L95 OÜ avaldus AS Prisma Peremarket ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Eelistungil 15. oktoober 2024. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: L95 OÜ (registrikood 16241541; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn) Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristi Traagel (Ellex Raidla Advokaadibüroo; Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Võlgnik: AS Prisma Peremarket (registrikood 10569681, asukoht Mustakivi tee 17, 13912 Tallinn, e-post [email protected]), juhatuse liikmed I. V. T. A. (Soome isikukood xxxx), M. J. L. (sündinud xxxx) ja T. T. K. (isikukood xxxx) Võlgniku lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaat Albert Linntam (Advokaadibüroo Sorainen OÜ; Rotermanni 6, 10111 Tallinn, e-post [email protected], [email protected])
Resolutsioon 1.Jätta rahuldamata L95 OÜ avaldus AS Prisma Peremarket ajutise halduri nimetamiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-24-13033 menetlus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta L95 OÜ kanda.
4.Rahuldada osaliselt AS Prisma Peremarket avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
5.Välja mõista L95 OÜ-lt menetluskulud summas 4 269,67 eurot AS Prisma Peremarket kasuks.
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb L95 OÜ-l tasuda AS-le Prisma Peremarket hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 4 269,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Pankrotiavaldus ja selle põhjendused
1.Võlgniku ja avaldaja vahel on üürileping. Avaldajale kuulub Linnamäe Keskus (keskus), mis avati 2021. aasta augustis. 20.12.2019 sõlmisid Linnamäe 95 OÜ ja võlgnik üürilepingu (lisa 1; üürileping). Tegu on tähtajalise üürilepinguga, mis kehtib kuni 06.07.2029. 01.10.2021 omandas avaldaja keskuse Linnamäe 95 OÜ-lt ning sai keskuse uueks üürileandjaks. 07.02.2023 teatas võlgnik, et supermarketi kehvade majandustulemuste tõttu soovivad nad üürilepingu lõpetada ning keskusest 2023. a aprillis lahkuda (lisa 2).
2.17.02.2023 vastas avaldaja võlgnikule, et ei nõustu üürilepingu lõpetamisega ning võlgniku poolt keskusest lahkumisega (lisa 3). Vaatamata sellele, et avaldaja selgelt ei nõustunud üürilepingu lõpetamisega, asus võlgnik üüripinnal oma tegevust omaalgatuslikult lõpetama, et survestada avaldajat sõlmima kokkulepet lepingu lõpetamiseks. 2023. a maikuuks lõpetas võlgnik üüripinnal osaliselt tegevuse. Võlgnik vähendas märkimisväärselt pakutavate kaupade hulka, sh lõpetas pagaritoodete ja värske kauba pakkumise ning eemaldas suurema osa külmikuid.
3.16.05.2023 esitas avaldaja võlgnikule nõude üürilepingu täitmiseks (lisa 4), millele võlgnik vastas 31.05.2023 (lisa 5). Võlgnik väitis, et ei ole üürilepingut rikkunud, sest supermarket tegutseb piiratud mahus endiselt. 13.07.2023 esitas avaldaja võlgniku vastu hagi, et kohustada võlgnikku üürilepingut täitma (lisa 6). Hagiavaldus on menetluses tsiviilasjas nr 2-23-9985, eelmenetlus veel käib. 29.12.2023 saatis võlgnik avaldajale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 7). Võlgnik väitis, et avaldaja on üürilepingut rikkunud, sest avaldaja nõudis temalt üürilepingu täitmist. 10.01.2024 saatis avaldaja võlgnikule vastuse lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele, milles selgitas, et ei nõustu võlgniku ülesütlemise avaldusega, ja viitas, et võlgnikul puudub igasugune alus lepingu ülesütlemiseks (lisa 8).
4.01.04.2024 kolis võlgnik üüritud ruumidest välja ning lõpetas üüri ja kommunaalkulude tasumise. 12.06.2024 esitas avaldaja võlgnikule nõudekirja, milles nõudis selleks ajaks tasumata üüri ja kõrvalkulude (129 060,66 euro) tasumist hiljemalt 25.06.2024 ning pankrotihoiatuse (lisa 9). 24.06.2024 vastas võlgnik pankrotihoiatusele ning keeldus võlgnevuse tasumisest (lisa 10). Tänaseks on üüri ja kõrvalkulude võlgnevus kasvanud 225 549,50 euroni (lisad 11-12). 2023. a majandusaasta aruande järgi teenis võlgnik 2023. aastal 7 mln eurot kahjumit (lisa 13). 2022. a kahjum oli 6,1 mln eurot. 2023. aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital vaid 2,5 mln eurot ehk absoluutsummana poole väiksem kui eelmise aasta kahjum.
5.Avaldaja tugineb käesolevaga PankrS § 10 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud alustele. Sätete kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhistamisel võimalik tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1), või et võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita (PankrS § 10 lg 2 p 4).
6.Võlgnik ei ole täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Avaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse 12.06.2024. Võlgnik on pankrotihoiatuse kättesaamist kinnitanud ja sellele vastanud, kuid ei ole kohustust siiani täitnud. Võlgnik on kinnitanud suutmatust enda kohustusi täita. Võlgnik on ka avaldajale korduvalt rõhutanud (vt nt 07.02.2023 kiri lisa 2), et Linnamäe keskuses asuv supermarket oli võlgnikule majanduslikult kahjulik, st võlgnik ei suutnud enam avaldaja ees oma lepingulisi kohustusi (üürilepingu täitmist) jätkata. 2023. a majandusaasta aruandes (lisa 13) on võlgnik märkinud, et „Jätkusuutlikkuse tagamiseks 31.01.2024 suleti Linnamäe keskuses tegutsev kahjumlik Linnamäe Prisma supermarket.“ Võlgniku positsioon üüri tasumata jätmisel on õiguslikult perspektiivitu. Võlgniku põhjendus üürilepingu täitmata jätmise kohta piirdub 29.12.2023 saadetud ülesütlemise avaldusega. Ülesütlemine oli aga ilmselgelt toimetu; ülesütlemise alus on õiguslikult perspektiivitu. Tegu on tähtajalise üürilepinguga, mida võlgnik peab jätkuvalt täitma. Esmalt väitis võlgnik, et avaldaja rikkus üürilepingut sellega, et pöördus lepingu täitmise nõudega kohtusse. Võlgniku väitel on see käsitletav üürilepingu p 9.2 rikkumisena. P 9.2 järgi peab üürnikul olema võimalus üüritud pinda kasutada ning üürileandja ei või pinna kasutust takistada. Ilmselgelt ei ole üüritud pinna kasutamise takistamiseks olukord, kus üürileandja nõuab kohtus üüritud pinna kasutamist vastavalt lepingule.
7.Lisaks asus võlgnik väitma, et tal oli õigus leping üles öelda, sest võlgnikul olid üüripinnal kehvad majandustulemused (prognoositust vähem külastajaid, sellest tingitud raisku minev kaup). Ka see vastuväide on õiguslikult täielikult perspektiivitu, sest kehvad majandustulemused ülesütlemiseks alust ei anna. Võlgnik tugines selle väite juures VÕS § 313 lõikele 1, mis sätestab, et „mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.“ VÕS § 313 kommentaarides on selgitatud, et „käesoleva paragrahvi raames tuleb ülesütlemine kõne alla vaid siis, kui tekivad mingid asjaolud, mida lepingu ülesütlemist sooviv lepingupool lepingu sõlmimisel ette ei näinud ja ette näha ei saanud, sest kui ülesütlemist sooviv lepingupool oleks vastavaid asjaolusid teadma pidanud, kuid sellest hoolimata vastava üürilepingu sõlmis, siis välistas ta sellega vastaval alusel üürilepingu ülesütlemise võimaluse. /../ Paragrahvi 313 lg-s 1 sätestatud ülesütlemisaluse hindamisel tuleb sisuliselt vastata küsimusele, kas teatud, pärast üürilepingu sõlmimist tekkinud või muutunud konkreetsed asjaolud (mille tekkimist või muutumist lepingu lõppemist sooviv pool lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega saanud ette näha) tekitavad olukorra, mille raames ei saa ülesütlevalt lepingupoolelt lepingu edasist täitmist mõistlikult eeldada.“ Võlgnikule oli ettenähtav, et tema kasumi- ja külastatavuse prognoosid ei pruugi täituda, kuid sellele vaatamata on tal üürilepingu järgi kohustus üüripinnal tegutsemist jätkata. Pärast üürilepingu sõlmimist ei ole tekkinud ega muutunud konkreetsed asjaolud, mida võlgnik lepingu sõlmimisel ei näinud ega saanud ette näha; võlgnik ei ole seda ka väitnud.
8.Avaldajal on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud üüri- ja kõrvalkulude nõue summas 225 549,50 eurot, millest 220 335,20 eurot on põhinõue ja 5 214,30 eurot viivis (lisa 11 – võlgnevuse arvestus; lisa 12 – arved).
9.PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu (3-2-1-60-14, p 16). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku 2023. a majandusaasta aruande järgi on võlgnik juba mitmendat aastat suures kahjumis – 2022 oli võlgniku kahjum 6,1
mln eurot ja 2023 oli kahjum 7 mln eurot (lisa 13). Aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital vaid 2,5 mln eurot, milleks ei piisa tõenäoliselt 2024. a kahjumi katmiseks.
Võlgniku vastus
10.Prisma hinnangul ei ole ajutise halduri määramise eeldused vastavalt PankrS § 15 lg-le 3 täidetud. Prisma kindlasti ei nõustu L95 nõuetega ja L95 nõue Prisma vastu on ilmselgelt vaieldav. Nagu L95 ka ise pankrotiavalduses esile tõi, on poolte vahel pankrotiavalduse esitamise hetkel käimas kohtuvaidlus (tsiviilasja nr 2-23-9985) üürilepingu täitmise nõude üle. Samuti ei ole L95 täitnud pankrotiavalduse põhistamise ja nõude tõendamise kohustust. Prisma on seevastu põhistanud, et ei ole maksejõuetu. Vaidlusaluseid küsimusi on L95 nõude puhul palju ning selle lahendamine pankrotimenetluses väljub selgelt pankrotimenetluse raamidest. Veelgi enam, nõude üle käib juba vaidlus hagimenetluses. Seega esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks. L95 väited Prisma maksejõuetuse osas on põhistamata ning meelevaldsed. Antud juhul ei ole L95 põhistanud Prisma maksejõuetust ega tõendanud oma nõuet. Küll aga on L95 tõendanud, et tema nõude olemasolu üle käib parasjagu kohtuvaidlus. 11. L95 on pankrotiavalduse esitamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud alustele. Viidatud sätete kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhistamisel võimalik tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1), või et võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita (PankrS § 10 lg 2 p 4).
12.L95 on Prisma maksejõuetuse põhistamisel tuginenud asjaoludele, et Prisma ei ole täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist ning et Prisma on võlausaldajale korduvalt rõhutanud, et Linnamäe keskuses asuv supermarket oli Prismale majanduslikult kahjulik. Eksitav on L95 väide, et Prisma on kinnitanud suutmatust enda kohustusi täita. Asjaolu, et Prisma on L95-le kinnitanud, et supermarket oli Prismale majanduslikult kahjumlik, ei tähenda, et Prisma ei suudaks oma kohustusi täita. Seega ei ole Prisma L95 kinnitanud, et ei suuda kohustusi täita. Lisaks – ühe kaupluse kahjumlikkuse põhjal ei saa eeldada kogu jaeketi maksejõuetust. Tegemist on üksnes tavapärase äritegevuse riski realiseerumisega, mille puhul on loomulik, et hoolas ettevõtja teeb äritegevuses vajalikke korrektuure.
13.Prismat ei ähvarda mitte mingil juhul pankrot. Prisma kuulub S-Ryhmä kontserni, mis on Soome suurim jaekett, mille vastutada on umbes pool Soome esmatarbe jaekaubandusest. Tegu on ka tõenäoliselt Soome suurima ettevõttega, mille käive oli eelmisel aastal 14,2 miljardit eurot (vt Prisma 04.09.2024 seisukoha lisa 2).
14.Prisma maksejõuetuse põhistamisel on L95 tuginenud Prisma 2023. aasta majandusaasta aruandele. Nagu Prisma on ka eelnevalt selgitanud, ei tõenda see Prisma maksejõuetust. Tõendist nähtub, et Prisma omakapital oli pea 2,5 miljonit eurot, seega ületab Prisma omakapital kümnekordselt L95 nõudesummat. Lisaks nähtub tõendist, et kõik Prisma pikaajalised kohustused seisnesid peamiselt emaettevõtjalt saadud laenus, pikaajalisi võlausaldajaid on Prismal ainult kontsernisiseselt (vt L95 29.08.2024 avalduse lisa 13). Prisma emaettevõtja on kinnitanud, et jätkab Prisma rahalist toetamist ka edaspidi ning tagab, et Prisma kohustused saaksid nende sissenõutavaks muutumisel täidetud (lisa 1).
15.Lisaks on emaettevõtja kinnitanud, et ei nõua 2024. aastal 21 miljoni euro suuruse laenu tagastamist. Seega on tagatud, et juhul kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-23-9985 leidma, et L95-l on Prisma vastu nõue, aitab emaettevõtja seda vajadusel täita.
16.Samuti viitavad Prisma laienemisplaanid ning investeeringud, et Prisma ei ole maksejõuetu (vt ka Prisma 04.09.2024 seisukoha p 9-11). Vastupidi Prisma laienemine ja
investeeringud aitavad selgitada Prisma viimase aja kahjumit. Niisiis ei ole L95 esitanud ühtegi tõendit ega numbrilist näitajat, mille põhjal oleks põhjust eeldada, et Prismal oleks oht muutuda maksejõuetuks, küll aga on menetluses esitatud arvukalt vastupidist tõendavaid tõendeid. Kohtumääruse põhjendused
17.Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning AS Prisma Peremarket vastuväidetega leiab, et ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.
18.PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 12.06.2024. a pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte ja esitas sellele 24.06.2024. a vastuse.
19.Võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et võlgniku ja võlausaldaja vahel on sõlmitud 20.12.2019 tähtajaline üürileping tähtajaga kuni 06.07.2029. 07.02.2023 teatas võlgnik, et supermarketi kehvade majandustulemuste tõttu soovivad nad üürilepingu lõpetada ning keskusest 2023. a aprillis lahkuda. 01.04.2024 kolis võlgnik üüritud ruumidest välja ning lõpetas üüri ja kommunaalkulude tasumise. Seisuga 12.06.2024 oli tasumata üüri ja kõrvalkulude eest 129 060,66 eurot.
20.Võlgniku hinnangul on vaidlusaluseid küsimusi võlausaldaja nõude puhul palju ning selle lahendamine pankrotimenetluses väljub pankrotimenetluse raamidest. Nõude üle käib juba vaidlus hagimenetluses. Seega esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud alus pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks.
21.Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 6 kohaselt võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
22.Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada. Kohus ei nõustu võlgnikuga selles, et võlausaldajal nõude olemasolu vajaks väljaselgitamist hagimenetluses. Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (nt RKTKo nr 3-2-1-17-02, p 10). Pankrotiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et võlausaldajal oli pankrotiavalduse esitamise ajal sissenõutavaks muutnud nõue võlgniku vastu. Kohtu hinnangul sai vaidluse all olla üksnes võlausaldaja nõude täpne suurus. Kohus jääb enda 15.10.2024. a eelistungil väljendatud seisukoha juurde, et istungi toimumise ajal oli võlausaldajal võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud suuruses nõue võlgniku vastu.
23.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 30.10.2024. a on võlgnik tasunud võlausaldajale 225 549,50 eurot. PankrS § 15 lg 3 p 6 sätestatust tulenevalt ei ole seega õiguslikult põhjendatud võlgniku ajutist haldurit nimetada.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.AS Prisma Peremarket on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Võlgnikule on taotluse kohaselt õigusabiteenust osutatud kokku 38,4 tunni ulatuses. Kohus, tutvunud AS Prisma Peremarket taotlusega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kohtu hinnangul oluliselt ülepaisutatud.
27.Kohtu hinnangul on põhjendamatu ajakulu seoses pankrotiavaldusele esialgse seisukoha esitamisega. Kohus ei ole soovinud võlgnikult esialgset seisukohta pankrotiavalduse kohta. Kohtu poolt nõudmata või hilinenult esitatud dokumentide esitamisega seotud menetluskulud võib kohus jätta dokumendi esitanud poole kanda, olenemata asja lahendusest (TsMS § 169). Eeltoodust tulenevalt jäävad esialgse seisukoha koostamisega seotud kulud võlgniku kanda.
28.Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgniku lepingulised esindajad on e-toimikust vastu võtnud pankrotiavalduse ja kohtumääruse pankrotiavalduse menetlusse võtmise kohta 11.09.2024. a. Seega ei saa vajalikud ega põhjendatud olla toimingud enne seda kuupäeva. Menetluskulude nimekirjast nähtub aga, et kohtumäärust ja pankrotiavaldust on asutud analüüsima juba 09.09.2024. a. Esindajad on selliselt küll endale aega juurde võitnud, kuid kohtu hinnangul ei kuulu selline ajakulu nendele hüvitamisele.
29.Kohtu hinnangul on põhjendamatu kogu meediasuhtlusele kulutatud aeg ning see ei kuulu pankrotimenetluse raames võlgnikule hüvitamisele. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ajakulu ka potentsiaalse kahjunõude analüüsimine. Kohtule ei ole teada, millist kahju võlgnik analüüsis või mis seos sellel võis olla käesoleva tsiviilasjaga.
30.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja on kulutanud 0,5 tundi istungiaja kooskõlastamiseks. Kohtu hinnangul ei kulu esindajal 0,5 tundi veendumaks, kas kohtu poolt pakutud aeg on sobiv või mitte, tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Kohus peab põhjendamatuks ajakuluks ka edasiste strateegiate arutamisele kulutatud aega. Kohtule ei ole teada, mille üle täpselt arutleti, kuid 09.10.2024. a arutelu järgselt esitati 11.10.2024. a kohtule taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks. Selle taotluse jättis kohus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu jätta taotlusega seotud kulu vastaspoole kanda.
31.Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu ka 4 tundi eelistungiks ettevalmistumisele. Arvestades asjaoluga, et kirjalikke seisukohti on koostatud 28 tundi ja sealjuures pidevalt kliendiga suheldud (9,1 tundi), ei pea kohus usutavaks, et istungiks valmistuti veel 4 tundi. Kohus peab piisavaks ajakulu 1 tund summas 230 eurot, istungil osalemise ajakulu
41 minutit summas 157,17 eurot, lisaks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1 tund summas 230 eurot.
32.Kohtule seisukohtade koostamisele on erinevad lepingulised esindajad kulutanud kokku 28 tundi, lisaks on aega kulutatud veel lisategevustele 10,4 tundi. Kohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud menetlusdokumendid sellises kvaliteedis, et nende koostamisele võiks kuluda 28 tundi professionaalset õigusabi. Tegemist ei ole ka keskmisest keerulisema tsiviilvaidlusega, mis võiks õigustada menetluskulude nimekirjas kajastatud suurt tundide hulka. Tallinna Ringkonnakohus on 29.09.2023. a asjas 1-21-2758 leidnud, et vaieldamatult võib juriidilisest isikust kannatanu hoida oma palgal endale meeldival arvul advokaate, kes ajavad tema asju kriminaalmenetluses ja ka nende tasustamine ükskõik, kui kõrgelt, on vaieldamatult esindatava otsustus. See aga ei tähenda, et kohtuotsusega kogu makstud tasu ka mõistlikuks tasuks loetakse ja hüvitatakse.
33.Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud menetluskulude nimekiri, mis tekitaks vastaspoolele võimalikult suure rahalise kohustuse, mitte et tegelikkuses oleks konkreetse tsiviilasja menetlusele sellist ajahulka kulutatud. Arvestades asjaoluga, et menetlusosaliste vahel on käimas ka vaidlus tsiviilasjas 2-23-9985 on kohus seisukohal, et midagi uudset või üllatavat tsiviilasja 2-24-13033 menetlusdokumentides lepinguliste esindajate jaoks ei olnud ning menetluskulude kindlaksmääramise taotluses näidatud 38,4 töötundi on oluliselt ülepaisutatud.
34.Kohus peab eelpool toodule lisaks veel põhjendatuks esindaja Maidlase ajakulu 1,1 tundi summas 214,5 eurot, esindaja Linntami ajakulu 0,9 tundi summas 238,5 eurot, esindaja Maidlase ajakulu 3,3 tundi summas 643,5 eurot, esindaja Puur ajakulu 2,6 tundi summas 598 eurot, esindaja Künnap ajakulu 1,5 tundi summas 517,5 eurot, esindaja Künnap ajakulu 2 tundi summas 690 eurot, esindaja Linntam 0,1 tundi summas 26,5 eurot, esindaja Puur ajakulu 2,9 tundi summas 667 eurot, juristi ajakulu 0,6 tundi summas 57 eurot. Kokku põhjendatud ajakulu 17 tundi ja 41 minutit.
35.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
36.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutanud vandeadvokaat Paul Künnap keskmise tunnihinnaga 345 eurot; vandeadvokaat Albert Linntam keskmise tunnihinnaga 265 eurot; advokaat Liisa-Maria Puur keskmise tunnihinnaga 230 eurot; advokaat Helery Maidlas keskmise tunnihinnaga 195 eurot; jurist keskmise tunnihinnaga 95 eurot. Võlgnikule on eeltoodust tulenevalt osutatud õigusabi keskmise tunnihinnaga 226 eurot. Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
37.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepinguliste esindajate tasu kokku summas 4 269,67 eurot (käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb võlausaldajalt PankrS § 15 lg 6 alusel võlgniku kasuks välja mõista. AS Prisma Peremarket on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda AS-le Prisma Peremarket hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.