Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

töövõime määramise otsuse koopiad), mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

rusikas üleval ning ta tõukas korduvalt rusikaga Andrian Kirillovi paremat õlavart ja lõi teda paremas käes olnud kasteediga vastu rinda, põhjustades füüsilist valu. Andrian Kirillovi poolt kannatanuna antud ütlused tõendamiseseme olulise asjaolu (vägivalla) osas lahknevad oluliselt kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx / xxx jõustunud lahenditega tuvastatust, kuivõrd lahendite tegemisel on videosalvestise põhjal tõendatud, et 23.08.2020 kl 04.13 paiku Tallinnas, Ahtri tn 6b asuvas Olerexi tanklas Andrian Kirillovi taksos olnud C ei kasutanud Andrian Kirillovi suhtes vägivalda. Oma tahtliku tegevusega pani Andrian Kirillov toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Need A. Kirillovi ütlused ei vasta tõele, sest need ei ole kooskõlas teiste juba varasemas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tõendatud on seega A. Kirillovi poolt tõendamisel tähtsate asjaolude kohta tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamine. Kohtuistungil 18.01.2022.a A. Kirillov end süüdi ei tunnistanud. Ütlusi anda ei soovinud ja kinnitas, et jääb varasemate ütluste juurde. Antud kriminaalasjas ta tegelikult ütlusi andnud ei ole. Küll on A. Kirillov selgitanud ühel korraldaval istungil, et ta oli esimeste ütluste andmise ajal stressis ja ütlusi pandi valesti kirja ja teisel korral ei olnud tal kaitsjat, ta lihtsalt kartis ja ei hakanud midagi muutma /tl 147-149/. Arusaamatuks jääb, miks tal üldse usaldusväärse kannatanuna kaitsjat vaja olnuks, millist nõu pidanuks kaitsja temale siis andma? Kannatanul on vaja rääkida tõtt ja teda hoiatatakse valeütluste andmisest kriminaalvastutusega. Ka A. Kirillovit hoiatati, kui ta kannatanuna kahel korral ütlusi andis, ülekuulamiste protokollidele on A. Kirillov alla kirjutanud. Esimese protokolli p. 8 juures on A. Kirillovi omakäeline seletus selle kohta, et ütlused on protokolli kirja pandud tema enda sõnade järgi ja on õiged. Teises protokollis on p. 9 all A. Kirillov omakäeliselt kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud ja see on temale tõlgitud ja kõik on õige. Talle on tutvustatud kannatanu õigusi ja kohustusi enne ütluste andmist. Asitõendi vaatlusprotokollist 27.08.2020.a /tl 25-28/ nähtub, et vaadeldud on Olerex AS tankla 10 videosalvestist, mis on politsei poolt välja nõutud. Kell 04:13:29 ilmub kaamera vaatevälja musta värvi taksoplafooniga sõiduk Škoda reg nr XXXXXX. Sõiduki juhi kohal istub prillidega meesterahvas. On tuvastatav kui A. Kirillov kriminaalasja materjalide põhjal. Sõiduki kõrvalistuja kohal istub meesterahvas, kellel on peas nokamüts. Kell 04:13.41 C (on tuvastatud kriminaalasja materjalide põhjal) parem käsi liigub sõiduki rooli suunas ja samal ajal liigub A. Kirillovi käsi rooli suunas. A. Kirillovi vasak käsi on rooli peal. Kell 04.13.48 on näha, et C vasakus käes on mingi ese ja vasak käsi liigub vasaku kõrva juurde. Kell 04.14:01 on näha, et sõiduk alustab liikumist C vasak käsi on endiselt vasaku kõrva juures. Kell 04.14.13 sõiduk peatud tankuri kõrval ning samal ajal avaneb sõiduki kõrvalistuja poolne uks, C vasak käsi on vasaku kõrva juures. Kell 04.14:23 C vasak käsi liigub vasaku kõrva juurest rinnale risti, siis vaatab ta A. Kirillovi poole. A. Kirillov osutab oma parema käe sõrmedega kõrvalistuja alakeha poole, siis tõmbab A. Kirillov oma sõrmed kergelt rusikasse ja ta hakkab oma kätt tõstma C näo poole. C lükkab oma vasaku käega A. Kirillovi käe ülespoole nii, et A. Kirillovi käsi jõuab C suu ja nina piirkonda. C võtab kinni A. Kirillovi parema käe sirutuspinnast ja seejärel haarab oma parema käega kinni A. Kirillovi randmepiirkonnast, lükates A. Kirillovi kätt A. Kirillovi poole. Samal ajal C tõmbub kogu kehaga eemale, laseb lahti oma vasaku käe, haarab vasaku käega armatuurlaualt mingi eseme, seejärel laseb lahti parema käe ja väljub sõidukist kell 04.14.33. C vasakus käes on sõidukist väljumise hetkel näha mingi ese, mis helendab. Salvestise põhjal on tuvastatud, et A. Kirillov andis kannatanuna tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla kohta valeütlusi. Salvestiselt on selgelt näha, et C ei kasutanud A. Kirillovi suhtes vägivalda. Tõendatud on seega toimunud sündmuse tegelikud tuvastatud faktilised asjaolud ning nende lahknemine A. Kirillovi poolt antud ütlustest. A. Kirillov on esitanud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx hagi summas 1585 eurot, millest mittevaraline kahju on 1000 eurot /tl 11/. Seega A. Kirillov üritas tekkinud konfliktist saada varalist kasu ja andis seetõttu valeütlusi. Ei saa muidugi välistada, et seoses temalt telefoni vargusega otsustas A. Kirillov süüalust lihtsalt kättemaksuks karistada andes valeütlusi ja soovides seega suurendada tema süüd.

Kohus leiab, et A. Kirillov on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Ta teadis, et tema suhtes C vägivalda ei kasutanud, kuid vaatamata sellele andis kannatanuna kahel korral ütlusi selle kohta, et C seda tegi. Kaitsja leidis, et A. Kirillov tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja leiab, et A. Kirillov andis ütlusi selliselt nagu ta antud olukorras tajus. Kaitsjale jäävat videolt ka mulje, et C siiski lööb A. Kirillovit. Kohus sellega ei nõustu. Selles, kas teine isik kasutas vägivalda või mitte ütluste andja suhtes, ei ole võimalik eksida, seda ei saa kuidagi valesti tajuda või sellest valesti aru saada, eriti, kui löögi saanud isik selle löögi tagajärjel tekkinud valu tõttu mitu päeva nö rivist väljas on. Löök pidi seetõttu ju tugev olema ja korralikku valu põhjustama. A. Kirillov andis valeütlusi kriminaalasjas olulise asjaolu kohta. Kas isik kasutab teise isiku suhtes kuriteo toimepanemise ajal vägivalda, sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon ja kvalifikatsioonist omakorda ka kohtualusele mõistetav karistus. Sellest sõltub ka asjaolu, kas kannatanule tsiviilhagi rahuldatakse ja millises ulatuses. Inimlikus plaanis sõltub sellest teise inimese saatus. Kohus leiab, et A. Kirillovi süü on keskmisest väiksem. Mingeid drastilisi tagajärgi tema valeütlused kaasa ei toonud (nagu nt teise isiku pikaajaline vahistamine vms). Karistust kergendavad asjaolud A. Kirillovi puhul puuduvad, kohtu hinnangul puuduvad ka raskendavad asjaolud. A. Kirillov oli valeütlused juba selleks ajaks andnud, kui ta haginõude esitas ja pole ka kindel, kas tema valeütluste andmise peamiseks motiiviks oli kättemaks vargale või omakasu. A. Kirillov on varem karistamata isik, seega ei ole põhjendatud temale rahalisest karistusest raskema karistusliigi valik ja rahalist karistust on võimalik mõista alla keskmise määra. Kohus nõustub prokuröriga selles, et karistus on võimalik pöörata täitmisele osaliselt, arvestades A. Kirillovi isikut. Kohus nõustub prokuröriga selles, et täielikult täitmisele pööramata ei ole karistust õige jätta, kuna A. Kirillov andis kahel korral valeütlusi, kusjuures teisel korral sisustas neid veelgi ja justkui võimendas. Menetluskulud on kokku 1562,70 eurot (kaitsjatasu 475,20 eurot ja sundraha 1087,50 eurot), millest A. Kirillovilt kuulub väljamõistmisele menetluskulud summas 562,70 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 1000 eurot jätab kohus, arvestades süüdistatava majandusliku olukorda, KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Lisaks peab kohus võimalikuks, et menetluskulud kuuluvad A. Kirillovi poolt tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid (1 DVD-R plaat Olerex AS turvakaamera videosalvestisega ja 1 CD-plaat, millel on kaitsja poolt 19.11.2020.a esitatud digitaalsed dokumendid (laste sünnitunnistuse ja töövõime määramise otsuse koopiad) on väikesemahulised ja need on otstarbekas jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.