Kohtule on esitatud tõendina X OÜ 03.09.2018 e-kirjaga edastatud audiitorbüroo G T B OÜ hindamisraport (tõend 72, kd 2, tl 192-242), mille kohaselt X OÜ-le on tekkinud kahju hindamistulemuste põhjal 6 503 000 eurot. Nimetatud tõendiga soovitakse ühtlasi tõendada X OÜ-le tekkinud kahju seoses äritegevuse üleliikumisega Y OÜ-sse. Kohtu hinnangul on tegemist lubamatu tõendiga, mida kohtuotsuse tegemisel kohus ei arvesta. Tegemist on audiitorbüroo hinnanguga, mis ei vasta ühelegi KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi vormile. KrMS § 63 lg 1 loetleb tõendina asjatundja ütlust, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kohtule esitatud arvamuse puhul ei ole tegemist menetleja ekspertiisimääruse alusel koostatud ekspertiisiaktiga. Samuti ei saa G T Bu hinnangut kasutada tõendina ka seetõttu, et tõendiks on asjatundja ütlus, mitte kirjalik hinnang/arvamus vms ning samuti on KrMS § 1091 lg-s määratletud asjatundja mõiste, millest johtuvalt peab kohus välja selgitama asjatundja erialase pädevuse ning sellele hinnangu andma. Kohus seda antud juhul teha ei saa, samuti nõustub kohus kaitsjaga, et G T B poolt koostatud hindamisraport, on koostatud juriidilise isiku poolt, mitte füüsilise isiku nagu seda nõuab KrMS § 1091 lg 1. Seega jätab kohus G T B hindamisraporti tõendikogumist välja kui lubamatu. Sellest johtuvalt ei arvesta kohus ka tunnistajate, asjatundja ja eksperdi kohtus antud ütlusi, mis puudutavad nimetatud hindamisraportit. Samal põhjendusel jätab kohus tõendikogumist välja ka U V e-kirjaga edastatud arvamused X OÜ tekitatud kahju osas ning 10.10.2018 ja 30.10.2018 arvamused Y OÜ omakapitali väärtuste kohta (tõendid 125-127), ekspert A J ja menetleja B B vaheline e-kirjavahetus 29.07.25.08.2020 (tõend 139) ning 02.10.2018 X OÜ e-kiri ja sellega edastatud N tellitud asjatundja arvamus Y OÜ äritegevuse väärtuse kohta (tõend 34), kuna KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks asjatundja ütlused, mitte kirjalikud arvamused.

3.2.3.Kohtule on esitatud elektroonilise side ettevõtjalt andmete nõudmise load 06.07. ja 18.07.2018 ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 03.08.2018 koos lisadega, millega soovitakse tõendada E. Maasi, L. Latti ja E V omavahelist suhtlust ning viibimist vastavate tugijaamade piirkonnas (tõend 35). Prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokollides toodud andmete puhul on tegemist KrMS § 901 alusel hangitud elektroonilise side seaduse § 1111 lg-s 2 loetletud andmetega. Riigikohus on 18.06.2021 kriminaalasjas nr 1-16-6179 märkinud, et Eesti õigus eksib puutuvalt selliste andmete kogumisse Euroopa Liidu õiguse vastu ja sellest tulenevalt saab niisuguseid andmeid tõendina kasutada vaid erandlikel juhtudel. Samas märkis Riigikohus ka, et enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Kuigi antud kriminaalasjas on luba antud 20.05.2020 ehk enne Riigikohtu otsuses märgitud kuupäeva, tuleb kohtul arvestada KrMS § 901 toodut. KrMS § 901 lg 2 kohaselt võib uurimisasutus teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib KrMS § 901 lg-s 2 ettenähtud päringu teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu kuulub KrMS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuritegude hulka. Kuigi tegemist on KrMS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga, tuleb hinnata, kas see oli ka vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kajastab ajavahemikul 01.01.2018-18.07.2018 E. Maasi, L. Latti, E V ja R T omavahelisi kõnesid. Protokoll tõendab, et E. Maas on suheldnud L. Lattiga, E V on suhelnud L. Lattiga, E. Maasiga. Samuti kajastab protokoll, millised tugijaamad katavad Y OÜ kontori aadressil P 8, T küla, Harjumaa ning milliste kõnede ajal on E V, E. Maas ja L. Latt viibinud nende tugijaamade piirkonnas, mis katavad aadressi P 8, Harjumaa. Protokoll kinnitab, et kõik nimetatud isikud on sellel aadressil erinevatel aegadel viibinud. Samas märgib kohus, et protokollis märgitu kohaselt E. Maasi elukoht xxx ja Y OÜ kontor aadressil Saku vald, T küla, P 8 tugijaamade levialad võivad osaliselt vaatamata tugijaamade kaardil kajastatud tugijaama suunalevialast, mis kattuvust ei näita, siiski kattuda. Kohus jätab sideettevõtjalt saadud andmete protokolli tõendikogumist välja, kuna kohtu hinnangul ei olnud päringu tegemine kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole olnud sisulist vaidlust, et eelnevalt nimetatud

3.2.4.Prokuratuur palub kohtul otsust tehes Elmer Maasi ütlused tõendite kogumist kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed. Kohus prokuratuuri sellise taotlusega ei nõustu. Riigikohus on oma 21.12.2015.a lahendis nr 3-1-1-101-15 selgitanud, et : „...kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Osutatud täpsustus ei muuda aga seisukohta, et tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on avaldatud KrMS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel, ei saa kasutada tõendina tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, välja arvatud KrMS § 2891 lg-s 2 sätestatud juhul. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib jätkuvalt vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Võimalus jätta KarS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel avaldatud deponeerimata ütluste ja sama isiku ristküsitlusel antud ütluste osalise vastuolu korral ütluste see osa, milles vastuolusid ei ole, tõendikogumisse, puudutab üksnes ristküsitlusel antud ütlusi. Asjaolu, et ristküsitlusel antud ütlused on mingis osas vastuolus sama isiku kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlustega, ei anna kohtule alust jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale ja eelistada tõendina kohtueelses menetluses antud ütlusi“. Seega tulenevalt Riigikohtu lahendist saab isiku ütlused välja jätta tõendi kogumist kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Kuivõrd süüdistav E. Maas ei ole kohtueelsel menetlusel ütlusi andnud, puudus kohtul võimalus KrMS § 289 lg 1 alusel kontrollida E. Maasi ütluste usaldusväärsust, seega ei saa kohus E.Maasi ütlusi jätta tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärseid, vaid kohus peab E. Maasi ütlusi hindama KrMS § 61 lg 2 kohaselt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt, mida kohus teeb vastavate kohtuotsuse alapunktide all.

toimepanemist teo või tegevusetuse vormis, kuna süüdistusaktis on viited mõlemale ning prokuratuur oleks pidanud süüdistust koostades otsustama, kas karistusõiguslik raskuspunkt lasub koostatava süüdistuse seisukohalt süüdistatavate tegevusel või tegevusetusel ning viimasel juhul ei ole süüdistusaktis kirjeldatud tegevusetusdelikti nõutavaid kriteeriume. Kõik eelnev on kaitsja hinnangul toonud kaasa süüdistusakti ebaselguse ja vastuolulisuse ning ei taga kaitseõiguse teostamist. Nõuded süüdistusaktile kehtestab KrMS § 154. Süüdistusakti põhiosas märgitakse mh kuriteo asjaolud, süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon esitatakse akti lõpposas. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Riigikohtu 27.09.2013 lahend 3-1-1-24-05, p 7.2.1.). Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (Riigikohtu 22.03.2019 otsus nr 1-179941, p 8). Kohtu hinnangul ei ole süüdistusakt selliste puudustega, mis tingiks süüdistusakti tagasisaatmise või süüdistatavate õigeks mõistmise selle ebakonkreetsuse tõttu. Süüdistuses on kajastatud kõik KrMS § 154 sätestatud andmed, süüdistus on kohtule sisuliselt arusaadav, süüdistatavatele etteheidetud tegude kirjeldus on piisav ning kohtule esitatud süüdistusakti alusel on võimalik E. Maasi ja L. Latti süüküsimust arutada. Kohus märgib, et kuigi süüdistusaktile tehtud ette heidete osas on ka asjakohast kriitikat, lahendab kohus need küsimused vastavate kohtuotsuse punktide juures. Riigikohtu 31.03.2008 lahendi nr 3-1-1-4-08 p-s 25 selgitanud, et usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil, mh ka tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Seega ei ole välistatud, et usalduse kuritarvitamise võib toime panna nii tegevuse või tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistusakti ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu on kaitseõiguse teostamine raskendatud, kuna terve menetluse vältel on kaitsja esitanud aktiivselt asjakohaseid vastuväiteid ja tõendeid, nimetatut kinnitab ka põhjalikult koostatud kohtukõne ja selle kirjalikud teesid. Terve kriminaalmenetluse kestel on süüdistatavate kaitseõigus olnud tagatud, kaitseõiguse teostamine ei saanud süüdistusaktis nimetatud puuduste tõttu olla raskendatud ega võimatu.

asutajaks juriidilise isikuna oli V AS, keda esindas tema. Initsiatiiv äriühingu asutamiseks oli tal koos J. R, L. Lati, A N ja M Sga. 55% osanikuks sai ettevõte J G ja 45% osanikuks sai Ameerikas registreeritud T H L. T H L olid osanikud võrdsetes osades 1/5 Maas, Latt, R, S ja N. Süüdistatava ütluste kohaselt oli äriühing registreeritud Ameerikas, kuna Sl ja Nl oli vaja varjata topeltosalust suurosanike K ja L ees. Seda öeldi ka korduvalt välja ja paluti hoida saladuses, et nemad on ühed osanikud. Neil Latti ja Rga ei olnud sellest mingit probleemi. Ameerika ettevõtte asutamiseks tuli initsiatiiv A Nlt, kellel oli sõber A. R, kes selle ettevõtte asutas ja oli variomanikuks. T H osanike vahel sõlmiti osanike leping ja oli ette nähtud konfidentsiaalsus, sest info N ja S osaluse kohta välja ei tuleks, sest maja sees räägiti sellest, et T Hi taga on Maas, Latt ja R - igaühel 1/3 ettevõttest, aga tegelikult see nii ei olnud. X asutamise järgselt valiti juhatuse liikmeteks Lauri Latt ja tema, kuna see oli A N ja M S ettepanek, kuna Latt oli sellel alal Eesti mõistes üks tugevamaid proffessionaalne ja tema kui usaldusisik ja järelvaataja. Ta esindas lao logistika ja Eesti sisese logistika poolt, et vajadusel seal nõu ja jõuga abiks olla. Tema ütluste kohaselt pidi ta olema järelvaataja R ja Latti üle ning raporteerima Nle ja S. R roll oli struktuuris uute inimeste värbamine, personali probleemidega tegelemine ja Eesti siseste klientide haldamine, kuna tal oli KN tulles väga tugev kliendiportfell. Tema ametikoht oli tegevjuht. L. Latti roll oli otsida Soome kliente, samuti IT-küsimused ning tema ülesanne oli suhtlus grupiga ja kui vaja, siis Baltikumi kliendid, laondus, kohalik Eesti sisene logistika. Ettevõttesse võeti tööle esimese paari kuu jooksul 6-7 inimest ning värbamisega tegeles R. Sinna tulid M B , L , T P , R T, R V, H T, A V ning kõigil neil oli varasem aastate pikkune töökogemus logistika valdkonnas. Hiljem värvati töötajaid juurde. Tema ei olnud Xiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut, kuid see oli tal Qiga, kes ostis T Hilt 45% X osaluse ja on põhimõtteliselt valdusettevõte, mis tegeleb X osade hoidmisega ja muud tegevust seal ei olnud. Qi osanikeks oli Maas, Latt, R, N ja S - igal ühel 1/5 osalust. Tunnistaja M S ütluste kohaselt J I OÜ-l oli 4 omanikku - J K, K L, tema ja A N. OÜ-s T H oli 2018 alguses 5 osanikku - Maas, Latt, N, tema ja R. 55% X OÜ kuulus J I OÜ-le ja 45% kuulus T H. T H OÜ osanikele kuulus 9% kokku ettevõttest ehk kui 45% on T, siis 45% jagada 5 osanikuga on 9%. Latt ja Maas olid väikeosanikud. Tema on X OÜ ettevõtte loomise juures olnud ja on tegev tänaseni. Alates 2018 on olnud seal ka juhatuse liige. Ka Latt ja Maas olid ettevõtte loomise juures, neil oli ühine idee luua rahvusvaheline transpordifirma JNG-is, kuna ise kasutasid J palju välistransporti ja maksid majast välja miljoneid. Ka J. Rl oli osalus X OÜs algusest peale. Tunnistaja roll oli pigem nõukogu rolli moodi, kuna neil oli ettevõtteid nii palju, J on inimeste inimene, kes sai läbi töötajatega, kuulas nende muresid ja aitas neil asjadega toime tulla, hoidis ka teatud Eesti kliente. Lauri oli hea müügiinimene ja tegeles klientidega, samuti Elmer. Elmeri roll oli alguses V AS-is juhataja ning oli rohkem tegev seal, aga tema kaalukauss kaldus Xisse. Lõpuks nad temaga V AS-is töösuhte lõpetasid ja siis ta oli 100% tööl Xis. Kui J lahkus, siis pandi paika, kes mille eest vastutab. L. Latt arvas, et probleemi ei ole. Elmeri roll oli korporatiivkliendid. Elmer ja Lauri müük, J inimesed. Jil oli ametlikult tegevjuhi roll, sest ta ei olnud juhatuse liige. Juhatuse liikmed olid Latt ja Maas. Tunnistaja ütluste kohaselt liikusid R, Maas ja Latt tandemina koos. Töötajate värbamisega tegelesid Latt ja R ning tema sellega kokku ei puutunud, suuretõenäosusega võeti tööle logistikuid. Seda, kas nendel inimestel olid eelnevaid kliendisuhteid logistika vallas, tunnistaja ei tea. Samuti ei tea, kas nad tõid uusi kliendisuhteid V S OÜ-sse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ekspedeerija müügimees, vaid nendeks olid Maas, Latt ja R. Tema ei olnud X OÜ operatiivtasandil tegev ehk ta ei tea, kuidas sõlmiti mingeid kokkuleppeid, kuidas kliendid tulid, kas nad olid varasemalt kellegi kliendid või hilisemad kliendid. Seda tegevust alustati J baasil. Tunnistaja A N ütluste kohaselt teab süüdistatavaid ning varasemalt olid head sõbrad. A N ütlused on S ja Maasi ütlustega identsed osas, mis puudutavad 2018.a alguses X OÜ kuuluvust

X OÜ osaniku Q OÜ äriregistri väljatrükk tõendab, et äriühingu esmakande aeg on 02.08.2016, põhitegevusalaks valdusfirmade tegevus (EMTAK xxx) alates 28.07.2016. Juhatuse liikmeteks on A N, M S ning kuni 27.11.2018 L. Latt ja E. Maas ning kuni 27.02.2018 ka J R. Kuni 21.11.2016 esindas kõikides õigustoimingutes OÜ-d vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Alates 21.11.2016 kuni 27.11.2018 esindas äriühingut kolm juhatuse liiget ühiselt. Osanikeks oli T H L 02.08.2016-17.11.2016, Q OÜ 17.11.2016-11.12.2017, S P OÜ 17.11.201620.02.2018, L H OÜ 17.11.2016-20.02.2018, T OÜ 11.12.2017-20.02.2018, T OÜ 20.02.201820.11.2018, S P OÜ alates 20.02.2018 ja L OÜ alates 20.11.2018 (4 kd, lk 34-35). L H OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu (kd 2, tl 88-89) tõendab L H OÜ äriregistri andmeid, sh et L H OÜ osanik oli alates 13.11.2013 ja juhatuse liige alates 25.10.2010 J R. T OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk (kd 2, tl 90) tõendab T OÜ äriregistri andmeid, sh et T OÜ asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed alates 26.07.2017 olid Elmer Maas ja Lauri Latt. E. Maasi ja L. Latti seoseid äriühingutega tõendavad kohtule esitatud õiendid äriregistri andmete põhjal. Õiendist äriregistri andmete põhjal Elmer Maasi seoste kohta (kd 2, tl 73-75) nähtub, et E. Maas oli AS V L juhatuse liige 17.04.2007 kuni 12.05.2017, AS VL nõukogu liige 09.05.2017 kuni 15.03.2018, S OÜ juhatuse liige 04.01.2018 kuni 18.04.2018, OÜ T H juhatuse liige alates 02.08.2016, mille osanik on T OÜ, T OÜ juhatuse liige ja osanik alates 26.07.2017, V S OÜ juhatuse liige 20.01.2011 kuni 04.07.2018 ja osanik alates 28.07.2016 T H L. Õiendist äriregistri andmete põhjal Lauri Lati seoste kohta (kd 2, tl 76-77) nähtub, et L. Latt oli L H juhatuse liige alates 25.02.2011-04.12.2015, V S juhatuse liige 10.03.2011- 04.07.2018, Q OÜ juhatuse liige 11.11.2013- 16.07.2018 ja osanik alates 11.11.2013-23.02.2018, OÜ T H juhatuse liige alates 02.08.2016 ja osanik on T OÜ, T OÜ juhatuse liige ja osanik alates 26.07.2017. Äriregistri väljatrükk J I OÜ kohta (kd 2, tl 71-72) tõendab, et mh kuulub J I OÜ alla ka X OÜ ning J I OÜ juhatuse liikmed olid A N, J K, K L ja M S.

Q OÜ juhatuse ja osanike ringist. Süüdistuses märgitud ette heite kohaselt selgitasid Elmer Maas ja Lauri Latt X OÜ osaniku Q OÜ teise osaniku S P OÜ esindajatele A N ja M S, et X OÜ tegevjuhti J R ei ole X OÜ ettevõtte edasises arengus tarvis ja temaga koostöö jätkamine ei ole võimalik ning tegid ettepaneku, et OÜ Q teised osanikud T OÜ ja S P OÜ ostavad J R ettevõtte L H OÜ osa välja. Süüdistatav E. Maas selgitas kohtus antud ütlustes, et seda, et R ei jätka X tegevjuhina sai ta teada 2018 jaanuaris R käest. Jaanuari lõpus kohtus R üksi N ja Sga, mis ei olnud tavapärane. Peale seda kohtumist tuli ta kontorisse ja rääkis neile L, et N ja S tahavad teda lahti lasta ja osaluse välja osta. R mängis neile ette salvestuse, mis ta oli sellest kohtumisest teinud. See oli 05.02.2018. N ja Sga rääkisid nad sellest kohtumisest juba samal päeval ja küsisid, mis toimub. Neile öeldi, et suurosanik tahab kulusid vähendada ja et nad ostavad R välja ning nemad saavad ka osasid juurde. Nemad tegid sellest järelduse selle salvestuse pinnalt, et neid kõiki kolme tuleb välja vahetada ning alustati Rst ning edasi tuleb Latt ja Maas. N ja Sga vestlust ei ole ta palunud salvestada ja miks R seda tegi, seda ta ei tea. Seda, et N ja S otsustasid Rga töösuhte lõpetada, oli üllatuslik. KrMS § 289 lg 3 alusel lubas kohus avaldada kannatanu esindajal E. Maasi saadetud e-kirja vastuse M S kirjale 12.12.2017, milles M S on kirjutanud E. Maasile: “...lähme jaanuaris Jiga edasi ja saame siis uuesti veel asjadele otsa vaadata”, millele E. Maas vastab: “...seni kuni J R olemas, siis jätkame nagu seni. Kui saame sellega ühele poole, lähme uue skeemiga edasi”. Süüdistatav ei soovi neid kirju täpsustada, kuna ta arvab, et need kirjad ei ole seotud R lahkumisega. Ta ei oska kommenteerida, millega need kirjad on seotud ning mis skeemi silmas peeti. N ja S teavitasid, et nad tahavad ise hakata kaasa lööma ettevõtte tegevuses ja tulevad juhatusse. Otseses mõttes võeti ära esindusõigus Latilt ja Maasil, kehtestati kolme allkirja õigus nelja juhatuse liikmega ehk siis ilma nendeta ei saanud nad teha enam mitte midagi, mis puudutab juhatuse pädevust. Tema jaoks oli see kõige otsesemas mõttes usaldamatuse avaldamine senisele juhatusele. Ta tajus, et tema töökoht on ohus ja kartis, et tema sissetulek on kadumas ning seetõttu ei julgenud ta neile näidata ka mingisugust rahulolematust, sest kartis tööst ilma jääda. Enda 9% osalusega kogu ettevõttes ei olnud tal mingit sõnaõigust, piisab ainult sellest, kui suuromanik tõstab kapitali ja tema ongi läinud sealt. Kui suuromanik dividende ei maksa, siis ei olegi midagi köhida. Osanikul on õigus juhatus väljavahetada enamushäältega päeva pealt. Ühine esindusõigus ettevõttes kehtestati pärast Rga kokkuleppe tegemist, võis olla veebruari alguses. Lepingud lükati neile ette võta või jäta meetodil, seal ei olnud mingit läbirääkimist. N ja Sga juhatuse liikme lepinguid ei sõlmitud, neil ei olnud ühtegi lepingut, mis oleks neid kohustanud midagi tegema. Tema silmis olid nad seal nö kapitalisti rollis järelvalvamas, et nemad tööd teeks. Pärast N ja S juhatuse liikmeks tulemist ei muutunud igapäevases majandustegevuses midagi, nad ei käinud kontoris, ei suhelnud inimestega ega tundnud huvi. Kui R ettevõttest lahkus, siis osad töötajad suhtusid sellesse traagiliselt, kuna paljud töötajad oli R majja toonud. Pärast R lahkumist X OÜ-st suhtles ta temaga korra kuus, R kirjutas ja uuris, kas talle on kirju tulnud. Töö ja vastutusalade jaotuse tabelis on tema vastutusalas inimestega suhtlus. See tabel koostati pärast seda, kui N ja S juhatusse tulid. N ja S tööülesandeid nimetatud tabelis ei ole, kuna nad ei olnud nõus endale ühtegi ülesannet võtma. Tunnistaja M S ütluste kohaselt 2018 alguses said nad kõne, helistasid Latt ja Maas. Kohtuti Faehlmanni tn kohvikus ja nad teavitasid, et ei soovi Jiga jätkata, kuna J ei tee midagi, mängib golfi ja temast mingit kasu ei ole, miks teda hoida. Nemad vaidlesid sellele vastu alguses, pärast arutasid, kuidas seda teha, et see näeks viisakas välja. See võis olla kuskil veebruari keskpaigas. Koosolekul pakkus Lauri, et Ji võiks üle lasta, nemad sellega nõus ei olnud ja ütlesid, et lepivad kokku, mis on selle osaluse hind, ostavad selle välja ja pakuvad ka talle võimaluse olla passiivne osanik. Lepivad kokku, mismoodi nad saavad ennast kindlustada selles osas, et J konkurendi

juurde tööle ei asuks. Jiga kohtusid nad umbes nädal hiljem kohvikus, võis olla 23.01.2018, selles vestluses nad ütlesid, et see ei ole puhtalt nende initsiatiiv, aga selleks, et ettevõte saaks normaalsetel tingimustel edasi töötada, siis pakuti Jile, kas jääda passiivseks osanikuks või ostavad tema osaluse välja. Tema ei lindistanud seda kohtumist ega ka teadnud, et seda lindistati, kuid menetluses on ilmsiks saanud, et J R seda kohtumist lindistas. Sellel kohtumisel ei ole ta Jile andnud mõista, et kõik X OÜ juhid vahetatakse välja, ei mäleta ka seda, et oleks öelnud, et Xi tuleks korraliku konkurssi alusel uus juht leida. KrMS § 289 lg 3 alusel lubas kohus kaitsjal mängida ette salvestise lõigu, kus on öeldud: “Kõige lihtsam on see, et kõik osanikud oleks sealt eemal, paneks sinna korraliku konkurssiga ühe korraliku juhi ja vaataks need asjad üle.” Tunnistaja kinnitab, et see hääl on tema, kuid põhjendas seda selliselt, et ta räägib laiemalt, selleks peaks teda tundma, et mõista seda keelt, mida nad räägivad kohtumisel. Ta ei leia, et seal on mingit otsest ettepanekut kellelegi tehtud astuda tagasi. Ta võib siiamaani seda lauset öelda, ta ei näe mingit omapoolset sooviavaldust, et nad peavad kõik tagasi astuma. Ta ei mäleta, kas ta on öelnud, et Maas ei ole suuteline Xi OÜ-d juhtima, samuti ei mäleta, kas ta on öelnud, et Xi ootavad ees muudatused. Kõike seal öeldut ei saa võtta faktina. Tunnistaja arvab, et Lattil, Maasil, Rl oli vaja ilmselt mingit nurgakivi, millele ülesehitada see kaaperdamine, see andis neile põhjuse ja võimaluse öelda kolleegidele, töötajatele, klientidele, et nemad on pahad ja tahavad inimestest lahti saada. Pärast kohtumist lepiti kokku, et Ji osalus ostetakse välja, see summa oli 294 000 eurot. Ta ei mäleta, kas kohtumisel lepiti kokku kompensatsioonis, et ta ei töötaks 6 kuud konkurendi juures, aga see sai kokkulepitud ja suurusjärk oli 20 000 eurot. Ji osalus Tes pidi minema jaotamisele, et tema osalusest 4,5% läks jaotusele N ja tema vahel ning 4,5% Maasile ja Lattile. Seega 147 000 pidid maksma nemad Ji ettevõttele ja sama summa Maas ja Latt. Kuna Lattil ja Maasil seda raha ei olnud, siis lepiti kokku, et nad saavad laenu J I OÜ ettevõttelt L ja L kandis selle raha nende ettevõttele T OÜ. Seda raha nad ei ole tänaseni tagasi saanud. Lõppkokkuvõtteks Ji saadud raha liikus tema hea sõbra ettevõttesse ja sealt edasi Nsse. Sellest rahast, mis J sai, võtsid Latt ja Maas kumbki 20 000 eurot, et oleks võrdsus majas, kuna J oli saanud 20 000 selle eest, et ta ei töötaks konkureerivas ettevõttes. Pärast Jiga juhtunut toimus neil Xi juhatuses muudatused ning juhatusse läksid N ja tema. Tunnistaja selgitas, et süüdistatavate tasusid ei vähendatud, kui jätta välja dividendid, siis nad teenisid 7-8 tuhat eurot kuus. Dividendide suurusjärk on kümned tuhanded. Pärast R lahkumist lepiti Latti ja Maasi osas kokku täiendavalt palgatingimused ja rollide jaotus. Uue kokkuleppega Latti puhul palga ja esinduskulude süsteem küll paranes, kuid Maasi osas ei ole 100% kindel. Samuti lepiti kokku, et maksimaalne ühine puhkus on 1 nädal, kuna Lauri ja Elmer käisid ka koos puhkamas mitmel korral, ja nende eesmärk oli, et kuna Jit enam ei ole, siis nad ei oleks koos ära rohkem kui nädal, et ettevõttel oleks tagatud normaalne juhtimine. Vesteldi omavahel veel ka mitte ainult puhkustest, vaid suuremad planeeritud sündmused, raha kulutused, et oleks ette teada, mitte tagantjärgi. Samuti kehtestati kolme allkirja õigus, et oleks teada, mis toimub ja suuremad tehingud. See oli neil igas ettevõttes nii. Ta ei väidaks, et selle mõte oli, et Latt ja Maas ei saaks enam ilma nendeta midagi teha. Võibolla oli selle kolme allkirjaõiguse lisamine seotud, et parandada nende omavahelist suhtlust, ta ei olnud igapäev selles ettevõttes toimiv. Tema jaoks ei olnud see märk usaldusest või mitte usaldusest. Tekkis selliselt võimalus olla rohkem kursis ja saada rohkem infot, kui nad olulisi asju teevad. Usaldusega ei olnud see seotud. Sarnaselt M Sle, andis ka tunnistaja A N kohtus ütlusi, et J. R lahkumiseks tuli initsiatiiv E. Maasilt ja L. Lattilt. J R oli X OÜ-s tegevjuht ning temaga lõppes Xi suhe nii, et Latt ja Maas tegid ettepaneku, et J on ettevõtte jaoks justkui liigne kulu, midagi ta ei tee ja kliente, keda haldab on tal vähe, mistõttu tegid süüdistatavad ettepaneku selle koha kaotamiseks. Nemad usaldasid oma partnereid, kuna igapäevaselt nad seal ettevõttes tööd ei teinud. Süüdistatavad kinnitasid, et kõik tööd saab tehtud ja ettevõtte kulud sellega vähenevad, siis nad usaldasid neid.

Kuna nemad olid suurema omaniku esindajad, siis tuli nende poolt ettepanek, et nemad peaksid selle jutuajamise Jiga läbiviima. Jiga lepiti kohtumine kokku, nad rääkisid selle loo ära, et on plaanis see töökoht kaotada ja talle pakuti võimalus ettevõtte osalus säilitada ja jätkata passiivse osanikuna, sellega ta nõus ei olnud. Kohtumine võis olla 23.01.2018. Ta ütles, et sel juhul müüb ära ja hakati rahades kokkuleppima. Nemad ei öelnud, et see initsiatiiv tuli süüdistatavatelt. J. Rle ei räägitud kohtumist kokkuleppides selle sisust. Tunnistaja ei tea küll, et kohtumisel oleks talle mõista antud, et kõik V S OÜ juhid vahetatakse välja ja ei oska öelda, kas talle anti mõista, et korraliku konkursi alusel tuleb uus juht otsida. Seda, kas öeldi, et isegi Maas ei ole suuteline X OÜ-d juhtima, siis mõeldi ilmselt V OÜ-d, mille juht ta varem oli ja mingi hetk kuna suur osa tema tööressursist läks Sisse, siis Maas liikus 100% Xisse. Teab, et kohtumisel ei öeldud, et see on nende poolt initsieeritud ja ei mäleta, kas lepiti kokku, et sellest kohtumisest kellelegi ei räägita. Tema hinnangul oli J R teadlik, et temaga töösuhe lõpetatakse, kuna miks ta muidu oleks kohtumist lindistanud. Lindistus, mis on 23.01.2018 salvestatud, on tunnistaja selgitanud, et tegemist on tema, R ja S kohtumisega. Osaluse eest maksti Rle 284 000, millest 254 000 maksti kohe, 30 000 maksti konkurentsi keelu eest. Algselt maksti 2 kuud korrektselt seda konkurentsi keelu tasu, kuid mingi aeg tuli R advokaadilt kiri, et lõpetame lepingu ära, kuna rahad on maksmata. Seejärel helistas ta Maasile ja küsis miks on maksmata. Lõpuks lasi ta Elmer raamatupidajal need ära maksta, kui juuni lõpus toimus ettevõtte kaaperdamine, siis millegi pärast maksti kõik korraga, kõik kulud mis tal olid saada. Tunnistaja ütluste kohaselt on vist seda raha kasutatud N ülesehitamiseks. Pärast J. R lahkumist ettevõttest astus ta koos Sga X OÜ juhatuse liikmeks ja kehtestati kolme juhatuse liikme ühine allkirja õigus. Kolme juhatuse liikme allkirjaõigus kehtestati selleks, et nad tahtsid selles ettevõttes rohkem sees olla, kuna J lahkus, teada igapäevaselt rohkem ja et suuremad tehingud jookseks reaalselt, mitte et nad saavad tagantjärgi teada mingitest tehingutest, et mingid tehingud, mis vajavad juhatuse liikmete allkirja oleks võimalik kõigil allkirjastada, et vähemalt üks neist oleks kursis. Pärast Ji lahkumist jäid neil suhted süüdistatavatega samaks, käidi veel märtsis 2018 suusatamas. Samuti lepiti pärast Ji lahkumist edasised tasustamise tingimused, nad saatsid puhkusegraafikud, keegi ei öelnud, et talle ei sobi. Tunnistaja andis ütlusi, et Jiga kohtumisel pidasid silmas seda, et nad kaasaks iseennast juhina, et inimesed määraks oma tegevusvaldkonnad juhtkonnas. Neil olid valdkonnad ära jagatud. Kõik mis puudutab müüki, tarnijaid, ei tegele tema. Tema tegeleb pankade, audiitoritega. Kohtule on esitatud arvukalt tõendeid, mis seonduvad J. R osaluse välja ostmisega. A N ja J. R 23.01.2018 e-kirjavahetus (kd 5, lk 1-3), mille koopias on ka M S ning millest nähtub, et A N edastab kell 20.57 J. Rle kirja, milles annab teada, et nad vaatasid M üle lepingu väljaostu ja konkurentsikeeldu puudutavad punktid ning tegid pakkumise, mis summa nad on valmis maksma J. Rle: osa omandamine 235 000 eurot ja konkurentsikeelu tasu 50 000 eurot. Seejärel vastab kell 22.42 J R A Nle ja M Sle, milles leiab, et õiglane hind on märksa suurem, kui nende pakutu ning on nõus ka kompromissile tulema 300-320 tuhande juurde, et viivitamata tehinguni jõuda. A N, L. Latt, E. Maas, M S 24.01.2018 e-kirjavahetus seoses J. R lahkumisega (kd 5, lk 4-5), millest nähtub, et A N on J. Rle saadetud kirja edastanud ka teistele osanikele ning L. Latt vastab 23.01.2018 kl 21.44, et andku siis teada, mida R vastab. Kell 22.25 edastab A N uue kirja, milles annab teada, et J helistas ja lubas oma nägemuse talle täna edastada. Samuti pakub välja, et nad võiksid neljakesi ilma Jita kohtuda, et tema nägemust arutada. Kirja lõpus selgitab A N, et ta ütles Jile, et Lauri ja Elmeriga pole väljaostust jm rääkinud, aga et neid on informeeritud, et äkki on homme vaja korra kõigil kohtuda. 24.01.2018 edastab A N M Sle, E. Maasile ja L. Lattile Ji nägemuse summadest. J. R ja A N 05.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osaluse väljaostu lepingu sõlmimiseks notaris (kd 5, lk 6-7), millest nähtub, et lepitakse kokku homseks D

Advokaadibüroosse minek ning notariaalne tehing võiks toimuda 21.02. E. Maas, Latt, A N ja M S 06.-07.02.2018 e-kirjavahetus J. R konkurentsikeelu kokkuleppe ja X OÜ edasise tööjaotuse teemal (kd 5, lk 28-30), millest nähtub, et A N annab E. Maasile, L. Lattile ja M Sle 06.02.2018 teada, et käis J P juures, mille teemaks oli konkurentsikeelu maksmine ning kompromissina leiti, et Jile maksavad eraisikuna tasu 6 kuud 3000 eurot, maksudega 5000 eurot ning selliselt võidavad rahaliselt 20 000 ja J saab hakata nii varem uut tööd otsima. Seejärel nähtub nende 07.02.2018 omavahelisest vestlusest, et lepitakse kokku tööjaotus, mis on kajastatud slaidil. Kohtule on esitatud ka M S poolt üle antud juhatuse liikmete vastutusala skeem (kd 1, tl 240), millest nähtub et ühine vastutus on: eelarvestamine ja investeerimine. E. Maasil: haldusküsimused ja lepingud, kontserni suhtlus ja aruandlus, inimesed ja mured, korporatiivkliendid Baltikumis. L. Lattil: kliendilepingud ja suhtlus, korporatiivkliendid Soomes, IT-küsimused, töö operatiivküsimused. E. Maas, L. Latt, J R, A N ja M S 05.02.2018-20.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osa müügilepingu ülevaatamise ja sõlmimise teemal (kd 5, lk 8-27), millest nähtub, et 05.02.2018 on A N saatnud E. Maasile, J. Rle, M Sle ja L. Lattile tutvumiseks notariaalse ostumüügilepingu ning 02.02.2018 veebruaris edastab A N M Sle, L. Lattile ja E. Maasile osanike otsuse J. R tagasikutsumisega ühingu juhatusest konkurentsikeelu rakendamisest ning OÜ Q põhikirja kommentaaridega. 20.02.2018 edastab E. Maas A Nle, M Sle ja L. Lattile kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud OÜ Q osanike lepingu muutmise lepingu, mille kohaselt muudetakse lepingu 2.3, 2.5, 4.1.4, 6.2 punkte. E. Maas, L. Latt, A N ja M S 09.03.2018 e-kirjavahetus J. R lahkumisega seotud teemadel (kd 5, lk 31-32), millest nähtub, et E. Maas kirjutab 09.03.2018 Sle, Nle ja Lattile, et Ji viimane päev tööl on 21. ning Ji klientidega on kohtutud ja võtmeisikud on informeeritud. Seejärel uurib N, kuidas Maas kavatseb 21. töötajatega lõuna teha, kui sõidetakse suusatama, Maas annab teada, et teevad siis 20. L. Latti, E. Maasi ja M S ja A N 12.-13.03.2018 e-kirjavahetus seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, tl 33-35) nähtub, et A N on edastanud pdf-is juhtkonna palgasüsteemi alates 01.04.2018 ning L. Latt vastab, et tundub mõistlik. E. Maasi 13.03.2018 e-kiri seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, lk 36), milles kirjutab A. N, M Sle ja L. Lattile, et ta ei saa EBITA% mõttest aru ning annab teada, et temale kui aktsionärile on variant a) EBITA 900k aga protsent 4,5% (sel juhul boonust ei saaks), meeldivam.

Samuti leiab M S, et ettevõttes on kolm osanikku, aga ühtegi juhti ei ole (lk 40 pöördel) ning selgitab edasi, et J ei ütle Laurile, Elmer ei ütle Laurile (lk 41) ning keegi ei tea, mida teised teevad ning mitte keegi ei ole ettevõtte juht, kuna keegi ei taha ja ei saa võtta kontrolli teiste tegevuste eest (lk 41 pöördel). Samuti nähtub salvestiselt ning selle juures olevalt stenogrammilt, et M S arvates võiks tulla V-i võõras palgaline tegevjuht (lk 41) ning selgitab, et ettevõttele tuleb leida juht, kuid täna ta ei näe, et Elmer oleks selleks võimeline, kuna nad on L suured sõbrad (lk 42). J. R küsimusele, kas Lauri ja Elmer on ka sellest teadlikud, vastab A N, et: „Lauri ja Elmeriga me plaanime rääkida“ (lk 39). Sama kinnitab ka M S, et: „Elmer ja Lauri ei tea midagi sellest“ (lk 39). J. R küsimusele, miks kõiki kolme ei kutsutud sellele kohtumisele, vastab A N, et tema meelest oleks see kõige lollim, et ajavad kõik kokku ja räägivad kõigile (lk 41). Ka kohtumise lõpu poole kinnitab A N veelkordselt, et nad pole Elmerile ja Laurile samamoodi öelnud, et Jiga kohtuvad (lk 47). Seega vastupidiselt M S ja A N kohtus kinnitatule, et initsiatiiv tuli süüdistatavatelt, kinnitab J. R, A N ja M S 23.01.2018 toimunud kohtumise helisalvestis CD-plaadil koos stenogrammiga vastupidist. Asjaolu, et M Sl ja A Nl oli plaan viia ellu personalimuudatused, organisatsiooni õhemaks teha ning et see ka õnnestus kinnitab A N 02.05.2018 e-kiri JNG 2017-2018 majandusaasta 9-kuu koondtulemuste kohta ja selgitused grupi ettevõtete olukorra kohta (5 kd, lk 37-39), millest ta selgitab, et V Eestil oli märtsi tulemus 70,3 tuhat ja on eelarvet ületanud 9,3%. Samuti nähtub kirjast, et kõik nende plaanitud suured personalimuudatused, seda just vana kaadri osas, ellu viidud, st Leedu ja Läti Jte juhtkonnad on vahetatud. Elmeriga on praktiliselt V-is töösuhe lõppenud ja uus nõukogu liige tema asemel on T. Elmer jätkab aprilli algusest 100%-liselt S ning S on kolme mehe asemel ettevõtet ruulimas Elmer ja Lauri. Kohtule on esitatud E. Maasi ja M S ning A N 12.12.2017 e-kirjavahetus (kd 5, lk 170), millest nähtub, et M S on edastanud E. Maasile ja A Nle kirja, milles kirjutab, et kui sellise skeemiga edasi lähme, siis nemad enam boonuseid ei näe ning kui teistele sobib siis jätkavad 1000 eurose palgaga. Kaardiprobleemi Lauri ei näe ja asja punasesse ei ole mõtet ajada. Eks siis reguleerivad neid asju edaspidi igakuiselt kontrollides ikkagi. Kodukõrtsud, Sd ei ole ettevõtte kulud. Samuti lisab S Elmerile, et viimane võiks teda suunata. Lõppu on lisanud, et jaanuaris lähevad Jiga edasi ja siis saavad uuesti veel asjadele otsa vaadata. Seejärel vastab E. Maas, et las asjad jäävad nii nagu Lauri pakkus. Samas kui tulemustasu ei ole, siis võiksid vähemalt dividendid maksimaalses mahus välja maksta, see asendaks tulemustasu. Seni kuni JR on olemas, siis jätkame nagu seni. Kui saavad sellega ühele poole, lähevad uue skeemiga edasi. Ka 12.12.2017 e-kirjavahetus ei kinnita kohtule, et J. R osa väljaostmise initsiatiivi taga oleksid süüdistatavad. M S on kohtus andnud ütlusi, et süüdistatavatega 2018 alguses toimunud kohtumisel anti teada, et Jiga ei soovita jätkata, ei ole tõepärane, kuna nimetatud e-kiri viitab asjaolule, et J. R edasise saatuse osas äriühingu tegevuses on olnud juttu juba enne 2018.a algust. E. Maasi vastus viidatud kirjale kinnitab kohtu hinnangul, et vähemalt süüdistatav E. Maas oli teadlik, et mingil hetkel ei pruugi J R enam ettevõtte tegevuses kaasa toimetada, mistõttu ei ole ka E. Maasi ütlused nimetatud e-kirjaga seonduva osas usaldusväärsed. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelnevalt uuritud tõenditega ei ole üheselt tõendamist leidnud, et J. R osa välja ostmiseks tuli süüdistatavatelt, mistõttu ei ole võimalik jaatada, et nende eesmärgiks oli läbi J. R osa väljaostmise rahastada Y OÜ äritegevuse algust. Et sellisele järelmile jõuda oleks tulnud nimetatud asjaolude osas vähemalt J R üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud.

saadud vahendid on edasi kantud Y OÜ-le. Seejuures märgib kohus, et antud asjaolu osas ei ole pooled sisuliselt vastu vaielnud. Vaidlust ei ole asjaolus, et Q OÜ osanikud T OÜ ja S P OÜ on J. R äriühingule L H OÜ-le kandnud osade võõrandamise tulemusel 254 000 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud AS LHV Pank 08.08.2018 vastuskirjaga päringule (kd 2, tl 64-68), millest nähtub, et L H OÜ konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on Lauri Latt (alates 16.07.2013) ja J R (alates 12.11.2013), tõendab pangaandmeid, sh konto (XXX) väljavõte 01.01.2017-23.07.2018, millest nähtub, et 20.02.2018 on S P OÜ on kandnud 147 000 eurot ning T OÜ 107 000 eurot. Asjaolu, et L H OÜ arvelduskontolt on kantud 254 000 eurot edasi G OÜ-le, on tõendatud LHV Pank vastuskirjadega L H OÜ ja G OÜ arvelduskontode väljavõttega. L H OÜ arvelduskonto XXX väljavõttest nähtub, et 254 000 eurot on edasi kantud G OÜ-le kolmes osas: 26.04. (selgitusega „Vastavalt lepingule 26.04.2018“), 27.04. (selgitusega „Vastavalt lepingule 01.05.2018“) ja 28.04.2018 (selgitusega „Vastavalt lepingule 27.04.2018“). LHV Pank AS 27.04.2022 vastus (5 kd, lk 245-273), millest nähtub, et internetipanga maksekorraldused L H OÜ kontolt on allkirjastatud järgmiselt: 26.04.2018 makse summas 100 000 eurot Lauri Latt; 27.04.2018 makse summas 54 000 eurot J R ja 28.04.2018 makse summas 100 000 eurot J R. Viimati nimetatud summad on kantud G OÜ-le. G OÜ äriregistri väljatrükk (kd 2, tl 90) tõendab, et G OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige oli alates 04.04.2017 L P. LHV Pank vastuskirjaga päringule (kd 3, tl 216-221), mille kohaselt G OÜ allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad L P, E. Maas, J R ja L. Latt. Kõik isikud on internetipanga kasutajad alates 11.04.2017. Vastuskirja juures olevast konto väljavõttest nähtub, et L H OÜ-lt on 26.04.2018, 27.04.2018 ja 28.04.2018 kantud G OÜ-le summa 254 000 eurot ning ajavahemikul 26.04.-07.05.2018 on G OÜ teinud 9 ülekannet selgitusega „vastavalt kokkuleppele 26.04.2018“ kogusummas 254 000 eurot Y OÜ-le. Kuigi süüdistusaktis ei ole etteheiteid Y OÜ äritegevuse rahastamise osas varasemalt, kui 26.04.2018, märgib kohus, et kohtule edastatud arvelduskonto väljavõttes nähtub samuti, et juba 04.04.2018 on Y OÜ-le tehtud G OÜ poolt ülekanne summas 18 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 03.04.2018“. Lisaks nähtub Y OÜ LHV arvelduskonto väljavõttelt, et ka 21.02.2018 on G OÜlt kantud 10 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 21.02.2018“. Vaatlusprotokoll 09.12.2020 (kd 3, tl 224-236), mille eesmärgiks oli tuvastada G OÜ kontol kriminaalasjas tähtsust omavad tehingud ja tehingute aluseks olevate rahaliste vahendite päritolu, mis kanti edasi Y OÜ-le, tõendab, et G OÜ LHV Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt on L H OÜ-lt tehtud sinna ülekandeid ajavahemikul 26.04.2018-28.04.2018 summas 254 000 eurot. Samas summas on ajavahemikul 26.04.2018-07.05.2018 selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 26.04.2018“ G OÜ kontolt kantud edasi Y OÜ kontole. L H OÜ LHV Pank ASis asuvast arvelduskontolt nähtub, et rahalised vahendid, kokku summas 254 000 eurot, mis kanti edasi G OÜ-le on saabunud ettevõttelt S P OÜ (summas 147 000 eurot) ja T OÜ (107 000 eurot) selgitusega T H OÜ osade eest. T OÜ LHV Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt nähtub, et rahalised vahendid summas 147 000, mille eest omandas T OÜ T H OÜ osad, on laekunud 20.02.2018 ettevõttelt L OÜ ning 107 000 eurot on edasi kantud 20.02.2018 L H OÜ-le ning 20 000 eurot Q OÜ-le ja 20 000 eurot M D OÜ-le. Vaatlusprotokollist nähtub, et S P OÜ juhatuse liikmeteks on M. N ja M S. L OÜ juhatuse liikmeteks olid M S ja A N. Q OÜ juhatuse ainuliige on L. Latt ning M D OÜ juhatuse liikmeks E. Maas. Seega kinnitavad eelnevad tõendid, et T OÜ ja S P OÜ poolt L H OÜ-le kantud 254 000 eurot, mis tulenes J. R osade müügist, on edasi kantud läbi G OÜ arvelduskonto Y OÜ-le. Kannatanu

esindaja esitatud tõendid kinnitavad kohtule, et 254 000 euro suurust summat on kajastatud L H OÜ antud laenuna G OÜ-le. Hagi arvamuse lisa 17. L H OÜ 2018. a majandusaasta aruandest (kd 2, tl 100-104) nähtub, et 2018 oli äriühingu kasum 154 708 eurot ning laenunõudeid on summas 254 000 eurot. Hagi arvamuse lisa 16. G OÜ 2018. a majandusaasta aruandest (kd 2, tl 95-99) nähtub, et 2018 oli G OÜ-l kasum 14 450 eurot ning laenukohustuseks 254 000 eurot. Hagi arvamuse lisa 15. www.teatmik.ee väljavõte G OÜ kohta (kd 2, tl 92- 94) tõendab, et 2018.a G OÜ-l puuduvad töötajad ning maksustatav käive on 2018.a olnud ainult teises kvartalis summas 4600 eurot. Käesoleva kohtuotsuse punktis 4.5 uuritud tõendid kinnitavad kohtule üheselt, et J. R osade müügist saadud 254 000 eurot oli mõeldud Y OÜ äritegevuse alustamiseks. Nii kinnitavad kohtule esitatud ja eelnevalt tsiteeritud arvelduskontode väljavõtted, et saadud raha kanti läbi G OÜ Y OÜ-le. Kuigi L H OÜ ja G OÜ majandusaasta aruanded tõendavad, et L Hs OÜ andis G OÜ-le laenu summas 254 000 eurot, ei olnud see mõeldud siiski G OÜ-le, kuna nimetatud summad on mitmes osas pärast G OÜ arvelduskontole laekumist kantud koheselt edasi Y OÜle. Seejuures nähtub G OÜ majandusaasta aruandest ning www.teatmik.ee väljavõttes G OÜ kohta, et sisuliselt igasugune majandustegevus äriühingul puudus. Seega nõustub kohus prokuratuuriga selles, et ilmselgelt oli selline skeem mõeldud varjamaks Y OÜ algkapitali päritolu. Asjaolu, et nimetatud raha oli mõeldud Y OÜ äritegevuse alustamiseks, kinnitab kohtule ka Y OÜ LHV arvelduskonto väljavõte perioodist 01.01.2018-03.08.2018, millest nähtub, et enne G OÜ-lt saadud summasid, puudus Y OÜ arvelduskontol äritegevuse alustamiseks vajalik algkapital. Nagu kohus eelnevalt märkis on G OÜ-lt kantud Y OÜ arvelduskontole summasid ka enne 26.04.2018, nt 21.02.2018 10 000 eurot ning enne seda ülekannet oli Y OÜ arvelduskonto algsumma 43,82 eurot. Isegi kui jätta G OÜ 21.02.2018 ja 04.04.2018 tehtud ülekanded Y OÜ-le tõendikogumist välja, kuna süüdistusaktis pole nimetatud summasid kajastatud Y OÜ äritegevuse rahastamisena, siis on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et Y OÜ äritegevuse alustamiseks kasutati T OÜ ja S P OÜ poolt L H OÜ-le kantud 254 000 eurot, mis tulenes J. R osade müügist. Süüdistatav E. Maas on kohtus antud ütlustes selgitanud, et Y OÜ rahastamisest ei tea ta midagi. Süüdistatav E. Maas on kohtus antud ütlustes selgitanud, et ettevõte G OÜ kuulub L Ple. 2016 soovis L P teha veoettevõtet kaubavedude tegemiseks, et teha allhanget ekspedeerimisettevõtetele, sh ka V-ile ja tegi ettepaneku neile selles ettevõttes kaasa lüüa. Ettevõte ei tegutsenud V S OÜ-ga samal alal. Huvide konflikti ei näinud, kuna logistika teooria kohaselt on vedaja ettevõte ehk antud juhul G ettevõte, mis omab autosid füüsiliselt, ja kellel on tööl tööautojuhid. Veokorraldusettevõte ehk ekspedeerimine, on ettevõte, kes kasutab kaubaveoettevõtjaid allhankijana ja tegutseb vedude korraldajana veoettevõtte ja kliendi vahel. Need ei ole konkureerivad ettevõtted ning tegemist on koostööd tegevate ettevõtetega. Selles äriühingus ei olnud ta osanik ega juhatuse liige, kuna see ei jõudnud selleni. Plaan oli teha nelja peale veoettevõte ehk P, R, Maas ja Latt. P asutas selle ettevõte ja pidi müüma neile igale ühele 1/4, aga enne seda jõudis veoturg minna langusesse ja nad ei näinud sellel enam mõtet. Kuigi majandustegevust seal ei olnud, oli tal pangas allkirjaõigus, mida ilmselt jõudis P teha Nt ja S ta sellest ei informeerinud, samamoodi nagu nemad ei informeerinud kunagi teda sellest, mis teistes ettevõtetes neil osalus ja allkirjaõigus on. Samuti ei konkureerinud see ettevõte X OÜga, vaid selle ettevõtte käivitumisel oleks olnud kasu V S OÜ-l. 21.08.2017 on G OÜ teinud ülekande Q OÜ-le, L H ja M D OÜ-le, igaühele summas 5400 eurot, millest süüdistatav samuti ei tea. L H OÜ oli augustis 2017 J. R firma ning Q OÜ-st kuuleb esimest korda. Samuti ei ole süüdistatav teadlik, miks 21.02.2018 on G OÜ kontolt kantud 10 000 eurot A L OÜ-le, mis on N S endine ärinimi. Seda, kas G-ilt A L kantud 10 000 eurot kasutati rendipinna ettemakse tegemiseks, süüdistatav ei tea. Samuti ei tea ta miks 04.04.2018 kanti Yile 18 000 eurot G-ilt

4.6.Kuigi süüdistuses märgitud 254 000 euro ülekandmine L Hs OÜ kontolt läbi G OÜ konto Y OÜ kontole on tõendatud, ei ole süüdistuses konkretiseeritud, kes on läbi G OÜ konto Y OÜle ülekanded teinud ning kas need on tehtud süüdistatavate teadmisel ja/või initsiatiivil. Kohus märgib, et otsuse punktis 4.2.-4.3. ei leidnud tuvastamist, et J. R lahkumine X OÜ-st oleks toimunud süüdistatavate initsiatiivil. Sealjuures ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jaatada ka seda, et Y OÜ rahastamise ettepanek T OÜ ja S P OÜ saadud rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud just süüdistatavatelt. Kohus märgib, et L Hs OÜ arvelduskontole kantud summa 254 000 eurot oli saadud õiguslikult J. R T H OÜ osade müügist. Seega oli tegemist J. Rle kuuluva rahaga, kellel oli selle raha käsutamise õigus ning J. R otsustada oli, kuidas seda raha tulevikus kasutatakse. Samuti väärib märkimist ka see, et J. R lahkumisel X OÜ-st rakendus tema suhtes konkurentsikeeld, mille eest ta sai hüvitist ning mida on kohus kajastanud otsuse p-s 4.2 ja siinkohal seda uuesti kordama ei hakka. Kuivõrd J. Rl kehtis konkurentsikeeld, siis ei ole välistatud, et Y OÜ rahastamise ja uue äriühingu käivitamise ettepanek võis tulla ka J. Rlt, kes tõenäoliselt pidi leidma omale uue erialase väljundi X OÜ-st lahkudes. Kuna J. Rle süüdistust ei ole esitatud, siis kohus siinkohal nimetatud asjaolul ei peatu. Kuigi LHV Pank vastuskirjaga L H OÜ kohta on tõendatud, et internetipanga maksekorraldused G OÜ-le L H OÜ kontolt on allkirjastatud 26.04.2018 Lauri Latt poolt ja J R poolt 27.04.2018 ning 28.04.2018, ei ole kohtule esitatud samasugust tõendit, millelt nähuks, kes on kinnitanud G OÜ kontol maksed Y OÜ-le. Samuti ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit, kes on G OÜ arvelduskontodele sisseloginud. Kuigi kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kelle initsiatiivil on saadud rahalised vahendid Y OÜ-le kantud, on kohus veendumusel, et süüdistatavad olid teadlikud, et see raha Y OÜ-sse kanti ning et seda kasutati Y OÜ äritegevuse alustamise huvides. Esmalt märgib kohus, et LHV Pank vastusest nähtus, et L. Latt on allkirjastanud/kinnitanud G OÜ-le kantud 100 000 euro suuruse tehingu, mistõttu ei ole usutav, et ta ei olnud teadlik, kuhu ja mille jaoks nimetatud summa läks. Samuti nähtub LHV Pank vastusest, et G OÜ allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad on L P, E. Maas, J R ja L. Latt. Kõik isikud on internetipanga kasutajad alates 11.04.2017. Seega tehti ülekandeid läbi äriühingu, mis oli seotud süüdistatavatega. Sealjuures nähtub G OÜ konto väljavõttest, et ülekandeid on tehtud nii E. Maasi, L. Latti kui ka J. Rga seotud äriühingutega. Sealjuures räägib süüdistatavate kahjuks ka LHV Pank 03.08.2018 vastuskiri päringule (kd 2, lk 43-48), millest nähtub, et L. Latt ja E. Maas olid Y OÜ kontol alates 11.05.2018 allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad ning LHV Pank AS 27.04.2022 vastuse lisast (5 kd, lk 245-273) nähtub, et süüdistatavad on juba enne 01.07.2018 Y OÜ kontole sisse loginud ja kinnitanud maksekorraldusi. Nii on nt L. Latt allkirjastanud kõik ülekanded E. Maasi isiklikule arveldusarvele, mis puudutavad kuluaruandeid I kohta ning mida kohus kajastab järgnevalt otsuse punktis 4.7.

Pank vastus päringule, et konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on alates 01.09.2014.a E V ja alates 11.05.2018.a Elmer Maas ja Lauri Latt, volitatud kasutajad J R alates 03.07.2018.a ülekannete õigusega ja K K alates 31.05.2018.a kuni 05.06.2018.a ülekannete õigusega, alates 05.06.2018.a 0 limiitidega. Sealjuures nähtub LHV Pank vastuse lisast, et kuluaruanded I kohta kuupäevadel 02.05., 17.05. ja 24.05.2018 on allkirjastatud süüdistatav L. Latti poolt internetipangas ning arve summas 500,40 eurot, on allkirjastanud E V. Süüdistatav E. Maas on kohtule antud ütlustes kinnitanud, et ta on Yiga seoses kandnud kulutusi enda isiklikult pangakontolt seoses I-st mööbli tellimisega Nsse ning Y on tema isiklikule kontole kandnud selle eest raha 02.05., 17.05. ja 24.05. kogusummas 16 002,44 eurot. Mööblit otsis ta sinna E V palvel, et sisustada N kontorit. Ta ei näinud põhjust keelduda ja see ei olnud tema jaoks keeruline mööblit e-poest tellida. Mööbli tellimise ajal oli ta X OÜ juhatuse liige ja sellest tegevusest ta Nt ega S ei teavitanud, kuna ei pidanud vajalikuks. Ta oli aprilli lõpuks teinud enda jaoks otsuse, et ta läheb E juurde tööle ja seetõttu ta mööblit ostiski. Temale teadaolevalt tegeles E V veebruarist kuni maini 2018 ettevõtte võtmeisikute leidmisega või komplekteerimisega. Seda, kas ettevõttel oli mingi müügikäive või -tegevus sellel perioodil, süüdistatav ei tea. Süüdistatava ütluste kohaselt 2018 mais käis ta N kontoris mõned korrad seoses I mööbli planeerimisega, et üle vaadata pinda, kas mööbel sobib ja mahub. Mööbli kokku panemisel abistas ka üks töömees. Kontorivõtmed sai Elt, kuid mis kuupäeval, seda ta ei tea. Võtmed sai, et mööblit oleks võimalik kontorisse panna. Mööblit paigaldas pärast selle saabumist umbes aprill-mai. Süüdistatav ei näe selles tegevuses võimalikku konkurentsikeelu ja lojaalsuskohustuse rikkumist X OÜ suhtes. Ta ei konkureerinud X OÜ-ga, ta ei töötanud E juures. N kontori sisustamine ei olnud X OÜ huvides, kuid ei näe ka, kuidas oleks see X OÜ huvide vastane. Samuti ei teadnud ta sisustamise hetkel, et sinna lähevad tööle X OÜ töötajad. Süüdistatav ei ole teadlik, kas L. Latt seal kontoris käis, kuid võimalik et temaga käis. Seda, millal ta L. Latti esimest korda seal kontoris nägi, ei mäleta, kuid võis olla juuni-juuli. Mis puudutab 04.04.2018 tehtud ülekannet, andis süüdistatav ütlusi, et 04.04.2018 ülekanne Y kontolt M Dile summas 500,40 eurot oli kohvimasina Jura eest, kuna E V küsis temalt, kas ta teab, kust on võimalik osta kohvimasin kontorisse ja ta teadis, et M Dil on üks vana kohvimasin üle ja M D müüs selle kohvimasina Yile. Y OÜ LHV Pangas asuvas kontole juurdepääsuõiguse kohta selgitas süüdistatav, et kuna Ega oli juttu, et ta hakkab mingil hetkel konsulteerima ettevõtte juhatust majandusküsimustes või -tegevuses, siis E ilmselt arvas, et süüdistatavale oleks mõistlik teha pangakonto juurdepääs. Seda ta temal teha ei palunud ning ühtegi ülekannet ta sealt teinud ei ole. Miks talle konto tehti, tuleb küsida Elt. Juurdepääsu saab teha ka nii, et piisab konto valdaja otsusest. Seda, et tal oli juurdepääs sellele pangakontole ja allkirjaõigus, ei informeerinud ta Nt ega S, kuna ta ei näinud seal huvide konflikti. Konto kasutusõigusest sai ta teada 2018 suvel, kui ta asus Nsse tööle. Teada sai ta eraisikuna LHV panka sisselogimisel ja sealt näeb ta ka temale õigusi andnud ettevõte kontot. Seega on otsuse punktis 4.7. kajastatud tõenditega leidnud kinnitust, et E. Maas on kandnud kulutusi seoses Y OÜ kontori sisustamisega. Kuigi süüdistusakti kohaselt on E. Maas kulutusi kandnud enda ettevõtte S OÜ kaudu, ei ole kohtule esitatud materjale, kust selline informatsioon nähtub. Küll aga on tõendatud E. Maasi seosed S OÜ-ga äriregistri andmetega E. Maasi seoste kohta, mille kohaselt oli ta S OÜ juhatuse liige 04.01.2016 kuni 18.04.2018 ning hagi arvamuse lisaga 22. S OÜ üld- ja isikuandmete ajalooga, mille kohaselt on äriühingu asutaja E. Maas ning ta oli osanik 24.01.2011-11.12.2017 ning juhatuse liige 29.01.200719.10.2015 ning 04.01.2016-18.04.2018. Vaatamata sellele, et rahade kandmine S OÜ kaudu kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, on Y arvelduskonto väljavõttega kinnitatud, et E. Maasi tehtud kulutused on temale kompenseeritud. Nimetatud asjaolu kinnitas ka E. Maas kohtus antud ütluses ning selgitas, et kulutused olid seotud kohvimasina müümisega Y OÜ-le ning Ist mööbli tellimisega Y OÜ-le. Seega oli tegemist Y OÜ kontori sisustamisega, mida kohus hindab

5.1.Asjaolu, et süüdistatav E. Maas otsis Yile kontoripinda on tõendatud tema enda kohtus antud ütlustega, mille kohaselt teab ta A O, kes on kinnisvara maakler Eftenis. 2018 alguses suhtles ta temaga, kuna ta otsis E V palvel kontoripinda Harjumaal. Üüripinda otsis E V, kuna tal oli huvi alustada logistikaettevõttega ja seetõttu küsis ta süüdistatavalt, kas ta saaks aidata teda kontoriga seotud küsimustes. Yist kuulis pärast R lahkumist, võis olla veebruaris 2018. E V on paljude ettevõtete omanik, millest üks on Euro Liising, kellelt X OÜ rentis aastaid haagiseid. E V pöördus tema poole seetõttu, et ta oli kuulnud, et X OÜ-s käärib ja tõenäoliselt ettevõtjana nägi ta võimalust selles, et sellesse sektorisse siseneda ja seal toimetama hakata. Ta kutsus ka süüdistatavat sellesse ettevõttesse, kuid sellel hetkel ei olnud ta huvitatud. Samas kinnitas süüdistatav, et täielikku huvipuudust ei olnud, kuna ta nägi selles võimalust, kui teda X OÜ-st eemaldatakse, siis see võiks olla koht, kus ta tulevikus tööd saab. Kui ta nägi, et E V tahab selles sektoris tegutseda, siis ta tahtis hoida mõlemad uksed lahti, et kui kunagi peaks olema vajadus E ettevõttes tööd teha, siis ei saa ta talle ära öelda, kuna ta teda aitas. Algselt suhtles ta A. Olega X OÜ meiliaadressilt, kuid hiljem palus, et ta ei kasutaks seda aadressi, kuna see ei olnud X OÜ tööga seotud ja soovis, et kasutataks [email protected]. Millal ta A. Olega suhtlust alustas ta kuupäevaliselt ei mäleta, aga kusagil seal kandis, kui neilt esindusõigus ära võeti ja R läinud oli. Samuti käis ta potentsiaalset üüripinda vaatamas, kuna ta elab seal piirkonnas. Samuti oli E kaasas. L. Latt kaasas ei käinud. Tema teada ei olnud L. Latt kaasatud ettevõtte ruumide otsimisse ning ta ei oska öelda, miks L. Latt kirjutab E Vle ja palub E Vl leping allkirjastada. Samuti ei oska ta öelda, miks E V kirjutab L. Lattile raporteerimisvormis, et allkirjastatud ja saadab allkirjastatud lepingu L. Lattile. Samuti ei tea süüdistatav, miks L. Latt kirjutas, et tuleb ettemaks tasuda ning kuidas ta teadis, mis ajaks saab E V ettevõtte käibemaksu numbri. Miks E V allkirjastatud lepingut otse A. Olele ei edastanud, süüdistatav ei tea. Lisaks andis süüdistatav ütlusi, et Eftenile kirjeldas ta N äriplaani E esindajana, kuna E andis sisendi telefonitsi. Sisendi hulka kuulus inimeste arv, ruutmeetrid ja et pind oleks Harjumaal logistiliselt mõistlikus kohas. Ta ei näinud selles suhtluses midagi keerulist ega problemaatilist, kuna ta on palju rendilepinguid sõlminud, rendipindasid otsinud ja kokkuleppeid teinud. Suhtluses, mis toimus A. O ei olnud E V, kuna viimane palus süüdistataval sellega tegeleda. E ise elab Tartus ja see füüsiliselt takistas üüripinna otsimist. Tegemist oli P 8 kontoripinnaga ning selle objekti suhtes sõlmiti temale teadaolevalt üürileping. Leping sõlmiti E V allkirjaga Y. Ta läks üüripinda kaasa vaatama, kuna ta oli selle ruumi enne Annikaga üle vaadanud ja E tahtis seda näha, et kas see on sobiv. Ta pidas seda viisakaks, et lähevad koos ja ta annab selle suhtluse viisakalt üle. Kontoripinna otsimisest, sellest suhtlusest ta teisi X OÜ juhatuse liikmeid ei teavitanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Samuti ei näinud ta selles huvide konflikti. Süüdistatav andis ütlusi, et on sellel kontoripinnal käinud seoses mööbli ostmise ja paigaldamisega, et vaadata üle, kui palju ja kuhu mingit mööblit on vaja.

Maas saata neile mõlema kontoriplaanid ning 15.02.2018 palus E. Maas üürileping ette valmistada ning täpsustati üürilepingu tingimusi. Lepingulisi läbirääkimisi pidas E K müügijuht A. Ole. Üürileping allkirjastati 19.02.2018 digitaalselt. Ettevõtte Y (reg.nr xxx) oli kuni 02.04.2018 A L OÜ, keda esindas lepingu allkirjastamisel E V. Vastuskirja juurde on lisatud ekirjad. 15.02.2018 e-kirjast nähtub, et E. Maas kirjutab A. Olele ning palub leping ette valmistada ning annab teada, et rendile võtja on A L OÜ, periood 5 aastat. Samuti palub ta kirjas kasutada ainult meili xxx ning palub teise e-maili üldse ära kustutada, millelt ta on eelmine kord kirjutanud, et kogemata segi ei läheks. Sealjuures on 15.-16.02.2018 nende omavaheline suhtlus selle kohta, et omanikel ja juristidel on tekkinud küsimusi selle kohta, et firma on asutatud ilma sissemakseta ning pole käibemaksukohuslane, A. Ole soovib tausta selgitust E. Maasilt. 16.02.2018 saadab E. Maas e-kirja, kus selgitab, et A L on ettevõte, mis hakkab aktiivsemalt tegutsema aprillis. Märtsis saab KMK numbri. Rahalises mõttes muretsema ei pea, teevad kõik vastavalt lepingule. Ettevõttes tuleb poole aasta jooksul tööle ca 15-20 inimest, vajadusel võivad ka esimesel perioodil rentida pikema ettemaksuga. 19.02.2018 e-kirjast nähtub, et E. Maas saadab allkirjastatud lepingu ning sellelt nähtub varasem vestlus, millelt selgub, et L. Latt on edastanud 19.02.2018 lepingu allkirjastamiseks E Vle ning viimane saadab allkirjastatud lepingu L. Lattile tagasi (3 kd, tlk 315-321). P 8 OÜ vastuskiri koos lisadega, mille kohaselt puudub P 8 OÜ-l teadmine, kuidas ja kelle poolt toimus esimene kontakt. Antud üürniku leidis ning lepingueelsed läbirääkimised viis läbi E C AS, kes nende nimel maja haldab ning E C edastas neile vastava üürilepingu digiallkirjastamiseks (1 kd, tlk 302-304). Vastuskirja juurde esitatud äripinna üürileping kinnitab, et OÜ P 8 ja A L OÜ (reg.kood xxx), keda esindas E V, vahel on 19.02.2018 sõlmitud äripinna üürileping objektile P 8, T küla, Saku vald, Harjumaa. Ruumid antakse üürniku valdusesse ja kasutusse hiljemalt 06.03.2018. Leping on digitaalselt allkirjastatud E V ja S. R poolt (3 kd, tlk 305-312).

5.3.Y OÜ-le äripinna otsimise ja rentimisega seotud asjaolude kohta andis kohtus ütlusi tunnistaja A O-H, kelle ütluste kohaselt ta Latti ega Maasi isiklikult ei tea ning 3,5 aastat tagasi telefoni kõne pealt läks neile ühte äripinda näitama. P 8 hoonega seoses on kokku puutunud E. Maasi ja L. Lattiga. Kohtuistungil osutab tunnistaja õigesti vasakpoolsele härrale, kui L. Lattile ja parempoolsele kui E. Maas. Kontoripinna vaatamiseks helistas talle Elmer veebruaris 2018 ja soovisid seda objekti kohapeal näha. Objektiga tulid tutvuma nemad kahekesi, seda kas seal oli ka kolmas isik, ta ei ole kindel. Kohus lubas kaitsjal tunnistaja mälu värskendada ning tunnistaja selgitas, et mäletamist mööda oli kolm isikut, aga kolmandat ei mäleta, mäletab Elmerit ja Laurit täpselt. Võis olla, et seal oli kolmas, isiku nime ei mäleta. Nende huvi oli põhjendatud kontoripinna otsimisega. Mis ettevõttele nad pinda otsisid, sellest alguses juttu ei olnud, kuid pärast see selgus, kui nad olid ettevõtte andmed saatnud. Nende jurist palus selgitusi, kuna tegemist oli värske ettevõttega ja siis telefonikõnes nad ütlesid, et teevad ühe haru sinna S OÜ ettevõtte, selle juurde. Neil ei olnud käibemaksu numbrit ning jurist ütles, et täiesti uus ettevõte, käibemaksu nr ei ole, tuleb täpsustada natuke tausta. Siis nad täpsustasid, et lähiajal tuleb tööle 15-20 inimest ja on nõus tegema suurema ettemaksu juhul, kui seda soovitakse. See vastus sobis majaomanikele ja juristile ning nad läksid nii edasi. Ettevõte, kes lepingu sõlmis oli neile juba eelnevalt saadetud meili peale lepingu sõlmimiseks. Kõige esimene meil, mida Elmer kasutas, tuli X pealt ja pärast soovis ta seda muuta, mis oli xxx või .com, et suhtlus käiks hiljem selle meiliaadressi pealt. Meiliaadressi muutmine ei tundunud talle kummaline, kuna tegemist oli uue ettevõttega. Samuti oli e-kirjavahetuses vahepeal Lauri nimi, kes saatis tagasi allkirjastatud lepingu. Tema üürilepingut ei sõlminud, vaid edastas andmed nende ettevõtte juristile ja tema valmistas üürilepingu ette, tema edastas lepingu kliendile ehk Elmerile, kes oli eelnevalt kirjutanud, et allkirjastaja on kolmas isik V. E Vga tema ei suhelnud ja kogu infovahetus käis läbi Latti ja Maasi. Neile oli algusest peale teada, et E V on lepingu allkirjastaja. A L OÜ oli logistika ettevõte ja selle nime andis lepingu jaoks E.

ÄS § 187 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (Riigikohtu 8.10.2008 lahend nr 3-2-1-65-08, p 33). VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 624 lg 1 peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Hoolsusstandardi sisusse kuulub ka kohustus tegutseda heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (Riigikohtu 6.05.2015 otsus nr 3-2-1-38-15, p 14; 4.03.2015 otsus nr 3-2-1-169-14, p 13). Kolleegium on selgitanud ka, et üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada (Riigikohtu 24.11.2015 otsus nr 3-2-1129-15, p 15). Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et lojaalsuskohustuse sisuks on keeld eelistada kellegi teise huve käsundi täitmisel käsundiandja huvidele, sh hõlmab see saladuse hoidmise kohustust ja kohustus olla diskreetne. Samuti on välja toodud, et juriidilise isiku juhtorganite lojaalsuskohustus on lisaks § 620 lg-le 1 sätestatud ka TsÜS §-s 35 ning ÄSis, millest viimases väljendub juhatuse liikmete lojaalsuskohustus muu hulgas konkurentsikeelu (ÄS §-d 185 ja 312), konfidentsiaalsuskohustuse (ÄS §-d 186 ja 313) ja laenukeelu (ÄS §-d 159 ja 281) kaudu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Varul P., jt, p 3.2. Kättesaadav: https://volaoigusseadusiii.juuraveeb.ee/sisu/51477/_620_kasundisaaja_hoolsus_kasundi_taitmisel ). X OÜ äriregistri väljavõttega on tõendatud, et süüdistatavad olid nii väidetava Y OÜ rahastamise kui ka Y OÜ-le äripinna otsimise ajal X OÜ juhatuse liikmed. Kohtule on esitatud T H OÜ juhatuse liikme lepingud (kd 1, lk 292-298), mis olid sõlmitud ühelt poolt T H OÜ ja teiselt poolt vastavalt E. Maasi ja L. Lattiga. T H OÜ 20.09.2016 sõlmitud juhatuse liikme lepingud E. Maasi ja L. Lattiga, mis on allkirjastatud digitaalselt E. Maasi ja L. Latti poolt ning millest nähtub, et p-s 5 on reguleeritud konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsus. Juhatuse liige ei või lepingu kehtivuse ajal ilma osanike kirjaliku nõusolekuta olla omanik või juhtorgani liige äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal, omada sellise äriühingu üle mistahes huvi või mõju, olla sellise äriühingu omaniku või juhtorgani liikmega seotud isikuks ega töötada või osutada teenust sellisele äriühingule. Konkurentsikeeld kehtib Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra territooriumi osas. Konkurentsikeeld kehtib 18 kuud peale lepingu lõppemist, juhul kui seda nõuab 3/4 osanikest. Konkurentsikeelu rakendamisest teavitatakse juhatuse liiget

hiljemalt 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist. Lepinguga on reguleeritud hüvitise suuruseks 50 000 eurot. Samuti kohustub juhatuse liige hoidma ärisaladust ning äriühingul on õigus nõuda juhatuse liikmelt p-des 5.1 ja 5.3 sätestatud kohustuste rikkumise eest leppetrahvi. Lepingu järgi on pooltel kohustus teatada teineteisele tingimustest mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Lepingu alapunktis E on märgitud, et lepingu sõlmimise ajal on äriühingu tütarettevõte tegev ekspedeerimise, siseriikliku ja rahvusvahelise transpordi, kaubaveo, ladustamise, laoteenuse osutamise tegevusaladel. Tegu on konkurentsitihedate tegevusaladega, mistõttu on äriühing aldis kahjudele, kui tema ärisaladused ja arenguperspektiivid, oskusteave ja muu äritegevust puudutav informatsioon avalikustatakse. Lepingus on määratletud seegi, et juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamalt, lähtuma äriühingu ootuspärastest huvidest, vältima kahju tekkimist äriühingu varale ning aitama kaasa äriühingu hea maine säilimisele. Juhatuse liige on kohustatud oma tegevuses toimima äriühingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega. Juhatuse liikmel on kohustus teavitada viivitamatult ja oma initsiatiivil osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada olulisel määral äriühingu huve. Käesolevas asjas on süüdistatavate kaitsja oma süüdistuskõnes märkinud, et eelnevalt viidatud juhatuse liikme leping ei laienenud X OÜ-le, kuna lepingu pooleks oli Q OÜ, mille näol on tegemist haldusfirmaga, mille tegevusalaks on osaluste hoidmine. Samal seisukohal oli ka süüdistatav E. Maas kohtus antud ütluses. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esmalt nähtub 20.09.2016 sõlmitud juhatuse liikme lepingu alapunktist E, et äriühingu tütarettevõte on tegev ekspedeerimis, siseriikliku ja rahvusvahelise transpordi, kaubaveo, ladustamise, laoteenuse osutamise tegevusaladel ning seetõttu on tegu konkurentsitihedate tegevusaladega, mistõttu on äriühing aldis kahjudele, kui tema ärisaladused ja arenguperspektiivid, oskusteave ja muu äritegevust puudutav informatsioon avalikustatakse. Seega hõlmas kohtu hinnangul T H OÜ juhatuse liikme leping ka X OÜ-d. Asjaolu, et leping hõlmas ka X OÜ-d ja et see oli süüdistatavatele teada, kinnitab kohtule X OÜ 28.09.2019.a vastus päringule koos kirjavahetusega Q OÜ teemal (kd 2, lk 25-31), millest nähtub, et Du AB jurist on 20.09.2016 edastanud ülevaatamiseks Qi ja Xi osanike lepingud, Lauri, M ja Ji juhatuse liikme lepingud ning Q põhikirja, mida täiendati vastavalt kohtumisel arutatule. Seejärel vastab 20.09.2016 A N, et juhatuse liikme lepingud peavad olema Lauri, J ja Elmer. 20.09.2016 edastab jurist vastuse, et juhatuse liikme lepingutes määrasid Q OÜ esindajateks Elmeri ja Lauri, kuna tänase kuupäevaga Q OÜ ainuosaniku otsust enam vormistada ei õnnestu, millega oleks volitatud A neid lepinguid allkirjastama. Lepingute kehtivust see ei mõjuta. Q OÜ osanike lepingu allkirjastate kõik, X osanike lepingu allkirjastavad A ja M J G nimel ning Elmer ja Lauri Qi nimel. Juhatuse liikme lepingutes allkirjastavad Elmer ja Lauri kõik juhatuse liikme lepingud ning J allkirjastab vaid enda oma. 21.09.2016 edastab E. Maas juristile, A Nle, M Sle, J. Rle ja L. Lattile küsimuse ja uurib, mis tegevusala sellel Qil on? Seal on öeldud, et allakirjutanu ei tohi omada osalusi ja olla juhatuse liige TH-ga samal tegevusalal tegutsevates ettevõtetes. Ehk oleks korrektne vormistada üks A4 paber ja see kõigi poolt allkirjastada, kus siis oleks kirjas kõik need ettevõtted millega kõik osanikud täna seotud on ja kõik annaksid allkirja, et on nõus, et nendega ei ole probleemi? Hetkel tema puhul on tal kasvõi kõik VL-id kus tegutseb. Need on kõik samal tegevusalal, samas ei ole Te 4/5 nõusolekut. Sinna listi võiks panna siis kõik Lauri-Ji-tema-A M asjad ja sellele käsi alla, et on ok. 21.09.2016 vastab kirjale AB jurist, kes selgitab, et: „Juhatuse liikmete lepingu punktis 5.1 viidatud tegevusala on Qi osanike lepingu kohaselt X OÜ osadega seotud õiguste teostamine, seega laienevad Qi tegevusaladeks ka Xi tegevused ehk „ekspedeerimise, siseriikliku ja rahvusvahelise transpordi, kaubaveo, ladustamise, laoteenuse osutamine“ (juhatuse liikme lepingu p (E)).“ Seejärel edastab E. Maas e-kirja, kus loetleb ettevõtted, kus ta on juhatuse liige või osanik. Logistikaga tegelevad vaid V-iga seotud ettevõtted. Seega on tõendatud, et Q OÜ-ga sõlmitud juhatuse liikme leping

kohaldus ka X OÜ tegevusaladele ning süüdistatavad olid sellest teadlikud, kuna nad olid kaasatud aktiivselt selle lepinguga seotud e-kirjavahetusse, mille üheks osaliseks oli ka advokaadibüroo jurist, kes selgitas edastatud e-kirjas E. Maasi küsimusele, et Qi tegevusaladeks on ka Xi tegevused. Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest, põhikirjast, aga ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2003 otsus nr 3-2-145-03, p 23). Kohus märgib, et süüdistusaktis ei ole kohtu hinnangul piisava selgusega konkretiseeritud, milles seisnes süüdistatavate puhul hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine. Vastavalt süüdistuses märgitud sõnastusest tulenevalt, ei saa kohtu hinnangul jaatada etteheidet konfidentsiaalsuskohustuse ja laenukeelu rikkumisele. Küll aga võib küsida, kas p-des 4 ja 5 märgitud tegevustega võisid süüdistatavad rikkuda konkurentsikeeldu, mis on vaadeldav lojaalsuskohustusena. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on Y OÜ (endise nimega A L OÜ) kantud äriregistrisse 11.08.2014 ning äriühingu juhatuse liige, osanik ja asutaja on sellest ajast saati olnud E V. Samuti väärib märkimist, et Y OÜ on asutatud ligi 4 aastat varem, kui süüdistatavatele ette heidetud tegevused. Seega Y OÜ äriregistri väljavõtte ja kohtule esitatud muude materjalide põhjal ei ole võimalik väita, et süüdistatavad oleksid ÄS § 185 lg 1 p 1-3 sätestatud isikuteks, kuna nad ei ole X OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal kuulunud konkureeriva ettevõtte juhtorganitesse ega olnud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Q OÜ juhatuse liikme lepingust tulenevate sätete kohaselt ei ole kohtu hinnangul süüdistatavad samuti rikkunud nimetatud lepingu p-st 5.1. tulenevat kohustus juhatuse liikmena olla omanik või juhtorgani liige äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal, olla sellise äriühingu omaniku või juhtorgani liikmega seotud isikuks. Samas on nimetatud juhatuse liikme lepingu punktis märgitud, et juhatuse liige ei tohi omada sellise äriühingu üle mistahes huvi või mõju ega töötada või osutada teenust sellisele äriühingule. Kohus märgib, et kuigi Y OÜ äriregistri väljavõtte kohaselt oli äriühingu tegevusalaks alates 15.11.2017 veoste ekspedeerimine, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et Y OÜ-l oleks olnud 2018.a alguses äritegevust. Nii puudusid uurija koostatud õiendi X-tee kaudu saadud andmete alusel Y OÜ-l töötajad ajavahemikul 01.01.2018-30.06.2018 (kd 1, lk 217-222) ning hagi arvamuse lisa 1. www.teatmik.ee väljavõttest Y OÜ kohta nähtub, et Y OÜ-l puudusid 2018 esimeses kvartalis töötajad ning käive. Alates kolmandast kvartalist on töötajate arv 21 ning maksustatav käive 3 501 307,54 eurot (kd 2, tl 80-82). Seega oleks võimalik antud juhul rääkida, et süüdistatavatel võis olla huvi sellise äriühingu vastu ning nad võisid osutada teenust sellisele äriühingule äripinna otsimise ja sisustamisel näol. Kohtu hinnangul on Y OÜ kontori sisustamine ja viimasele äripinna otsimise puhul tegemist äritegevuse alustamisega seonduvate tegevustega, mis on leidnud eelnevates kohtuotsuse punktides süüdistatavate poolt tõendmist. Küll aga ei saa süüdistatavatele ette heita, et nende initsiatiivil toimus J. R osaluse väljaostmine äriühingust, mida kohus on põhistanud kohtuotsuse p-s 4. Asjaolu, et süüdistatavad pidid teadma, et J. R osa väljaostmisest saadud rahaga rahastati Y OÜ tegevuse alustamist, ei saa kohtu hinnangul pidada juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ega huvide konflikti keelu rikkumiseks. Kohus nõustub süüdistatavate kaitsjaga selles, et süüdistuses märgitud ajal võis Y OÜ puhul olla tegemist abstraktse ohuga konkureeriva ettevõtte kujunemise osas ning Y OÜ-le äriruumide otsimisega ning ka selle sisustamise puhul võis tegemist olla äriühingu käivitamisele kaasa aitamisega. Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.03.2016 otsuses nr 2-1413613 p-s 38 märkinud, et äritegevuse käivitamisele kaasaaitavaid tegevusi ei saa lugeda konkurentsipiirangu rikkumiseks. Süüdistusest ei nähtu, et Y OÜ-l oleks sellel ajal olnud majandustegevust või ta oleks osutanud X OÜ-le sellele ajal konkurentsi, kuna süüdistuses ei ole välja toodud, et süüdistatavad oleksid osutanud ekspedeerimisteenust, sellises ettevõttes töötanud või seda juhtinud.

7.2.Süüdistatava E. Maasi ütluste kohaselt on ta küsinud K Mt informatsiooni, milliseid kontoritarbeid on tellitud X OÜ-le esimesel poolaastal ning seda statistikat kasutas ta Yisse kontoritarvete tellimiseks. Tal endal ei olnud teadmisi selle kohta, kui palju midagi kulub ning ta oli Ele lubanud, et tegeleb kontori poole algse organiseerimisega ning kõige lähem infoAas oli K M. Kogu tegevus toimus E V palvel, kuna ta palus teda kontori rendipinna mööbli ja sellesse puutuvate teemadega aidata. Miks E V ise sellega ei tegelenud, põhjendas süüdistatav, et E Vl ei olnud teadmisi, kuna see ei ole tavaline poest ostmine, vaid neid tellitakse ja tuuakse kohale. Vastavat infot ta E Vle ei edastanud, kuna viimane palus tal ise sellega tegeleda. Talle oli teada, et suur osa X OÜ töötajatest läheb Nsse ning võis eeldada, et kulu on umbes sarnane. K M talle selle info ka andis, mille ta saatis tabeliga, kas meiliga või Skypes. Selle tulemusena palus ta K M tellida kahel korral kontoritarbeid Y nimele ja et arve saadaks E. T pidi toimuma P 8 aadressile. Ta kindlasti ütles, et arve tuleb teha Y nimele ja Yi eest pidi arve tasuma E V Yi esindajana. Seda, kas arve tehti Yi nimele, ta ei kontrollinud, sest ei pidanud seda vajalikuks. Tema ütles K Me, millisele aadressile tuleb kaup toimetada. Seda, kes kauba vastu võttis ta ei tea ning K M ta ei palunud kaupa vastu võtta. Tema pole K M lasknud arvele kirjutada oma telefoni numbrit ja seda, et tuleb helistada enne kauba Tt. Sellest, et Yi kontoritarvete kulud kandis X OÜ sai ta teada sügisel, kui tuli hagiavaldus. Hagiavalduses oli episoodina kirjas justkui oleks toimunud kontoritarvete vargus. Tema jaoks oli see üllatus. Ta küsis selles osas oma advokaadilt nõu ning kui advokaat ütles, et nüüd on asjad selgemad, siis ta tasus enda isiklikult arvelt 2020 alguses kontoritarvete eest X OÜ-le. 2020 alguses oli see hetk, kui tsiviilasjas oli kohus määranud hagile vastamise tähtaja. Enda isiklikult arveldusarvelt tasus ta selle summa, kuna ta tundis, et oli selle olukorra eest vastutav ning tänaseks on Y talle selle summa hüvitanud. Süüdistatav selgitas täiendavalt, et segaduse all mõtles ta seda, et oleks pidanud korrektsemalt kirjutama K, et kuhu täpselt arve läheb. Temal polnud teadmist, et see arve tasuti X OÜ vahenditest.

7.8.Seega on eelnevaga leidnud tuvastamist, et süüdistatav E. Maas palus X OÜ töötajalt K Mt statistikat kontoritarvete kohta ning saades vastava informatsiooni, lasi E. Maas K M tellida R OÜ-lt kontoritarbeid, mis olid mõeldud Y OÜ-le. Kontoritarbeid telliti X OÜ nimele ning viimase rahalistest vahenditest. Nagu kohus on eelnevalt kohtuotsuses märkinud, siis Y OÜ puhul oli tegemist X OÜ-ga konkureeriva ettevõttega, kellel sellel ajal majandustegevus puudus. Kuna E. Maasi ütluste ja kohtus tuvastatud asjaolude pinnalt olid kontoritarbed mõeldud kasutamiseks Y OÜ-s, siis on kohtu veendumusel vaieldamatult kontoritarvete näol tegemist ettevõtte tegevuseks vajalike asjadega. Arvestades asjaolu, et E. Maas oli X OÜ juhatuse liige, kellel lasus X OÜ ees ÄS § 187 lg 1, VÕS § 620 ja TsÜS § 35 tulenev hoolsus- ja lojaalsuskohustus, ei olnud tema käesoleva kohtuotsuse p-s 7 kajastatud tegevus X OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmisel X OÜ huvides. Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse sisuks on vaieldamatult tegutsemine osaühingu huvides, sh majanduslikult kõige optimaalsemal viisil ning hoida ära kahju tekkimine äriühingu varale. Arvestades, et süüdistatav E. Maas lasi tellida X OÜ-ga konkureerivale ettevõttele kontoritarbeid X OÜ nimel ja rahaliste vahenditega, on tegu X OÜ huvide järgimata jätmisega ja viimasele rahalise kahju tekitamisega. Kuigi süüdistatav E. Maas on tekitatud kahju X OÜ-le hüvitanud, on kohus veendumusel, et süüdistatav E. Maas rikkus X OÜ juhtatuse liikmena 2018 mais kontoritarvete organiseerimisel konkureerivale ettevõttele ja kontoritarvete tasumisel X OÜ rahaliste vahenditega juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Süüdistatav E. Maasi kaitsja on oma kohtukõnes toonud välja, et arve tasumine X OÜ vahenditest toimus inimliku eksituse tõttu ning E. Maas ei teadnud, et arve tasuti vale äriühingu rahadega. Kohtu hinnangul ei ole viidatud „inimliku eksituse“ puhul tegu vabandatava asjaoluga. E. Maas oli X OÜ juhatuse liige ning juhatuse liikmena oleks ta pidanud järgima ennekõike X OÜ varalisi huve, mistõttu ei oleks ta pidanud K M laskma konkureerivale

8.2.Kohtule on esitatud A P, E E N, H. R (end. K), J R, K K, K M (end. P), L L, O H, R V, S N, S K ja T J M L töölepingud, mis tõendavad isikute X OÜ-s töötamist erinevatel töökohtade. Kohtule ei ole esitatud K L, T T, S K, T T ja T S töölepinguid ning lisaks lause esimeses pooles nimetatud isikute töölepingutele on kohtule esitatud töölepinguid ka isikute puhul, kelle osas (nt A V, K K) ei nähtu süüdistusaktis ette heiteid lahkumisavalduste esitamisel ja Y OÜ-sse suundumisel. Koostatud õiend X-tee kaudu saadud andmetest perioodi 01.01.2018-30.06.2018 kohta (1 kd, tlk 217-222) tõendab, et X OÜ-s on nimetatud ajavahemikul töötanud ja tasu saanud A P, A V, E. Maas, E-E N, H R, J R, J R (01.2018-03.2018), K K, K K, K M, K L, K V, L. Latt, L L, M B, O H, R T, R V, S N, S K, S K, T T, T T, T S ning T J M L. Sama päringu kohaselt samal ajavahemikul Y OÜ-s töötajad puudusid. Töötajate registri väljavõtted (1 kd, tlk 223-233) tõendavad, et osa X OÜ-s töötanud isikud suundusid tööle Y OÜ-sse, nimelt: R V alates 19.06.2018; A P, E-E N, O H, S K, S K, K K, L L, K L, K M, S N, H R, T S, T T, T T alates 01.07.2018 ning M B ja A V alates 09.07.2018. K V töökoht on VL AS alates 19.04.2013, T J M L töökoht X OÜ, K K töökoht X OÜ alates 01.05.2015 ning J R töökoht alates 14.06.2018 C OÜ. TÖR-i väljatrükkidel on alumises nurgas kuupäev 19.07.2018. X OÜ töötajate koosseisu tõendab ka hagi arvamuse lisa 34. TÖR väljavõte X OÜ töötajate kohta 01.06.2018 seisuga (kd 2, tl 109), millest nähtub, et X OÜ-s töötasid töölepinguga järgmised töötajad: 1) M B 07.02.2011-05.07.2018; 2) O H 03.11.2014-30.06.2018; 3) S K 01.12.2017-30.06.2018; 4) S K 16.10.2017-30.06.2018; 5) K K 24.05.2018-30.06.2018; 6) K K 01.05.2015-08.08.2018; 7) L L 09.04.2012-30.06.2018; 8) T J M L 01.06.2017-22.07.2018; 9) K L 05.02.2018-30.06.2018; 10) K M 01.04.2014-30.06.2018; 11) S N 09.05.201130.06.2018; 12) E-E N 05.10.2015-30.06.2018; 13) C P alates 01.09.2015; 14) A P 06.08.201230.06.2018; 15) J R 10.06.2014-11.06.2018; 16) H R 04.08.2014-30.06.2018; 17) T S 23.09.2013-30.06.2018, 18) T T 07.04.2014-30.06.2018; 19) T T 01.09.2015-30.06.2018; 20) R V 18.04.2011-18.06.2018; 21) A V 23.05.2011-06.07.2018; 22) K V 23.04.2018-30.06.2018 ning E. Maas ja L. Latt olid alates 2016 jaanuarist kuni 03.08.2018 juhtimis-, kontrollorgani liikmed. X töötajate nimekiri koos kontaktidega (kd 1, tl 31-33), millest nähtub X töötajad, nende kontaktandmed, ametinimetused. Nimekirjas on süüdistusaktis märgitud töötajad A P, E-E N, H R, J R, K K, K M, L L, O H, R V, S N, S K, T J M L, K L, S K, T T ja T S, samuti L. Latt ja E. Maas. Nimekirjast nähtub ka, et A P on kasutanud numbrit xxx, T T numbrit xxx, K M xxx, R T numbrit xxx ja K L xxx.

8.3.Lahkumisavalduste esitamist tõendavad kohtule esitatud töötajate lahkumisavaldused, nimelt: 1) A P 31.05.2018 lahkumisavaldus X OÜ juhatajale, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018 (1 kd, tl 45); 2) E-E N 31.05.2018 avaldus X OÜ juhatajale, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 3) H R 31.05.2018 avaldus X OÜ juhatajale, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 4) J R 23.05.2018 avaldus X OÜ-le, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 11.06.2018; 5) K K 30.05.2018 avaldus X OÜ, Elemer Maasile, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 6) K M 30.05.2018 avaldus, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks X OÜ-s 30.06.2018; 7) K L 31.05.2018 avaldus X OÜ juhatusele, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 8) L L 31.05.2018 avaldus X OÜ juhatajale, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 9) O H 29.05.2018 avaldus X OÜ-le, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 10) R V 17.05.2018 avaldus, mille kohaselt lõpetada tema tööleping 18.06.2018; 11) S N 30.05.2018 avaldus, mille kohaselt lõpetada tema tööleping Xiga 30.06.2018; 12) S K 28.05.2018 avaldus X OÜ-le, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 28.06.2018; 13) S K 30.05.2018 avaldus X OÜ Elmer Maas, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018; 14) T T 29.06.2018 avaldus X OÜ-le, mille kohaselt soovib lahkuda omal soovil 30.06.2018; 15) T S 30.05.2018 avaldus X OÜ Elmer Maasile, mille kohaselt lugeda viimaseks tööpäevaks 30.06.2018 ning 16) T J M L 22.06.2018 avaldus X OÜ juhatusele, milles palub lõpetada temaga sõlmitud tööleping hiljemalt 22.07.2018 omal soovil. L T 29.08.2018 e-kirjaga edastatud K Ki ja L L töölepingu lõpetamise avaldused (kd 1, tl 155157), millest nähtub, et K K on e-meili aadressilt 27.06.2018.a saatnud lahkumisavalduse ja L L on saatnud e-meili aadressilt 18.06.2018.a lahkumisavalduse. Töötajate lahkumist kinnitava tõendina on kohtule esitatud ka J Ji poolt üle antud videosalvestised mälupulgal, millest nähtub, milline pilt oli 02.07.2018 X OÜ kontoris ning kinnitab kohtule, et X OÜ kontor oli tühi (kd 1, lk 245) ning K J 01.07.2018 e-kiri koos piltidega M Sle ja A Nle seoses X OÜ kontoris valitsenud olukorrast, millelt nähtub, et ainult K toas on kaustu ja teised töökohad on tühjad (kd 5, lk 51-59).

30.06.tegi ta osanikele teavituse, et ta on otsustanud lahkuda ehk ametliku lahkumisavalduse meilile. Töötajate lahkumise kohta selgitas süüdistatav, et töötajad ei esitanud lahkumisavaldusi ühel ajal ning töötajaid oli seal palju. Samuti ei esitatud lahkumisavaldusi temale. Sellest sai teadlikuks, kuna inimesed rääkisid kontoris, et kes on esitanud ja kes ei ole. Samuti ei tea, kas L. Latt võttis lahkumisavaldusi vastu, kuid usub, et rääkis temaga sellest, et töötajad lähevad ära. Töötajate lahkumisest teavitas ta juhatuse liikmeid, täpsemalt S, kuna Nga ei ole tal sellist suhet, et ta temaga oleks üldse suhelnud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei pidanud ta kohest teavitamist vajalikuks, kuna tema hinnangul olid need inimesed oma otsuse teinud. Tema teada tegelesid nad juba uue tiimi loomisega ja värbasid tegevjuhti. Ta ei pidanud seda vajalikuks. Logistika ettevõttes käib komplekteerimine selliselt, et kõige pealt võetakse tööle tegevjuht, kes otsib omale tiimi, osakonnajuhatajat, ekspedeerijat. Samuti ei ole õige, et kõik töötajad läksid ära, vaid X OÜ jäid mitmed töötajad edasi. Tema ütluste kohaselt pidi X OÜ pärast töötajate lahkumist oma äritegevust jätkama tavapärasel viisil ja äritegevus pole päevakski katkenud. Mõne lahkuva töötaja käest ta küsis lahkumise kohta ning sai vastuseks, et soovitakse minna tööle E juurde, kuid miks, seda ta ei oska öelda. Seda, kuidas töötajad E Vga kohtusid, ta ei tea ja tema neid kohtumisi ei ole vahendanud ega rääkinud Yisse minekust, neid veennud, käskinud või palunud Nsse tööle minna. Samuti pole ta palunud töötajatel ka X OÜ-sse jääda, kuna töötajal on õigus oma otsusele. Süüdistatav ei tea miks K K ja L L lahkumisavaldused on koostatud varasema kuupäevaga ning esitatud hiljem, tema ei ole neid avaldusi saanud ega näinud. Töötajate lahkumisest teavitas S, kuid lahkuvate töötajate asemele ta uusi ei otsinud, kuna ta ei pidanud seda enda, vaid uue juhi ülesandeks. Lisaks oli juhatuses ka peale tema ja L N ja S ning oli õhkõrn lootus et ka nemad tegelevad personali otsingutega. Samuti ei loobunud ta seal töötamise ajal juhatuse liikme ülesannete täitmisest, kuna tema ei värvanud uusi inimesi, kuna tal puudub kompetents selleks. Tema teada on S kompetents olemas, kes teda nüüdseks 15 aastat tagasi värbas. Seda, kas L. Latt otsis uusi töötajaid, seda ta ei tea. Süüdistatava ütluste kohaselt kohtus ta M Sga 14.06.2018, teab seda, kuna see oli tema kalendris kirjas. Kohtumine toimus M hotelli terrassi kohvikus. Tema eeldus oli see, et S soovis kohtuda, kuna arutada seda, kuidas asju korrektselt kokku tõmmata, ära lõpetada ja üle anda. Ootus või eeldus oli ka see, et sinna tuleb S juba uue tegevjuhist kandidaadiga, kellega nad võiksid koos plaani paika panna, sest jäänud oli ainult 2 nädalat tema äraminekuni. Seal selgus,

8.5.Tunnistaja M S ütluste kohaselt 2018 juuni alguses ta ei teadnud, et enamus töötajaid on esitanud lahkumisavaldused ning teda sellest ei teavitatud. Latti, Maasi ja töötajate lahkumisest sai ta teadlikuks 29.06. päevasel ajal, kui helistas J K ja ütles, et kas sa tead, et talle on laekunud info, et esmaspäevast ei ole X OÜ-s ühtegi töötajat ja on loodud uus ettevõte ja kõik on sinna üle viidud. Siis ta hakkas helistama. Sai kätte M Bi, kes ei teadnud asjast midagi. Kuna ta ei olnud nädalavahetusel Tallinnas, siis palus ta laupäeval või pühapäeval minna K Jil minna vaatama, mis seal toimub. Pühapäeval käis K J seal ja näitas pilti, siis oli selge, et kontor oli maha jäetud, paberid vedelesid, ühtegi inimest ega arvutit ei olnud. J. Rga kohtus ta 30.06. Pärnus tema ja N ettepanekul. Kohtumisel küsiti J. Rlt, kas ta võiks X OÜ-d juhtida ja andsid kohtumisel teada, et lahkumise initsiaatorid olid Latt ja Maas, mitte nemad. Seal mainiti Jile ka seda, et ta võiks seda koos R Tga teha. J soovi selleks ei avaldanud. Ilmselt said Maas ja Latt J. Rlt sellest kohtumisest teada, kuna 01.07. toimuma pidanud koosolek Maasi ja Lattiga ei toimunud. Ilmselt nad teadsid, et neil on kogu skeem teada ja leidsid, et pole põhjust kokku saada. Kusagil 6. või 7. juunil laekus talle info K Jilt, et Maas on käinud ladudes pinda otsimas, keegi rohkem ei selgitanud ning miks pidi Maas käima pinda otsimas. Ta proovis Maasi kätte saada, kuid Maas ei võtnud toru vastu. 11.06. helistas talle Maas ning leppisid 14.06. kohtumise M hotellis kokku. Sellel kohtumisel Maas eriti rääkida ei tahtnud, otsa ei tahtnud vaadata ning tunnistaja ei saanud aru, mis toimub. Kohtumiselt ära tulles ütles Maasile, et kui räägitud ei saa, siis lepime kokku, et neil on 02.07. osanike koosolek, kuhu kutsutakse K L, J K, Maas ja Latt ja räägivad seal, mis lahti ja kuidas saab normaalselt edasi töötada. Osanike koosoleku kutsus ta kokku ilmselt ise pärast toimunud kohtumist. Tunnistaja ütluste kohaselt osanike koosoleku kutse sai tehtud pärast Elmeriga kohtumist, olid samad probleemid, et X ja V AS vahel, küll nad ei suutnud kasumit omavahel jagada, K J heitis ette E. Maasile, E. Maas K Jile, siis käis Maas mingit ladu vaatamas, millest teatas J ja millest tema ei teadnud midagi ja miks pidi Maas ladu käima vaatamas, kui tal pole V AS-iga mingit pistmist. 14.06. kohtumisel ei saanud ta aru, et Maas ja Latt kavatsevad X OÜ-st lahkuda, aga selline käitumine lõi häirekella, mistõttu kohtusid nad müügijuht R T 21.06. täiesti esimest korda ning vesteldi sellest, kuidas ta enda tulevikku näeb ja kas tema võiks olla selle ettevõtte juht. Ehk nad valmistasid pinda ette selleks, kui 02.07. kohtumisel peaks midagi juhtuma, et Latt ja Maas ei taha enam nendega jätkata.

8.6.Tunnistaja A N ütluste kohaselt seda, et X OÜ töötajad koos süüdistatavatega lahkuvad, sai ta teada vist 29.06., kui tuli Laurilt avaldus, et soovib lahkuda, see et töötajad lahkuvad, said teada vist nädalavahetusel, kui saatsid K Ji kontorisse vaatama, siis oli selge, et kontor on tühi ja kedagi ei ole. Süüdistatavad ei teavitanud neid, et töötajad on esitanud lahkumisavaldused ja soovivad 30.06.2018 ühiselt lahkuda. Nime Y kuulis vist 29.06. kui J. Kle tuli info A T . Info oli ebamäärane, et teil sünnib midagi, töötajad võivad ära minna, mille peale nad ütlesid, et ei usu seda. Ta palus raamatupidajal K Kl uurida, mis ettevõttega on tegemist ja kas X OÜ-l on olnud temaga majandustehinguid. Ta ei mäleta, kas K K vastas. K Kga suhtles vahetult iga kuu, kuna K esitas aruandeid Grupile ning kui seal oli küsitavusi või need ei laekunud õigeaegselt, siis suhtles. Kuni teatud ajani oli lihtne, kuid siis hakkasid aruanded viivituma. 2018 juunis suhtles samuti Kuga, kuna olid mingid aruanded, mille kohta tahtsid täpsustust mingite suundade kasumlikkuse osas. Vastuseid ta temalt ei saanud, lõpuks ei saanud teda üldse kätte, lõpuks sai eratelefonilt ta kätte. Ta ei vastanud meilidele või vastas pika viitega, vastas et tööd on palju. K ei ole temale öelnud, et X OÜ töötajad soovivad juuni lõpuks kõik lahkuda. 30.06. said nad J. Rga kokku nende initsiatiivil, kuna tuli info, et selline asi sünnib, siis tegid talle ettepaneku asuda firmat juhtima. J R ütles, et ta on solvunud, et pidi ära minema ja selle peale, kas ta on valmis seda ettevõtet juhtima, siis ta ütles, kui teil seal on enam midagi juhtida. Maasi ja Lattiga pidid kokku saama 01.07. ja Elmer saatis SMS-i, et nad ei tule sellele kohtumisele. Kui nad oleksid saanud varem töötajate lahkumisest teada, siis oleks olnud neil võimalik hakata töötajatega läbirääkima ja oleks kutsutud, et nad oleksid nende juures edasi töötanud, leppinud tingimused kokku, kui kedagi ei oleks rahuldanud miski. Ka klientidega oleks olnud võimalik varasemalt suhelda. Neil puudus see võimalus, neil ei olnud töötajaid, ei andmeid, nad ei teadnud mitte midagi kokkulepetest, koormatest, oli segadus. Kui nad oleks varem teadnud oleks neil olnud mingi võimalus. 02.07. ei olnud ülevaadet pooleli olevatest töövoogudest ega arvetest. X OÜ majandustegevust ei ole nad suutnud siiani taastada. Reaalselt oli ettevõte võimeline teenust osutama august-september, 2 kuud tegevus seisis, isegi siis kui klient oleks nõus neilt teenust ostma, nemad ei olnud võimelised teenust müüma. Uue tegevjuhi leidsid juulis - S Tl. Pärast 02.07.2018 mingil moel kontakteeruti ka X OÜ endiste töötajatega, kas tema pöördus, ei oska tunnistaja vastata. Tema ei ole palunud kellegil ka endiseid töötajaid tagasi kutsuda.

kord ja siis sai teada, et uues kohas ei pea ta enam sekretär olema, vaid võib olla Itaalia suuna juhi assistent. Talle meeldis see idee areneda edasi. Tunnistaja ütluste kohaselt täitis mingi aeg ka sekretäri ülesandeid ja siis sai hakata S kõrvalt vaatama, mida tema teeb. Kohus lubas prokuröri taotlusel mälu värskendamiseks näidata tunnistaja ülekuulamisel antud ütlusi, mille kohta tunnistaja selgitas istungil, et ilmselt siis mäletas paremini ning järelikult oli siis detsembris. Tunnistaja ütluste kohaselt oli motiveeriv põhjus sellepärast, et ta sai hakata jälgima tema tööülesandeid kõrvalt, ta ei hakanud tema asju tegema ega asendanud teda. Ta täitis kuni detsembrini 2018 samu ülesandeid, mis varem ning hiljem võttis keegi tema tööülesanded üle. Tunnistaja töölt lahkumise sooviks oli ka uus hingamine. Uus asukoht, kolleegid jäid samaks, kuid praeguseks on ka uusi kolleege. Palganumber jäi Ns samaks. Xis olid töötajatega suhted head ning lahkuda tahtiski, kuna sai teada, et lähevad osad, kellega ta hästi läbi sai. See, et need kellega ta hästi läbi sai, läksid Nsse ei olnud talle üllatus. Seda, kas töötajad asusid Nsse ühel kuupäeval, seda ta ei tea. Kui sinna esimesel tööpäeval tööle läks, siis oli seal S, R , O ning rohkem ei käinud vaadanud, kes seal istuvad, sest tööd oli vaja teha. Maasi ja Latti ta ei mäleta, et oleks seal esimesel päeval olnud. Samuti ei teinud Latt ega Maas ettepanekut Nsse tööle minemiseks ja nendega sellest teemast kunagi ei rääkinud. Latt ja Maas on Ns vist mingid konsultandid paar aastat olnud ja tema nendega kokku ei puutu. Kohus lubas istungil prokuröril tunnistaja mälu värskendamiseks näidata K Ma ülekuulamise protokolli selle kohta, kes talle esmakordselt rääkis Nst. Tunnistaja ütluste kohaselt võis see olla Lauri Latt, et ju nii siis võis olla. Nsse minnes sai tema ülemuseks E V. E V igapäevaselt kontoris ei viibinud, kuid enamus ajast vist ikka oli seal - mõned päevad nädalas. Latt ja Maas ei ole temale töökorraldusi andnud, kuna tema töötab S Na all ja saab temalt ülesandeid ning teiste kolleegide eest ei oska ta rääkida. Prokuröri poolt näidatud kirjad L. Latti poolt 31.07.2018, E. Maasi poolt 07.07.2018, L. Latti poolt 06.07.2018, E. Maasi poolt 04.07.2018 ja 04.07.2018 L. Latti poolt tunnistas K M, et ju siis on need kirjad saanud. Tunnistaja ei tea, et Latt ja Maas oleks juulis 2018 Ns töötanud ja ei tea miks nende meiliaadressid on xxx.com lõpuga. Tunnistaja ütluste kohaselt saatsid Latt ja Maas meile, et lihtsalt sõbralik olla ja ju nad tundsid, et on meeskonnas. Tema arvates ei jaganud Latt ja Maas nendes e-kirjades tööülesandeid, vaid kiitsid inimesi ning arvete tegemine, kauba maha laadimine ei puutunud temasse, kuna tema ei teinud vedusid, et neid arveid väljastada.

hakata ja kasumit teenida. Juulis 2018 oli ettevõtte juht E V. Seda, kas L pidi koostöö jätkuma või mitte, seda tunnistaja ei tea, ta eeldas, et nad lahkuvad kõik koos ja nii ongi. Laurit ja Elmerit ei olnud vahepeal üldse näha ja korra või paar ikka kontoris käisid. E V oli tegevdirektor. Tunnistaja ütluste kohaselt ta E Vga läbirääkimisi töölepingu osas ei pidanud, ta tõi talle lepingu ja ta kirjutas sellele alla. Tunnistaja ütluste kohaselt ta kindlasti esitas lahkumisavalduse, kuid kellele seda ta ei mäleta. Lahkumisavalduse esitas arvatavasti juuni lõpus. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning lubas tunnistaja mäluvärskendamiseks esitada tunnistajale tema eeluurimisel 11.10.2018 antud seletuskirja. Tunnistaja ütluste kohaselt, see mis seal kirjas on, on kirjutatud tema advokaadi Piret Blankini poolt tema ütluste järgi. Ta usaldas oma advokaati. Pärast seletuskirjaga tutvumist andis tunnistaja ütlusi, et ta ei andnud üldse lahkumisavaldust, kuna ta ei mõelnud üldse sellele ja mõtles juba uuele kontorile. Ta ei mäleta, kas lahkumisavalduse esitas pärast Maasi kõne. Tema põhimõtte kohaselt ei kirjuta ta lahkumisavaldust enne, kui on uut töölepingut näinud. Tunnistaja arvab, et lahkumisavaldus võis kanda mingit juunikuu kuupäeva ning andis ka ütlusi, et see lahkumisavaldus ei kandnud sama kuupäeva, millal ta selle koostas. Tunnistaja ütluste kohaselt võib ta enda avaldusele kirjutada igasugu kuupäevasid ja ta pidi ju sinna mingi kuupäeva kirjutama. Samuti leiab tunnistaja, et sel pole mingit tähtust, kuna ta on juba ju lahkunud. Oma klientidele selgitas ta Xist lahkumist 02.07., siis ta helistas neile ja ütles, et omanikud läksid tülli ja tema töötab nüüd uues kohas ja siis saatis neile meili. Seda, kuidas ta teab, et omanikud läksid tülli põhjendas tunnistaja, et nädal enne Jaanipäeva läks ta Latti juurde mingi tööasjaga ja Lauri ütles talle, et nad löövad Xist lahku, kuna neil on mingi tüli või lahkheli, kuidas tuleks firmat juhtida. Seda, kellega nad täpsemalt tülli läksid, seda ta ei tea. Tellimuste kohta, mis jäid üles Xis andis tunnistaja ütlusi, et tal oli osa kliendi tellimusi, mis esitati väga vara, klient oli J, need jäid arvutisse lihtsalt üles, nende täitmise tähtaeg ei olnud saabunud. Need jäid tööprogrammi ja tema järglane, kui ta tööle võeti, sai neid sealt näha. Tal jäi sinna ainult Ji tellimused, sest ta lõpetas kõik tööd ära, kui ta lahkus, tegi arved ära. Tööl käib enda huvides ja keegi tema töötulemusi ei kontrollinud. Ns ei näinud ta Laurit pikka aega ning meile Lattilt ja Maasilt sai harva. Mäluvärskendamiseks kuvati tunnistajale mitmeid E. Maasilt ja L. Latti poolt edastatud kirju ajavahemikust 01.07.-07.07., mille kohta tunnistaja andis ütlusi, et järelikult pidi saama, kuid tegu on üldiste meilidega, mis on läinud kõigile ja neid üldisi kirju ta tavaliselt ei loe, kustutab need ära. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole Lauri temale isiklikult kirjutanud, sest ta ei mäleta, et Lauri oleks talle korraldusi andnud ja kirjutanud “T palun tee nii ja naa”. 28.06.2018 tema xxx aadressile tulnud kirja kohta selgitas tunnistaja, et ei mäleta selle aja ta, kui see kiri seal on, siis ju see on tema meilile tulnud. Seda, millal ta täpselt Nst lahkust ta ei tea. Teda kaevati kohtusse ja kui teda kohtusse kaevati, siis võttis omale advokaadiks P. Blankini ja palus tal see probleem ära lahendada. Siis lahkus Nst ja see toimus P. Blankini nõuandel. Lahkumisest andis teada E Vle meiliga, kuna isa jäi liikumisvõimetuks. Meili saatis mõned päevad enne lahkumist ja N arvuti jättis lauale, kuna ei kavatsenud enam üldse töötada. Kohus lubas KrMS § 289 lg 3 alusel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada tunnistaja seletuskirjast kaks lõiku: “mulle ootamatult teatas L. Latt, E. Maasi juuresolekul, et lüüakse X lahku, kuna on omanikega tüli ja omanikud ei ole ettevõtte juhtimisstiiliga nõus. Initsiatiiv töökohavahetuseks tuli L. Lattilt”. Tunnistaja ütluste kohaselt on seda raske selgitada, tema ei tea, kellelt see initsiatiiv tuli. Tunnistaja teab programmi M x, sinna on võimalik sisestada kõik tööd, arveid saab teha, tema teada on seotud ka raamatupidamisega, aruandeid saab väljatrükkida, kõik ekspedeerimistööks on vajalik. Ka klientide andmed ja tellimuste kohta käiv on seal. V-i poolt pole temaga ühendust võetud, et ta peaks kliendid tagasi annaks.

8.9.Tunnistaja A. U ütluste kohaselt sellest, et Latt ja Maas on Xist lahkunud, sai ta teada 02.07.2018, kuna kutsuti V ruumides koosolek kokku. Enne 02.07. ei jõudnud töötajatelt, Maasilt ega Lattilt infot, et kõik töötajad lahkuvad ühe korraga. Tunnistaja J J ütluste kohaselt 2018 suvel juhtus Xis see, et sisuliselt päeva pealt, et kõik töölepingud olid lõppenud ühe päevaga. Seda, et Xi töötajad lahkuvad, sai ta teada 02.07., sest ta oli siis vaadanud raamatupidamise kausta ja seal oli hulgaliselt lepingute lõpetamise dokumente. S, N, R ega keegi teine teda mais ega juunis ei informeerinud, et töötajad kavatsevad lahkuda ning sellist infot ei saanud ta ka mujalt. K Kga ei olnud töölepingut lõpetatud, temale helistati ja kohtuti kontoris. Eesmärk oli teada saada, kellega ta on, kas nendega või teises paadis. Asi päädis sellega, et ta valis N. Tunnistaja eeldab, et võis olla, et endiseid töötajaid kutsuti tagasi, kuid ise sellise suhtlusega ei tegelenud. Tunnistaja S R ütluste kohaselt seda, et töötajad koos Latti ja Maasiga on Xist lahkunud sai ta teada juuli esimesel esmaspäeval, kuna töötab ühes ruumis N ja Sga, kes sel päeval olid närvilised ja helistasid advokaadile. Talle öeldi, et ettevõte on tühjaks varastatud, kedagi seal enam ei ole. Temale ei ole K K öelnud, et inimesed Xist ära lähevad koos juhatusega. Ta ei osanud mitte millegi põhjal kahtlustada, et sealt mõni töötaja ära läheb, seda ei maininud ka N ega S. Tema koos J Jga läksid sinna firmasse kohale, et vaadata, mis seis seal on, võis olla juuli esimene teisipäev. Kontoris ei olnud ühtegi inimest ja asjad olid laiali. Tunnistaja S T ütluste kohaselt, kui ta 04.07.2018 faktilise pildiga X kontoris tutvus, siis peale tema ja T R ei olnud seal kedagi ning tema pidi olema see isik, kes pidas läbirääkimisiuute töötajate leidmiseks. Uute inimeste leidmine võttis aega, kuna omanike soov oli ka see, et tuleb leida head spetsialistid, kuna firmal olid prestiižed kliendid. Tunnistajale meenub, et olid mingid katsed kutsuda Xist lahkunud töötajaid tagasi, kuid keegi tagasi ei tulnud. Selleks pakkus variante X, mitte tema.

8.12.Kohus märgib sedagi, et PS §-st 29 on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Samuti ei tohi antud paragrahvist tulenevalt ka sundida tema tahtevastasel teda tööle. Töölepingule kohaldub töölepingu seadus (TLS). TLS § 85 kohaselt võib võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Vastavalt TLS § 98 lg 1 kohaselt tuleb korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Samuti reguleerib TLS § 91 töölepingu ülesütlemist töötaja poolt, millele sama seaduse § 98 lg 2 kohaselt ei pea erakorralisest ülesütlemisest töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Võttes arvesse nende väheste endiste X OÜ töötajate ütlusi (K M ja T T), mille usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda, nähtub, et töötajate lahkumine X OÜ-st oli nende vaba tahe. Vaba tahte puudumist ei saa järeldada ka esitatud arvukatest lahkumisavaldustest, mida kohus kajastas kohtuotsuse p-s 8.3. Tunnistaja K Ma ütlustest tuleneb, et üheks lahkumise põhjuseks olid ka head suhted kolleegidega ja talle ei olnud üllatus, et need kellega ta hästi läbi sai, läksid ka Nsse. Kollektiivis olevatele headele suhetele on viidanud ka süüdistatav E. Maas. Samuti peab vajalikuks kohus märkida ka seda, et süüdistatava E. Maasi ütluste kohaselt oli J. R roll X OÜ-s uute inimeste värbamine ja ta värbas kõige paremaid tegijaid. Tunnistaja M S ütluste kohaselt tegeles inimeste värbamisega R ja Latt, tema sellega kokku ei puutunud. Tunnistaja T T ütlustes tulenes, et ta töötas kunagi KN L. Lattiga. Tunnistaja R U kinnitas kohtus, et on varasemalt tellinud veoteenust KN, kus olid tema head kontaktid – Lauri ja J ning veoteenust on ta tellinud nendega seotud ettevõtetest (sh Xi OÜ-st ja Y OÜ-st). Ka tunnistaja R M on ütlustes kinnitanud, et on tellinud teenust KN, kuna J R oli seal tööl ja läbi tema tekkisid suhted logistikutega. Samuti kinnitas tunnistaja, et on liikunud J. Rga teistesse ettevõtetesse kaasa ja sealt tellinud teenust. Tunnistaja J. K selgitas antud ütlustes, et tellis teenust KN, kus oli tööl T, kelle täisnime ei tea. V-ist tellis siis kui T sinna läks ning Ns teenidas teda samuti T, kes mingi hetk läks sealt minema. Samuti tutvus ta KN L. Lattiga, kellest sai hiljem tema väimees.

8.16.Süüdistatav E. Maas selgitas ütlustes, et tema viimane tööpäev pidi olema 30.06.2018, mis on X OÜ majandusaasta lõpp. Enda plaanist X OÜ-st lahkuda ta algselt ei rääkinud Nle ja Sle, kuna ta kartis, et teda vallandatakse päeva pealt ja tal ei ole kusagile minna. S teavitas enda lahkumisest juuni alguses, kui ta käis J kohtumisel. Kohtumisel viibisid tema ja S. Lahkumise jutu peale S väga üllatunud ei tundunud. S küsis, kas süüdistatav oskaks talle pakkuda teisi tegevjuhte ja aidata tal nö värvata. Selleks hetkeks oli kuu jäänud veel tema lahkumiseni. Seda ta ka tegi, otsis turu pealt inimesi, keda ta usaldas ja kes võiksid sobida sellesse ametisse. Ta saatis juuni alguses Sle 4-5 kandidaadi nime meilile. Seda, et E. Maas kanditaatide nimed saatis, tõendab M S 09.06.2018 e-kiri E. Maasile (kd 4, lk 59), millest nähtub, et E. Maas on 09.06.2018 edastanud M Sle kirja, milles kirjutab, et K oli pikalt O, R teab ajast kui oli S logistikajuht, M oli pikalt K , nüüd S , T tead ise ka hästi ning palub Sl teada anda kui mõni neist tundub huvitav, siis viib kokku. M S vastab 09.06.2018 E. Maasile, et on maal ning pakub, et linna jõudes võiks tassikese juua ja juttu ajada. Seda, et pärast nimetatud e-kirja kohtuti on nii M S kui ka E. Maas antud ütlustes kinnitanud. Süüdistatava ütluste kohaselt kohtus ta M Sga 14.06.2018, teab seda, kuna see oli tema kalendris kirjas. Kohtumine toimus M hotelli terrassi kohvikus. Tema eeldus oli see, et S soovis kohtuda, kuna arutada seda, kuidas asju korrektselt kokku tõmmata, ära lõpetada ja üle anda. Ootus või eeldus oli ka see, et sinna tuleb S juba uue tegevjuhist kandidaadiga, kellega nad võiksid koos plaani paika panna, sest jäänud oli ainult 2 nädalat tema äraminekuni. Seal selgus, et ühtegi juhi kandidaati Sl ei olnud ja ütles, et ta ei ole osadega isegi kohtunud. Mõnega oli, kuid ühtegi kokkulepet ei ole ta suutnud teha. Tema ütles, et ta läheb 30.06.2018 minema ja minemas on palju teisi inimesi. S ütles selle peale, et sellest tuleb siis suur jama ja pahandus, et ta peab osanike koosoleku kokku kutsuma, et rääkida sellest, mis edasi saab. Süüdistatava ütluste kohasel avaldas ta sellel kohtumisel esimest korda, et suur osa töötajatest on lahkumas, enda lahkumisest oli ta S juba varem teavitanud. Selle uudise üle läks S endast välja, kuna see tuli talle üllatusena ja ta ei olnud sellega arvestanud. Tunnistaja M S ütluste kohaselt 11.06. helistas talle Maas ning leppisid 14.06. kohtumise M hotellis kokku. Sellel kohtumisel Maas eriti rääkida ei tahtnud, otsa ei tahtnud vaadata ning tunnistaja ei saanud aru, mis toimub. Kohtumiselt ära tulles ütles Maasile, et kui räägitud ei saa, siis lepime kokku, et neil on 02.07. osanike koosolek, kuhu kutsutakse K L, J K, Maas ja Latt ja räägivad seal, mis lahti ja kuidas saab normaalselt edasi töötada. Osanike

8.18.Kohtu hinnangul on E. Maasi ütlused sellest, et ta on teavitanud enda lahkumisest M S, usutavad, kuna eelviidatud e-kiri tõendab, et ta on esitanud erinevate inimeste nimesid, kes võiksid sobida tema kohta ülevõtma. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole kohtu ette toodud. Seetõttu on ka M S ja A N ütlused vähemalt E. Maasi lahkumise osas ebausaldusväärsed. Täiendavalt kinnitab E. Maasi ütluste usaldusväärsust ka tunnistaja A N ütlused, et pärast seda kohtumist lepiti 15.06.2018 kohtumine ka J. Rga kokku, kuna nad ei saanud aru, mis toimub ning kohtumise mõte oli pakkuda J. Rle juhi kohta. Tunnistaja A N ütluste kohaselt tulenes kohtumise idee sellest, et läbi nende kliendi jõudis informatsioon, et Maas ühe V kliendi osas otsib laopinda ning nad ei saanud aru, milleks otsitakse, kui neil on klient laos. Tunnistaja M S selgitas, et osanike koosolek kutsuti pärast kohtumist kokku, kuna olid samad probleemid X OÜ ja V AS vahel, küll ei suutnud nad kasumit omavahel jagada, K J heitis ette E. Maasile, E. Maas K Jile, siis käis Maas mingit ladu vaatamas, millest teatas K J, et tema ei teadnud midagi ja miks pidi M ladu käima vaatamas, kui tal pole V AS-iga mingit pistmist. Kohtule ei ole usutavad A N ütlused, mis puudutavad asjaolu, miks J. Rga kohtumine kokkulepiti, kuna vastupidiselt A Nle, on M S oma ütlustes toonud välja, et osanike koosoleku kokkukutsumise üheks põhjuseks olid X OÜ ja V AS omavahelised probleemid, märkides sealjuures, et K Ji teadmata käis E. Maas mingit ladu vaatamas. Tunnistaja selgitas, et kuskil 6 või 7 juunil laekus talle info K Jlt, et Elmer Maas on käinud ladudes otsimas pinda. Kohtule on esitatud E. Maasi 27.06.2010 e-kiri K J, A Nle ja M Sle (kd 5, lk 222-223) seoses I lao külastusega, millest nähtub, et E. Maas annab teada, et I ootab neid ühisele visiidile ning rääkis eile Lassega ja leppisid kokku, et lähevad laoteenuse osas otsesuhtlusesse ja kontakti I OY ja X L AS-i vahel. Kirja lõppu lisas E. Maas, et K ja R leiaks aja augusti teise nädalasse aeg, et läheks koos ja ta annaks korrektselt kontaktid üle. E. Maasi ütluste kohaselt oli selle kirja puhul tegemist kliendisuhtluse üleandmisest uuele kontaktisikule. Seega nähtub kohtule, et lao temaatika puudutas V AS-i mitte X OÜ-d. Samuti on tunnistaja M S selgitanud oma ütlustes, et pärast 14.06.2018 toimunud kohtumist, hakkasid tema häirekellad lööma, mistõttu kohtusid nad 21.06.2018 R Tga ning vesteldi temaga ka sellest, kas tema võiks olla selle ettevõtte juht. Ehk nad valmistasid pinda ette, kui midagi peaks 02.07.2018 kohtumisel juhtuma, et Maas ja

8.21.Küll aga märgib kohus, et süüdistatavatele ei saa ette heita, et töötajate lahkumisel seiskus X OÜ tegevus 2018 juulis. Kuigi tunnistajad A N ja M S on oma ütlustes selgitanud, et pärast töötajate lahkumist ei ole nad X OÜ majandustegevust suutnud siiani taastada ning M S ütluste kohaselt pidid nad klientidele vastama, et nad ei ole suutelised teenust osutama. A N selgitas ütlustes, et 2 kuud tegevus seisis, isegi kui kliendid oleks nõus neilt teenust ostma. Tunnistaja S T ütluste kohaselt võttis 3-4 kuud aega, kui V sai hakata tööd tegema, kuid mõned hädapärasemad tööd sai tehtud ka varem. Tunnistaja J J selgitas ütlustes, et juulis lõpetati vanasid projekte, siis oli käive üle saja tuhande, aga augustis kukkus paarikümne tuhande peale ja aasta lõpuks oli käive 240 000 eurot kuus. Hagi arvamuse lisa 2 www.teatmik.ee väljavõte X on kohta nähtub, et 2018 kolmandas kvartalis oli töötajate arv 13 ning käive langenud 2 061 681,62 eurole (kd 2, lk 83-85). Nii tunnistajate S T ja J J kui ka hagi arvamuse lisaga 2 leiab kinnitust vastupidiselt M S ja A N ütlustele, et tegevus X OÜ-s täielikult ei seiskunud. Sama asjaolu kinnitab kohtule ka K Ji 05.07.2018 info e-kiri kolleegidele (kd 5, tl 61-62), milles teavitab kolleege X olukorrast, mis on meedias kajastatud ning kinnitab, et igapäevane äritegevus, töökorraldus, kliendid ja ettevõtte tulevik ei ole kahju kannatanud ning igapäevane töö jätkub tavapäraselt. Samuti kinnitab, et X OÜ äritegevuse taastamisega on parimate jõududega juba alustatud ning kindlasti saab see edukalt taaskäivitatud. Sama nähtub ka K Ji 06.07.2018 e-kirjavahetusest kliendi PR esindajaga V V (kd 5, lk 63), milles K J annab PR esindajatele teada, et igapäevane äritegevus, töökorraldus, kliendid ja ettevõtte tulevik ei ole kahju kannatanud ning igapäevane töö jätkub. Seejärel vastab V. V, et on meedias kajastatuga kursis ning hea, et ta ei allunud Elmeri ega Lauri survele vedude neile andmise osas, kuna ei tundunud kuigi usaldusväärne ega koostööaldis see seltskond. Samuti kinnitas tunnistaja M S kohtus antud ütlustes, et nad kasutasid ka suvel X OÜ teenust, kuna oli tipphooaeg. Seega ei ole X OÜ tegevuse seiskumine leidnud kinnitust. Asjaolu, et X OÜ käive võrreldes varasemaga alates 2018 III kvartalist vähenes, ei tähenda must-valgelt, et äriühingu tegevus seiskus. Samas on kohus ka seisukohal, et isegi kui töötajate lahkumisest oleks teavitatud teisi juhatuse liikmeid ja osanikke õigeaegselt, ei oleks see ära hoidnud väidetavat „tööseisakut“ ega ka majanduskäibe langust, kuna töötajad lahkusid tuvastatu kohaselt X OÜ-st vabatahtlikult ning kliendid soovisid koostööd jätkata enda tuttavate logistikutega. Seega ei saa jaatada, et töötajate lahkumisest teavitamata jätmine oleks tinginud suure varalise kahju, mis on KarS § 2172 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivne tunnus.

kohustust boonust maksta, oli õigus. Boonuste maksmine on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe ning seda ei ole võimalik, aus, eetiline ega ka seaduslik murda ühepoolselt ja öelda, et sa tegid küll töö ära, aga kuna sa töökoha vahetad, siis ma sulle tasu ei maksa tehtud töö eest. Sealjuures selgitas süüdistatav, et tulemustasu ületas tihti põhipalka. Boonuste määramine oli juhatuse pädevuses ning see ei nõudnud osanike koosolekut. Mitte kordagi ei pidanud N ega S ettevõtte ajaloos boonuste maksmist kooskõlastama, kuna nad ei tundnud huvi igapäevaste asjade vastu. Temal ega L. Lattil ei olnud sellist praktikat, et nad saadaks Nle või Sle väljamakstavate boonuste ettepanekud kinnitamiseks. Seda ei nõudnud ka sisedokumendid. Pärast kolme juhatuse liikme ühise esindusõiguse loomist, ei muutunud boonuste maksmise otsustamisel mitte midagi. N ja S ei ole ettevõtte kogu ajaloo jooksul osalenud mitte üheski palga maksmise otsuses ja me ei informeerinud neid ka juunis, kuna see oli lepingus kirjas ja ei leidnud, et peaks eraldi teavitama. Kui antud olukorras oleks N ja S soovinud töötajatele boonuste maksmist takistada, oleks see olnud ebaseaduslik. KrMS § 289 lg 3 alusel lubas kohus kannatanu esindajatel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada Maasi 27.11.2017 e-kirja Sle, Nle ja Lattile: “...arve on s töötajate aastaboonus, 500-1000 per nägu. Juhtkond ei kuulu sellesse ringi. Kokku 15 625 net. Selle kohta on Lauril eraldi tabel. See sai tehtud sel kujul, et hoida kokku sotsmaksult.” Süüdistatav selgitas vastuolu töötajate boonustega seoses S ja Nga suhtlemisel, et ta ei mäletanud seda ja ilmselt on see olnud üks kord, kus nad on kooskõlastanud boonuste kogusumma. Selleks on ka konkreetne põhjus miks, sest neid boonuseid ei makstud välja V pangakontolt, vaid maksti Qi kontole, kust see võeti välja dividendidena ja maksti välja töötajatele. See oli erandlik olukord, aga tavapäraselt nad boonuseid S ja Nga ei arutanud. Tema teada maksti esimese poolaasta lõpul preemiaid ning töötasudega tegeles L. Latt, mistõttu ta eeldab, et tema otsustas. Boonused kinnitas L. Latt ja omavahel nad seda läbi ei rääkinud. Ta ei tea, mis kuupäeval otsustati preemiaid maksta. Süüdistatava ütluste kohaselt maksti preemiaid tehtud tulemuste eest ning perioodi lõpus maksti tulemustasu, kui tulemused olid head. See summa, mis preemiatena välja maksti, siis need võttis Lauri tavapäraselt kokku ITsüsteemis ja edastas need raamatupidamisele. Kui oli kokkulepitud mingi tulemus ja kui see ületati, siis tulemustasu ka maksti, ei olnud mingit põhjust keelduda. Süüdistatav kinnitas, et tulemustasu ei makstud ainult nendele töötajatele, kes Nsse läksid ning Xis oli tõenäoliselt ka töötajaid, kes Nsse ei läinud. Seda mitu korda tulemustasusid maksti, seda süüdistatav ei tea. Samuti tea, milliselt kontolt ja millal neid boonuseid töötajatele maksti, kuna tema töötasude arvestusega ei tegelenud.

9.3.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et X OÜ töötajatele boonuste maksmine oli tavapärane tegevus. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud töölepingud, nimelt on kriminaalasja materjalide juures A P, E E N, H Ri (end. K), J R, K K, K Ma (end. P), L L, O H, R Vi, S Na, S Ki, K K ja T J M Li töölepingud X OÜ-ga. Kohtule ei ole esitatud K La, S K, T Te ja T S töölepinguid, mistõttu ei ole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada, milles on viimati nimetatud töötajatega kokku lepitud. X OÜ ja A P (põhitöötasu bruto 1290 eurot), E E N (põhitöötasu bruto 1905 eurot, alates märts 2017 töötasu 1738 + autoliising), J R (põhitöötasu bruto 620 eurot, alates 01.09.2016 1300 neto koos autokompensatsiooniga), L L (põhitöötasu bruto 1800 eurot), O H (põhitöötasu bruto 2070 eurot), R Vi (põhitöötasu bruto 1005 eurot), S Na (algselt 2231 eurot ning alates 01.09.2016 1252,59 eurot + autokomp 280 eurot. L. Latti kiri 27.09.2016, mille kohaselt palgaks vormistada 1000 eurot neto +, ülejäänud osa peale teeb ta arvet), T J M Liga (põhitöötasu 5140 eurot) sõlmitud töölepingute punkt 4 reguleerib töötasu, millest nähtub kõigi puhul nendele määratud põhitöötasu bruto suurus ning asjaolu, et töötasu moodustub põhitöötasust ja tööandja otsusel makstavatest muudest tasudest, samuti on p-s 4.3 märgitud, et sõltuvalt töötaja töötulemusest võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Samuti koosneb H Ru (end. K) töötasu töölepingu ja töölepingu tingimuste muutmise kohaselt põhitöötasust 1937 eurot ja tööandja otsusel makstavatest muudest tasudest ning p-s 4.2 on boonuste maksmine sätestatud eraldi vastavalt iga kuu teenitud kasumile (kasum 5000 eurot – boonus 200, kasum 8000 eurot – boonus 600, kasum 10 000 – boonus 1000, vahepealsed boonused arvutatakse proportsionaalselt). K K (põhitöötasu 2000 eurot) ja K Ma (põhitöötasu 550 eurot) töölepingud ja töölepingu tingimuste muutmine koosnevad samuti põhitöötasust ja tööandja otsusel makstavatest muudest tasudest, p 4.3 tingimusi K K ja K Ma töölepingus ei ole. Seega on tuvastatud, et töötajate palk koosnes põhitöötasust ja tööandja otsusel makstavatest muudest tasudest ning sõltuvalt töötaja tulemusest võis äriühing maksta lisatasu.

9.5.Töötajatele boonuste maksmist süüdistuses märgitud perioodi kohta tõendavad riikliku süüdistaja hinnangul X OÜ 25.01.2021 vastus päringule töötajate lisatasude kohta koos lisadega ja 26.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll. X OÜ 25.01.2021 vastus päringule töötajate lisatasude kohta koos lisadega (3 kd, tlk 286-290), nähtub X OÜ raamatupidamise koondandmed mai ja juuni kohta, sh ka isikute puhkusetasud. Samuti nähtub, et L. Latt on K Kle edastanud 04.06.2018 e-kirja, milles on kirjas järgmine info: A 900, T T 700, T 1000, J , et tuleks kokku sama mis eelmine kuu, K M 250, R 1000, S 2500, S 200, L 700, H 1000, T T 600, T 1000. Seejärel on L. Latt edastanud 05.04.2018 K Kle kirja järgmise infoga: Lisaks K 1000 ja K 300. Samuti on CD-plaadil lisadena töötajatele tehtud maksete väljavõtted, millest nähtub et: 1) S Nale on X OÜ arvelduskontolt SEB Pank AS-is kantud 05.06.2018 3565,99 eurot selgitusega „töötasud“ ja Swedbank AS arvelduskontolt 18.06.2018 summas 6760 eurot selgitusega „töötasu“; 2) T Tule on X OÜ arvelduskontolt SEB Pank AS-is kantud 05.06.2018 1865,82 eurot selgitusega „töötasud“ ning Swedbank AS arvelduskontolt 22.06.2018 summas 2901,59 eurot selgitusega „töötasu“; 3) T Sele on X OÜ arvelduskontolt SEB Pank AS-is kantud 05.06.2018 1787,20 eurot ja selgitusega „töötasud“ ning Swedbank AS-i arvelduskontolt 27.06.2018 summas 3983,83 eurot selgitusega „töötasud“; 4) J Rle on X OÜ arvelduskontolt SEB Pank AS-is kantud 05.06.2018 1177,70 eurot selgitusega „töötasud“; 5) K Male on X OÜ arvelduskontolt SEB Pank AS-is kantud 05.06.2018 674,16 eurot selgitusega „töötasud“ ning Swedbank AS arvelduskontolt 27.06.2018 summas 1167,95 eurot selgitusega „töötasud“; 6) K Lale on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2000,50 eurot selgitusega „töötasud“ ja 21.06.2018 summas 2720,08 eurot selgitusega „töötasu“; 7) S Kle on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1000 eurot ja 29.06.2018 summas 1645,10 eurot selgitusega „töötasud“; 8) T Tele on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1741,13 eurot ja 28.06.2018 summas 2822,98 eurot selgitusega „töötasud“; 9) K Kile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 409,09 eurot ja 27.06.2018 summas 1649,33 eurot selgitusega „töötasud“; 10) O Hle on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1596,38 eurot ja 28.06.2018 summas 5515,63 eurot selgitusega „töötasud“; 11) H Rule on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2493,82 eurot selgitusega „töötasud“ ja 19.06.2018 summas 2867,98 eurot selgitusega „töötasu“; 12) L Lile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2088,16 eurot selgitusega „töötasud“ ja 19.06.2018 summas 3882,90 eurot selgitusega „töötasu“; 13) R Vile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2045,75 eurot selgitusega „töötasud“ ja 18.06.2018 summas 2916,32 selgitusega „töötasu“;

14) A Ple on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1894,85 eurot ja 21.06.2018 4096,90 eurot selgitusega „töötasud“; 15) T J M Lile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 5046,21 eurot ja 02.07.2018 summas 4046,21 eurot selgitusega „töötasud“; 16) S Kile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2755,20 eurot selgitusega „töötasud“ ja 30.06.2018 summas 3786,27 eurot selgitusega „töötasu“; 17) K V on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 127,50 eurot selgitusega „töötasu“; 18) E E Nle on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1369,14 eurot selgitusega „avanss“ ja 21.06.2018 summas 3098,58 eurot selgitusega „töötasu“; 19) K K on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 2542,40 eurot ja 02.07.2018 1542,40 eurot selgitusega „töötasud“; 20) A Vile on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 05.06.2018 1354,22 eurot ja 01.07.2018 summas 1354,22 selgitusega „töötasud“; 21) R T on X OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is kantud 14.05.2018 8082,45 eurot selgitusega „töötasu“. Eelnevas lõigus refereeritud vastuskirja ja selle lisade alusel on 26.01.2021 koostatud vaatlusprotokoll (3 kd, tlk 297-301), mille eesmärk oli tuvastada X OÜ-st Y OÜ-sse liikunud töötajate boonuste ehk tulemustasude maksmine mais ja juunis 2018 ja sellega tekitatud kahju ettevõttele. Selleks vaadeldi eelnevas lõigus välja toodud andmeid ettevõtte töötajatele makstud boonuste osas ja arvestati tööandja kulud makstud boonustelt. Vaatlusprotokolli kohaselt on X OÜ töötajate palgaandmed mais 2018 järgnevad: Inimese nimi Aleksei Pessi Anneli Vellerind Elmer Maas Esther-Elisabeth Napp Helena Roots Janno Roosioja Kaire Kuusik Karli Kruusmann Kristiina Meerits Kristo Linn Külli Viira Lauri Latt Leeve Leiter Oliver Hansalu Raivo Tort Reigo Vatsk Silja Naarits Simo Koskinen Sirle Kaldaru Tiina Tammik Tiina Teras Timo Sakarias Tommy Juhani Mikael Lindroos

9.6.Esmalt peatub kohus prokuröri süüdistuskõnes ning A N ja J J poolt ütlustes avaldatul, et tavapäraselt maksti boonused välja ühelt kontolt ning 2018 juunis maksti töötajatele välja ettevõtte SEB Pank olevalt kontolt, millel oli juurdepääs ka teistel juhatuse liikmetel, kuid suuremad maksed tehti just Swedbank kontolt, millele A Nl ja M Sl juurdepääs puudus. Kohus eelnevate väidetega ei nõustu, kuna X OÜ arvelduskontode väljavõtted kinnitavad vastupidist. Kohus võrdles X OÜ SEB Pank ja Swedbank arveldusarvete väljavõtteid perioodil 01.01.201816.07.2018 ning nendelt selgub, et SEB Pangas asuvalt kontolt on tasutud töötasusid T Tle, J Rle, K Me, S Nale (v.a jaanuaris 2018), T Sle (v.a jaanuaris 2018) ning jaanuaris 2018 ka A Ple. Ülejäänud töötajatele, s.o K Kle, L Lle, O Hle, E E Nle, R Vile, S Kile, S Kle, K Lale, H Rule, T L, T Tele ning A Ple (alates veebruarist 2018), on töötasusid makstud X OÜ Swedbank AS-is asuvalt arvelduskontolt. Viimased töötasud, mis jäävad 2018 juuni teise poolde ning mille puhul on kohtu hinnangul tegemist lõpparvetega, on kõikidele töötajatele, v.a J Rle, makstud välja Swedbank AS kontolt. Seega ei saa kohtu hinnangul tõsikindlalt jaatada, et boonused maksti Swedbank AS kontolt, et nende maksmist teiste juhatuse liikmete ja osanike eest varjata, kuna enamusele töötajatele maksti töötasusid kontrollitud perioodil Swedbankist ning ka süüdistuses kajastatud juunikuu alguse boonuseid maksti, kas vastavalt SEB Pank või Swedbank AS kontodelt. Nimetatud tegevus on lihtsasti selgitatav sellega, et ettevõtte Swedbanki kontolt tasuti töötasusid nendele töötajatele, kelle kontod olid Swedbankis ning SEB Pank kontolt tasuti töötasusid SEB Panka. Asjaolu, et A Nl ja M Sl puudus juurdepääs Swedbank AS kontole ja sellest tulenevalt puudus neil ülevaade seal tehtavate tehingute kohta, ei ole kohtu hinnangul süüdistatavatele kuidagi ette heidetav, kuna äriühingu juhatuse liikmete ja osanikena, oleks nad võinud Swedbank kontole juurdepääsu õigust taotleda juba varasemalt ning seeläbi hoida end kontol tehtavate tehingutega kursis. Vastupidiselt on nii A N kui M S kohtus antud ütlustes kinnitanud, et nad ei osalenud äriühingu igapäevases juhtimises, vaid igakuiselt esitati neile raamatupidamisest aruandeid ning küsimuste korral võtsid ühendust.

Sle (kd 5, lk 173), milles informeerib, et oktoobris oli 2 kuluarvet (M D OÜ ja Q OÜ), summad vastavalt 18 000 ja 18 750 nende sisu ei ole vaja eraldi rääkida ja mõlemad on kantud läbi nende firmade, aga sisu ei ole nende isiklik tulu vaid: MD puhul 15 000 sulas ühe võtmetegelase kokkulepitud 2018 boonuse eest. Nime ei kirjuta igaks juhuks. Räägivad kohtumisel eraldi kes ja mis. Q arve on S töötajate aasta-boonus, 500-1500 per nägu (juhtkond ei kuulu sellesse ringi), kokku 15 625 neto. Selle kohta on Lauril eraldi tabel. See sai tehtud sel kujul, et hoida kokku sotsmaksult. Nimetatud kirja kohta on süüdistatav E. Maas andnud kohtus ütlusi. KrMS § 289 lg 3 alusel lubas kohus kannatanu esindajatel usaldusväärsuse kontrolliks avaldada E. Maasi 27.11.2017 e-kirja Sle, Nle ja Lattile: “...arve on s töötajate aastaboonus, 500-1000 per nägu. Juhtkond ei kuulu sellesse ringi. Kokku 15 625 net. Selle kohta on Lauril eraldi tabel. See sai tehtud sel kujul, et hoida kokku sotsmaksult.” Süüdistatav E. Maas selgitas vastuolu töötajate boonustega seoses S ja Nga suhtlemisel, et ta ei mäletanud seda ja ilmselt on see olnud üks kord, kus nad on kooskõlastanud boonuste kogusumma. Selleks on ka konkreetne põhjus miks, sest neid boonuseid ei makstud välja V pangakontolt, vaid maksti Qi kontole, kust see võeti välja dividendidena ja maksti välja töötajatele. See oli erandlik olukord, aga tavapäraselt nad boonuseid S ja Nga ei arutanud. Tema teada maksti esimese pool aasta lõpul preemiaid ning töötasudega tegeles L. Latt, mistõttu ta eeldab, et tema otsustas. Kohtu hinnangul on E. Maasi sellised ütlused usutavad, kuna kohtu hinnangul hõlmas eelnevalt viidatud e-kiri lisaks töötajatele boonuste maksmine ka kellegi MD sularahas antavaid boonuseid ja nime „igaks juhuks“ meilis ei kirjuta, vaid arutatakse kohtumisel. Samuti on ekirjas selgitatud, et Qi arve on töötajate boonus ja see on tehtud sellisel kujul, et hoida kokku sotsiaalmaksult. Viidatud e-kiri näitab kohtule eelkõige seda, et X OÜ eesmärk oli aastalõpu preemiate maksmisel jätta riigile tasumata riiklikud maksud nende pealt ja samuti kellelegi MDle sularahas makstav 15 000 eurot, millelt ei olnud samuti soovi tasuda makse. Seega on E. Maasi ütlused usutavad, et tollel korral arutati boonuseid ühiselt, kuna suurem summa kanti L. Latti firmale Q, mille kaudu maksti töötajatele aastalõpu preemiaid. E. Maasi ütlusi toetab ka K Ku arvuti audit 10.09.2018 (kd 4, tl 245-265), mille juurde on esitatud lisana kuvatõmmis K K Outlookist, millest nähtuvad L. Latti ja K K kirjavahetused palkade teemal, nii nähtub 03.01.2018, 25.01.2018, 02.03.2018, 04.03.2018, 04.04, 05.04. ja 06.04.2018 kirjadest, mille sisuks on töötasud ja boonused. Kohtu hinnangul on tuvastatav eelkõige 03.01.2018, 04.03, 04.04 kirjadest, et on märgitud isikute nime taha välja makstav boonus. Sealjuures on 06.04.2018 saatnud L. Latt K Kle edasi T T kirja, milles viimane on Laurile kirjutanud, et ta on kurvastusega näinud, et tal ei olnud boonust veebruarikuu eest ning annab teada, et tema kasum oli 10 796 eurot, millelt on teinud arvutused boonuse maksmiseks. Seega viitab eelnev, et töötajatele maksti boonuseid tehtud töö eest regulaarselt ning boonuste maksmisega tegelemine oli L. Latti ülesanne, kes edastas vastava info K Kle. Samuti viitab eelnev, et boonuste maksmisest ei teavitatud teisi juhatuse liikmeid/osanikke ja nende nõusolek selleks ei olnud vajalik ning tegemist oli nö igapäevase majandustegevusega. Seega jätab kohus A N ütlused selle kohta, et boonuseid kooskõlastati teiste juhatuse liikmetega kõrvale kui ebausaldusväärsed, kuna kohtule esitatud teised tõendid kinnitavad vastupidist.

L. Latt edastas e-kirjaga K Kle juuni alguses töötajate boonused. Sealjuures ei ole lahknevusi ka selles osas, et boonuste maksmine töötajatele oli tavapraktika, mida on kinnitanud nii süüdistatav E. Maas kui kohtus ülekuulatud tunnistajad ning mida toetavad kohtule esitatud kirjalikud tõendid (eelkõige töölepingud). Kohus kõrvutas kohtuotsuse tegemisel töötajate töölepinguid, 26.01.2021 vaatlusprotokolli andmeid ning X OÜ SEB Pank ja Swedbank arvelduskontode väljavõtteid perioodil jaanuar-juuli 2018 töötajatele töötasude maksmisel ning jõudis järeldusele, et lisatasude maksmine töötajatele oli paljudel juhtudel igakuine praktika. Nii on näiteks A Ple kantud tema arveldusarvele töötasu vaadeldud perioodil: jaanuaris 2172 + 23,94 eurot, veebruaris 2392,95 eurot, märtsis 2194,85 eurot, aprillis ja mais 1794,84 eurot, juunis 1894,85 + 4096,90 eurot. Samas aga nähtub tema töölepingust X OÜ-ga, et tema põhitöötasu on 1290 eurot brutos, sama brutosummat on kasutatud ka 26.01.2021 vaatlusprotokollis. K Ma arveldusarvele on kantud jaanuaris ja märtsist kuni juuni alguseni 674,16 eurot, veebruaris 687,38 eurot ja 27.06. 1167,95 eurot, töölepingu ja vaatlusprotokolli kohaselt on tema brutopalk 550 eurot. L Lle on kantud jaanuaris 1373,76 + 14,40 eurot, veebruarist-aprillini 1888,16 eurot, mais ja juunis 2088,16 eurot ja juuni lõpp 3882,90 eurot, kuid töölepingu ja vaatlusprotokolli kohaselt on tema bruto töötasu 1800 eurot. S Nale on kantud jaanuar-veebruar, aprill-mai 2765,99 eurot, märtsis 3131,37, juunis vastavalt 3465,99 + 6760, kuid töölepingu muudatuste kohaselt oli tema neto töötasu 1000 eurot, autokompensatsioon ja ülejäänud arve. O Hle on kantud jaanuaris 1579,82 + 16,56 eurot, veebruaris-aprillis 1596,38 eurot, mais 3596,38 eurot, juunis vastavalt 1596,38 ja 5515,63 eurot, töölepingu ja vaatlusprotokolli kohaselt oli tema bruto töötasu 2070 eurot. K K on kantud jaanuaris 1626,40 + 16 eurot, veebruar-mai 1542,40 eurot, juunis 2542,40 eurot ja juulis 1542,40 eurot, töölepingu ja vaatlusprotokolli kohaselt oli tema töötasu 2000 eurot brutos. T L on kantud jaanuar-märts, mai, juuli 4046,21 eurot, aprill 4568,21 eurot, juunis 5046,21 eurot, töölepingu ja vaatlusprokolli kohaselt oli tema töötasu brutos 5140 eurot. Mis puudutab E E N, H Ru, R Vi ja J R palgaandmeid, siis nendes esineb vaatlusprotokollis ja töölepingus kajastatud põhipalgas erinevusi. Vaatlusprotokolli kohaselt on E E N töötasu 1905 eurot, töölepingu kohaselt oli algselt tema töötasu 1905 eurot ning selle juurde lisatud kirja kohaselt alates märtsist 2017.a 1738 eurot + autokompensatsioon; J R töötasu vaatlusprotokolli kohaselt on märgitud mai tabelis 619,41 ja juuni omas 206,47 eurot, töölepingu ja selle juurde lisatud muudatuste kohaselt oli tema töötasu alates 01.09.2016 1300 eurot neto + autokompensatsioon. Sealjuures nähtub X OÜ SEB Pank arvelduskonto väljavõttest, et talle on kantud töötasudeks jaanuaris-märtsis 977,69 eurot, aprillis 1223,11 eurot, mai-juuni 1177,70 eurot ja 11.06. 1124,32 eurot; R Vi töötasuks on vaatlusprotokollis märgitud 1356 eurot, töölepingus 1005 eurot, kuid X OÜ Swedbank arveldusarvelt on talle töötasudeks tasutud jaanuaris-veebruaris 2045,75 eurot, märtsis 2315,80 eurot, aprillis 2670,94 eurot, mais-juunis 2045,75 eurot ja 18.06. 2916,32 eurot; H Ru töötasuks on märgitud vaatlusprotokollis 1848,95 eurot, kuid töölepingu muudatuste kohaselt oli tema töötasuks 1937 eurot brutos ning kasumi järgi määratletud boonus, kuid talle on X OÜ Swedbank arveldusarvelt kantud märtsis 1195,06 eurot, aprillis 1493,82 eurot, mais 1993,81 eurot, juuni alguses 2493,82 eurot ning 19.06. 2867,98 eurot. Kohtule pole esitatud T Te, T S, T T, S K ja K La töölepinguid, seetõttu ei ole kohtul võimalik võrrelda nendele töötajate töötasusid vaatlusprotokollis kajastatuga, küll aga võrdles kohus nende töötajate vaatlusprotokollis kajastatud kuupalka ning neile tööandja kontolt töötasudeks makstud summasid perioodil jaanuar-juuli 2018. T S töötasuks on vaatlusprotokolli kohaselt mais 1000 eurot ning juunis 571,43 eurot, samas on X OÜ arvelduskontolt talle tasutud töötasu jaanuaris 1287,20 eurot ning veebruar-juuni 1787,20 eurot ja 27.06. 3983,83 eurot; T Te

töötasuks on märgitud vaatlusprotokolli kohaselt 1350 eurot, kuid tema kontole on töötasudena kantud jaanuarist-aprillini 1441,12 eurot, mais-juunis 1741,13 eurot ja 28.06. 2822,98 eurot; T T töötasuks on märgitud vaatlusprotokollis 1608 eurot, samas on talle kantud jaanuaris 1772,82 eurot, veebruaris 1902,86 eurot, märtsis 1265,82 eurot, aprillis 1265,82 eurot + 565,92 eurot, mais 1819 eurot, juunis vastavalt 1865,82 ja 2901,59 eurot; S K töötasuks on vaatlusprotokollis märgitud 1037,34 eurot, samas on talle kantud jaanuaris 800 eurot, veebruar-juuni 1000 eurot ning 29.06. 1645,10 eurot; K La töötasu on vaatlusprotokolli kohaselt 2205 eurot, X OÜ Swedbank arvelduskontolt on talle töötasudena kantud aprillis 1700,50 eurot, mais 1700,50 + 200 eurot, juunis 2000 + 2720,08 eurot. Kokkuvõtvalt nähtub eelnevas lõigus refereeritu kohaselt, et osadele töötajatele on alates jaanuarist kantud igakuiselt suuremates summades töötasusid, kui nende töölepingutes nende bruto töötasudeks on märgitud. Seega järeldab kohus, et lisaks põhitöötasule maksti töötajatele ka töölepingute punktis 4 märgitud muid tasusid. Kohus ei välista ka seda, et nende kontodel nähtavad suuremad töötasud võivad olla seotud põhitöötasude suurendamisega, mida on tehtud suuliselt, mistõttu ei ole nende kohta lepingu muudatusi. Seega ei saa kohtu hinnangul eelnevalt refereeritud vaatlusprotokollis toodud andmeid põhitöötasu suuruse kohta pidada ammendavalt tõesteks, kuna paljudele töötajate kontodele tehtud maksed perioodil jaanuar-juuli 2018 on netos oluliselt suuremad, kui töölepingutes kajastatud brutotöötasu. Samuti nagu kohus eelnevalt refereeris siis E E N, H Ru, R Vi ja J R põhitöötasu summad on vaatlusprotokollis kajastatud teistes summades, kui kohtule esitatud töölepingutes ning T Te, T S, T T, S K ja K La töölepinguid pole kohtule üldse esitatud. Ka ei ole kohtule teada, mis valemi alusel arvestatakse töötajate müügilt kasumit, kuid kohtule esitatud ja eelnevalt refereeritud tõenditest nähtuvalt töötajad said müügilt kasumit. Seejuures märgib kohus sedagi, et süüdistusaktis märgitud boonuste puhul ei ole kohtule aru saadav, kas tegemist on töötajatele makstud boonusetega, mis tulenevad nende müügist teenitud tulult või on tegemist lisatasuga, mis seondub ettevõtte teenitud kasumiga ehk nö preemiatega. Ka töölepingutes on lisaks põhitöötasudele toodud eraldi välja, et töötasu moodustub tööandja otsusel makstavatest muudest tasudest ning p 4.3 kohaselt sõltuvalt töötaja töötulemusest võib tööandja maksta töötajale lisatasu.

juhatuse kohta, tuleneb kolleegiumi arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele“. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et boonuste maksmine oli süüdistatavate isiklikes huvides. Nagu kohus on eelnevates punktides tuvastanud, siis kõikidel töötajatel on töölepingutes märgitud, et tööandja võib maksta töötajatele lisatasusid, mistõttu ei olnud boonuste maksmine keelatud tegevus. Kohus märgib sedagi, et kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas boonuste näol oli tegemist töötajate müügilt saadavate boonustega või ettevõtte majandustulemuste pealt makstavate preemiatega. Selliste asjaolude tuvastamiseks oleks tulnud tunnistajatena üle kuulata ettevõtte töötajad ja raamatupidaja, kes oleks selliste asjaolude kohta osanud ütlusi anda. Veel enamgi ei ole kohtu hinnangul võimalik osade töötajate puhul tuvastada, kas nende töölepingus vastav põhitöötasu suurus vastab tegelikkusele, kuna osad töötajad on saanud igakuiselt oluliselt suuremaid töötasusid, kui nende töölepingus märgitud töötasud brutos (nt A P, R V, L L, S N). Samuti toob kohus välja, et H Ru töölepingu muudatustes on p-s 4.2 boonuste maksmine sätestatud eraldi vastavalt iga kuu teenitud kasumile (kasum 5000 eurot – boonus 200, kasum 8000 eurot – boonus 600, kasum 10 000 – boonus 1000, vahepealsed boonused arvutatakse proportsionaalselt). Kohtule ei ole teada palju teenis H R mais või juunis kasumit ning seetõttu ei saa öelda, et talle boonuste maksmine oli alusetu, seda enam kui ta kasumit ka teenis, oli tal selle väljamaksmiseks õigustatud ootus. Kui boonuseid maksti töötajate teenitud töötulemustelt, siis kohus ei saa pidada boonuste maksmist süüdistatavate isiklikeks huvideks, vaid töötajad said boonust juba tehtud töö eest. Isegi kui jaatada, et töötajad said ettevõtte majandustulemustelt makstavat tasu, siis ei saa seda pidada ebaproportsionaalselt suureks, kuna süüdistusaktis märgitud boonused jäid töötajate igakuiselt saadavate töötasude piiridesse. Ebaproportsionaalselt suureks ei saa pidada boonuseid ka arvestades X OÜ 2017-2018 majandusaasta aruannet ning ka A N kohtus avaldatut, et tegemist oli rekordaastaga. Seega ei ole kohtu hinnangul mitte ühegi tõendiga tõendatud, et boonuseid maksti töötajatele, et motiveerida neid kaasa tulema konkureerivasse ettevõttesse. Samuti ei leidnud eelnevates punktides kinnitust, et boonuste maksmine vajas kooskõlastust teistelt juhatuse liikmetelt. Kuna töölepingutes oli ette nähtud alus põhitöötasu kõrvalt muude tasude maksmiseks ning mitte ükski seadus, põhikiri vms ei keelanud töötajatele selliseid tasusid maksta, siis kohtu hinnangul ei saa antud juhul süüdistatavate puhul rääkida usalduse kuritarvitamisest ja juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest.

varundati V serverites ja kui see nii ei olnud, siis seda tuleb küsida IT-osakonnast, miks see tegemata oli. Selleks, et pooleli olevad tööd saaksid lõpetatud, otsustasid logistikud võtta arvutid koju kaasa, et tööd seal lõpetada ja arvutid tagastada. Info ei läinud kaotsi ja jäi ettevõttele alles. Hullem oleks olnud, kui inimesed oleksid jätnud arvutid sinna ja need tööd oleks jäänud pooleli. Ta ei palunud ega andnud korraldust töötajatel võtta Nsse V arvuteid kaasa, kuid ta teab miks töötajad nii tegid. Kui töötajatel oli pooleliolevaid töid ja nad vastutavad nende tööde eest oma kiendi ees, siis selleks, et korrektselt järgmisel või ülejärgmisel päeval see töö lõpuni viia, peab neil olemas olema info selle saadetise kohta, kus ta asub, mis temaga on jne. Selle paari päeva jooksul viidi need pooleli olevad tööd lõpule ja selleks oli seda arvutit vaja. Yis olid töötajatele arvutid tagatud. Seda, millal need arvutid V-ile tagastati, ta ei tea täpselt, kuid on lugenud, et need tagastati aktide alusel. Seega ei ole materiaalset kahju V-ile tekkinud. Samuti ei ole ta andnud töötajatele korraldusi, et arvutid mingisugusest infost tühjendada. Ta ei tea ka seda, kas keegi tühjendas. Süüdistatav andis ütlusi, et arvuti andmekandjana ei ole ekspedeerimise töö tegemiseks vajalik, kuna andmed ei asu mitte arvutis, vaid pilves. X puhul asuvad andmed pilves M X programmis. Ei ole vahet, kas M X sisselogimiseks kasutatakse arvutit, iPadi, nutitelefoni, kui sellel on internet, siis on need andmed olemas. Lisaks suheldakse skypes, mis on inimese isiklik konto, mõnikord ka WhatsApp, messenger jne. E-mail on pigem erandlik töövahend transpordi organiseerimisel. M X on Eesti päritolu kõige levinum ekspedeerimistarkvara, mis on paljudes ettevõtetes kasutusel ja ekspedeerija esmane ja olulisim töövahend. Selles sisalduvad töö tegemise jaoks kõige vajalikumad andmed - tellimus, info kauba, kliendi, adressaatide kohta, nii maha kui peale laadimisel ning statistika kogu ettevõtte ajaloo kohta. See on omakorda seostatav nii vedajate, töötajate kui klientidega erineval viisil analüüsitav ja sorteeritav. Seal on näha ka veo saateleht CMS, on näha kõik arved, mis on väljastatud, pooleli olevad tööd ja lõpetatud tööd. Tal on raske leida asja, mida seal ei ole, et mis on puudu selleks, et seda tööd teha. V-il oli 2018 juunisjuulis ülemineku etapil ligipääs sellele programmile ja seal olevale teabele. Samuti on süüdistatava ütluste kohaselt sealt võimatu andmeid kustutada. Sinna uute kasutajate lisamine võtab aega 10-15 minutit ja ta teab kindlalt inimesi V ja J Grupist, kellel oli sellele programmile juurdepääs olemas.

töötajate andmete salvestamise eest, sellist isikut tunnistaja erladi ei tea, pigem lepiti kokku head tavad, kuidas salvestada asju. See toimus enamasti töötajaga, need mis olid neil endal tagatud, olid pigem logid ja otseselt selliseid sisusid nad ei salvestanud kusagile. Logisid hoidsid pikemalt. Enne lahkumist andsid töötajad arvuti nii, et seal oli kõik, mis tööks vajalik oli, see pidi seal olema. Eraldi lepiti kokku see, kas nad selle postkasti sisu peavad tõstma järgmisele töötajale või mitte. Seda ta vaikimisi üle ei andnud, aga kui asi oli segane, siis ta enamasti tegi kogu kõvakettast back-upi, tõstis kõrvale ja panid lihtsalt puhta. See, et kõik töötajad läksid minema arvutitega, päris tavapärane ei olnud, tavaliselt tuli info ikka ette ja siis lahkuti, see oli tavapärane. Arvutid, mis kaasa võeti toodi temale tundmatu mehe poolt tagasi. S R tegi nimekirja, vaadati, mis arvutid tulid ja nemad vaatasid registrinumbrid, et need klapiks, et tuvastada, kas põhivara klapib. Arvutid toodi tagasi mitmes jaos. Tunnistajale esitatud tõend 19, mis on 05.07.2018 arvuti vastuvõtmise aktid, on tõesed. See, et töötajad lahkusid koos arvutitega ja tagastati tühjendatud kujul, ei oska tunnistaja öelda, kas see raskendas V majanduslikku olukorda ja töö jätkamist, kuna tegemist on ärilise küsimusega. Tunnistaja selgitas, et kui tuleb uus töötaja, siis tal uuele töötajale töövahendeid otseselt anda ei olnud ning nii suures hulgas ei suuda ilmselt nii kiiresti töövahendeid valmis seadistada, seega ilmselt raskendas. Nendest arvutitest, mis töötajad kaasa võtsid, nendest varukoopiat V-il põhimõtteliselt ei olnud, oli küll osaliselt, neil olid meilid jagatud kahe domeeni vahel, Google halduses praamises ja kerios, mis on lokaalne, aga seal oli back-up nädal. Kasutaja sai ise määrata, ta võis ka pikemat perioodi hoida, aga võis ka lühemat, kuid põhitöö käis neil M es, mis oli nii palju, kui nad andmeid sinna kandsid. Rohkem ta selle sisu ei tea, kuna see ei olnud tema pädevuses. Arvutid, mis olid, need olid puhtaks tehtud, formaatitud, uus Windows sinna peale pandud. Kuna neil selles osas teadmised puudusid, siis nad saatsid arvutid Ose, kas on võimalik taastada või ei. Ot tuli vastus, et arvuteid taastada ei ole võimalik. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei tea öelda, kas Latt ja Maasi võtsid enda kasutuses olnud sülearvutid koos V andmetega kaasa. Neid arvuteid lihtsalt ei olnud. Tavapäraselt juhatuse liige annab oma asjad üle teisele juhatuse liikmele ja eraldi lepitakse kokku, kuidas IT peab lähenema sellele asjale. Kas arvuti tuleb puhtaks teha või antakse asjad eraldi üle, ta üldiselt eeldas, et inimeselt inimese vastu käib üle andmine. Ta väga ei tahtnud, et IT-inimesed sekkuksid üleandmise dokumentidesse juhatuse tasemel. Inimene, kes arvuteid tagastas, ei selgitanud, miks arvutid kaasa võeti või miks need tühjaks oli tehtud ja kes need tühjaks tegi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tea, kas Latti ja Maasi arvutid kuulusid V-ile, neil oli kindlasti võimalus osta endale muid seadmeid. Konkreetselt Latti ja Maasi arvutite kohta ei oska ta öelda, mis hetkel või kas toimus nende arvutite vahetus. V-il oli üldiselt Microsofti tooted, aga Laurile ja Elmerile meeldisid rohkem Apple seadmed. Tema kasutajatuge M ei teinud. Latt ja Maas back-upide osas mingeid korraldusi uutele töötajatele ei andnud. Tunnistaja selgitas, et ekspedeerija töövahendid olid telefon, mis teda puudutas ning M programm, osad kasutasid ka mingit auto jälgimist. Teab, et M Programm väljastas arveid, sisestati auto marsruute, jälgiti ka auto täitumisi osaliselt, suunapõhine jälgimine oli. Seal olid kindlasti kõikide klientide andmed, eeldab, et seal olid ka tellimuste sisud, hinnad, mis olid kokku lepitud. M programmis oli ilmselt kõik tööks vajalik olemas. M oli pilves olemas. Arvutist andmete kustutamine M e mõistes andmete kättesaadavust ei mõjutanud.Tema korraldas, et M oleks olemas ja e-mailid töötaksid. Tunnistaja teab, et koosoleku põhimõte oli see, et nad peavad tagama kõik nii palju kui neil back-upe on, et nad serveri aegumisega ei kustuks. Ta on läbi viinud K K V raamatupidaja arvuti auditi. Tõendi 74 kohta, mis on sama arvuti andmed, andis tunnistaja ütlusi, et ta pidi otsima mis on Elmeri saadetud ja mis Lauri saadetud ja siis vaatama, mis postkastis on. See tõend on ehtne. Selle auditi palus läbi viia advokaat L. T ja selles kirjas olid küsimused, et

10.4.Tunnistaja S R ütluste kohaselt kui ta X kontorisse jõudis, siis laudadel arvuteid ei olnud. Valdavalt kasutati selles firmas laptope ja fikseeritud ekraane, need olid laua peal olemas, aga sülearvuteid ei olnud. Arvutid toodi hiljem tagasi. Arvuteid toodi tagasi A S poolt ning igakord vormistati selle kohta protokoll. Toodi ka autosid tagasi. Asju toodi tagasi mitmeid kordi. Toimus maja ees õue peal, üleandmisakt kirjutati valmis, IT-mees vaatas arvutid üle, kas seerianr klapib sellega, vaatas arvuteid tehniliselt, vaatas mis seal sees on, kommeteeris ja see pandi kirja. Seda, kelle korraldusel need arvutid tagasitoodi, tunnistaja ei tea ning A S ei öelnud ka, kelle käest ta need arvutid sai. Kohus lubas prokuröri taotlusel KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajal tutvuda kolme protokolliga, mis puudutavad arvutite tagastamist. Tunnistaja ütluste kohaselt on need tema kirjutatud protokollid. Esimesel protokollil on kuupäev 05.07.2018 ning 9 arvutit andis üle S, temaga oli kaasas IT-spetsialist T ja A U, arvutid olid tehtud tühjaks. Teisel protokollil, millega tunnistaja tutvus, selgitas ta, et oli kuupäev 11.07.2018 ning arvutite üleandmises ja vastuvõtmises osalesid A S, J J, L ja IT-spetsialist. Arvutid olid nullitud. Kolmandal protokollil oli tema meelest kuupäev 06.07. ning seal oli kirjas 7 arvutit, mille andis üle A S, vastuvõtul osales ka IT-inimene T ja arvutid olid tühjaks tehtud. Temal isiklikult ei olnud probleemi juurdepääsu õiguste saamisega andmebaasidesse, kuna tal ei ole panga õigusi, kuid J J ei saanud pangasüsteemi sisse, tal ei olnud ligipääsu. Temal on juurdepääs A-s, mis tasutati teise programmina ja need andmed tal olid, mis K K reedel saatis. Raamatupidamisega oli segadus, kuna arve võis olla kusagil hunnikus ja tuli käsitsi üles otsida, kas arve on üldse põhjendatud, milline CMR sellele vastab, kas selline tegevus on toimunud, kas vedu toimus, kas veo peal kaupa oli, see kõik oli nende inimeste peades, kes nende süsteemidega töötavad. Firmas kasutati ka programmi M x, mis on spetsiifiline programm ja nõuab selle head tundmist. Seal programmis peaks olema kõik alates sellest kust kaup peale võetakse kuni kaup maha võetakse. Seda tal endal ei olnud ja sellega võis tal esineda raskusi, kuna see oli tema jaoks täiesti uus asi ning sellega töötanud ei ole.

10.13.Süüdistusaktis toodud etteheite kohaselt ei võtnud süüdistatavad tarvitusele meetmeid, et tagada andmekandjate puutumatus ja jäämine X OÜ valdusesse, andes selliselt konkurentsieelise Y OÜ-le ja kahjustades X OÜ ärihuve. Esiteks märgib kohus, et ühegi tõendiga ei ole tuvastatud, et süüdistatavad oleks andnud korraldused X OÜ-le kuuluvad arvutid kaasa võtta. Tunnistaja K Ma ütluste kohaselt võttis ta arvuti kaasa, et lõpetada pooleliolevad tööd. T T ütluste kohaselt võttis tema arvuti kaasa rutiinist. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nemad arvutitest andmeid ei kustutanud ning ka seda, kes kustutas nad ei tea. Kohtu hinnangul on usutav, et töötajad võtsid arvutid kaasa, et lõpetada pooleliolevaid töid. K K 02.07.2018 e-kiri A Nle ja koopiana L. Lattile ning E. Maasile (kd 5, lk 60) tõendab, et K K annab A Nle teada, et nagu eilses telefonikõnes lubatud, siis on ta jätnud kõik ligipääsud raamatupidamise dokumentidele ja kaustadele kontoris ning kuna tal puudub ligipääs arvutile ja ka internet on kontorist ära võetud, siis ei saa ta teha igapäevast tööd, sisestada arveid, dokumente, teha makseid ja muid toiminguid, mille tõttu juhib nende tähelepanu, et see võib tekitada võimalikke komplikatsioone klientide ja vedajatega. X OÜ poolt 07.08.2020 päringu vastuseks väljastatud klientide nimekirjad koos CD-plaadiga (kd 2, lk 259-261), mille vastuse p-s 4 on märgitud, et X OÜ kasutuses olnud logistikaprogrammi M tehti kandeid kuni 02.07.2018 k.a. Lisaks on märgitud, et pärast 03.07.2018 tegi endistest töötajatest kandeid O H. Samuti on 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud O H 01.07.2018 kirja Y OÜ töötajatele, milles ta ütleb, et S meilid ei tööta enam ja sisse ei saa ning Lauri ja Elmer peavad selle A korda ajama, kuna tal on vaja saata Iile info, mis tuli S meilile ja neile pole NS-i kohta infot antud ja tal on veel laadimisi. Samuti nähtub samast vaatlusprotokollist O H 16.07.2018 kiri S Kle, milles annab teada, et läheb S ja siis annab teada, kas viimasel on vaja tulla või saab asjad ise tehtud. Seega on tõendatud, et osad X OÜ töötajad käisid oma töid veel äriühingus lõpetamas. Seda on ka J J kohtus antud ütlustes kinnitanud, et pärast 02.07. toimus lahkunud töötajatega suhtlus, kuna oli projekte, mis olid lõpetamata, mistõttu proovis ta endiste töötajatega ühendust võtta ja saatis välja mitu ringi e-kirju oletuslike aadressidega ja kolmanda

Arvab, et 99% klientidest jätkas temaga ja kliendid on liikunud temaga kaasa läbi ettevõtete. V-is ei olnud tal klientidega kliendilepinguid sõlmitud ning tal ei olnud kokkuleppeid. Kui ta läks V-ist Nsse, siis tema kliendid tulid temaga kaasa, kui ta N C-i läks, siis läksid kliendid samuti temaga kaasa. Tunnistaja S T selgitas kohtus antud ütlustes, et võis olla nii ja naa, et et kliendid olid seotud mingi konkreetse isikuga teenuse osutamise kontekstist. Sõltub kliendist ning võib olla on sellised keskmised, väiksemad firmad, kus on isiklik seotus levinud. Füüsiline isik on alati oluline, kellega suhelda ja kes on see inimene, kelle poole pöörduda. Tunnistaja R U kinnitas samuti oma ütlustes, et isiklikud kontaktid veoteenuste tellimisel loevad ja kui hind on sama, siis võtab teenust sealt, kus tal on kontaktid ning Ns oli nendeks Lauri ja J. Tunnistaja R M, kes samuti puutus kokku veoteenustega, selgitas antud ütlustes, et kui J R oli KN tööl, siis läbi tema tekkisidsuhted logistikutega, kes hakkasid pakkuma veoteenust. X OÜ-st hakkas teenust tellima, siis kui J sinna läks. Tema jaoks see firma väga palju rolli ei mänginud, ta teadis, et logistikud teevad tööd korralikult. Kui logistikud töötasid Ns, siis tema jaoks ei olnud oluline konkreetne äriühing, vaid ikkagi need logistikud ise, kes teenust pakkusid, sest nenega sai asjad aetud ja töö sujus. Tunnistaja T T selgitas ütlustes samuti, et kui tema abikaasa R T Y OÜ-sse tööle läks, siis hakkas ta sealt teenust tellima ning lõpetas tellimise X OÜ-st. Samuti selgitas, et kui R T töötas D-is enne X OÜ-d, siis tellis teenust D-ist ning kui abikaasa läks X OÜ-sse, siis tellis teenust sealt. Ka tunnistaja V M M kinnitas oma ütlustes, et A F OÜ-s töötades tellis ta veoteenuseid T Lilt. Kui T L töötas X OÜ-s, siis tellis teenust sealt, kuna ta usaldas T Li ning kedagi teist ta sealt ei teadnud ja seetõttu ajas asju T Liga. Kui T L talle teatas, et on läinud Y OÜ-sse, siis hakkas tellima sealt, kuna T L on tema usaldusisik ja ta ei saa tellida teenust ettevõttelt, millega ta ei ole usaldusväärset kontakti loonud. Tunnistaja selgitas, et neil on Soomes tavaline praktika, et on ettevõtteid, kellega neil on usalduslikud suhted ja koostöösuhted, kes on nende partneriteks olnud pikka aega ja kui seal ettevõttes on keegi usalduslik kontaktisik, kes vahetab töökohta ja läheb tööle teise ettevõttesse, siis võib-olla nemadki lähevad oma tellimustega teise ettevõttesse, kuhu on asunud nende kontaktisik. Kui T L läheks Y OÜ-st ära, siis ta pigem jätkaks teenuste tellimist sellest uuest ettevõttest, kuhu T L tööle läks. Tunnistajad M S ja A N kinnitasid enda ütlustes, et nad ei tea, kas töötajad tulid X OÜ-sse oma kliendipagasiga, kuna nad ei puutunud selle teemaga kokku.

11.1.Süüdistatav E. Maas kinnitas oma ütlustes, et ta volitas X töötajaid nende kasutuses olnud telefoninumbrite vormistamiseks enda nimele. Süüdistatav selgitas, et need numbrid ei olnud antud enamasti X poolt, vaid töötajad olid tulnud enda isiklike numbritega Xisse tööle. Tulles vormistati need numbrid ümber Xile. Tavaliselt kas tema või Lauri andsid volituse ning töötaja sai minna Tele2 ja selle numbri vormistada X nimele. Neil ei olnud mõeldav iga numbri pärast Tele2-s käia. Ta volitas töötajaid numbreid ümberregistreerima, kuna see oli inimlik ja õiglane, kuna töötajad olid tulnud oma numbritega ja kui töötaja on otsustanud töölt lahkuda, siis ta ei näinud mingisugust põhjust, et keelduda volitusest. Prokuröri küsimusele vastates andis süüdistatav ütlusi, et volitas K K, T Tt, K Mat ja R Tt ümber vormistama X nimel olevaid numbreid enda isiklikeks. Need numbrid olid kasutuses nii töö- kui eraelus ning nendelt numbritelt suheldi ka klientidega. Volituste andmisest ta Nt ega S ei teavitanud, kuna ei pidanud vajalikuks. Ta pidas seda ebaeetiliseks, et keelata inimestel nende isiklikke numbreid taas enda omaks saada. Keeldumine oleks läinud tema eetiliste vaadetega vastuollu. Samuti vormistas ta enda telefoni numbri Xilt M D OÜ-le 06.04.2018. Algselt kuulus see telefoni number talle, siis Xile ja ta vormistas selle tagasi, kuna käis kõva kulude kärpimine ja taheti pakette väiksemaks teha. Tema tahtis jätkata maksimaalse äripaketiga. See oli tema number, mida ta kasutas nii ärikui isiklike asjade ajamiseks. Numbri ümbervormistamine ei olnud seotud Nsse minekuga. Enda numbri ümbervomistamisest ta Nt ega S ei informeerinud. Tele2-ga suheldes kogu ettevõtte aja jooksul ei toiminud mitme allkirjaga, neil oli Tele2-ga kokkulepe, et ükskõik, milline juhatuse liige võis kõiki toiminguid teha. See toimis ka pärast seda, kui S ja N juhatusse tulid. Pärast 02.07.2018 registreeriti töötajate numbrid uuesti X nimele, neile saabus SMS Tele2-st, mis teatas, et alates homsest kl 12.00 lõpetab see number toimimise ja lisainfoks pöörduge V-i või midagi sellist. Numbrid blokeeriti Tele2 poolt ja anti üle V-ile. Temale teadaolevalt blokeeriti ja registreeriti ümber ka nende numbrid, kes ei tulnud Nsse ja kes olid lahkunud Xist juba aasta alguses. Numbrite tagasivormistamine ei mõjutanud Xi kliente, kuna logistikute töövahend on esmaselt Skype ja WhatsApp jt. Kannatanu esindaja küsimusele, miks K pöördus 02.07.2018 e-kirjaga tema poole asjaoluga, et tal ei õnnestunud numbrit ümber tõsta, selgitas süüdistatav, et kuna tema andis Xist volituse oma isiklik number tagasi enda nimele vormistada ning see volitus Tele2-s ei toiminud, siis K teavitas teda, kui Elmer Maasi sellest. Seda, miks K E V ei teavitanud, süüdistatav ei tea. Asjaolu, et K K pöördus E. Maasi poole eelmises lõigus viidatud teemal, on tõendatud 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga koos CD-plaadile salvestatud andmetega, millega vaadeldi mh K K e-kirjavahetusi ajavahemikul 01.02.-31.07.2018 e-postiaadressilt lõpuga @xxx.com (kd 3, lk 104-164).

11.2.Lisaks E. Maasi ütlustele on tema poolt volituste andmine tõendatud kohtule esitatud E. Maasi poolt digitaalselt allkirjastatud volikirjadega. 27.06.2018 E. Maasi e-kiri xxx, xxx ja K M, mille manuses on X OÜ esindaja E. Maasi poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri, mis kinnitab, et viimane on andnud K Me volituse X OÜ nimel olevat numbri xxx ümber registreerimiseks (1 kd, lk 264-265). 15.06.2018 X OÜ esindaja E. Maasi poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri kinnitab, et viimane on andnud R T volituse X OÜ nimel olevat numbri xxx ümber registreerimiseks (1 kd, lk 277). 21.06.2018 X OÜ esindaja L. Latti poolt digitaalselt allkirjastatud volikiri kinnitab, et viimane on andnud A P volituse X OÜ nimel oleva numbri xxx ümber registreerimiseks (1 kd, lk 277). Tele2 vastus päringule koos lisadega tõendab, et 29.06.2018 on E. Maas X OÜ esindajana allkirjastanud digitaalselt volikirja, milles volitab K K ümberregistreerima volitaja nimel olevat numbrit xxx ja L. Latt X OÜ esindajana on volitanud 13.06.2018 K L ümber registreerima volitaja nimel olevat numbrit xxx. Tele2 21.06.2018 ümbervormistus, mille kohaselt on olemasoleva lepingu omanik X OÜ, volitatud isik L. Latt ning uus lepingu omanik A P, numbriga xxx lõpetatakse leping ning antakse liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused A P. Ümbervormistus on allkirjastatud A P ja Tele2 töötaja poolt. Tele2 28.06.2018 ümbervormistus, mille kohaselt on olemasoleva lepingu omanik X OÜ, volitatud isik E. Maas ning uus lepingu omanik T T numbriga xxx lõpetatakse leping ning antakse liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused T T. Ümbervormistus on allkirjastatud T T ja Tele2 töötaja poolt. Ümbervormistuse aluseks olevat E. Maasi allkirjastatud volikirja kohtule esitatud ei ole. Tele2 14.06.2018 ümbervormistus, mille kohaselt on olemasoleva lepingu omanik X OÜ, volitatud isik K L ning uus lepingu omanik K L numbriga xxx lõpetatakse leping ning antakse liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused K L. Ümbervormistus on allkirjastatud K La ja Tele2 töötaja poolt Tele2 06.04.2018 ümbervormistus, mille kohaselt on olemasoleva lepingu omanik X OÜ, volitatud isik E. Maas ning uus lepingu omanik M D numbriga xxx lõpetatakse leping ning antakse liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused M D OÜ-le. Ümbervormistus on allkirjastatud E. Maasi ja Tele2 töötaja poolt. 29.12.2020 vaatlusprotokoll (kd 2, tl 23-24), millega vaadeldakse Tele2 Eesti AS 14.08.2018 vastust päringule ja X OÜ põhikirja, nähtub et 06.04.2018 on olemasoleva lepingu omaniku X OÜ volitatud isik E. Maas ümbervormistanud enda numbri M D OÜ-le. 29.06.2018 on E. Maasi allkirjastatud volikirja alusel K K X kuulunud number vormistatud ümber. 21.06.2018 vormistati Xile, volitatud isik L. Latt, kuulunud number xxx ümber A P. 28.06.2018 vormistati Xile, volitatud isik L. Latt, kuulunud number xxx ümber T T. X OÜ edastas Tele2 Eesti AS-ile avalduse, milles andis teada, millised seadmed V on Tele2-st soetanud ning annab teada, et tema valduses ei ole mitte ühtegi nimetatud mobiiltelefonidest ega ka dokumentatsiooni, et X oleks ühegi nendest seadmetest võõrandanud, mistõttu palub Tele2-l seadmete suhtes viivitamatult rakendada nende kasutamise keeldu ning lisada seadmed EIR-i (1 kd, lk 274). Samuti on advokaat L. Tedder edastanud Tele2 töötajale kirja, milles kinnitab, et V soovib viivitamatult kõikide numbrite tagastamist, mis on ebaseaduslikult üleviidud alates 23.02.2018 ja nimelt numbrid: xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Numbrite tagastamise järgselt paluvad viivitamatult kõik X numbrid ajutiselt sulgeda (1 kd, lk 276). Tele2 töötaja K K 25.07.2018 kiri advokaat L. Tedder, A N, M S ja J J, annab Tele2 töötaja teada, et nad saatsid tagastamisele kuuluvatele numbritele sõnumi, milles teavitavad, et nende kasutuses olev mobiilside number vormistati nende nimele kehtiva volituseta ning X on avaldanud soovi antud numbri

11.7.Süüdistuse etteheite kohaselt oli sellise teguviisi põhjenduseks soov töötada konkureerivas ettevõttes ja suhelda klientidega samalt numbrilt, jättes klientidele arusaam, et X OÜ jätkab oma tegevust teise nime all. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Esiteks ei ole mitte ühegi tõendiga tõendatud, et süüdistuses nimetatud töötajad oleks klientidele andnud informatsiooni, et Y OÜ jätkab X OÜ tegevust. Samuti ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, et nimetatud numbrid oleks üle läinud Y OÜ valdusesse, vaid kinnitust leidis, et telefoninumbrid vormistati töötaja lahkudes ümber nende isiklikeks. Seda, kas süüdistusaktis nimetatud töötajad kasutasid ümbervormistatud numbreid reaalselt ka Y OÜ-s töötades tööalases suhtluses, ei ole kohtule teada, kuna selliseid tõendeid ei ole kohtu ette toodud. Prokuratuuri süüdistuskõnes toodud väide, et X OÜ-l ei olnud mitte mingisugust kohustust töötaja lahkumisel neid telefoninumbreid tagasi vormistada, märgib kohus, et kohus ei leia ka mitte ühtegi alust selle tegemata jätmiseks, kuna Tele2 Eesti AS 16.03.2022 vastusega on tõendatud, et need numbrid kuulusid kas lahkunud töötajatele isiklikult või olid need numbrid tulnud samuti üle mõnest teisest äriühingust. Kohtu veendumusel on tavapraktika, et paljud töötajad vormistavad ettevõtetesse tööle asudes oma numbrid tööandja nimele ning töölt lahkudes vormistatakse need numbrid ka töötaja isiklikuks numbriks tagasi. Tulenevalt eelnevast ei saa kohus pidada asjaolu, et E. Maas ja L. Latt ei teavitanud teisi juhatuse liikmeid ja osanikke kuuele töötajale volituse andmisest numbrite ümbervormistamiseks ning lisaks ka sellest, et E. Maas on juba aprillis 2018 enda numbri vormistanud ümber M D OÜ-le, hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumiseks ning viimasest tulenevalt huvide konflikti keelu rikkumiseks. Kohtule jääb selgusetuks, milles seisnes see tegevus, millest süüdistatavad olid ise huvitatud ja kuidas nad eelistasid isiklikke huvisid nimetatud telefoninumbrite ümbervomistamiseks volituste andmisel. Samuti ei saa jaatada, et selline tegevus oleks rikkunud mingil viisil lojaalsuskohustuse alla kuuluvat konkurentsikeeldu või ärisaladuse hoidmise kohustust.

11.8.Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida ka seda, et A N on oma ütlustes ette heitnud, et telefoninumbrite ümbervormistamine takistas majandustegevuse jätkamist. Sellist etteheidet süüdistatavatele küll süüdistusaktis ei ole inkrimineeritud, kuid kuue töötaja ja E. Maasi telefoninumbrite ümbervormistamine kohtu hinnangul sellist tagajärge kaasa ei too. Esiteks nagu kohus eelmises punktis märkis, siis ei ole kohtule teada, kuidas telefoninumbreid edaspidi kasutati ja mis eesmärkidel, veel vähem, millist informatsiooni nendelt numbritelt väidetavatele X OÜ klientidele anti. Teiseks märgib kohus, et tunnistajate J J ja S T ütluste kohaselt said kliendid neid läbi erinevate mooduste siiski kätte. J J selgitas oma ütlustes täiendavalt, et klientidelt tuli palju kõnesid ja kirju. Samuti selgitas tunnistaja A U antud ütlustes, et 02.07.2018 pandi töötajate meilidele automaatvastused, mille sisuks oli, et juhatuse liikmed on koos varaga lahkunud ja seal oli ka kirjas e-mail ja ilmselt ka telefoninumber, kuhu pöörduda. Samuti kajastati X OÜ-s toimunut koheselt ka meedias ning üks artikkel on lisatud ka kriminaalasja materjalide juurde, nimelt 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos CDplaadile salvestatud andmetega, milles on välja toodud L. Latti 04.07.2018 e-kiri N töötajatele, milles on viide Äripäeva artiklile xxx ning samuti on L. Latt 06.07.2018 edastanud kirja N töötajatele, milles on manusena lisanud Äripäeva artikli „Ettevõte on inimesed, mitte kontor ja masinad“ ning kirjutanud: „Hei, Tublid oleme ja suur vale hakkab taanduma. Lauri.“ Samuti tunnistas A N enda ütlustes, et meedia kajastas X OÜ-s toimunud sündmusi pärast juulit 2018. Seega on kohus veendumusel, et klientidele, kes X OÜ-st tellisid teenust, ei saanud jääda kuue töötaja ja E. Maasi telefoninumbrite ümbervormistamisest ekslikku arusaamist, et Y OÜ jätkab X OÜ tegevust, seda enam, et X OÜ-st läks Y OÜ-sse rohkem inimesi oma numbritega, kui

12.1.4.O F F OY (29.06.2018). Hagi lisa 37. Lauri Latti 29.06.2018 kirjavahetus M Siga O koos tõlkega (kd 2, tl 167-170), millest nähtub, et M S edastab L. Lattile kirja, milles küsib, kas ettevõttes on toimunud mingid muudatused, sest tema logistikakoordinaator sai telefonikõne ja meili Yilt seoses V-iga ning kas L. Latt võib talle kinnitada, et need muudatused on toimunud ja saaksid üldandmed oma süsteemis uuendada. L. Latt vastab kirjale, et: „Jah, see on nii. Palun tee muudatused!“. Soome Vabariigile edastatud Euroopa uurimismäärus koos vastusega (kd 3, tl 165-209), millest nähtub, et palutakse edastada O kontserni kuuluvate ettevõtete ja Y OÜ ja/või X OÜ vedude, tellimuste kohta ning nende juurde kuuluvad arved, dokumendid. Samuti palutakse tunnistajana üle kuulata O planeerimis-ja logistika juht M S. Edastatud on M Si 29.06.2018 kiri O töötajatele, milles on antud teada, et sai L. Lattilt kinnituse, et muudatus on toimunud ning tuleb allolevate andmetega avada uus firma ning ilmselt saab T Lilt puuduvad andmed. Kirjavahetusest nähtub, et T L on edastanud 26.06.2018 Ole kirja, milles viitab telefonikõnele ning edastab Y OÜ andmed ning O H kontaktid. 31.03.2021 on M S edastanud Soome politseile kõik soovitud materjalid. Samuti annab M S teada, et neil ei ole Y OÜ-ga lepingut sõlmitud. Lisana on edastatud kaks lehekülge Y OÜ poolt edastatud arve numbreid koos arve summade ja kuupäevadega, millest mh nähtub, et Y OÜ on Ole edastanud arveid 02.04.,23.04., 27.04., 10.06., 24.06., 15.06., 29.06.2018 ehk enne töötajate suundumist Y OÜsse. Arvete nimekirjale on lisatud arve nr 180001 kuupäevast 02.04.2018, mille alla kirjutajaks on märgitud E V, 02.04.2018 arve nr 180002, mille alla kirjutajaks on märgitud O H, 23.04.2018 arve nr 180005, mille alla kirjutajaks on märgitud O H. Samuti on nimetatud ette heite kohta andnud ütlusi tunnistaja M S, kelle ütluste kohaselt süüdistatavaid isiklikult ei tunne, kuid L. Lattiga on kohtunud. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta Os töötanud alates 2002 valdkonnajuhina ning alates 2018 kevadest O Soomes oleva ettevõtte Tketi ja logistika valdkonnajuht. Xit teab, kuna ostavad nendelt transporditeenust vähemalt alates 2018, varasemat ajalugu ei tea. Teab ka Yit ning nad on sunnitud seda ettevõtet kasutama, kuna üks nende klientidest on seda ettevõtet valinud ja on lisaks sellele kohtunud Yi inimestega - L. Latti ja T Liga. Kohtumine toimus 2018 suve lõpus või sügise alguses O kontoris. Kohtumine oli N algatus ja räägiti 2018 segasest olukorrast. Räägiti koostöö võimalusest tulevikus. Koostööd soovisid temaga teha L. Latt ja T L. Nemad ei soovinud koostööd teha, kuna neil ei olnud lepingut Nga. Seda, kes N juht on, seda ta ei tea. 2018 oli olukord,kus T L võttis temaga ühendust ja ütles, et V andmed O andmebaasist kustutataks. Kuna ta Lindroosi ei tundnud, siis võttis Lattiga ühendust, et kontrollida, kas selline muutus on toimunud. T L teavitas teda, et ettevõtte nimi on muutunud ja ka arveldusandmed. Lauri Latt kinnitas seda ja soovitas muudatused sisse viia. Prokurör esitas tunnistajale tutvumiseks tõendid 88 ja 73, mis on 29.06.2018 kirjavahetus M Si ja L. Latti vahel ning tunnistaja ütluste kohaselt on tegemist sama kirjaga, kus L. Latt on kinnitanud ettevõtte nime muutust. Nemad viisid need muudatused oma süsteemi ja hakkasid teostama tellimusi selle uue aadressi alusel. Üsna pea tuli V-ilt teavitus, et on toimunud kaaperdamine. Seejärel X ei suutnud tellimusi täita. Ilmselt taastusid normaalsed ärisuhted juulis, augustis 2018, täpselt ei mäleta. VS teavitas kaaperdamisest emaili teel, tema mäletamist mööda oli pdf formaadis ja lisaks sellele talle ka helistati, kuid ei ole 100% kindel, kes helistas. Selles meilis olid kirjas inimeste nimed, arvutid, kliendid, personal on üle läinud teise kohta. Xi klient on O koguaeg olnud alates lepingu allkirjastamise hetkest ning nad kasutasid ka suvel nende teenust, kuna oli tipphoaeg, suvi ja see kestis sügiseni

12.1.5.O G L OY 09.03.-06.06.2018. L T 29.08.2018 e-kirjaga edastatud Elmer Maasi ja P L vaheline e-kirjavahetus koos tõlkega (kd 1, tl 158-216) tõendab, et 09.03.2018.a Elmer Maas suhtles e-meililt xxx O esindaja P Lga O lepingute teemal ja allkirjastas äriühingu N OY nõukogu esimehena suure rahvusvahelise toiduainete tööstusgrupi O huvides tarnija jätkusuutlikkuse avalduse. Allkirjastatud dokumendi kohaselt on nõutavaks teenuseks logistikateenuse pakkujalt O kauba siseriikliku ja/või rahvusvahelise veo haldus. Dokumendi allkirjastas N OY nimel E. Maas (volikogu esimees, kontakt xxx). Süüdistatava E. Maasi ütluste kohaselt teab äriühingut O, kuna 2001-2007 Lätis AS L ja AS G on tänaseks mõlemad O grupi liikmed. Kinnitab, et on osalenud O poolt korraldatud hankel. Kuna E V teadis, et ta teab O grupi inimesi ja on seal töötanud, siis ta soovis, et süüdistatav esindaks tema ettevõtteid selles ühes hankes. E V palus selles tema abi 2018 märtsi alguses. Ta tuli talle vastu ja aitas teda sellega. Nad vaatasid koos tüüptingimuste lepingut, mis rääkis mis kujul tulevad, millised peavad olema transpordivahendid, et ei tohi lapstööjõudu kasutada, roheline poliitika jne. Seal ei olnud konkreetseid töömahte ega mingeid lubadusi O poolt tellimusi saada. E arvas, et tema allkiri ja nimi lepingul võiks Os omada mingit kaalu, siis ta aitas teda. Ta esindas kas N grupp või N Logistiks ja ta ei tea, miks ta sellist nime kasutas, kuid E ütles ning ilmselt oli tal plaan seda nime kasutada. Ta ei kontrollinud seda, mis ettevõttega tegemist on, vaid usaldas Et ja tema teada registrinumbri järgi ettevõte eksisteeris. Allakirjutas ta head of council, kui ta õigesti mäletab, kuid ta ei ole kunagi 3L N OÜ juhatuse ega nõukogu esimees olnud. Kogu suhtluse andis ta pärast seda Ele üle ja ei ole sellele rohkem mõelnud. Tagantjärgi vaadates ei olnud see ehk kõige targem tegu, aga sellel hetkel ei olnud ta kindel, et tal jääb tema töökoht alles ja tahtis Ega häid suhteid säilitada ja hoida tema ettevõttes endale uks lahti. Ebakindlus töö kaotamise osas tuli salvestisest, mis oli lindistatud R, S ja N kohtumisest, kus vähemalt kolmel korral kinnitati, et Maas ja Latt tuleb väljavahetada. Süüdistatava ütluste kohaselt ei näinud ta, kuidas ta oleks selle lepinguga Xile kahju tekitada, kuna O ei olnud Xi klient. Samas vastas süüdistatav prokuröri küsimusele, kas see lepingu allkirjastamine ka kuidagi V-i aitas, et natuke ilmselt aitas, kuna O on tänaseni Xi klient. Kannatanu esindaja O küsimusele vastas süüdistatav, et O ei olnud tema teada Xi klient ja täpsustas prokuröri küsimusele esitatud vastust, et täna on O Xi klient ehk suvel 2018 hakkas ta tellima Xist vedusid, aga enne seda hanget ta ei olnud klient ehk ei saa rääkida, et Y oleks üle võtnud V kliendi. Süüdistatav selgitas kannatanu esindaja küsimustele, et tema osales sellel hankel V meiliga, üldtingimustele kirjutas alla E antud ettevõtte nimel. Seda, kas N OÜ esitas oma pakkumise O hankes, ta täpselt ei mäleta. Süüdistatav usub, et X on tänaseks Oga lepingu

12.2.Esmalt märgib kohus, et süüdistusaktis ei ole sisustatud, milles seisnes E. Maasi ja L. Latti kavandamisel ja teadmisel X OÜ-st Y OÜ-sse tööle suundunud töötajate poolt klientidele eksitava informatsiooni edastamine. Süüdistusaktis ei ole kajastatud, et süüdistatavad oleksid töötajatele andnud korraldusi või soovitusi töötajatele anda klientidele eksitavat informatsiooni. Kohtule on esitatud 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadile salvestatud andmetega, milles on vaadeldud 02.07.2018 K K kiri E. Maasile, millega on kaasas E. Maasi 28.06.2018 kiri sisuga: „Tere kõigile, Palun pange sellel pühapäeval oma vana töökoha meilidele automaatvastaja peale. Kindlasti pühapäeval, mitte varem ega ka hiljem. Kindlasti ärge lisage mingeid viiteid uuele ettevõttele (sh ka uut e-maili) Tähtsamate kontaktidega kirjutage esmaspäeval juba uuelt meililt. Tekst siin allpool. Lisage siis oma numbrid ja nimed. Tere, Tänud e-kirja eest. Teavitan, et alates 01.07.2018 ei tööta ma enam V-is. Murede või küsimuste korral palun kontakteeruge mobiiltelefonil: +372 XXXXXXXX. Lugupidamisega, XXXXXXX“. Samas vaatlusprotokollis on kajastatud ka L. Latti 09.07.2018 kirja Y OÜ töötajatele pealkirjaga „Kiri klientidele“, milles kirjutab, et: „Hei, Palun saatke see info täna veel klientidele. Valige sobiva keelega variant, kas Eesti või inglise keelne! Pealkirjaks: Y OÜ on kindlalt Teiega! Y is together with you! Terv, Lauri“. Kirjale on lisatud pdf formaadis lisad, millelt nähtub, et R T Y OÜ juhatuse liikmena edastab pöördumise klientidele ja koostööpartneritele ning selgitab ajakirjanduses tähelepanu saanud teemat, mis puudutab X OÜ osanike vahelist vaidlust ettevõttest lahkumise üle. Süüdistatav E. Maas selgitas oma ütlustes eelnevalt viidatud kirja kohta, et tema ei ole andnud X töötajatele mingeid instruktsioone klientidega suhtlemiseks enne seda, kui nad Xist lahkusid. Juuni lõpus ta kirjutas neile, et palun pange oma meilidele automaatvastajad mitte hiljem ega varem kui 30.06. ja kirjutage sinna, et nad ei tööta enam seal ja vajadusel ja murede korral number, kust neid kätte saab, kui on vaja midagi lahendada. Tema tegi seda X juhatuse liikmena. Tema mure oli see, et töötajad ei kirjutaks oma automaatvastajasse sellist juttu, et on toimunud ettevõtte nime vahetus või mingi selline jama. Ta tahtis, et oleks konkreetselt kirjas, et nad enam ei tööta seal ja vajadusel küsige abi ja uuest ettevõttest pidid töötajad kirjutama siis puhtalt lehelt. Et ei tekiks segadust, et üks ettevõte on teisega kuidagi seotud. Ta andis lihtsalt nõu, kuidas seda korrektselt vormistada, et ei tekis neil pärast jamasid. Seda, miks ta seda meili X aadressile ei kirjutanud, ei oska ta öelda, kuid ilmselt kirjutas neile Yi töötajatele seetõttu, et need, kes ei lahkunud, neil ei olnud ka mingit põhjust teavitust peale panna. Samuti ei olnud ta kindel, et kõik enam Xis tööl on. Süüdistatav selgitas, et 28.06. oli talle teada, kes 02.07. N S alustavad. Seda, miks töötajad pidid kirjutama uuelt ettevõttelt X klientidele selgitas süüdistatav, et klient ei ole ühe ega teise oma. Kui on saadetud Xist, siis nad on Xi tööd ja tellimused, kui on saadetud mujale, siis on teise omad. Asjaolu, et N töötajad võtaks ühendust

12.5.O G L OY 09.03.-06.06.2018 seonduv kirjavahetus E. Maasiga, mis on kajastatud kohtuotsuse p-s 12.1.5., märgib kohus, et osaledes O poolt korraldatud hankel X OÜ emeiliaadressiga esindades E V äriühingut, rikkus E. Maas kohtu hinnangul X OÜ ees hoolsusja lojaalsuskohustust ning huvide konflikti keeldu, kuna süüdistuses märgitud ajavahemikul oli E. Maas X OÜ juhatuse liige ning ta ei tegutsenud X OÜ huvides. Samuti oli E. Maas antud tegevusest kohtu hinnangul isiklikult huvitatud, mida kinnitavad ka tema enda ütlused, et soovis säilitada E V häid suhteid ja hoida tema ettevõttes endale uks lahti. Samuti märgib kohus, et Q OÜ juhatuse liikme lepingu p-s 5 on reguleeritud konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsus ning ps 5.1. on märgitud, et juhatuse liige ei või lepingu kehtivuse ajal ilma osanike kirjaliku nõusolekuta olla omanik või juhtorgani liige äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal, omada sellise äriühingu üle mistahes huvi või mõju, olla sellise äriühingu omaniku või juhtorgani liikmega seotud isikuks ega töötada või osutada teenust sellisele äriühingule. Konkurentsikeeld kehtib sh Soome territooriumil tegutsemise osas. Vaatamata asjaolule, et E. Maas rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning huvide konflikti keeldu, ei nähtu kohtule, et antud tegevus oleks toonud kaasa suure varalise kahju, kuna süüdistuses ei ole välja toodud, et see oleks tekitanud X OÜ-le varalist kahju. Süüdistatava E. Maasi ütluste kohaselt ei olnud O X OÜ klient, kuid tänaseks tema teada on. Samuti ei lepingus konkreetseid töömahte ega lubadusi tellimuste saamiseks. Kohtul ei ole alust sellistes ütlustes ka kahelda, kuna kohtule ei ole esitatud dokumente vastupidise tõendamiseks. Küll aga on tunnistaja M S, kes on O Soomes oleva ettevõtte T ja logistika valdkonnajuht, selgitanud oma ütlustes, et Xit teab, kuna ostavad nendelt transporditeenust vähemalt alates 2018 ning Nlt tellib teenust ainult üks nende klientidest. Seega ei ole tõendatud, et Y OÜ või süüdistatav E. Maas oleks isiklikult mingit kasu vastava lepingu sõlmimisest saanud või et sellel lepingu sõlmimine oleks X OÜ-le tekitanud varalist kahju.

12.7.Seega tulenevalt eelnevast ei ole süüdistatavatele võimalik ette heita, et nende teadmisel ja kavandamisel edastati töötajate poolt klientidele eksitavat teavet. Isegi kui jaatada, et mõnele kliendile võis jääda ekslik mulje toimunud muudatuste osas, siis märgib kohus, et tunnistaja J J ütluste kohaselt pandi lahkunud töötajate e-postidele automaatvastus peale, kuid selle sisu ei meenu, tegid koostööd C AB-ga ning see võis olla nende kooskõlastatud. KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel soovis kaitsja tunnistaja mälu värskendada automaatvastuse sisu osas. Tunnistaja selgitas selle kohta, et seal oli sõnastatud ettevõtte vargusena Maasi ja Latti poolt ning nemad püüdsid tegevust taastada. Võib olla, et see kiri saadeti välja 04.07. Kirja all olid tema, S ja N nimed. Ka tunnistaja A U on ütlustes selgitanud, et mäletab, et 02.07.2018 seadistas töötajate meilidele automaatvastuse, kuid sisu hetkel ei mäleta. Kohus lubas KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel mälu värskendada. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli talle enam-vähem selle automaatvastuse sisu meelde ning kuna kliendid kirjutasid e-mailidele, töötajatele, siis lihtsalt pidid sinna mingi teate panema ja see tekst anti neile ette. Teksti sisu oli selles, et juhatuse liikmed on lahkunud koos varaga ja põhimõtteliselt on ettevõtte tegevus halvatud. Teated pidi panema igale aadressile eraldi, seda kuidas see korraldatud sai, ta täpselt ei tea. Ühtegi nime automaatvastusele alla ei läinud. Automaatvastuses oli kirjas, millisele e-mailile tuleb murega pöörduda, ilmselt oli ka number kuhu pöörduda. Edasine ei olnud tema mure. Selle korralduse võis talle anda A N. Sama kinnitas ka A N oma ütlustes, et pöörduti osade klientide poole ja saadeti neile mingid meilid, mille saatis IT-osakond ja osade klientidega kohtusid. Meil pandi kokku advokaatide poolt ning ta ei tea, kas see saadeti kõikidele klientidele või osadele. Advokaatidega suhtles nii tema, M, K L, erinevad inimesed ja kes tol hetkel advokaatidele sellise palve edastas, ta ei oska öelda. Kohus on kajastanud otsuse p-s 11.8. ka X OÜ-s toimunud sündmuste kajastamist meedias, mida kohus siinkohal täiendavalt kordama ei hakka, kuid ka praegusel juhul jääb kohus seisukohale, et klientidele, kes varasemalt tellisid X OÜ-st teenust, ei saanud jääda ekslikku muljet, et Y OÜ jätkab X tegevust. Lisaks nähtub 02.03.2021 asitõendi vaatlusprotokolli vaadeldud E. Maasi 28.06.2018 e-kirjast töötajatele, et viimane on palunud töötajatel panna oma meilidele automaatvastuse, mille sisuks oli, et töötaja alates 01.07.2018 X OÜ-s enam ei tööta.

Sellist seisukohta on kinnitanud kohtus antud ütlustes nii süüdistatav kui ka tunnistajad. Samuti tuleneb süüdistatava ja tunnistaja antud ütlustest, et teenuste tellimisel on oluline ka kliendi ja logistiku omavahelistel suhetel. Süüdistatava E. Maasi ütluste kohaselt kui tulid uued inimesed kasvas ka ettevõte ja müügitulu tulenes töötajatega kaasa tulnud klientide poolt tekitatud tegevuses. Asjaolu, et logistikud liiguvad oma kliendibaasiga tööandjate vahel on selles valdkonnas täiesti tavaline. Xis klientidega kirjalikke kliendilepinguid ei sõlmitud, oli mõni üksik kliendileping. Kliendid ei võta endale kohustusi, käib pidev võitlus konkreetse veo pärast. See inimene, kes tahab kaupa vedada punktis A punkti B, tal on reeglina kümneid kontakte, kellelt ta küsib pakkumist ning otsustab konkreetse veo, enamasti sel hetkel lähtuvalt sellest, kes teeb odavamalt, kui palju ta seda inimest usaldab ja kui kiiresti saab vedu tehtud. Kliendid ei võtnud endale kunagi kohustust teatud ajaperioodil Xist teenuseid tellida. Kliendi poolt on koostööpartneri valimine seotud logistikuga ja see on kõige suurem mõjutaja, kas tellimus liigub sinna ettevõttesse või mitte ning see on seotud, kas klient usaldab seda inimest või mitte. Kõik kliendid, kes seal olid, olid kellegi tuttavad, lähedased, sõbrad või pikaajalised kliendid kusagilt eelnevast ettevõttest. Tema puhul oli neid kliente vähem, kuna tal ei olnud sellist igapäevast rolli vedude korraldamisel, kuid ka tema puhul olid mõned sõbrad, kes tulid sinna sellepärast, et tema seal oli. Tunnistaja M S ütluste kohaselt ta ei tea, millistel ettevõtetel on Xil sõlmitud kirjalikud lepingud teenuse osutamiseks, kuna tema ei ole neid sõlminud, ta võis kliente majja tuua, aga lepinguid ei sõlminud. Ta ei tea, kas on kirjalikud või eksklusiivlepingud. Ta teab, et selliseid eksklusiivlepinguid tänapäeval enam ei sõlmita ning tõenäoline põhjus on, et turg on vaba. Võib olla nii ja naa, et klient kasutab mitu logistikateenuse pakkujat, samas tunnistab M S, et ei ole selle sektori inimene. Seda, kas oli ettevõtetega mingeid vastastikke kohustusi üksteiselt tellida ja üksteisele müüa mingi kindla aja perioodi jooksul, ei oska tunnistaja vastata. Tunnistaja A N ütlustest tulenes, et osad kliendid olid lepingutega, osad ilma. Kuna ta ei olnud ettevõttes igapäevaselt tegev, siis ta ei tea, kes oli lepinguliselt vormistatud ja kes mitte. Lepinguid tema ei sõlminud. Ettevõte osales tenderitel ja kui ettevõte selle võitis, siis alati ei sõlmitud selle kohta lepingut ehk ettevõte tegi pakkumise ja lähtuvalt sellest pakkumisets hakati edaspidi teenust osutama, sellega ei pruukinud leping kaasneda. Kõik kliendid kindlasti ei korraldanud tendereid. Nii palju teab, et tingimused lepitakse eraldi kokku, kui pika aja peale need kokkulepitud on, ta ei oska öelda, kui seal lepingut ei ole. Ta ei tea, kas kliendid tellivad teenust ka mitmelt ettevõttelt. Tunnistaja S T ütluste kohaselt võib olla nii või naa, et kliendid on seotud mingi konkreetse isikuga teenuse osutamise kontekstist. Sõltub sellest kliendist, kui on soliidsed juriidilised firmad, rahvusvahelised, kus on nõutud läbipaistvuslepingud, seal eelistatakse lepingulist suhet firmaga, on tenderid ja kõik asi on paigas. Aga võib olla, et on sellised keskmised, väiksemad firmad, seal see isiklik seotus on veel levinud. Füüsiline isik on alati oluline, kellega suhelda ja kes on see inimene, kelle poole pöörduda. Tunnistaja selgituste kohaselt tulid mõned kliendid ise tagasi, kui nad said töö käima, suurtest klientidest said tagasi paar. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus hiljem, et olid kirjalikud lepingud sõlmitud Xil klientidega teenuse osutamiseks, kuid ei hakka väitma, et kõikidega oli. Meenub, et lepingud olid sõlmitud E P , O, rohkem ei mäleta. Alates tema tulekust ettevõttesse olid kliendilepingud reegel, varasema kohta ei oska ta öelda. Tunnistaja andis kohtus ütlusi, et tavapärane praktika klientide liikumisel on see, et klient valib, kes talle teenust osutab, st et tal on valikud olemas, tavaliselt on 2 või 3 valikut ja klient valib nende vahel. Tunnistaja selgitas ka, et juulis 2018 ei olnud kliendi valikus ainult N, kuna kliendil on alati mitu valikut, ükskõik kas neil on tegemist ühe või pikaajalise tehinguga,

12.9.Ka kohtus ütlusi andnud veoteenust tellinud kliendid on tunnistanud oma ütlustes, et kliendilepinguid üldiselt ei sõlmita ning oluliseks teenuse tellimise kontekstist on usalduslikud suhted logistikute ja äriühingut juhtivate isikutega. Tunnistaja S. K ütluste kohaselt ei olnud tal mingeid kirjalikke lepinguid sõlmitud, oli ainult suuline leping. Tunnistaja V M M ütluste kohaselt X OÜ-ga kirjalikku lepingut sõlmitud teenuse osutamiseks sõlmitud ei olnud. Samuti ei olnud mingisuguseid kokkuleppeid X OÜ-ga selle kohta, et nad peavad mingil kindlal perioodil tellima teenust just nimelt X OÜ-lt. X OÜ otsustas teenust tellida, kuna ta on T Li tundnud 25 aastat ja nad on head tuttavad. X OÜ-s suhtles T Liga, sest ta ei tundud isiklikult sealt kedagi ja seetõttu ajas kõiki asju esialgu T Liga. Y OÜ-st sai teada 2018 lõpp, 2019 alguses, täpselt ei mäleta, kuid T L teatas talle, et on Y OÜ-sse üle läinud ja seejärel hakkas tellima Y OÜ-lt, kuna T L on tema usaldusisik ja ta ei saa tellida teenust ettevõttelt millega tal ei ole usaldusväärset kontakti loodud, siis Y oligi tänu sellele, et sinna oli T L üle läinud nende partneriks. Ta ei oska täpselt öelda, kas ta lõpetas teenuse tellimise X OÜlt aga võimalik, et mõne üksiku tellimuse veel tegid, aga põhimõtteliselt lõpetasid siis X OÜ-lt tellimise. See on Soomes väga tavaline praktika, et on ettevõtteid kellega neil on usalduslikud koostöösuhted ja kes on nende partneriteks 10-15 aastat ja kui seal ettevõttes on keegi usaldusisik, kes vahetab töökohta ja läheb tööle teise ettevõttes, siis võib-olla nemad lähevad oma tellimustega üle sinna teise ettevõttesse, kuhu on asunud tööle nende kontaktisik. Y OÜga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Samuti ei olnud mingit kokkulepet Y OÜ-ga, et nad peavad mingil kindlal perioodil just neilt teenust tellima. Tunnistaja R U kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et eksklusiivset kokkulepet tal Xiga ei olnud, sest see on ärile kahjulik. Samuti ei olnud mingisugust sellist kokkulepet, et mingil konkreetsel ajaperioodil peab tellima Xilt. Veoteenust on ta tellinud, kusagil 7-8 erinevalt ettevõttelt. Koostööpartnereid valib teenuse kvaliteedi, hinna ja samuti omavad tähtsust isiklikud suhted teise poole kontaktidega. Tellis teenust KN sellepärast, kuigi hinnad olid samad, mis konkurentidel, kuna tema sõbrad L. Latt ja J R olid seal firmas, kellega tal oli usaldusväärne suhe ja ta teadis, et teenus on kvaliteetne ja kui alus ära kaob, siis selle eest ka vastutatakse, need olid tema jaoks argumentideks. Valiku tegemisel eelistab ta töötada suurfirmadega, kus on garanteeritud teenuse kvaliteet ja firma suudab kindlustada oma veosed ja teine asi loomulikult hind. Xist tellis ta ajavahemikul 2010 kuni 2017-2018 sama teenust, mida tellis varasemalt KN. Xist hakkas teenust tellima, kuna hind oli sama ja tema sõbrad L. Latt ja J R vahetasid töökohta. Sel ajal kui ta tellis Xilt logistika teenust, tellis ta teenust ka teistelt logistika firmadelt. Viimati tellis Xilt teenust 2017, 2018. Ta ei tea, kas tal oli Xiga kirjalik leping teenuse osutamiseks. Tavaliselt transpordiettevõtetega lepinguid ei tehta, ongi tellimus, hind, e-meili teel lepitakse asjad kokku. Ta arvab, et Yiga kirjalikku lepingut

veoteenuse osutamiseks ei ole, samuti ei ole ei ole mingisugust eksklusiivsus kokkulepet või kokklepet selle kohta, et peab mingil kindlal perioodil Yilt tellima. Tunnistaja R Mi ütluste kohaselt tellis veoteenust selle aja jooksul samaaegselt erinevatelt ettevõtetelt. Koostööpartnereid valis selle järgi, et saada kätte õiged materjalid õigel ajal, et ei oleks viivitusi, põhikriteerium oli, et võimalikult vähe oleks logistilisi jamasid. Üldiselt neil ei olnud veofirmadega mingeid kirjalikke lepinguid, samuti ei olnud mingisuguseid eksklusiivsus kokkuleppeid, et peaksid tellima ainult ühelt, kuna see ei olnud nende huvides, et selliseid lepinguid teha. Ta hakkas Xist teenust tellima, kui J läks sinna tööle, siis sellel ajal, tema jaoks see firma väga palju rolli ei mänginud, ta teadis, et need logistikud teevad tööd korralikult. Sel perioodil kui ta Xilt teenust tellis, tellis ta ka teenust teistelt logistika firmadelt. Ta ei mäleta, kas Xiga oli kirjalik leping, samuti ei olnud kokkulepet eksklusiivsuse kohta või kokkuleppeid, et mingil kindlal aja perioodil peab tellima ainult Xist. Ta on tellinud teenust Y OÜ-lt samadel suundadel, mis KN ja Xist. Y OÜ-st sai teada siis kui uus firma loodi tavapäraste tellimuste käigus, ta ei mäleta kummalt poolt see info ennem tuli, ühel ei ole võimalik kohe vedada ja teine firma siis ütles, et me jätkame uue nime alt, logistikud töötasid uues firmas. Tähtis ei olnud tema jaoks konkreetne äriühing, vaid ikkagi need logistikud ise, kes seda teenust pakkusid, sest nendega sai asjad aetud ja töö sujus. Yiga ei onud mingit kirjalikku lepingut, samuti kokkulepet eksklusiivsuse kohta, ega kokkulepet selle kohta, et mingil ajaperioodil peab ainult neilt tellima. Tunnistaja T T selgitas antud ütlustes, et teab äriühingut X OÜ, kuna on tellinud sealt veoteenust, alates sellest hetkest kui R T sinna tööle läks, see võis olla 2014, siis lõpetas D-st tellimise. X OÜ-s suhtles tellimust esititades R Tga, aga sai ka otse veokorraldajatega suheldud. X OÜ-ga kirjalikku lepingut ei olnud, samuti ei olnud mingeid kokkuleppeid selle kohta, et peab kindlal perioodil tellima neilt teenust. Teab ettevõtet Y OÜ, kuna on Y OÜ-st tellinud veoteenust alates 2018, kuna R T läks sinna tööle ja ta hakkas sealt tellima. Y OÜ-st suhtles teenuste tellimisel erinevate veokorraldajatega. Y OÜ-ga ei olnud mingit kirjalikku kokkulepet, samuti ei olnud mingeid kokkuleppeid selle kohta, et peaks tellima just Y OÜ-st mingil perioodil. Teenuse tellimise seisukohalt on oluline konkreetne füüsiline isik, kes seda teenust pakub, mitte äriühing.

13.2.Selles, et X OÜ-l 2018 teisel poolaastal käive vähenes, vaidlus puudub. Tekkinud kahju on kohtus selgitanud ka ülekuulatud tunnistajad antud ütlustes. Tunnistaja M S selgitas enda ütlustes, et 2018 oli muidu äärmiselt edukas aasta, kui võtta see kalendriaasta, siis oleks see lõppenud Xis võib-olla 23-24 miljoni käibega, tõenäoliselt 700-900 tuhat eurot kasumit. Juulist alatest, kas mõne miljoni tegid selle 12 miljoni asemel, igatahes oli see käive olematu ja kasumi asemel tegid vähemalt miljon eurot kahju. Pärast töötajate ja juhatuse liikmete lahkumisest alates, ei ole nad suutnud saavutada samasuguseid majandusnäitajaid nagu 2018 esimesel poolel. Lattilt ja Maasilt nõuavad nad tsiviilkohtus kahju hüvitamist 6,5 miljoni ulatuses, mis on tekitatud kahju. Kahju summa on G T poolt välja mõõdetud ning tema hinnangul ei ole see meetod vale. G T sai informatsiooni arvamuse koostamiseks ilmselt raamatupidamiselt. Julgeb arvata, et arvamuse tellisid N, J ja R, kas kõik koos, aga üks neist. 2018 juulis majandustegevus ei lõppenud, kuid tegevus jätkus teises mahus. Tunnistaja A N ütluste kohaselt olid X majandusnäitajad läbi ajad head - 2011 oli käive 5 miljonit ning koguaeg kasvas, 2017-2018 oli käive 21,5 miljonit ja 500 000 kasumit ja eelarvestatud oli kasumit umbes 800 000 aasta lõpuga. Peale intsidentsi kukkus käive 95% ehk 21,5 miljonist jäi alles 3-4 miljonit ja 500 000 kasumist sai 1,3 miljonit kahju, kuus ligikaudu 200 000. Tunnistaja S. R ütluste kohaselt oli pärast 2018 juulit ettevõtte finantsnäitajad väga halvad, kui kõik töötajad olid läinud, siis juulis oli väga vähe ja kahjum oli kindlasti suur. Kui enne oli puhaskasum, siis miinus oli kindlasti paarkümmend tuhat. Käive oli väiksem ja tekkis kahjum. Kaua võttis aega, et ettevõte saaks kasumisse. Täpset aega ei tea, 6 kuud oli kindlasti. Tunnistaja J J ütluste kohaselt oli X OÜ edukas kasvav ettevõte. Hakkas 5,4 miljonist esimesel aastal pihta ja jõudis lõpuks 20 miljonini välja. Samamoodi kasvas ka töötajate arv. Pärast seda kui töötajad olid lahkunud võis 2018 teise poolaasta käive olla parimal juhul miljon. Juuli oli vanade projektide lõpetamine, siis oli üle saja tuhande, aga augustis kukkus paarikümne tuhande peale ja kerge kasvuga jõudis aasta lõpuks 240 000 kuus. Tunnistaja ütluste kohaselt jõuti eksperthinnanguga Xile tekitatud kahju osas järeldusele 6,3 miljonit. Tunnistaja ei hakkaks seda kommenteerima ega vaidlustama neid meetodeid, mida nad kasutasid, aga kui öelda, et keskmine kuukasum võis enne intsidenti olla 50-60 tuhat eurot kuus ja eeldada, et see

13.3.Süüdistusaktis kajastatud kahju suurus (rahavoog 212 943 eurot ja kasum 209 314 eurot) tuleneb ekspert A J koostatud ekspertiisiaktist. Finantsekspertiisi määrus ja ekspertiisiakt 13.11.2020 (kd 3, tl 65-90), milles ekspert A J on andnud arvamuse, et X OÜ-lt läks ajaperioodil 01.07.2018-31.12.2018 Y OÜ-le üle X OÜ klientide tellimusi summas 5 798 530 eurot. Hinnang näitas, et ajaperioodil 01.07.2018-31.12.2018 oli X OÜ saamata jäänud rahavoog ja kasum Y OÜ-le üle läinud X OÜ klientide tellimustelt vastavalt 212 943 ja 209 314 eurot. Ekspert on akti p-s 1.1. selgitanud, et kuna 01.09.2020 vaatlusprotokollis oli N puhul välja toodud rahalised laekumised, mis ei ole hinnangu aluseks vajalik müügikäibe näitaja, siis ekspert arvutas laekumiste alusel käibemaksu osa korrigeerides N vastavate klientide müügikäibe. Kattuvate klientide osas N müügikäive oli 2018 teisel poolaastal summas 5 798 530 eurot. Väiksem osa nimetatud 404 kliendist ehk 101 klienti on ajavahemikul 01.07.2018-31.12.2018 esitanud tellimusi lisaks Nle ka veel X OÜ-le ja seda kogusummas 442 682,68 eurot. Seega valdav enamus vaadeldud perioodidel kattuvate klientide tellimustest läksid V-st üle Nle. V-ile jäi väiksem osa kattuvate klientide tellimustest. Punktis 1.2 on ekspert selgitanud, et V-i kaotatud rahavoo ja kasumi hindamisel on majanduslikult põhjendatud lähtuda Nle üle läinud kõikidest tellimustest/käibest ja mitte vaid nende klientide üle läinud tellimustest, kes V-st nn lahkusid. V-i kaotatud kasum/saamata jäänud tulu tekib klientide tellimuste üle võtmisest, mitte klientide üle võtmisest. Punktis 2.1. selgitas ekspert hindamise metoodikat X OÜ saamata jäänud rahavoo ja kasumi hindamine Y OÜ-le üle läinud X OÜ klientide tellimustelt, mille kohaselt V saamata jäänud rahavoog = üle läinud tulu – tegemata jäänud rahaline kulu teenuse osutamiselt – kokkuhoitud rahaline kulu peale tellimuste üleminekut ning V saamata jäänud kasum = üle läinud tulu- tegemata jäänud kulu teenuse osutamiselt – kokkuhoitud kulu peale tellimuste üleminekut. Käesolevas kriminaalmenetluses on riiklikult tunnustatud ekspert A J ülekuulatud ekspertiisiakti sisu selgitamiseks, andes ütlusi, mille kohaselt on tal majandus- kui ka õigusalane haridus ning ta on finantsekspertiisde valdkonnas riiklikult tunnustatud eksperdina

töötanud ca 12-13 aastat. Käesolevas kriminaalasjas oli küsimus eksperdile, et kui suur oli rahavoog ja puhaskasum, mille OÜ X kaotas ajavahemikul 01.07.2018-31.12.2018 seoses OÜ Yi üle läinud klientidega ning sellele küsimusele vastamiseks tuli tal hinnata X OÜ ja OÜ Y klientide kattuvust. X OÜ puhul sai vaadatud 2018 esimest poolaastat ja OÜ Y puhul 2018 teist poolaastat, kuidas kliendid kattuvad. Ja kui need olid tuvastatud, siis sai vaadatud kui paljud olid X OÜ kliendid teinud käivet ja esitanud tellimusi OÜ Yile 2018 teisel poolel. Kui tulu pool oli paigas, siis tuli vaadata kulude osa. Kulude poolel oli aluseks X OÜ finants raamatupidamise andmed ja raamatupidamise kontodetailsusega kasumiaruanded ja siis analüüsiti seda kulude käitumist ehk millises osas olid muutuv ja mis osas olid püsikulud. Kui see oli analüüsitud, siis vaadati seda, kui palju saamata jäänud tuluga seoses oleks olnud kulude kokkuhoidu. Seal on 2 aspekti, mis on muutuvkulude kokkuhoid ja püsikulude kokkuhoid ning kui kulude kokkuhoid maha võtta saamata jäänud tulust, siis selle tulemusena kujuneb, kas kasum või kahjum. Ekspert selgitas ütlustes, et klientide kattuvus oli 404 klienti ning siis ta vaatas, kui palju need kattuvad kliendid tegid käivet, milleks oli vaja Exceli arvutust. Ekspert lisas, et Exceli arvutusega saab ka mittefinantsist hakkama. Ja sealt koorus välja käive kokku 5,8 miljonit. See oli alus selle rahavoo kasumi tuvastamisel ja juurde kulude pool ja kujunes kasum. Kui küsimus oli, et mis finantsalaseid teadmisi oli vaja, siis ekspert selgitas, et kõige rohkem oli vaja Excelis arvutamise oskust. Võib-olla oleks ka mitte finantsinimene sellega hakkama saanud. Selleks et tuvastata saamata jäänud tulu, selleks on vaja algandmeid, oskus neid algandmeid lugeda, see põhimõtteliselt käib finantsekspertiisi oskuse juurde. Kes ei ole finantsekspertiise teinud, ei pruugi hakkama saada. Aga siin võtmeküsimus selle käibe tuvastamisel, samuti tellimuste tuvastamisel, on algandmed. Ekspert ei teinud küsitlust klientide seas, et uurida ülemineku tagamaid jne, samuti ei vaadanud ta Xi ja nende klientide lepingulisi suhteid. Ekspertiisiaktis kajastatud rahavoog ja kasum 2018 teisel poolaastal, ei hõlma kogukahju, vaid on hinnatud ainult osa kahju, mis puudutab rahavoogu ja saamata jäänud kasumit sellel kitsal pooleaastasel perioodil. Kui tahta kogukahju hinnata, siis tuleb mängu otsene kahju, tõenäoliselt ettevõtte väärtusele kahju, kuigi see eeldab oluliselt pikemat perioodi kui poolaastat jne. Antud juhul tulenevalt ekspertiisi ülesandest, on keskendutud ainult sellele osale kahjust, mis puudutab saamata jäänud rahavoogu ja kasumit II poolaastal 2018. Ekspert selgitas, et see mida politsei andis üle, oli üleläinud klientidelt, aga tema sisustas selle klientide tellimustelt, sest leiab, et üle klient ei saa minna. Seda miks need klientide tellimused üle läksid ja miks ja kuidas seda tehti, seda ekspert ei uurinud. Samuti miks töötajad üle läksid.

Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri on kättesaadav ka avalikest Aatest EKEI koduleheküljelt (https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/RTE%20andmed%20kodulehel%20202 3-7.pdf), mis kinnitab kohtule, et U V on riiklikult tunnustatud ekspert finantsekspertiiside koostamisel alates 19.08.2014. Seega ei ole kohtul mitte mingisugust alust kahelda U. V erialases pädevuses ning kohtu hinnangul on see küllaldane andmaks antud kriminaalasjas asjakohaseid ütlusi. Asjatundja U V andis kohtus ütlusi, et tal on majandusalane kõrgharidus ning ta töötab finantsvaldkonas ja on riiklikult tunnustatud ekspert ja teeb erinevaid finantsekspertiise alates 2014. Samuti on ta pankrotihaldur. Asjatundja, vastates kaitsja küsimustele ekspertiisiakti põhjal, selgitas, et tema hinnangul ei saa finantsekspert anda hinnangut selle kohta, kas mingid kliendid on ühelt äriühingult teisele üle läinud, kuna finantsalaste eriteadmistega ei ole võimalik sellisele küsimusele vastata, mis siis oli, et kas keegi on üle läinud. See ei ole finantseksperdi pädevusalas. Ainsad asjad, mille osas võiks finantseksperdi poole üldse pöörduda, oleks küsimus kui suur oli rahavoog ja puhaskasum, need on finantsalast arvutust nõudvad tehted. Finantseksperdil ei ole sellist pädevust, et hinnata mis konkreetses vaidluses moodustab kahju või millest see on tekkinud. Olles ise olnud erinevate kohtuasjades eksperdi või asjatundjana, on ühemõtteliselt selgeks tehtud, et kahju on õiguslik määratlus, seda ei hinda finantsekspert. Asjatundja, olles tutvunud ekspertiisiaktiga, väidab, et A Jile ei ole ekspertiisiga antud ülesannet, et hinnata kahju suurust ning asjatundja hinnangul on ekspert vastanud küsimusele, mida ei ole temalt üldse küsitud. Asjatundja hinnangul ei näe tema seal mingit eriteadmist, mida finantsekspert saaks ja peaks rakendama. Samuti ei ole tema hinnangul saamata jäänud tulu finantsalane termin, kui võtta nt raamatupidamise toimkonna juhendid seal on defineeritud tulu, aga seal ei ole defineeritud saamata jäänud tulu ja nii palju kui tema teab, siis saamata jäänud tulu kohta võiks leida õigusaktidest mingisuguseid definitsioone, aga mitte finantsvaldkonna materjalidest. Ekspertiisiakti p 2.2. kohta selgitas asjatundja, et Xi ärikulude ja nende muutuse vaatlemine ei võimalda tema meelest kuidagi vastata ega ole oluline vastamaks küsimusele, milline oli saamata jäänud tulu, nendel asjadel ei ole mingit seost. Need võiksid näidata lihtsalt kuidas ettevõttel finantssuhtarvude mõttes läheb. Ekspertiisiaktis kajastatud summa 5 798 530 eurot näitab Y OÜ müügikäivet seoses klientidega, kes kunagi on tellinud teenust Xilt. Selline müügikäibe numbri tuvastamine ei eelda finantsalaste eriteadmiste rakendamist, kuna müügikäive on raamatupidamisprogrammist müügitulude kontodelt tulenev number. Seda oskab iga raamatupidaja programmist võtta, et öelda, et see on asi, mis vajas finantsekspertiisi. Asjatundja väidab, et tellimuste osa ei ole eksperdilt arvamust küsitud ning sellise numbri teada saamine ei nõua eriteadmiste rakendamist ega ei vaja finantsekspertiisi. Minnes teise asja juurde, kuna seal on saamata jäänud rahavoog ja kasum, kuna siin eelnevalt on korduvalt kõlanud, et saamata jäänud tulu kui selline mõiste on pigem õiguslik, see ei ole rahandusalane mõiste ja seda finantseksperdil pädevust tuvastada ei ole.

13.8.Samuti on kaitsja toonud välja, et ekspertiisi tehes, ei ole ekspert rakendanud eriteadmisi. Asjatundja andis kohtus ütlusi, et tema hinnangul ei ole seal mingit eriteadmist, mida finantsekspert saaks ja peaks rakendama. Ekspertiisiaktis kajastatud summa 5 798 530 eurot näitab Y OÜ müügikäivet seoses klientidega, kes kunagi on tellinud teenust X OÜ-st. Selline müügikäibe numbri tuvastamine ei eelda finantsalaste eriteadmiste rakendamist, kuna müügikäive on raamatupidamisprogrammist müügitulude kontodelt tulenev number. Seda oskab iga raamatupidaja programmist võtta, et öelda, et see on asi, mis vajas finantsekspertiisi. Ekspert kinnitas, et see kui palju need kattuvad kliendid tegid käivet, selleks oli vaja Exceli arvutust ning selle arvutusega saab ka mittefinantsist hakkama. Kui küsimus oli, et mis finantsalaseid teadmisi oli vaja, siis ekspert selgitas, et kõige rohkem oli vaja Excelis arvutamise oskust. Võib-olla oleks ka mitte finantsinimene sellega hakkama saanud. Selleks et tuvastata saamata jäänud tulu, selleks on vaja algandmeid, oskus neid algandmeid lugeda, see põhimõtteliselt käib finantsekspertiisi oskuse juurde. Kohus nõustub mõlemaga, et leida, kui palju tegid X OÜ ja Y OÜ kattuvad kliendid käivet alates 01.07.2018 kuni 31.12.2018 Y OÜ-s, ei vaja eriteadmisi ning kohtule on ekspertiisis kasutatud andmestik esitatud, mida kohus saab võrrelda: 1) X OÜ poolt päringu vastuseks T lingi kaudu saadetud X OÜ pearaamatu väljavõte ja detailne kasumiaraunne perioodi kohta 01.01.2018- 31.12.2018, CD-plaat (kd 2, tl 255-258); 2) X OÜ poolt 07.08.2020 päringu vastuseks väljastatud klientide nimekirjad koos CD-plaadiga, millele on vastus salvestatud (kd 2, tl 259-261); 3) Y OÜ poolt päringu vastuseks saadetud Y OÜ pearaamatu väljavõte perioodi kohta 01.07.2018- 31.12.2018 ja klientide nimekiri koos CD-plaadiga (kd 3, tl 1-12); 4) X OÜ poolt päringu vastuseks edastatud andmed finantsekspertiisi läbiviimiseks ja CD-plaat, millele on vastus salvestatud (kd 3, tl 13-18) ning CD-plaadil on salvestatud erakorralised ja ettevõtte üleviimisega seotud juriidilised ning konsultatsioonikulud aastal 2018/2019, millest nähtub, et kulu on kantud 189 228,31 euro ulatuses, erikulud ettevõtte üleviimisega seoses (hindamine, konsultatsioonid) summas 29 497,84 eurot, üleviimisega seoses teenuse sisseostmine grupi

teistelt ettevõtetelt summas 58 710,08 eurot. Samuti on lisatud X OÜ kasumiaruanne üksikute raamatupidamise kontode detailsusega majandusaastate 2013-2019 kohta, millest 2018/2019 nähtub, et on kahjum 1 326 406,79 eurot. Lisatud on ka veokorraldajate tööjõukulu kokku ja ülejäänud töötajate tööjõukulu kokku majandusaastate kohta vahemikus 2013-2019; 5) Vaatlusprotokoll 01.09.2020, mille eesmärgiks oli võrrelda X OÜ ja Y OÜ kliente 2018. aastal (kd 3, tl 19-64). Y OÜ kliente võrreldi X OÜ klientidega perioodil 01.01.201830.06.2018 ja perioodil 01.07.2018-31.12.2018 (tabel 1) ning vaatlusega tuvastati, et ajavahemikul 01.01.2018-30.06.2018 on kliendid, kes on hiljem teinud ülekandeid Y OÜ-le, teinud X OÜ ülekandeid kogusummas 8 839 512,52 eurot. Y OÜ-le on ajavahemikul 01.07.2018-31-12-2018 teinud ülekandeid varasemad X OÜ kliendid kogusummas 6 421 686,88 eurot. X OÜ-le on need kliendid, kes on ka Y OÜ-le, teinud ülekandeid ajavahemikul 01.07.2018-31.12.2018 kogusummas 414 664,37 eurot. Võrreldes ajavahemikuga 01.01.2018-30.06.2018 on X OÜ sissetulev summa vähenenud 8 424 848,15 eurot (8839512,52-414 664,38) nende klientide arvelt, kes ajavahemikul 01.07.201831.12.2018 on teinud ülekandeid Y OÜ. Y OÜ ühised kliendid (tabel 2) ning tabel 3, millest nähtuvad kliendid, kellelt peale 01.07.2018 ei toimunud laekumisi X OÜ-le, tuvastati, et need kliendid, kes tegid ajavahemikul 01.01.2018-30.06.2018 makseid X OÜ-le, kuid peale 01.07.2018 enam mitte, on teinud ülekandeid Y OÜ-le ajavahemikul 01.07.2018-31.12.2018 ülekandeid summas 4 038 697,74 eurot. Summas 847 486,93 eurot (4 038 697,744 038 697,74) tegid varasemad X OÜ kliendid vähem ülekandeid Y OÜ-le, kui varasemalt X OÜ-le. Kuigi Y OÜ müügikäibe tuvastamine ei eelda eriteadmisi, on asjatundja oma ütlustes kinnitanud, et ainsad asjad, mille osas võiks finantseksperdi poole üldse pöörduda, oleks küsimus kui suur oli rahavoog ja puhaskasum, need on finantsalast arvutust nõudvad tehted. Ekspert selgitas ütlustes, selleks et tuvastata saamata jäänud tulu, selleks on vaja algandmeid, oskus neid algandmeid lugeda, see põhimõtteliselt käib finantsekspertiisi oskuse juurde. Kes ei ole finantsekspertiise teinud, ei pruugi hakkama saada. Antud juhul vastas ekspert saamata jäänud rahavoo ja kasumi kohta ning kohus ei vastusta, et tegemist on eriteadmist vajava küsimusega, mistõttu on kohus ka seisukohal, et antud juhul puudus mõistlik põhjendus, miks ekspert oleks pidanud tulenevalt KrMS § 107 lg-st 4 keelduma ekspertiisiaktis küsimusele vastamast või KrMS § 98 lg 1 p-st 4 keelduma ekspertiisi tegemast.

13.13.Küll aga oli süüdistatavatel varaliste huvide järgimise kohustus kuni nende juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni, s.o kuni nende tagasikutsumiseni juhatuse liikme kohalt. Prokuröri süüdistuskõnest tuleneb, et kõige raskema kaaluga ja otseses põhjuslikus seoses tekkinud suure varalise kahjuga on töötajate korraga lahkumine. Kohus on antud kohtuotsuse p-des 4-6, 9-11 põhistanud, miks ei ole süüdistatavad rikkunud vastavates punktides X OÜ ees hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning huvide konflikti keeldu. Asjaolu, et süüdistatavad teadsid, et paljud X OÜ töötajad lahkuvad ettevõttest ning ei teavitanud sellest teisi juhatuse liikmeid ja osanikke, ei ole asjaoluks, mis tekitaks X OÜ-le suure varalise kahju. Kohus on seda põhistanud kohtuotsuse p-s 8.21., kuid märgib täiendavalt, et isegi kui süüdistatavad oleksid teavitanud teisi juhatuse liikmeid ja osanikke, et töötajad lahkuvad, oleks süüdistusaktis märgitud X OÜ töö seiskunud vaatamata teavitamisele. Riigikohus on oma 08.06.2016 lahendi nr 3-2-1-1-4216 p-s 19 märkinud, et: „...põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kostjale etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, nagu see on praeguses asjas, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks.“ Kohtule esitatud tõendite põhjal ei leidnud tuvastamist, et süüdistatavad oleksid mingilgi viisil töötajaid mõjutanud X OÜ-st lahkuma, vastupidist tõendavad kohtule tõenditena esitatud töötajate lahkumisavaldused ja tunnistajate K Ma ja T T ütlused. Kui prokuratuur oleks soovinud vastupidist tõendada, oleks tal olnud võimalus kutsuda kohtusse ka teisi X OÜ-st lahkunud töötajaid ning nende ütluste põhjal oleks saanud teha põhjalikumaid järeldusi, mis ajendas töötajaid lahkuma. Seega oli töötajate lahkumine X OÜ-st nende vaba tahe ja töötajad oleksid X OÜ-st lahkunud kohtu hinnangul ka juhul, kui süüdistatavad oleksid sellest teisi juhatuse liikmeid ja osanikke teavitanud. Kohtuistungil tunnistajate A N ja M S poolt kõlanud väide, et kui nad oleksid hakanud töötajatega läbirääkima, neid tagasikutsuma ja leppinud tingimustes kokku ning saanud ettevalmistada, on oletamine, mis ei ole KrMS § 63 mõttes tõendiks. Seejuures jäi tunnistajate J J ja S T ütlustest kõlama fakt, et töötajaid kutsuti tagasi, kuid keegi tagasi ei tulnud. Seejuures märgib kohus sedagi, et isegi juhul kui süüdistatavad oleksid teavitamiskohustust täitnud, ei ole

15.4.Kannatanu esindaja vandeadvokaat Helmeri I on esitanud kannatanu menetluskulude hüvitamise taotluse summas 73 248 eurot. Taotlusele on juurde lisatud õigusteenuse osutamist tõendavad arved. Kannatanut on esindanud kriminaalmenetluse vältel advokaatidest lepingulised esindajad H I, S L ja M K . KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 182 reguleerib tsiviilhagiga seotud menetluskulude jaotust. KrMS § 182 sätestatu hõlmab kõiki tsiviilhagi menetlemisega kaasnenud kulusid, sh kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Võttesse arvesse käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, s.o asjaolu, et süüdistatavatele inkrimineeritud usalduse kuritarvitamise koosseis ei leidnud tõendamist, tuleks tuginedes KrMS § 182 sätestatule mõista Eesti Vabariigilt tsiviilhagi menetlemisega kaasnenud kulud, sh kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtule esitatud arvetelt nähtub külluslik spetsifikatsioon, millest on käesolevas kriminaalasjas õigusteenuse osutamine seondunud. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et tsiviilhagiga seotud õigusteenuse osutamine on hõlmanud 9 tundi, sh oleks võimalik tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude hulka arvestada ka mõistlikus ulatuses kohtukõne kirjalike teeside ja kohtuvaidlusega seonduvaid kulusid. Küll aga ei oleks selliseks summas kannatanu esindaja poolt nõutud 73 248 eurot ega ka mitte sellele ligilähedane summa. Samas on kohus seisukohal, et arvestades asjaolu, et KrMS § 182 lg 1 tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu ning ka sama paragrahvi lõike 4 kohaselt sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatust võib kohus jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, on kohus seisukohal, et antud juhul oleks kannatanu esindaja tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulude riigi kanda jätmine samuti ebaõiglane, mistõttu jätab kohus kannatanu valitud esindaja tasud summas 73 248 eurot jätta tema enda kanda, johtuvalt kohtuotsuse p-s 14.2. toodud põhistusega.

Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

S P OÜ XXX

T OÜ XXX

T H OÜ

KOKKU

G OÜ XXX

G OÜ XXX

G OÜ XXX

KOKKU

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

Y OÜ XXX

OÜ T H, OÜ J G.